Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy ótkizgen sharalary boyynsha mynaday Qararlar qabyldap, ony tiyisti organdargha jiberdi:

HALYQARALYQ «QAZAQ TILI» QOGhAMYNYNG PARLAMENT MÁJILISI MEN MÁSLIHAT DEPUTATTARY SAYLAUY QARSANYNDA, 2020 jyldyng 18 qarashasynda QABYLDAGhAN QARARY:

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining jәne Mәslihatynyng deputattyqqa ýmitker bolashaq halyq qalaulylarynan Qazaqstan halqy tilin, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tilin biluin tolyq qamtamasyz etuin qalyng kópshilik atynan talap etemiz.

Bizge memlekettik tildi bilip qana qoymay, sol tilde oilaytyn, sapaly júmys isteytin, sol til arqyly ózderin adam, azamat jәne últ ókili sezinetin, týisinetin deputattar ghana kerek!

Qazaqstanda býkil memlekettik isterdin, qyzmetterdin, júmystardyng – qazaq tilinde jýrgiziluin qysqa merzimde qamtamasyz etuimiz shart.

Memlekettik júmys memlekettik tilde iske asyrylatyn bolsyn!

Últtyq qauipsizdigimizdi, memlekettik mýddeni, el men jer tútastyghyn qara basynyng qamynan joghary ústaytyn qazaqy, kókiregi oyau, kózi ashyq, halyq tilin tolyqqandy mengergen, memlekettik isterdi memlekettik tilde atqaratyn azamattarymyz ghana Parlament tórinde deputat boluyn talap etemiz.

2021 jyldyng 30 sәuirinde ótken «LATYN GRAFIKASYNA KÓShU – QAZAQ TILINING AUQYMDY REFORMASY» ATTY DÓNGELEK ÝSTELDE QABYLDANGhAN QARAR:

1. Biz latyn qaripine kóshu merzimin songhy resmy aqparatta aitylghanday 2030 jylgha deyin sozugha qarsymyz. Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining 2018 jylghy  13 nauryzdaghy № 27-r ókimimen bekitilgen Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshiru jónindegi is-sharalar josparyna sәikes 2025 jylgha deyin dep qaldyrylghanyn qoldaymyz.

2. Osy uaqytqa deyin bir ghana orfografiyalyq top Sh. Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy men  A. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty atqaryp kelgen әzirleu, saraptau synamadan ótkizu, engizu júmystary Bilim jәne ghylym ministrligindegi mektepke engiziletin oqulyqtardy saraptau jýiesindegidey bir-birine tәuelsiz birneshe úiymgha jýktelip, satylay saraptaudan ótu arqyly ghana maqúldanyp, bekitiluin úsynamyz.

3. Latyn grafikasyna kóshu, әzirleu jәne engizu kezenderinen túrady. Álipbiyding kemshin tústary respublikadaghy bilikti ghalymdar arasynda osynday ashyq jiyndarda jan-jaqty talqylanbay bekitilse, aldyndaghy QR Parlamentinde tanystyrylghan digraf jobasy men QR Preziydenti bekitken apostrof jәne akut jobalarynyng taghdyryn qúshady. Sondyqtan әzirleu kezeni ayaqtalmay túryp ony qoghamgha, oqu ýderisine engizu júmystary (nasihattau, diktant alu, saualnama alu, gazet shygharu, bekitilmegen әlipbiymen kórneki aqparttar ilu, jәne t.b) toqtatylsyn.

4. Osy salagha jauap beretin Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligining Til sayasaty komiyteti QR Mәjilis deputattaryn, Qogham qayratkerlerin, Bilim salasynyng ókilderin, JOO oqytushylaryn, Halyqaralyq qazaq tili qoghamynyng ókilderin, belgili týrkitanushylardy, eng bastysy osy salagha qatysty bilikti mamandardy jinap qazaq jazuynyng ózekti mәselelerin talqylap bir sheshimge kelui kerek.

5. Eng basty mәsele – jazu reformasy arqyly tilimizdi A. Baytúsynúly salghan últtyq arnagha әkelip, kenes dәuirinde tynysyn taryltyp kelgen jat tildik yqpaldan arylu dep týsinemiz.  Jat  dybys pen әrip, jat sózderding tilimizde qoldanyluy mәselesine baylanysty da týpkilikti baylam men sheshimge kelu asa manyzdy. Búlardy sheshpeyinshe, qazaq tilining bәsekege qabiletti últtyq til retindegi keleshegin qamtamasyz etu de mýmkin emes.

6. IYә, qansha ghalym bolsa, sonsha pikir bolady dep «men bilemdikpen» birjaqty ketu dúrys emes ekendigin kórdik. Tilimizding tabighy bolmysyn saqtaymyz desek, barlyq ghalymdar kenese otyryp týbegeyli bir sheshimge kelui kerek. Tóreshi tilding ishki jýiesi men basty zandary boluy tiyis. Basty mindet - ghylymy negizdelgen, til zandylyghyna sýiengen, eng bastysy, tilge qyzmet etetin, til bolashaghyn senimdi etetin jana әlipby men emle erejelerin qabyldau boluy kerek.

2021 jyldyng 25 mausymynda ótken «ÝNDESIM – TÝRKI TILDERINING BASTY EREKShELIGI» ATTY HALYQARALYQ DÓNGELEK ÝSTEL QARARY:

1. Qazaq fonetikasy teoriyalyq jәne praktikalyq jaghynan euroózektik baghytty ústanyp kelgeni belgili. Onyng ózining sebepteri boldy, eng aldymen bizge orys-qazaq әlipby ýlgisi kýshpen tanyldy, odan tuyndaghan bógde emile-erejeler basty qaghidagha ainalyp, mektepten bastap, joghary oqu oryndarynyng baghdarlamasyna endirildi, oqulyqtar men oqu-qúraldary osy ýlgimen qalyptasty. Osynyng saldarynan qazaq tilining fonetika-grammatikalyq qúramynda kóptegen qayshylyqtar payda boldy. Álimhan Jýnisbekting úsynyp otyrghan teoriyalyq sheshiminen keyin jogharyda atalghan mәseleler barlyq dengeyde qayta qaraluy kerek.

2. Kezinde Aqymet Baytúrsynúly negizin qalaghan til ghylymyn ózining últtyq arnasyna qayta týsiru júmystary Bilim jәne ghylym ministrligi dengeyinde qolgha alynyp, osy baghyttaghy zertteulerge memlekettik tapsyrys nemese memlekettik tapsyrma týrinde granttar bólingeni jón.

3. Zertteulerding nәtiyjesi boyynsha qazaq tilining akademiyalyq grammatikasy, qazaq tilining dybys jýiesi, ondaghy basty zandar, әlipby men emle erejeleri, doktorantura men postdoktoranturagha oqytylatyn ghylymy fonetika, fonologiya, morfonologiya, fonosemantika kursy jogharghy oqu oryndarynyng oqulyqtary men oqu qúraldary, baghdarlamalary men sillabustary jәne mektep oqulyqtary qayta qaraluy tiyis.

4. Ýndesim zany týbi bir jalpy týrkige ortaq bolghandyqtan týrki әlemining ghalymdary qauymdasyp ortaq júmystar, diahrondy jәne sinhrondy zertteuler, týrli tanymdyq ghylymy sharalardy qolgha alghany jón dep esepteymiz.

5. Týrki tilderining ýndesim zanyn tek qana fonetika-fonologiyalyq qúbylys týrinde ghana emes – basty tildik keng auqymdaghy grammatikalyq buyn – týbir – sóz – sóilem – mәtin qúraushy, qúrastyrushy, rettestirushi, týrlendirushi basty kategoriya dengeyinde jan-jaqty, keshendi zertteu obektisine ainaldyrghan abzal.

Bijomart Qapalbek,

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz