Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 5525 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:37

KSRO kezindegi qughyn-sýrgin


1930-jyldardan bastalghan qughyn-sýrgin Tynyshbaevtar otbasyna da onay bolghan joq. «Halyq jauy» degen aty dýrkiretip túrdy. Úly, yaghny mening dýniyege kelgenimdi әkem Almatydaghy abaqtyda otyryp estidi. Atap óterlik jayt, búghan deyin elimizding oblystarynda auyl sharuashylyghyn újymdastyrugha baylanysty tolqular boldy. «Qazaqstan boyynsha jýz eluge jetken búl tolqulargha әkemning qatysy bar ma?» degen maqsatpen súraqtyng astyna alghan (BMSB) Birlesken memlekettik sayasy basqarma organdary әkemdi qyspaqqa aldy. Búghan deyin Múhamedjan Tynyshbaev ekinshi Memlekettik Dumanyng mýshesi, Jetisudaghy uaqytsha ýkimetting komissary, Týrkistan Avtonomiyalyq ýkimetining tóraghasy, Alashorda ýkimetining mýshesi bolsa da organdar onyng sayasy túraqsyzdyghyn algha tartty.


1930-jyldardan bastalghan qughyn-sýrgin Tynyshbaevtar otbasyna da onay bolghan joq. «Halyq jauy» degen aty dýrkiretip túrdy. Úly, yaghny mening dýniyege kelgenimdi әkem Almatydaghy abaqtyda otyryp estidi. Atap óterlik jayt, búghan deyin elimizding oblystarynda auyl sharuashylyghyn újymdastyrugha baylanysty tolqular boldy. «Qazaqstan boyynsha jýz eluge jetken búl tolqulargha әkemning qatysy bar ma?» degen maqsatpen súraqtyng astyna alghan (BMSB) Birlesken memlekettik sayasy basqarma organdary әkemdi qyspaqqa aldy. Búghan deyin Múhamedjan Tynyshbaev ekinshi Memlekettik Dumanyng mýshesi, Jetisudaghy uaqytsha ýkimetting komissary, Týrkistan Avtonomiyalyq ýkimetining tóraghasy, Alashorda ýkimetining mýshesi bolsa da organdar onyng sayasy túraqsyzdyghyn algha tartty.

Alashordalyqtardyng (barly­ghy 16 adam) isin qarau úzaqqa so­zyldy. Eshqanday qylmystyq is tabylmasa da olardy bes jyl merzimge (Voronej oblysyna jer audarady) konslagerige aidap ji­berdi.
Ákem sonda Moskva-Donbass temir jol qúrylysyna injener bolyp ornalasty. Birlesken mem­lekettik sayasy basqarmasynyng qyzmetkerleri kelip jii tintu jýrgizip túrady. Birde olar anam­nyng qúndy búiymdaryn әshke­re­ley jazdady. Satqan búiymdar­dyng qarajatyna azyq-týlik satyp alyp jýrdik, sebebi sol kezderi elimizding basqa da aimaqtarynda túralaghan súm ashtyq búnda da boldy. Anam ylghy da menimen bir­ge kezekti baghaly zattary ýshin Ufa­gha attanyp jýrdi. Sonday sa­parlardyng birinde vagon bagajyn­daghy eki chemodannyng auzy ashy­lyp, ondaghy zattardyng keybiri úrlanghan boldy. Sol tozyghy jet­ken chemodandar әli kýnge deyin ata-anammen ótkergen ýreyli kýn­derdi esime týsiredi. Anamnyng ai­tuynsha, әkem ýide temir jol kó­pirlerin jobalaudy qosymsha atqarghan. Men sol syzbalardyng «siynek» oramdyghyn jәne enbek injenerine qajetti basqa da qú­ral-saymandardy esimde saqtap qaldym. Sonday-aq biz túrghan eki qabatty aghash ýy men kire beristegi shie aghashy da esimde.
Jaza merzimi ayaqtalghannan song otbasymyz Tashkentke baghyt búrdy. Al Almatygha keluge әkeme rúqsat etpedi. Ákemning birinshi ne­kedegi ýlken qyzy - Fanat­banudyng ýiinde túrdyq. Tashkentte bolghan kezimizden әkemning júmys izdep, barmaghan jeri qalmady. Bi­raq barlyq jerde betin qaytardy. Ákemning abyrjuly keypi әli kýnge esimde. Júmys izdeu ýshin ol Tashkentten jii shyghyp túrdy, biraq bәri nәtiyjesiz boldy. Aqy­ry Qandyaghash-Guriev jol qúry­lysynan júmys tapty. Taghy da oryn auystyru. 1936 jyly qúry­lysqa bara jatqanda jol-jóne­key balalary auyryp qalyp, meni poyyzdan týsirip, Qazaly stansa­syndaghy júqpaly aurular auruha­na­syna jatqyzdy. Onda anam pәterge ornalasty, al әkem júmys bergen jerine ketti.
1937 jyly mausym aiynyng ba­synda әkemning densaulyghy ja­ra­may qúrylystan ketti. Sol kez­de «Kazahstanskaya pravda» gaze­tinde onyng «Alashorda» úiy­­my­na qatysty bar ekendigi jayynda maqala jariyalandy.
Osydan song әkem júmysty Mәskeuden izdedi, sol kezde jol-jónekey Ufagha bizge soghyp ketti. Sodan song Volgostroy mekemesine júmys isteymin degen niyetpen Ry­binsk qalasyna barady. Jú­mys tappay 1937 jyly tamyz aiyn­da Tashkent qalasyna qyzy Fanatbanudykine keledi. Al­da­ghy jyldyng kókteminen bas­tap Kuybyshev gidrotorabynyng qú­ry­lysyna ornalasudy nemese oqy­tushylyq qyzmetpen shúghyl­danudy josparlaydy. Onyng 1926 jylgha deyin Tashkenttegi Qazaq pedagogikalyq institutynda (qa­zirgi Abay atyndaghy Qaz. Ped. uniy­versiyteti), Qazaq qús sharua­shylyghy ghylymiy-zertteu instiy­tutynda, tehnikumde, Voronej qalasyndaghy oqu oryndarynyng birindegi júmys fakulitetinde (rabfakta) jinaghan tәjiriybesi boldy.
Múhamedjan Tynyshbaev 1937 jyly 22 qarashada Ózbek KSR-daghy (IIHK) Ishki ister halyqtyq komissariatynyn, qoghamdyq qau­­ip­sizdik basqarmasynyng myna­day aiyptaularymen tútqyngha alyn­dy: «...kontrrevolusiyalyq últ­shyl «Alashorda» úiymyna kir­gen revolusiyanyng alghashqy ký­ninen bastap, kenestik ýkimdi jolynan taydyrudy kózdegeni ýshin, son­day-aq atalghan úiymnyng Ózbek­stan, Qazaqstan jәne Qa­raqal­paqstan aumaqtarynda da etek jangyna qolghabys bergeni ýshin; kenestik ýkimmen jasa­ly­nyp jatqan baylardy taratu, újym­dastyru jәne qonystanu­shylyq sharalaryn búrmalaugha baghyttal­ghan kontrrevolusiyalyq júmys­tar jasaghany ýshin; 1923-1928 jyldary basmashy qozgha­ly­sy boy­ynsha basshylyq jasa­ghany men bandylar tobyn qúr­ghany ýshin...»
1937 jylghy oqighany maghan elding basqa aimaghynda, Ufada jýrip qana baqylaugha tura keldi.
Mәskeuden Ufagha IIHK orga­nynan kóp mólsherde, Bashqúrt­stan 500 adamdy atugha búiryq kelip týsti. Men týrme jaqtaghy jol­­gha qarap, terezeden jauyn­ger­lerding kýzetuimen jýretin tút­qyn­dalghan sharualardyng «bata­lion­daryn» jii kóretinmin. Ba­­­la­lyq anqaulyqpen «búl qan­day jaular?» dep an-tang bola­tynmyn.
Keyin, kýzding bir kýninde meni azanda erte oyatty. Sonda IIHK qyz­metkerleri anamnyng tughan sinilisi Hajardyng kýieui, vete­rinar dәriger, mening agham Shah­bazagerey Eniykeevti tútqyndaugha kelipti. Agham men onyng halyqtyq komissariatynyng (Narkomat) auylsharuashylyq bólimining (seli­hozotdel) bastyghyna Ufa jylqy zavodyndaghy asyl túqym­dy eki qúlyngha әdeyi zalal keltirdi degen aiyp taqty. Búghan deyin, men eki «halyq jauyn» tauyp kel degen organ tapsyrmasyn oryndau ýshin júmysyna kelip kómek sú­raghan tanys qyzgha «men olardyng eshqaysysyn da bilmeymin» degen aghamnyng әngimesin estigenmin. Aghamnyng sottaluynan keyin oghan abaqtygha azyn-aulaq tamaq berip jiberip otyru jәne sot isining jagh­dayyn bilu bizge qiyngha soq­ty.
Shiyelenisti kýnderding birinde, tútqyndau ushyghyp túrghan sәt­te, bizge jaqyn tú­ra­tyn prokura­tura zangerleri­ning biri ózine-ózi qol júmsap, ómirin qaza etkenin esti­dik.
Keyin medinstitutty ýzdik bi­tirgen apam Bashqúrtstannyng shal­ghay audanyna júmysqa ji­be­ril­di. Al biz eki rettey derlik qú­qy­myzdy shektegen anam ekeumiz ghana qaldyq ýide. Anam aghamnyng abaqtyda otyryp shyghuynyng sebe­bin izdestirudi qolgha aldy.
Shahbazgerey agham eki jyl abaqtyda otyrghan son, «eshqanday qylmysy joq» dep bosatyldy. Sudiya aghamdy qújattary dayyn bolghansha abaqtyda ústay túrghysy kelgenimen, ol birden sot zalynan qaytty. Prokuror dereu bosatudy talap etti. Prokurordyng «Sender nege engizbeytin jerge, ary taza jandardy әkep jetkizgensinder?» degen súraghyna, «Endi qaytpekpin, halyqtyng eki jauyn tauyp әkel degen tapsyrma alsam» dep jauap bergender de boldy. Degenmen Ufa túrghyndary ózderining barlyq «batyr-jetkizushilerin» aitpay-aq bildi.
1938 jyldyng ortasynda anam Tashkenttegi qúrbysynan әkemiz qaytys bolghandyghy turaly hat aldy. Jarty ghasyr ótken song ghana onyng abaqtyda ulanghany turaly, demek auyr jaza qoldanghany jó­ninde naqtyraq bildik. Ol IIHD-ndaghy qújattarda kórsetilgendey abaqty auruhanasynda emes, kame­rada jazym bolghan.
Men әkemnen bas tartpadym. Ghylymy qyzmette jýrip, Ishki is­ter ministrligine әkemdi Tash­kentte tútqyndalghany ýshin aqtau jóninde ótinish joldadym. Onyng aqtalghany turaly anyqtamany she­shem ekeumiz 1970 jyly, she­shem­ning qaytys boluynan jarty jyl búryn ghana aldyq. Sheshem ekeumizding júbymyz ajyramaghan, ol bizben birge túrdy. Ómirinde «halyq jauynyn» әieli degen tanbanyng bar qiyndyghyn kórdi. Ákemning Alashordanyng ózge bas­shylarynan keyin arada baqanday 12 jyl salyp baryp biraq aqtal­ghany, onyng halyq arasynda mo­yyndalmay qaluyna sebep boldy. Tynyshbaevtyng ózi de, onyng Qa­zaq­stan halqyna sinirgen enbek­teri de mýldem úmytuly qaldy.
Ákemning Jetisudaghy jerles­teri eng alghashqy bolyp ózderining arasynan shyqqan kórnekti ókili­ning esimin qayta tiriltuge tyrys­ty. Olardyng Múhamedjan Ty­nysh­­­baevtyng 115 jyldyq me­­rey­­­toyyn atap ótu jónindegi úsynysyn ke­zinde Dinmúhamed Qonaev (qazir onyng atyndaghy qor) qyzu qol­dady. Óitkeni Diy­mekenning ózi ómir boyy halqyna adal qyzmet etken Tynyshbaevty ýlgi tútqan edi. Akademik Nәdir Nәdirovtyng esteliginde aityla­tynday, Din­múhamed Ahmetúly ólerinen bir­neshe kýn búryn «dә­rigerining esh­qayda shyqpanyz» degen kenesine qaramastan Tal­dy­qorghan qalasy­na baryp, Tynysh­baevtyng merey­toyyna qatysqan eken.
Mening tughan kýnimnen keyin Almatygha túnghysh ret keluim (1999 jyl) Tynyshpaevtyng tughanyna 125 jyl toluyna baylanysty mereytoyly merekemen túspa-tús keldi. Qazaqstan ghylym akade­miyasynyng qoldauymen Tynysh­baev­tyng qoghamdyq-sayasy jәne ghyly­my júmystaryna oraylas­ty­rylghan konferensiya ótkizildi. Onyng esimi Kólik jәne kom­mu­nikasiya akademiyasyna, qalanyng bir kóshesine berildi, kitaptary jaryq kórdi.
D.Tynyshbaev
(Sheyh-Áliy), QBTU-dyng professory, teh­niy­ka ghylymdarynyng doktory, Bashqúrtstan Respublikasy ghy­lym men tehnikasynyng enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» or­denining iyegeri

«Ayqyn» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1528
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3311
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5949