Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Bilgenge marjan 4315 9 pikir 10 Tamyz, 2021 saghat 12:48

Úly Abay – Últ ruhaniyatynyng shamshyraghy

Býgin «Abay kýni».  Qazaqstan Respublikasy Ýkimetinin Qaulysymen 10-tamyz «Abay kýni» dep belgilen. Búl mereke byltyr Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyynyng qarsanynda bekitildi. Mereke resmy demalys kýni bolyp sanalmaydy.

Abay últymyzdyng jazba әdebiyetin qalyptastyrushy, qazaqtyng Bas aqyny ghana emes, bas ústazy da. Abay múrasy-halyq múrasy.

Abay - úly aqyn. Abay úly aghartushy jәne Últtyng birinshi ústazy. Abay – últtyng mәngilik kody, mәngilik shamshyraghy.

«Abay kýni» qútty bolsyn, aghayyn!

Redaksiya újymy


         («Tasdiyq» traktaty jayynda birer sóz)

«Adamnyng bilimi qanday bolsa,
minezi de sonday bolady»
Shyghys mәteli.

 

Hakim Abay qazaq halqynyng ruhany ústazy. Búltartpas dәlelding biri – qazirgi kýni 38-qarasóz delinip jýrgen «Ghaqliat-tasdiqat» (qysqasha – «Tasdiyq») traktaty. Abay: «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi» dep osy enbeginde aitqan. Arabtyng «tasdiyq» sózi – «shyndyqty tanyp-bilu», «haqiqatty bekitu» degen maghynany bildiredi. «Shynnan ózge Qúday joq» (Shәkәrim). Sondyqtan Abaydyng kýrdeli tuyndysyn «Qúdaydy tanytu» kitaby dep qabyldasaq jón.

«Tasdiyq» qashan, qalay jazyldy? Aldymen osyny anyqtayyq.

Abayda proza kitap ekeu. Áuelgisi – tughan últyna  arnap jazghan nasihat kitaby (oghan Abay «Ghaqliya» dep at qoyghan). Biz sóz etip otyrghan «Tasdiyq» – ekinshi kitaby. Ol – býkil әlemdik oi-sanagha qosqan ýlesi. Biraq 1933 jyly Múhtar Áuezovting basshylyghymen jaryq kórgen túnghysh Tolyq jinaqta Abaydyng qos kitaby da tól atynan ajyrap, «Qara sózder» degen ortaq atpen toptasty (oghan Múhandy qaharly uaqyt mәjbýr etti). Osylaysha Abayda proza kitap ekeu emes bireu degen jansaq úghym qalyptasty.

Sol sebepti qara sózder múrasynyng jazylu merzimi «shamamen 1891-1898 jyldar» delinude. Shyndyghynda búl әuelgi «Ghaqliya» atty qoljazba kitapqa ghana qatysty merzim. Al, «Tasdiyq» kitabyna Abay keyinirek kirisken, atap aitqanda, ony 1899-1901 jyldary jazghan.

Oghan kuә, әigili «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» (1902) óleni. Atalghan óleninde «Tasdiyq» traktatynda taratqan tereng tanymdaryn Abay úghynugha jenil qylyp, qayyra aitqan. Mysalgha besinshi shumaqty alayyq. Onyng basy: «Mahabbatpen jaratqan adamzatty», әri qaray: «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep jәne Haq joly osy dep әdiletti». Bile bilsek, búl jerde Abay «Tasdiyq» traktatynda keninen aitqan tereng oilaryn bir-eki óleng jolyna syighyzyp, onay, jenil týrde taratqan. Dәlelge: «Qúday taghalanyng joly ...nihayatsyz bolady. Biraq sol jolgha jýrudi ózine shart qylyp, kim qadam basty, ol – taza músylman, tolyq adam» degen qorytyndy týiinge jýginsek te jetkilikti.

Sóitip, «Tasdiyq» traktaty men «Allanyng ózi de ras...» óleni ózektes әri tamyrlas, ekeuin tútastyqta qarastyrugha tiyistimiz. Olardyng arasy tórt-bes jyl alshaq degen sóz eshqandayda syn kótermeydi.

1899-1902 jyldar Abay hakimdik dengeyge kóterildi, kónili qayta týlep, jany jay tapty. Shyny sol, Haqty, Jaratqan IYeni tauyp lәzzat aldy, jalghyzdyqpen de mәngilikke qoshtasty. «Hikmet qúdagha pende óz aqyly jeterlik qadirin ghana bilsem degen әrbir isting sebebin izdeushilerge hakim at qoydy. ...Dýniyedegi býkil lәzzat búlargha ekinshi mәrtabada qalyp, bir ghana Haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaqpenen lәzzattanady». Múny da Abay jeke basynyng tәjiriybesinen alyp aitqan.

Endi «Tasdiyq» mazmúnyna keler bolsaq, ol  kirispeden, eki negizgi («Alla taghalany tanymaqtyq», «Ózin tanymaqtyq» degen) jәne qorytyndy («Jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq» degen) bólimnen túrady. Azdy-kópti sholu jasayyq.

Kirispede Abay barlyq ghylym-bilimdi tórt tarmaqqa bólgen. Olar: «Alla taghalany tanymaqtyq, ózin tanymaqtyq, dýniyeni tanymaqtyq, jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq». Bolmys tútas qamtylghan teziys! Taldayyq.

Allany jәne ózin tanu – dýniyening kórinbegen syry. Tәlim-tәrbiyening kýllisi tamyr tartatyn búl ilimdi islamda teoriyalyq filosofiya deydi. Al «Jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq» praktikalyq (qoldanbaly) filosofiya delinedi. Nege? Sebebi, onyng arqalaghan jýgi –  ruhany ilimdi is jýzinde qoldanu.  Osy qoldanbaly ilimge músylmandyq Shyghysta ahlaq, Europa elderinde morali ya etika dep at qoyghan. Jaqsy-jamandy aiyru dengeyine kóterilmey adam balasynyng minezi týzelmeydi. Búl anyqtalghan aqiqat.

Batys jәne Shyghys órkeniyeti aiyrmasy osy arada bolghan son, dýniyening kóringen syryn tanugha da toqtalayyq. Ol jayynda Abay: «Dýniyede ghylym zahiry (syrtqy) bar, olardy naqliya dep te ataydy, búl naqliyagha jýirikter ghalym atanady» deydi. Syrtqy ghylymgha, yaky naqliyagha kim jýirik? Fәny tirshilik pen jaratylys syryn ashu isinde kim oiqastap ozdy? Áriyne, Batys adamy. Biraq Batystyng kemshin túsy – aldynghy eki tanymaqtyqty (dýniyening kórinbegen syryn) «mistika» sanap, shetke ysyrdy. Ishki ghylymgha jýirik – hakimder neken-sayaq qana boldy. Osy aitylghandar Batys pen Shyghystyng tanymdary arasyndaghy prinsiptik ózgeshelikti angharugha jetkilikti siyaqty. Kirispedegi astary tereng teziske tómende qayta oralamyz.

Endi traktattyng «Alla taghalany tanymaqtyq» degen әuelgi bólimine auysayyq. Alla taghalanyng segiz úlyq sipaty bar. Olardyng arasynan Abay Ghylymdy bólektep alady. Nege? Sebebi, ózge sipattar «esh nәrsege hareket bermeydi, hammagha hareket beretúghyn Ghylymnyng ózi». Órkeniyetti qozghaushy qúdiret – Ghylym. Búl – Abay janalyghy. Óitkeni, teologiya ilimi boyynsha túnghysh ret dәiektep otyr! Adamnyng ghylymy Alla taghala ghylymynyng zәrrәdey bólshegi. Demek, onyng berer nesibesi sheksiz. Ár últqa óz ghylymyn damytu qajettigi osymen óz týsinigin tabady.

Sóz bolyp otyrghan bólimde Abay ashqan kelesi janalyq: «Birinshi sýn Allanyng mahabbaty ma, joq, әlde adamnyng Allany sýngi me?» degen.  Kýlli ghalam, onyng ishinde adamzat Alla taghala mahabbatynyng kuәsi. Demek, barsha sýiispenshilik tamyry – Allanyng mahabbaty. Sýngding bastapqysy qaysy?  degen kýrdeli mәseleni Abay ghylymy negizde ekshep, bayyptap beredi.

Ekinshi bólim – «Ózin tanymaqtyq». Búl bólimde Abay «Alla taghalanyng pendesine salghan joly qaysy?» degen mәngilik mәseleni kótergen. Ózin tanu degen – adamnyng ózin «jan» dep bilui. Sonda ghana adam «Ómirding maghynasy nede?», «Qaydan keldim?», «Qayda baram?» degen súraqtaryna jauap tabady. «Qúday jaqsyny qoldaydy,  әdil adamdardy sýiedi, al,  zalymdardy sýimeydi». Qúran ishi tolghan osy sekildi ayattar deydi Abay. Tolyq adam kim? Búl mәselege kelgende Abay tórt top ókilderin (payghambar, әuliye, hakim jәne kәmil músylman) atap kórsetedi. Áulie men hakimning aiyrmasyna basa nazar audarady. Atalmysh bólimdi kemenger «Qúday joly» jәne «tolyq adam» úghymdaryna anyqtama berumen sabaqtaydy.

Ýshinshi qorytyndy bólim – «Jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq». Ózin «jan» dep sezgen kezden adam jaqsy menen jamandy aiyru dengeyine jetpekshi. Imandy boludyng mәnisi de osy. Biraq imandy ekening is-әreketinnen kórinsin. Abay: «Sen ózing inanmaqtyghynnan payda alamyn desen, payda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek» deydi. Sóitip, aldynghy eki negizgi bólim (Alla taghalany tanymaqtyq jәne ózin tanymaqtyq) – ruhany bilim qaynary. Al, songhy bólim – qoldanbaly filosofiya (ahlaq, etika). Taghy bir aitary, jaqsy menen jamandy aiyru ýshin aldynghy ruhany ilimdi iygeru kerek. Áytpese joq.

«Tasdiyq» traktaty mazmúnyna sholuymyz osymen tәmam. Býgingi órkeniyet jýreksiz, kónil kózi soqyr órkeniyet. Tolassyz materialdyq damu adamzat kóshin tyghyryqqa tiredi (múny әlemdik pandemiya alaqangha salghanday anyq kórsetip otyr). Abay – osy tyghyryqty kóre bilgen ruhany ústaz.

Mynaghan qaranyz: zaman auysty, qogham týrlendi. Oi-sanamyz basqa. Alayda  ótken jylghy Abaydyng tolyq jinaghy ózgerissiz qaldy. Halyqtyng ruhany dýniyege susap otyrghanyn eskermeu degen osy bolsa kerek. Jinaqtyng «Týsinikter» bólimining ýtir, nýktesine shekti sovettik dәuirden kóshirilui ókinishti-aq. «Abay – ruhany reformator», «Abay – adamzattyng ústazy»  dep qúr úrandap, jar saludan tezirek arylsaq jaqsy. Abaytanu ghylymy shang jútyp kósh sonynda qalmasyn desek, qara sózderding hronologiyasyn qalpyna keltiru, «Tasdiyq» traktatyn bólektep alu asa manyzdy sharua. Ony zerttep-zerdeleuding iydeologiya jasaugha da, elimiz damuynyng dúrys baghytyn tabugha da tiyer paydasy zor. Tómende osyghan mysal alayyq.

 Abaydan ghibrat aludyng birer ýlgisi

Ilkide Abay aitqan ýsh «tanymaqtyq» pen bir «ayyrmaqlyq» býkil bolmysty qamtidy dedik. Ekinshi týrde, ol – býtin ghylym. Mәsele sonda, Allany jәne ózin tanu arqyly ghana adam jaqsy menen jamandy aiyru dengeyine jetedi. Al jarym ghylym, yaky tek dýniyeni tanu arqyly ol dengeyge jetu ekitalay. Batys jәne Shyghys qúndylyqtary nesimen aiyryqsha? Olar qaytsek ýilesedi? degen mәseleni týsinu kilti osy arada.

Abay: «Árbir ghalym – hakim emes» demekshi, Batys elderining bilim beru jýiesi materialdyq damugha layyqtalghan, tek fәny tirshilik qamyn kýitteydi. Syrtqy ghylym arqyly  zaman tanymastay ózgerdi, әli de ózgere beredi. Óstip, zamandy týzetpektik –  Batys órkeniyetining ózindik belgisi. Shyghys әlemi, basym bóliginde, kerisinshe, ghylymy progresske ilese almady. Abay aitqan «hammagha hareket beretúghyn Ghylym» qaghidasy eskerilmedi. Bir tәuiri, qúdayshylyq ruhyn saqtap qaldy.

Qysqasy, Batys әlemi – soqyr, Shyghys әlemi – aqsaq. Osynau menmúndalaghan synarjaqtyqtan shyghugha keregi – tolyq (býtin) bilim, yaghny Batys pen Shyghys qúndylyqtary ýilesui. Abay osyny kóre bilgen ghúlama.

Terendey týseyik. Barsha ómir qúbylysy ekiúdayylyq, kýn men týn, ystyq pen suyq, әdildik pen zúlymdyq, jaqsy men jaman degen sekildi sheksiz jalghasa beredi. Adam bolmysy da osy qatardan: jan men tәnnen túrady. Adamzat órkeniyeti eki jaqty (Batys- Shyghys) boluy sodan. Biraq adam bolmysy tabighat pen jan iyesi hayuandardan bólek. Oghan Tәniri erik pen erekshe aqyl darytqan deydi Abay. Tәndi jangha, túrmysty sanagha biyletem dese, óz yrqynda. Barsha ghalamgha ýilesimdi damugha bóget syrtqy kýsh joq. Fәniyding jarqylyna aldanyp ghapyl qalma, ruhany bilimdi, sanaly bol! Ghylym-bilim alu men imandylyq tәrbiyeni qústyng qos qanatynday qatar ústan! Mine, «Allanyng pendelerine salghan joly qaysy?» degen mәselege qatysty danyshpan Abaydyng ústanymy osy.

Qoryta aitqanda, Abay ilimi Batys pen Shyghystyng ýilesui kózdelgen ilim. Ol boyynsha órkeniyetter qaqtyghysynan arylu adamzattyng óz yrqynda.

Býgingi zaman suretinen kóretinimiz – jaqsy menen jamandy aiyra almadyq. Sol sebepti meyirim az, kýnshildik kóp. Shily zattyq bilim alghan úrpaq qanaghatsyz, tútynushy minezding iyesi. Sondyqtan «Zamana ony iylemek».  Olarda bir kottedj ben bir djipten asar maqsat qaydan kelsin. Balyqtay fәny toryna topyrlap týsip, ómiri it qorlyqpen ótedi. Óitkeni, «Meniki dep jýrgenning bәri Onyki». «Allanyng ózi de ras...» óleninde Abay ýsh sýyding mәnisi – jýrek tazalyghy ekenin úqtyra kele: «Basty bayla jolyna, malyng týgil» dep týiedi.

Ári qaray bylay dep eskertedi:

                                      Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:

                                      Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy! 

Búl jerde «әuesqoy» sózi – jolynan adasyp, sandalu (qúr elikteushilik) degen maghynada. Abay «Onan shoshy!» degen ýsh dúshpangha qarsy antivirus –meyirim, mahabbat, әdilettilik. Songhylar tek ruhany bilim arqyly kelmek.

Taghy aitayyq, tolyq bilim  – ýsh tanymaqtyq hәm ony qoldanu, yaghny bir aiyrmaqlyq. Jeke adam jetiluinin, býkil qogham damuynyng zandylyghy osy arada. Sóz dәleline Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyn saralay óteyik.

1891 jylgha deyin Abay kýsh-quatyn fәny tirshilik pen ómir qúbylystaryn tanyp-biluge sarqa júmsady. Jinaghan-tergen bilimin 1884-1890 jyldar aralyghynda halqyna bere bildi, yaghny mәdeni-aghartushylyq baghyty – Abaydyng alghashqy baspaldaghy. Fәny dýnie ótkinshi, aldamshy. Jiti qadaghalaghan, syryn úqqan oily adam onan jalyghady. Qajidy. Endigi ómirinde ózin tanymaqqa úmtylady. Zamandy emes, adamdy týzetken jón degen oigha tireledi. Abayda búl –1891-1894 jyldar. Oghan qara sózderdi jazudy qolgha aluy aiqyn aighaq.

Mensinbeushi em nadandy,

                                Aqylsyz dep qor tútyp.

                                Týzetpek edim zamandy,

                                Ózimdi tym-aq zor tútyp.              

Sonday-aq, «Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin?», «Jýregim, oibay, soqpa endi?», «Qayghy shyghar ilimnen», «Dombyragha qol soqpa», «Oygha týstim, tolghandym» sekildi ólenderi sózimizding dәleli.

Kóp izdengen, tolghanghan, ózin tanyghan Abay 1895 jyldan Alla taghalany tanymaqtyq satysyna shyghady. Osy jylghy «Talay sóz búdan búryn kóp aitqanmyn», «Ash qaryn júbana ma mayly as jemey?», «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge», «Ólse óler tabighat, adam ólmes» degen tamasha ólenderi kәmil músylman dengeyine kóterilgenining kuәsi. Taghy ýsh jyl ótkende, yaghny 1898 jyldyng shamasynda Abay tolyq adam satysynyng hakim dengeyine shyqty. Oghan ghayyptyng tilimen jazylghan taza hakimdik enbegi – «Tasdiyq» traktaty dәlel ekenin jogharyda sóz ettik.

Bas abaytanushy Múhtar Áuezov 1934 jylghy «Abay aqyndyghynyng ainalasy» degen maqalasynda: «Abayda Batystan kirgen belgiden góri Shyghys belgisi basymyraq, nyghyraq» dep atap aitqan bolatyn. Al, atalghan eki jaqtyng belgileri men shet-shekarasy qaysy? Múny naqtylaugha Múhana qaharly uaqyt mýmkindik bergen joq.

Býgingi uaqyt túghyrynan 1884-1890 jyldar aralyghy Abaydyng Batysy, al 1891-1902 jyldar Abaydyng Shyghysy dep senimmen aita alamyz. Óitkeni, aldynghy jeti jylda Abay ghylym-bilimge shaqyryp, jastargha fәny tirshilik pen dýnie syryn ashady. Shygharmashylyghynyng ekinshi jarymy, kelesi on eki jyly dýniyening kórinbegen jaghy – tylsymgha, әrnening sebebine ýniluimen ótti desek qate aitqandyq bola qoymas.

Sonymen, dýniyeni tanu adam jetiluining tek әuelgi baspaldaghy. Kelesi saty – tolyq bilim, dýniyening kórinbegen syry. Oghan úmtyl. Qazaqtyng «Adam bol!» iydeyasynda osy astar bar. Abaydyng ómir joly da osynyng aighaghy. Abyz babamyz: «Ey, shyraqtar, ómir jarqylyna aldanyp, ghapyl qalma, әrnege elikteme! Eng aldymen, adam bol, ol ýshin ghylym men tәrbiyeni ýilestirip baq!» dep talmay aitty. Qazir aramyzgha tirilip kelse, taghy aitary sózsiz.

«Jә, búl sózden ne ghibrәtlendik?».  Osy súrauly sóilemmen jaryqtyq Abay eng kólemdi enbegi – «Tasdiyq» traktatyna songhy nýkteni qoyypty. Onan alar ghibrat, әriyne, kóp. Biz bir-ekeuin ghana qozghap, biraz sóz shyghardyq. Abaydyng tughan kýni qarsany ghoy dep. Aytylghan oi-payymdardy qabyldau ya qabyldamau, әriyne, óz erkinizde, qadirli aghayyn.

Asan Omarov,

Semey qalasy

Abai.kz

9 pikir