Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2760 0 pikir 8 Mausym, 2012 saghat 06:55

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

II

Audandyq әielder qoghamynyng qyzmetin tekseruge aimaqtan ókil kelipti, audan mektepterindegi әiel oqushylardyng da sanymen, oqu jaghdaylarymen tanysady eken. Jiyndaryna qatynasugha Áliyev meni búiyrdy. Oghan qatynasuyma qarsy Shәkerbay Dosan әkimmen «әngimelesuge» erte jóneldi meni.

- Ákim-au, myna inspektor bizding qyzmetker me, әielder qoghamynyng qyzmetkeri me? Qit etse-aq әielder qoghamyna baramyn deydi de túrady. Onysyz da qyzmet basyp jatyr emes pe bizdi...

- Men әielderge barugha qashan rúqsat súradym sizden? - dep, shaghymyn bólip jiberdim, - Áliyev búiyrdy ghoy?

- Mine, myna sózin qaranyzshy, ne dep tәlkuayttap túrghanyn estidiniz be?

- Áliyevting ózine aitsanshy! - dep Dosan toqpaqtay múrtyn taghy da býlk etkizdi. Shyghyp jýre berip edim. Esik aldynda Shәkerbay taghy toqtatpaq boldy:

- Túra túr osy jerde, men kirip shyghayyn.

Men ere kirdim. Álgi shaghymyn taghy aitty bastyghym. Álgi jauabymdy taghy qaytaladym.

- Mine kórdiniz be, ne dep basynyp, syqaqtap túrghanyn?

II

Audandyq әielder qoghamynyng qyzmetin tekseruge aimaqtan ókil kelipti, audan mektepterindegi әiel oqushylardyng da sanymen, oqu jaghdaylarymen tanysady eken. Jiyndaryna qatynasugha Áliyev meni búiyrdy. Oghan qatynasuyma qarsy Shәkerbay Dosan әkimmen «әngimelesuge» erte jóneldi meni.

- Ákim-au, myna inspektor bizding qyzmetker me, әielder qoghamynyng qyzmetkeri me? Qit etse-aq әielder qoghamyna baramyn deydi de túrady. Onysyz da qyzmet basyp jatyr emes pe bizdi...

- Men әielderge barugha qashan rúqsat súradym sizden? - dep, shaghymyn bólip jiberdim, - Áliyev búiyrdy ghoy?

- Mine, myna sózin qaranyzshy, ne dep tәlkuayttap túrghanyn estidiniz be?

- Áliyevting ózine aitsanshy! - dep Dosan toqpaqtay múrtyn taghy da býlk etkizdi. Shyghyp jýre berip edim. Esik aldynda Shәkerbay taghy toqtatpaq boldy:

- Túra túr osy jerde, men kirip shyghayyn.

Men ere kirdim. Álgi shaghymyn taghy aitty bastyghym. Álgi jauabymdy taghy qaytaladym.

- Mine kórdiniz be, ne dep basynyp, syqaqtap túrghanyn?

- Kórdim. Sening qyrttyghyna qaytarylghan jauap, - degende orynbasar әkimning kózi jarq ete týsti, - ras, ol baramyn demedi, men tapsyrdym.  Áyelder qoghamyndaghy búl jiyn oqu jasyndaghy qyzdardyng týgel oquyna paydaly, boyjetip qalghan qyzdaryn ata-analarynyng oqudan aiyryp úzatyp jiberuin belgili dәrejede shekteytin jiyn. Búl senderding de qyzmettering emes pe?... Bar, Bighabil, tez bar, jiyn uaqyty ótip barady!

- Mine óstedi endi, bar qyzmetti artady da, qyzmetkerlerimizdi laugha alyp, ot pen sugha meni salady da otyrady! -dey shyqqan bastyghym meni endi óz bólimine jetektedi. - jә, Bighabil, endi ózimiz «әngimelesip» alalyq... sen әieledr jiynyna barasyn, sóiley qalsang ne turaly sóilemeksin, qane aitshy!

- Ne sóileydi deysiz, әielder kónilin tabugha tyrysamyn daghy.

- Qoy shyraghym, qyljaqty qoy, búl ýlken is. Sóiteytin tezis dayyndap bar. Óz oiyndaghyny aitshy qane.

- Oy Shәke, qazir mening oiymda eshnәrse joq. Áueli baryp alayyn. Sonan song tyndayyn, tәjiriybeli bastyqsyz ghoy, ne sóileudi, qalay etudi sizben kelip aqyldasayyn, uaqyt ótip barady, kettim.

- Toqta, toqtay túr sonda da! Audandyq qyzdar mektebinen әke-sheshesining talaby boyynsha, ýkimet rúqsatymen qaytarylghan boyjetkenderde sharuang bolmasyn teginde, aityp qoyayyn. Múghalimalary shaghym etse, qosylyp ketushi bolma! Onyng sebebin bilmeysing sen, bilmeymin dede qoy! Ýkimet mekemelerin sýzistiru ózine onay tiymeydi.

- Múny esime salghanynyz dúrys boldy, maqúl! - dedim de shyghyp jýre berdim. Ýzdik oqyp, mektep bitiru aldynda túrghan eki oqushy qyzdy byltyr mart sonynda oqu-aghartu bólimi qaytaryp jibergenin estip edim. «Eki kýn jylap otyryp alyp, әke-sheshelerining sýireuimen әreng ketti» dep oqytushylary yzalana sóilep edi. Maqpal atty birining «tótenshe daryndy, alghyr» oqushy ekenin estigenmin. Shәkerbaydyng meni taghy da әkimder aldyna tartyp, әielder jiynyna qatynasuyma qarsy shyghuy - osy qyzdardy óz erikterinen tys zorlap qaytaruyn jasyru ýshin edi.

Audandyq әielder qoghamynyng «segizinshi mart merekesin qarsy alu» baylanysymen shaqyrylghan keneytilgen bas alqalar jiyny men barghanda qoghamnyng esepti bayandamasyn tyndap, ayaqtastyryp qalghan eken. Shaghyn ghana jiyn zalynyng eng artqy oryndyghynda otyra qaldym. Bayandama әielder tendigi jónindegi talaptardy úrandap toqtady da, ony tolyqtau retinde dәleldi shaghym pikirler kóterildi, Maqpaldardyng oqudan qalay shygharyluyn misal etip, olardyng bas oqytushysy da sóiledi, әke-sheshelerining Dosan әkim qol qoyghan ótinishin mektepke Shәkerbay әkelip oryndaghan eken.

- Sol qyzdardyng bәri de paranyng kýshimen qaytarylghan dey alamyn, - dedi sheshen ekilene sóilep, - partasynda typ-tynysh oqyp otyrghan qyzdardy múnshalyq jylatyp-eniretip, sýiretkige salyp qaytaru dәl osynday súmdyqtyng isi ekeninde dau joq!... Alghashynda otyz bes-qyryq qyz oqityn klastarda, qazir jiyrma shaqty ghana qyz otyr. Ynghay eresekteri ketip, úsaqtary ghana qalady. Múny aimaqtan kelgen ókilder estip, tekserip kórsin dep aityp túrmyn. Osynyng kóbi Shәkerbay oqu bólim bastyghy bolyp taghayyndalghan song ketti. Mine, Bighabil әpendi kelip otyr, mektepterding birneshe jyldyq tizimi óz qoldarynda, inspektor ghoy, kórgen shyghar, súrap kórinizder!

Tórde qasqaya otyrghan ókilder maghan bir-bir qarasyp qoydy da, ýstelding bir shetine hatshylyq iste otyrghan týbit shәlili әiel basyn kóterip maghan qadala qaldy. Tanyghanday kidire qarauyna men de qaray berdim, semizshe, aq súry, jas әiel... betining tolyqtyghy bolmasa Qalima siyaqty. Bir kezde ózim «qatqan teri» dep qaljyndaytyn «sýiiktim» sary ala beldikti bay myrzasyna tiygen song semirip, babyna kelgen eken. Biraq, ol myrza oqudan shygharyp, Shәueshekke qaytaryp әkelisimen tastap ketkenin byltyr jazda estigenmin. «Onday qatal soqqy qalay jaqty eken ózine? Ras sol ma, basqa ma» degen oimen qaray týstim. Mening endi tanyghandyghymdy sezgendey túqyra týsti, ras sol. Qol oramalyn alyp kózin sýrtti, yrshytyp qoyghan siyaqty. «Kózine aq týssin» dep kýbirlep qalyppyn. Qayta qaramay sóz tyndaumen boldym.

Shaghym sóz sóileushilerding әrqaysysy mening sóileuimdi talap ete bergen son, jiyn basqaryp otyrghan altyn tisti, shýnirek kóz, qyzyl sary «Tәligha appay» týregelip, «oqu-aghartu bólimining ókili» atauymen sózge shaqyrdy.

- Aytylyp jatqan pikirlerding bәri ras, -dedim men ýstel shetine bara sala, - biraq, mening inspektorlyq qyzmet alghanyma ýsh ay ghana boldy. Onyng aldynda bir jyl oqytushylyq istegenmin. Sodan bergi kórgenderim janaghy sóileushilerding pikirlerin týgel rastaydy. Dәl solay. Byltyr jazda oqu jasyndaghylar men oqushylardyng sanyn alugha shyghyp, audangha qarasty rayondardy týgel aralaghanmyn. Sondaghy alynghan sandy mәlimetterimnen ghana jinaqtap aitpaqpyn. Qyr rayyondarynda oqu jasyna tolghan qyzdardyng bes-alty prosenti ghana oqidy, onyng ýstine, qazirgi qúdalyq, qalyng mal deytinderiniz shalghy siyaqty, boyy ósinkirep qalghanyn qyrqyp әketip jatyr. Qala túrghyndarynan oqugha kirgen qyzdar jalpy oqu jasyndaghy qyzdardyng qyryq prosentine biyl ghana jetti. Búlardyng da eresekteri astyrtyn úrlanyp-tonalyp atady. Dokladtarynyzdyng  songhy talabyna quandym, iygilikti de әdiletti talap! Biraq, әielder tendigi deytin mәsele múnday talappen ghana sheshilmek emes. Áyelderding shynayy tendik aluyndaghy sheshushi kepildikting biri - oqytu, oqu-bilim bolmaq. Sanasy tómen әiel erikti azamat bol dep qansha ýgittesenizder de «erikti» kýng bolugha dayyn túrady. Feodalizm «әielder kóbirek oqysa búzylady» dep ýgitteydi, múnysy: «erikti kýng bolmay qoyady» degen sózi. «Osy ýkimet qyzyldasady, qalyng maldy joyady, qyzymyzdy osyndayda malgha ótkizip alayyq» dep jantalasushylar da joq emes!... Ósip qalghan qyrshyndarymyzdy qighyzyp tastatpay, jalpylay oqytugha, san jaghynan er oqushylargha teneuge tyrysalyq!

Áyelder qoldaryn shatyrlatyp jiberdi de, Tәligha appaylary qolymdy ala silkilep otyrghyzdy. Múnan songhy sóz tipti órlep, menin  sózimdi quattay shapqylady...

Jiyn týski demalysqa taraghanda aldymen shyghyp, jalghyz jónele berip edim, Qalima ere shyghyp, artymnan ilesti. Qaramay jedeldettim.

- Ey sylqym, toqtashy! - dep dauystady, búrma kósheden ainala berip toqtadym. Syqylyqtap әdemi kýlse de qynsylaghanday sezildi, búrynghydan da jasaryp alghan siyaqty ózi. Eki omyrauyn basa salbyraghan jinishke salpang jaghaly sukno palshopkasy belining taghy da búrang qaqqanyn aiqyn kórsetip keledi. Qamamen júryndalghan qonyr qúrym biz óksheli tuflii tyq-tyq etip, syq-syq kýle jaqyndady. Mysqylday qarsy aldym:

- Pay-pay, shirkin baylyq-ay, qatqan terini de mayly torsyqqa ainaldyra qoyypty-au!

Betin jibek oramalymen basyp, jylay jetti, kózin sol basqan kýii aldymnan óte shyqty. Birge jýrmey túryp qalghanymdy sezbey ótken eken.

- Bóksene kýbi baylap alghanbysyn, ei? -degenimde jalt qayrylyp, kýle jylady:

- Syqaqtay ber, bar mazaghyna kóneyin dep keldim... Amandaspay jatyp, artyma qarauyn qarashy, - dep syqylyqtay kýlip ashty betin, - maghan obal joq! - dep kýrsindi de, qoltyghymnan ústay ayandady, - soqqygha jaralghan sorlyny kim ayasyn?

- Ne bopty sorly bop? - dep súradym әdeyi. - «General hanymy» sorly bolmaq pa?

Qalima arbay qarady jýzime.

- Estimep pe edin? - degende, basymdy shayqay saldym. Syldyray sóilep ketti, - qúday-ay, onymen anyq eki kýn birge bolghanym joq әuel desen... aldanyp, saghan opasyzdyq etip qoyghanyma yzalanudan auyryp, toy ótisimen mektep bolinisasyna jatyp qalghanmyn. Shәueshekke sol bolinisadan qayttym da óz ýiime kelip jattym. «Kedey qyzyn kelindikke almaymyn» degen sheshesining sózi estildi bir kýni. Sonyng ertenine, «qayyrshynyng qyzy, osynsha nege búldanasyn» dep әlgi quys keude tistene jetti de, qaghazymdy berip shyqty. Adastyrghan qyrsyqtan sóitip tez qútyldym әiteuir.

- Joq, adastyra almapty, tegi sodan talaq qaghaz alghanyng da ótirik shyghar, qasyna jatpaghan qyz talaq qaghaz ala ma eken? -degenimde saqylday kýldi Qalima, qoltyghymnan qatty qymqyra saqyldady. Tórt kóshege kelgendegi búl qylyghynyng sebebin týsine almay, jan-jaghyma qaray berdim, qarsy aldymyzda sheshesining sonynan Áliya erip keledi eken, kózining astymen qarap qoyyp óte berdi.

- Kórispegenimizge bes jyl boldy ghoy, iyә?! -dep kýrsindi Qalima.

- Sanamda joq, - dep týiildim men, - sanaghanym da joq, saghynghanym da joq, yzalanghanym da joq!

- Sorlymyn degenim sol ghoy, men seni toy ýstinde de saghynyp, qatty ókinip otyrghanmyn. Sodan auyrghanmyn. Qyryq besinshi jyldyng sonynda sening qaytyp kelgenindi estip, endi kórip qaytayyn dep túrghanymda, aidalyp ketipsin. Odan shashyng týgel agharyp qaytty dep edi, onshalyq emes eken ghoy...

- Týgel agharghany ras bolatyn, densaulyq jaqsarghan song qayta qarayyp keledi.

- Odan kele salyp Altaygha ketipsin. Kórisuge myna qyzmet orayymen endi keldim, endi kórdim.

- Kórisuding orayy kelgenimen kelisuding orayy kelmeske ketken ghoy, ótirik pen shyndy aiyra almaytyn qoshaqan sanap, taghy da qorlap kelesin, «saghynghanyndy» aityp, osynyna nandyrmaq boluyng qorlaudan basqa eshtene emes! Osy uyndy umen qaytarsam kótere almassyn, menen tezirek alystap ket, Qalima! Mahabbattan qatty jәbirlengensing ghoy, eki jaza obal bolar, menen odan da qatty jәbirlenbey ketshi!

Baghdarlay kýlimdep qarady Qalima. Qoltyghymnan qolyn ajyratyp, jan qaltasyna saldy.

- Bilemin, -dedi az kidiristen son, -maghan sol uyng kerek!... Árqanday jәbirine kóneyin dep keldim dedim ghoy jana, neghúrlym sonyndy aityp alshy!

- Aytyp alu emes, Shyng Shysaydyng sary ala beldiginen qalghan kisi maghan kereksiz!

- Endi aittyn, - dedi Qalima tómen qaray berip, qatty kýrsindi, - shynyndy aittyn, maghan osy em. Sening mahabbattyq jýregine kereksiz bolghanym ras. Biraq, tónkeristik sapqa qosyldym ghoy, qyzmettes, pikirlestigim kereksiz emes shyghar?!

- Áriyne, olay bola alsang qoghamgha kereksing ghoy, óz kelesheging ýshin de kerek.

- Demek, maydandasynmyn, tilektestigimdi qabyl al. Mening basymnan ótken sәtsizdikten, mening aldanuymnan tәjiriybe aluyna shaqyramyn. Joghary taptyng jaltyrauyqtaryna berilme. Syrty jalt-júlt etkenimen ishi qal-qúlt, naghyz opasyzdar sodan shyghady eken!

- IYә, ózindeyleri taghy shyqsa shyghar-aq, maqúl pikir.

- Ha-ha...ha...ha...ha... meni ne deseng de ózing bilesin. Osy pikirimdi esine saqta. Oilanarsyn, al kettim!

Osyny jypylyqtata aitty da bóksesin búltyndatyp búryla jóneldi.

- Ei, týstik shәidi bizding ýiden ishe salmaymysyn? -dep jymidym men. Ol jalt qayrylyp kýbirley ketti:

- Shyndap shaqyrghanynda kóship kele salarmyn.

- Ol ýmitten aulaq bolghaysyn.

Tórt kósheden Áliya qarsy kezige qalghanda maghan jabysa ótui men «joghary taptyng jaltyrauyqtary» jónindegi myna ósiyetinen sekem alyp qaldym, Áliya ekeumizding baylanysymyzdy biletindey sóiledi ghoy. Biraq, ony biletin qisyny joq siyaqty. Bile qalsa ekeumizding aramyzgha ot salugha kirisetin niyeti aiqyn kórindi, «Áliyadan aiyrsam ózimdi alady» dep múnday sayqal qarmanbay qalar ma?...

Týsten keyingi jiyn sonyna qaramay, erterek shyghyp, Qalimagha mang qaramdy kórsetpey kettim. «Kóshede  ony jabystyra bersem, el kózine jabysarda, Áliyanyng kózine qaynasyp qalar» degen oimen zytyp edim. Sol súlu kózge sonyng arasynda iline qalghan eken: aqsham bata óz qaqpasynyng aldynan tapqanymda tomsara ilesti Áliya.

- Ne boldy, Áliyash?... Bir jering auyryp qaldy ma?

- Jýregim auyrdy, seni bireuding qúshaghynan kóru qiyn eken, - dep solq-solq ete týsti, men qarqylday kýldim, - kýlkisin! - dep alyp solqyldady, - quanyshyng qoynyna simay barady ghoy!

- IYә, sening qyzghanshaqtyghyng da quanysh! Qazirgi zamanda bireuding bireumen qoltyqtasa jýrui de sóz be?

- Bauyryna kirip aluy jay qoltyqtasu ghoy?... Ótken kýzde Shәueshekke barghanymda seni súraghan ol. Men, «tanystyghym joq» dey salghanmyn. «Altay soghysyna ketti dep estidim» degenimde qatty kýrsingen, endi mine jýrgen jýristerin?... Sol kýrsingenine qarap, «onymen bir jaqyndyghynyz bar ma edi» dep súraghamyn artynan, «dos sabaqtasym edi» dep qana qoyyp, ýndemey ketip qalghan. Endi bildim!

- Neni bildin?

- Onymen de uaghdang bar! Ol baydan shyqqan kelinshek bolghanymen súlu ghoy!... «biri bolmasa biri» dep, meni de qoltyqtay salghansyng bayaghy!

Búl kýmәnin qozdyrta bermeu ýshin onymen bolghan baylanysymnyng da, airylysuymnyng da shyndyghyn sóilep berdim. Ony baghana tórt kósheden shygha berip toytarghan qatal sózimdi estigende ghana qúiqyljydy. Eki-ýsh kýnnen beri ózimiz panalap jýrgen baq qorshauynyng ketiginen attap týstik.

- Qalimagha endi kezigushi bolma, - dep tapsyrdym qaytar shaqta, - asa sayqal qatyn bolghan eken. Ekeumizding jaqyndyghymyzdy bile qalsa, aiyru amalyn myqtap izdestiredi.

- Maqúl! ei, toqtay túrshy!... Ózing ketkenshe asyghyp barasyng ghoy tipti, onyndy úzaq kýttirmeuge asyghasyng ghoy tegi! - dep qayta qúshaqtay qúiqyljydy, - múnym әnsheyin qaljyng ghoy... aitpaqtayyn... ne aitpaq edim, úmytyp qalghanymdy qarashy... iyә, «Qalimagha kezdespe» degeninnen oiyma týsti... endi osylay kórisip túrayyq, әr kýni osylay, qaqpanyng manayynan kýteyin, sonan keyin osy jerge keleyik!.... Ómirbekting ýiine barmay túra túrayyqshy, saghan qoyar bir ótinishim barmay túra túrayyqshy, saghan qoyar bir ótinishim osy!

- Ne sebepti? Ekeuimizdi tabystyrghan solar emes pe?

- Iә tabystyrdy ghoy... biraq... senen qatty ótinemin, Mehir men Ómirbekke endi kezikpey... sóilespey qoya túrshy, Maqúl ma?... Maghan... men... onda bara beruden... úyalatyn boldym.

- Barmasang ózing bilesin, men «keziksem», «sóilessem» ne bolady eken?!... Óz dostaryng emes pe?

- IYә, óz dosym ghoy, biraq, Mehirding minezin bilmeysin, - dep qúiqyljy týsti Áliya. Tóne qaraghan kózi qaranghylyqty jarq etkizgendey sezildi, - sýigen jigitine mendey berilgen qyz joq shyghar? Mehir ekeumiz.... aitysyp otyryp renjisip qalghanbyz! - dep syqylyqtap aldy, - «sening jigiting púshyq, kózi biteu siyaqty» dep qoyyppyn. Sodan beri Mehir maghan ashuly. Ekeuimizdi aiyru niyeti bar ma eken dep qorqamyn. Men desen... ol ekeumiz tatulasqansha kórinbey qoya túr, janym! Men desen, qazirshe barma sonda, maqúl ma?... Senen tileytinim osy!...

Qalyndyghymnyng osy ótinishine aldynghy sekemderim qayta jamalyp, kýdikke ainaldy da, qiyaldyng sýle sapa masynday marghaulau qayttym....

Ertenine mekemeden týski demalysqa shyqqanymda sol kýdik oiymdy taghy torlady. Ómirbekterden syr tartyp kórgim keldi. Áliya kezdespe dep shektegen dostarym kónilimdi sýirep bara jatqanday, solay qaray búryla jóneldim. Kóldeneng bir kósheden óte bergenimde «Qalimashymnyn» qoltyghynda Áliyashym da menshe dedektep bara jatyr eken. Oghan qaray týsip kýle dedektedim: «kezdesuden shektegen dúshpanym Áliyamnyng kónilin sýirey jónelgen eken-au?!»

Ómirbekting ýiine kirip bardym, sheshesimen birge shәy iship otyr eken.

- Jaryghym-au, ózing de úlyq bolyp qaldyng ghoy, endi kelinimdi týsirip bersendershi, - dedi sheshesi shәy qúya otyryp, - myna jalghyzdy sotqarlar ainaldyruyn qoymady. Sonymdy keltirip almay kónilim ornyghar emes! Saqaly qúralyptasyraq bir shaldy qúdama kirgizsem, ózining qaznasynday altyn-kýmis súrapty. Qysasy ghoy bizge istep otyrghan, ony men qaydan tabarmyn? Onysyn aimaqtan kelgen qatyn ókilderge baryp aitsam, «túra túryndar, qalyng malgha shek qoyylady» deydi. Tosa túrayyn desem, sotqarlar tosa túratyn emes, qapysyn tauyp jayratyp ketetin siyaqty bir kýni! «Ekeuing bir jaqqa qol ústasyp kete túryndar» desem, meni tastap búlar ketetin emes. Jәne júrtta qalghan jalghyz itshe úlyp ólemin ghoy búlar ketse, osyghan bir amal tabyndarshy, balam!

- Búlardan basqa amaldar da bar, apa, - dedim men, - alyp qashpay mәsele sheshilmeytindey bolsa, Mehirding ózi ózin «alyp qashuy» kerek, bir jerge az uaqyt qamay túramyz. Ózi qamaghan qyzyn biz qamasaq eshnәrse bolmas. Bir-eki aidan keyin «kekse» kelininiz bolyp jauylq salyp shygha kelse qaytpek?

Qarqyldap kýle jóneldi Ómirbek. Sheshesi anyra qalyp súrady:

- Onda myna jalghyzdy aparyp, ýkimetke qamata salyp izder?

- Aqpyn da, saumyn dep búl otyrsa, «appaq múghalimderge qyzmet istetpeymisin?» dep biz suyryp almaymyz ba? Búghan Mahmút ekeumiz túrghan Áliyevti salamyz. Búl kezende Ómirbekti qorghaushylardy kóbeytsek bolghany, qiyampúrystar ózinen zoryn kórgende qynq ete almay juasidy.

- E, jaryghym-ay, búl da aqyl eken-au!... Biraq, Mehirding әke-sheshesi bolghan son, ol qúrghyrlardy da renjituge qimaymyz-au, sart bolsa da sheshesi bir manghaz adam edi.

- Ras manghaz bolsa manqisyn da otyrsyn, eki-ýsh kýn ótkende sheshesine: «joghalmaydy» dep sybyrlay salmaysyz ba? Óziniz de maldan qúr qol emessiz, auqatty tuys-tughandarynyz kóp. Mehir «joghalardyn» aldynda solardy jiyp jiberip, birdeme qúrastyra qoymaysyz ba?

- E... búl da aqyldasatyn is eken. Tek әiteuir osy isterding basy-qasynda ózing bola kór, qargham! - dep maymanday jóneldi syrtqa, - uh... oy qúryp qalghyrlar-ay, sendey azamatty da kóp quarlapty-au!...

- Mehir kelmedi me? - dep súradym Ómirbekten, - súraytyn bir sózim bar edi.

- Súraytynyng sóz ghana bolsa menen súray ber, onyng bilgeni mende ghoy.

- Áliya ekeuining renjisip qalghan sebebin bilemisin?

- Renjisken joq, -dep myrs ete týsti Ómirbek, - onyng nesin súradyn?

- «Mehir ekeumiz tatulasqansha, onymen sóilespey túra túr» dep ótindi Áliya menen. Mehirding biletindiginen qorqatyn bir isi bar siyaqty. Úzaq joldan qaytqan jigitin ózining eng jaqyn syrlas dostarymen sóilesuden shekteui ne súmdyq ekenin biluim kerek shyghar?

Oylana jymighan Ómirbekting kózi júmyla týsti. «Súmdyq bolsa da jenil súmdyq» degen jymiys siyaqty sezindim.

- Qazir ózine sýiispenshiligi qanday, jaqsy ma?

- Jaqsydan da jaqsy, -dep kýldim men, - qyzghyshtay qyzghanshaq ekenin әlden-aq týsindirip boldy. Biraq men mahabbattaghy erekshe qyzghanshaqtyqty, erekshe sýyding nәtiyjesi dep qana týsinbeymin. Onyng keri jaghynan da tuylatyn nәtiyje bolady, mәselen, mahabbatqa jenil qaraytyn adamdar basqany da solay týsinip, qarayghannyng bәrinen qyzghanatyn bolady.

- Áy, qiynsyn-au ózin! ... Áliyada sonyng qaysysy bar dep bilesin?

- Qazirshe búl turaly emtihan beruge kelgenim joq, sol shekteuin sheshe almay kelip túrmyn ghoy, byljyramay bilgenindi aitshy maghan!

- Altaydan qaytyp kelgeli seni kýdiktendirgen, manayynan kórgen bireuing bar ma?

- Qaqpasyn shertip, ishindegi Áliyany shyghara almay túrghan bir ofiyserding jer tepkilep, yzalana qaytqanyn kórgenmin... jaqyndyghy bolmasa shyqpadyng dep ashulanghany da júmbaq qoy! «Bayaghyda bir hat jazghan jigit, sonymnan qalmay jýr» deydi Áliya.

- Demek, qazir óte jaqsysyndar... basqadan qaqpasyn mýlde bekitse, qyz basymen kirindi juyp, kórpene kirip jýrse jaqsy bolghany sol emes pe? - dep jymidy Ómirbek, - Mehir ne der eken dep elendemey-aq qoy, ne kerek úsaq sóz. Ózinnen qyraghy emes ol, eshkimdi basyndyrmaytynyna senemin... shashyndy ainadan ózing de kórip jýrgen shygharsyn, osymen tabysqaly qarayyp qaldy... kýlki emes, ras aitam, qarasy kóbeydi. Qyzdan bolghan nervindi osy qyzgha emdetu ýshin tabystyryp edik qoy, ýzdiksiz emdele ber. Biraq, saghan da qas qylu niyetinde bolatyndar joq emes shyghar, saqtana jýrip emdel!

Ómirbek pen Mehir Áliya ekeumizding qazirgi ystyq qúshaghymyzdy suytqysy kelmeytinin bayqaghan son, týrtkilep súray bergim kelmedi. Qaytugha týregeldim.

- Áliyagha mening sәlemimdi bylay ait, -dedi Ómirbek, - ózgertpey jetkiz, maghan «kelin» bolugha senimi berik bolsa, senimen osy ýide tabysyp túrsyn.

Aqsham bata «emshimdi» izdep taghy shyqtym, Ómirbek aitqan sәlemi auyrlata týskendey, basymdy tómen sala jettim: «әy osy Arysbek qyzdyng Ómirbekke «kelin bolu senimi» bir shaqta berik bolmay qalghan-au» degen týiindi kýdik keledi ishimde.

Búl keshte qaqpasynyng aldynan eki-ýsh ret ótkenimde әreng shyqty Áliya, túlan tútyp týiile shyqty. Qol artpay da til qatpay uәdeli dual qorshaugha jettik. Ketikten attap týsken song әdettegimizshe toghay aralay jýrip sóileskisi kelmegendey, qarsy qarap túra qaldy, betin basyp alyp solqyldaugha kiristi ol endi.

- Ne boldy? - dedim men. Jauapsyz enkildey týsti. Qatqyl ýnmen qayta súradym, - ne boldy?!

- Qalima turaly maghan ynghay ótirik aitypsyn. Baghana týski tamaqqa qaytarymda meni mekeme aldynan ertip әketip... bәrin aitty.

- Ne aitty?

- Ol alghashynda sening әieling eken ghoy?... Ashyqtan-ashyq... nekeli er-әielshe jýripsinder ghoy?... Solay jýrip-jýrip alyp, oghan bir qys boyyna kórinbey ketipsin. Sening opasyzdyq istegenine shydamay, ekinshi erge tiyipti. Senimen jýrgenin bilgennen keyin ol eri de tastap ketipti... sen qazir meni de... maghan da sol әdetinmen jýrgen ekensin!

- Endi sen maghan mynany aityp bershi, rasyn ait, ekeumizding jaqyn ekendigimizdi ol kimnen estipti?

- Maghan ol senimen «jaqyn ekensin» dep aitpay sóiledi. «Óz basymnan ótken, jigitterden kórgen zúlymdyghym» dep aitty. «Sonday opasyzdargha jolyghyp qalma» deydi, tәrbie retinde aitty. Aymaqtyq әielder qoghamynda isteydi emes pe?

- Qayda istese onda istesin, әiteuir sening jýregindi dәl tauyp, qadap túryp atypty. Onyng ne ýshin osylay dәldep atatynyn, sayqaldyq etetin sebebin keshe aityp edim ghoy, esinde bar ma?

- Esimde bolghanymen, onyng aitqany da sening aitqanyna úqsap ketedi, er-әielshe túryp, tastap ketkening turaly aitqan sózderi ghana paryqty shyqty. Onday opasyzdyghyndy, әriyne, maghan aitpaysyn.

- Olay bolsa aq-nahaqtyghyma kózindi qazir jetkizeyin, kóz aldynda sóileseyin jýr!

- Shydaymysyn?!

- Shydau týgil kózin shygharyp jiberemin!

Áliya tómen qarap ýnsiz ilesti. Qalimanyng jatqan ýiin súray týstim aldyna. Qaqpasyna terek daldasymen jasyryna jetken Áliya songhy terekting týbine toqtady. Kishi esigin shalqasynan tastap, kire bergenimde yrshyp kelip ústap, syrtqa tarta sybyrlady:

- Toqtashy, aqyldasyp alayyq!

- Aqyldasatyn ne bar? - dep qalghanymda auzymdy basa qoyyp, qúlaq týbimnen sýidi. Terek daldasyna qayta orala sóiledim endi, - búl qastyqty maghan emes, saghan istep otyr. Osy jaladan airylysyp ketsek saghan obal bolady, betpe-bet  sóilesip, onyng kim ekenin kózinshe aiqyndauym qajet!

- Úyat qoy, eshkimge aitpa dep qatty tapsyryp edi jәne ózi bizding bir qúdanyng qyzy...

- Á, endi týsindim. Jauyna meni ózing tanystyryp, óz qaskýnemindi ózing tauyp jýr ekensing ghoy, solay ma?!

- Altaygha ketkeninde onymen birge jatyp... úiqysyrap... saghynghanymnan atyndy aityp qoyyppyn, - dep syqylyq qagha qúiqyljydy Áliya, - sodan beri menimen baylanysyndy neshe ret súrady. Aytpay qoyghanmyn. Sonda da bilip alyp, ajyrastyru maqsatymen sóilepti, endi sendim janym!... Jýr, ketip qalayyq!...

- Joq, betin qimasan, әneu terekting týbinde kórinbey túr, men osy jerge keltirip sóilesemin.

- Janym dedim ghoy, qoyshy endi, boldy, tolyq sendim, odan aq ekensin. Sózin saghan jetkizgenimdi sezse әkeme shaghyp, әshkerelep qoyady, jýr, kettik, endi senbespin basqanyng ósegine, - dep qoltyghyma kire jetektedi, - basqanyng sózine sen de senushi bolma, iyә? -dedi az ýnsizdikten son, - ózimizge ghana seneyikshi, basqalar basymyzdy ainaldyryp, aiyryp jibermesin... ózine qanshalyq berilgenimdi bilesing ghoy, basqanyng sózi kereksiz bolsynshy!

Jauap qayyrmadym. Art jaqqa jaltandap qaray kelip, tar kóshege kirdik. Bir qaltarysqa meni toqtata sala, mýiiske qayta baryp barlady. Jýgirip kele qúshaqtasty. Bir-birimizge tóne qarasyp qalyppyz. Jýzimnen әlde ne izdegendey qara kózin ol qydyrtty da, «shirkin osy mýsinin, qalypqa qúighanday osy súlu múrnyn, móldir túnyq osy kózin... ne aitsang da әrqanday qudy sendiretindey-au! -degen oimen telmirdim. - Biraq, mening senbey qalghanym qalay? Osy kózinning tereng týbinen kóringendey bolyp túratyn aqylyna senbey qaldym-au! Osy ajaryng oy oramy mol qyzdargha bitseshi!... Esil Núriyashym, dýniyening bar asyly bir ózinde edi ghoy!...»

Qyp-qyzyl ernin ernime taqay týsti Áliya, «sýishi» degendey lyp etip jabysa qaldy ózi...

- Jýr, Ómirbekting ýiine barayyq! - dedim bir shaqta.

- Nege, aitqamyn ghoy?

- Ómirbek saghan sәlem aitty: «maghan kelin bolugha senimi berik bolsa, senimen bizding ýide tabysyp túrsyn» dedi.

Boy tartyp, oilana qaldy Áliya.

- Baryp aityp qoyghan ekensing ghoy? -dep tomsara týsti, - Mehir bar ma eken?!

- Joq, onyng barlyq biletini Ómirbekte eken.

- Mehir ne depti?

- «Maghan kelin bolugha senimi berik bolsa...» Hi, úqtyng ba? - dep jymidym men. Áliya auzyn basa syqylyqtady.

- Senimim berik ekenin ol... kezdesken sayyn aityp jýrdim ghoy!...

- Berik bolmay qalghan kezing bar siyaqty!

- Solay dedi me?! - dep tomsardy qyz.

- Joq, osy sәlemnen bildim.

Áliya moynyma asylyp, kókiregime basyn qoya kýrsindi. Oilanyp qalghan siyaqty, edәuir kidirip baryp sóiledi:

- Menen kóp kýmәndanady ekensin, olay bolmasyn dep... jýregimdi әr kýni aldyna qoyyp jýrsem. Endi bәrinning de kýmәndaryndy sheshu ýshin әr kýni sonda baryp túrayyn!.. Sen joqta da sonda bolyp túrayyn!.. Biraq, býgin kesh bolyp ketti, ýige qayda baratynymdy aitpappyn, qonyp qalsaq... erteng aityp shyghyp, sonda barayyn!

- Ómirbekting ýiine qonamyn demekpising sheshene?

- Jogha, әkemning kishi sheshesi bar, ýii anau shette. Kishkene kezimde meni sol asyrap alghan. Óz ýiim mekemege jaqyn bolghan song ghana túrmyn ghoy, sonda baramyn dep ketemin. Ol kisi meni óte erkeletedi, súrasa mening qasymda boldy dey salady!

- «Jaqsy» eken ghoy... ol kisige baryp aitpay ketseng de solay jasyra sala ma?

- Áke-sheshemning maghan qataldyghyn bilgen song solay dey salatyn boldy.

- Demek, sening jýrisindi jasyru jaghynan synaqtan kóp ótken, senimdi ana eken ghoy?

Moynymnan qatty qysa syqylyqtady Áliya, búl jónindegi súraghymnyng syryn endi týsingen eken.

- Qaydaghy kóp jýris?... Meni sonsha... - dep tomsara qaldy lezde, - ótken kýzde Mehirdi qorghau ýshin birge jýrdim. Sonan song ózinmen... odan basqa qayda baryppyn?

- Qaljyng ghoy... men Altayda jýrgende osy «ýlken sheshenning ýiinde» kóp jýrding be, Shәueshekte kóp jýrding be?

- Kim aitty solay jýrdi dep?... Ózderi kórmegen son-aq ketti deydi eken ghoy? Sen qaytyp kelgenshe kýndiz mekemede, keshte óz ýiimde ghana boldym, kitap oqydym.

- Ómirbekter sen turaly eshqanday sóz shygharghan joq, - dep kýrsindim men, - olardy kinәlay kórme. Ýlken sheshenning ózindi jaqsy kóretindiginen izindi jasyrghysh boluyna qaray qoyghan súraularym ghoy... uaqyt ótip barady, qaytayyn.

- Bek gýmәnhor ekensin! - dep Áliya kýrsine tyghyldy qoltyghyma.

- Qyzghanshaq ta bolyp bara jatqan siyaqtymyn ba, qalay?

Ekeuimiz endi múnaya qúshaqtasyp edik. Áliya iyegimnen qyrshyp kep aldy:

- Mine, olay bolsa!... Kýdiktenbey qyzghan mine, jýregim seniki ekenin kór!... Olar senimimdi bilmek bolsa sonyng ýiine qona bereyikshi! Erten-aq barayyn, sheshesi kishi ýiine kirip úyaltpaytynyn bilem!

Kózimdi júmyp ýnsiz túryp qalghan men:

- Olay qonudan seni endi ayauym kerek shyghar! -degenimde, týsimde sóilegendey, ernim әreng qybyrlady. - Osy jýzine taghy kir júqtyra bergim kelmeydi... ketisip qalsaq zor opasyzdyq bolmay ma?

- Qayda ketpeksin? - dep selt ete týsti qyz. Qiyal úiqysynan men de selt etip oyandym:

- Ayaymyn jýzindi kýieden, tipti tittey daqtan ayaymyn.

- Ayasang kýdiktenbeshi, kýmәndanbashy menen!

«Kýmәndi ózing oilatpasang men qaytyp oilamaqpyn» degendi aitqym kelmey, qysa qúshyp qoshtastym.

Býgin de sharshaghanday ayaghymdy auyrlay bastym. Nelikten ekenin tolyq týsinbeymin, denem auyr siyaqty. «Nege búla"? mensinbeymin be, qalay mensinbessin? Tipti jan-denendi týgel qosyp alyp mensinbeu kimning isi? Ol mensinbey me? Joq, búdan artyq qalay kórsetpek berilgendigin?... Opasyzdyq istegenin kórding be? Joq, búlay berilgen jýrekpen qalay opasyzdyq istemek? Qyzghanshaqtyghy - qimastyghy ghana siyaqty ghoy, múnday súludyng onysyn kim jek kórer... anqau-aqymaqtau kóremin be? Joq, әrqanday súm adamnyng da jany sýigen jaryna anqaulyq-anghaldyq etip qoyatyny bar, óitkeni shyn sýietin jýrek shynyn aita salugha iytermelegende súmdyghyna tym bolmasa túsamys salmas pa. Ýlken sheshesining ózine iz jasyrghysh bolghandyghyn aityp qaluy dәl solay emes pe? Áytpese anqau-aqymaq bolayyn dep jýrgen Áliya kórding be? Al jalghan jýrekti, jýregen kezbe bolsa, onysyn bar kýshimen jasyrugha tyrysar edi ghoy?! Altaygha soghysqa jýrer shaghymda óz taghdyryn qanjyghama baylap, joldyqqa bergen qyz onaylyqpen opasyzdyq ister me... Ómirbek aitqanday, «úsaq sóz nege kerek, jaman emessing Áliya!..»

Qalyndyqtyng appaq tisinen jaralanghanym jyly ýige kirgende iyegimning ashuynan bilindi. Jol sónkemnen dәki men jelimdegish alyp japsyra saldym.

Ertenine tanerteng mekemege «aqsaqal inspektor» bolyp kirip edim, sarapshylyq kamalatyna jetkenimdi halyq bólimi sonymnan bile qoyghanday, bir dәuding biyligine shaqyrdy meni:

Neke qaghaz alugha eluden asqan shal men on segiz jastaghy qyz kelgen eken. Qyz ózim razylyq berdim, tiyemin dep otyryp alghaly eki kýn bolypty. Zannyng rúqsat etpeytindigin aityp, qaytara almaghan halyq ister bólimi komissiya qúryp teksermek eken. Jana jylgha deyin óz rayonyndaghy mektepte oqyp kelgen qyzdyng búl isine oqu-aghartu bóliminen meni shaqyrypty.

Auyz bólmening tórgi búryshynda otyrghan týlki tymaqty, shoqsha qara saqaldy bújyr kýreng shalgha sәlem bere kirip edim, esik jaq búryshtan búrang bel, qara tory qalyndyq izetpen týregelip iyildi. Moynyndaghy qyzyl gýldi salysynan basyndaghy qara eltiri tymaghy jarasymdy kórindi, tóbetaysha shekesine qondyra kiyipti. Qasynda otyrghan qara kempir qyzynyng shyrayyna qarap qoyyp sәlemdesti menimen.

Qalanyng janadan taghayyndalghan qazaq minbegi, әielder qoghamynyng ókili men ýsheuimiz tórgi bólmege kirip otyrghan song halyq ister bólimining bastyghy Ayyrjap kýieu shaldy shaqyryp kirgizdi. Útylay súrap tergeuge kiristik. «Bәibishem aldynghy jyly auyryp ólgen», «eki úl, bir qyz ghana bar», «qalyndyqpen ózim sóilesip kóndirdim», «qalyng malyna ata-anasy segiz ghana qara alghan, «balalaryna» aq batasyn berip otyr», «ózim elu beske biyl ghana shyqtym», «qalyndyq baqanday on segiz jasta», «malymyz da, toylyq, jasau-jabdyghymyz da - bәri de bitti, maqambatymyzda olqylyq joq, jarasyp bolghanbyz, neke qaghazymyzdy ghana alsaq bitti, ózderinizdi toygha shaqyra keldik» - osydan basqa jauap shyqpady kýieu shaldan.

Ayyrjap ony basqa bir bólmege aparyp, eshkimge sóilestirmeudi ózgelerge tapsyrdy da, auyz bólmeden «enesin» shaqyryp kirdi. «Jasym elu ekiden asyp barady, tórimnen kórim juyq, kóz tirimde bastaryn qosyp ketkim keldi», «malyna emes, kýieuding basyna qyzyqtyq», «Kәukeshimdi qútty ornyna qondyryp ólsem, bar armanym sol», «balalardyng ózderi sóilesip kelisken, Kәukeshim tipti yqylasty, serigin ózi tauyp, ketuge dayyndalghan qyzgha kim ara týspek, bara ghoy, jolyng bolsyn dedik», «qashyp ketse qaytpeksiz, óz qolymyzdan úzatayyq, qaghazyn berinder qaraqtarym» - kempir osyny aityp zarlay shyqty. Ayyrjap ony taghy bir bólmege ornalastyrdy.

Qarsy aldymyzdaghy oryndyqqa kekse boyjetkensip syzyla kelip qalyndyq otyrdy. Keng qoy kózi jautang qaghyp, әrqaysynymyzgha bir-bir qarap túqyruynan «momynsyn-au qalqashym» degen oy keldi maghan. «On segizdemin» dep bir túqyrdy, «óz yqtiyarymmen» dep bir túqyrdy. «Qansha mal alghanyn bilmeymin» dey sala shapanynyng bir týimesin ústap búray týsti de, «әiteuir ózim únatqan son...» dep kidirip, kirpigin jiyi-jii qaghyp edi, búrap otyrghan týimesi ýzilip, jerge týsip ketti, kýlimsirey iyilip, jýzikti sausaqtarymen jerden ilip aldy da, jan qaltasyna sala qoydy.

- Sheshennen ýlken osy shaldy qalay únatpaqsyng balam? - dedi әielder qoghamynyng ókili, qyryqtar shamasyndaghy kónergen qyzyl sary jýzi jana qyzaryp, týiile qarady. - Áldeqanday bir zorlaugha týsip, qinaludan kóngen jaghdayyng bar ghoy. Shynyndy ait, basyndy auyrtpay azat etuding jolyn tappaqpyz!

- Óz yqtiyarym... osy, - degen qyzdyng da jýzi qyzghylt tartty, - meni eshkim zorlaghan joq... baramyn degen ózim... baramyn!

Jalt qaraghanda kóz shanaghynan jas dymy bayqala qaldy maghan, bozghylttau qarashyghyn jas torlap, alghash men kórgendegiden basqasha janarsyz-ýmitsiz kózderi búlynghyr-ólez bolyp kórindi. Halyq ister bólimining bastyghyna sybyrlap, auyz ýige shyghara túrudy súradym. Qyz shyghyp ketken song әielder ókili ernin sylyp etkizdi de, «ne dersing búghan» dep mynbek kýbirledi. «Onasha otyryp on minut sóilessem qyzdan bir syr biler edim» dedim men. Ekeui qaray qaldy da, «on minutyna bereyik» dep kýlgen Ayyrjap on bes minutqa demalys jariyalady. Men de demala shyqqan bolyp, auyz bólmedegi qyzdyng qasyna otyra kettim.

- Ouh... auyryp túrghanym-ay! - dep dәki japsyrylghan iyegimdi ústay qoydym, - sen de auyrghanbysyng qaryndas?

- Joq... auyrghan siyaqtymyn ba? - dep jymiya tónkerdi kózin.

- Sonshalyq súlu jýzing solyp, kók súrygha ainalypsyn, auyrmaghan bolsang auyr qasiret bar jýreginde...

Qyz ýnsiz jymiyspen tómen qarap aldy da, jasyryn kýrsindi.

- Neshinshi klas oqydyn?

- Tórtinshi klasty jartylay ghana oqydym.

- Tym bolmasa sonyndy nege tolyqtap oqymadyn? Sauaty bar - kózi bar adam bolghyng kelmedi me?

Qyz demin soza alyp maghan tanyrqaghanday qarady.

- Qyr mektebi ghoy, mendey ýlken qyz qalmaghan son... -dep túqyrdy sonan son.

- Olay emes, seni oqudan zorlap bosatqan. Aqyly bar adamda bolatyn ýlken qasiretting biri osy, jas shaghynda oqytpay, nadan-soqyr bolugha zorlau ghoy... odan da ýlken qasireting - әlgi shal. Búlardan úsaghyraqtary da bar sende. Osy qasiretterding bәrinen qútyluyna jәne qinalmay qútyluyna jol tauyp beruim ýshin, bir ghana shyndyghyndy aitar ma eding maghan? Men barlyq adal niyetimmen jәrdemdesu ýshin ghana súrap otyrmyn.

- Qanday shyndyqty súraysyz?

- Jýr, tórgi bólmege kirelik, - dep ertip kelip ýstelding tómengi shetine qataryma otyrghyzdym, - mening súraytynym - bir ghana shyndyghyn. Osy bújyr shalgha óz yqtiyarynmen barugha qúlshynyp otyrghan sebebindi ghana aitshy?.. Sen eshqashan da búl shaldy jaqtyrghan emessin! Osynyng ghana shyn sebebin aitsang bolghany. Basqasy aitpasang da maghan týsinikti.

- Jaqtyrmaghanymdy qaydan bilesiz? - dep jymiyp, tómen qaray berip kýrsindi, -rasymdy aittym ghoy, shal bolsa da osyghan baramyn, basqa shyndyq joq.

- Shyndyghyng búl emes. Múnday jalghan razylyq sózimen ózimning qaryndasym da aldap kete almaghan, - dep bastadym da, Bighayshanyng byltyr semiya jaghdayy ýshin әmengerge ótirik razy bolghan sebebin, ony qalay bilgenimdi, qalay qútqarghanymdy sóilep berip, qazir oqyp jýrgenin aityp edim, qyz maghan jaudyray qarady. Kózine jas irkile qaldy da, tómen qarap, tyrnaghymen ýstel betin syza kýbirledi:

- Mende sizdey agha joq qoy...

- Meni óz aghang sanap rasyn sóilep berseng bolghany, aghalyq borysh maghan artylady.

Qyz tymaghyn ýstelge qoydy da, eki qolyn jelkesinen aiqastyryp, kerile kýrsindi. Kýlimdep qarady maghan. Alghashqy ólezdeu kóringen kózi jaynay qaldy. Aghagha erkeleu sezimi bite qalghanyn bayqap, ishimnen eljirey kýlimsiredim.

- Sizge aityp qoyghanymdy sheshem bilse qaytem? - dedi qyz maghan tura qarap, batyl ýnmen súrady.

- Sheshenmen men ózim sóilesem. Odan qoryqpay-aq qoy, aitqanyma razylyqpen kónetin bolady.

- Maghan bәrinen qiyn tiygeni sol kisining ózi boldy, - dep ýstelge qayta enkeyip tomsara sóiledi, - «sot aldynda osyghan razy emespin desen, aq sýtimdi kókke sauamyn, qarghaymyn» dep әkeldi... men ózim oghan mýlde qarsy bolsam da... әke-sheshemdi ayaymyn ghoy, olardy jylatyp qarghandyrghym kelmedi...  barayyn dep otyrghanym solar ýshin ghana... әitpese... oqityn edim... qúdalyghymyz «segiz qara» degeni ótirik qoy deymin, odan kóp siyaqty bolatyn...

- Shaldyng bergen malynan qoldarynda qazyr nesheui bar?

- Ýsh ógizshesin «jasau-jabdyq» dep bazargha әkelip satqan.. basqasy bar shyghar... bizding ýy - azyn-aulaq maly bar ýi.

- Shalyng bay ma?

- Bay, - dey salyp, «shalyn» degenime ýzip-ýzip kýle berdi qyz, qyzara týsti.

- Óltiri berilip pe edi, úryn keldi me?

- Jogha, - dep qalghan qyz ýstelge eki alaqanymen betin basa etpettep alyp jauap berdi, - sheshem mening kónbeytinimdi biletin. «Qashan úzatyp bergenshe... tabaldyryq attamasyn» dep qaytarypty... jengem aitqan.

- Ózinnen súraytynym bitti qaryndas, - dedim men, - basyndy kóter! Ótkizgen malyn jasyrghan shaldyng ózi! Neshe qaytalap súrasaq ta «segiz ghana qara» dep otyryp alghan. Endi eng kóp bolghanda әkeng sol segizin ghana qaytarady. Ýiine qayt ta, oquyna kýdiksiz dayyndal, seni múghalimderinning ózi izdep tauyp oqytady, oqu bóliminen qaghaz jiberemiz! Shesheng óz erkindi ózine berip jәne razy bolyp qaytady.

- Ras pa, agha, barghan song әke-sheshem... maghan úryspay ma?

- Úryspaydy, endi qalyng malgha sata almaydy, - degenimde qyzdyng kózi ottay jaynady:

- Olay bolsa osynyng malyn týgel-aq qaytarta alamysyz? Onysyzda kýn kórerligimiz bar bolatyn...

- Ne ýshin, ol bay emes pe?... Adam basyn malgha satyp alamyn deytin senimin selge ketiru ýshin, әsirese sheshendi qyz bermeuge tolyq kóndiru ýshin bay kýieuding ózi moyyndaghanyn ghana qaytarsa, ol da dau shyghara almaydy.

- Sizderge dau aityp kele almaghanymen, aqsaqaldarymyz... aghayyn berekesi dep... meni qayta shyrmaydy ghoy?

- Óitetin bolsa mektebing arqyly bolsa da halyq ister bólimine mәlimde. Shalyng odan ýlken aiyppen kesiletin bolady. Ózine qazir-aq týsindiremiz!

- Rahmet agha! - dedi qyz, bar dertinen endi aiyqqanday keng tynystap kidirdi. - «Shalyn» demenizshi!

Ekeuimiz qatar kýldik. Ayyrjap kirip jymiya súrady menen:

- Jә, qaryndas qay jaqqa shyqty?

- Qaryndas tónkerisshil jastar jaqqa shyqty. Qútqaru kesimin men shyghardym, búl kesimim oryndalmasa sizdermen men daulasatyn bolyp uaghda berdim.

- Oipyr-au, bizge sen ózing pәle bolyp tiymeseng iygi edin? - dep aryqsha aq súry Ayyrjap jarqylday kýldi de, «qaryndas» dep atap, auyz ýide otyra túruyn ótindi. Komissiya oryndaryna qayta kelip, mening qalay anyqtaghanymdy tyndap kýlisti, kesimime bir auyzdan qosyldy da, sheshesimen sóilesip kóndiruge jәne qaldyrdy meni.

Kempirdi shaqyryp әkelip otyrghyzdym da, «apalay» sóilep, óz әngimemdi taghy bayandadym.

- Yapyr-ay, balam-ay, әlgi qudyng malyn әli qaytaryp bola almadyq deysing be? - dedi sonynda.

- IYә, әr ailyq enbekaqymnyng jartysyn ýzbey berip túramyn. Búl byltyrghy kesim ghoy, sharighat mekemesining qara ýkimi ýdep túrghan kez bolatyn. Qalyng mal endi shektelgeli otyr. Men de tóleudi toqtatpaqpyn.

- Toqtatqanyng dúrys balam, po, zalymyn-ay!

- Zalymdyqta shek bolmaydy, apatay! Keybir momyn, qúdayshyl bolyp kóringen kisilerde de týbin oaylasanyz asqan zúlymdyq jatady. Mәselen, men bir qyz tusam, -degenimde kempir kýlip jiberdi, - kýlki emes, ras tusam, onym әdemi bolsa, eki shekesine túlym, mandayyna kekil qoyyp әlpeshtep sýiemin ghoy, onyng jii alghan demi óz ókpemnen shyqqanday, jýregining lýpili dәl óz jýregimdey sezilip, bauyryma qysa týspeymin be? IYә, jan-jýregim de, ókpe-bauyrym da dәl sol jap-jas ystyq dene siyaqty seziler edi...

- Yp-yras balam, dәl solay, - dep kýldi kempir.

- Áriyne, ras, meni de, әlgi aitylghan qaryndasymdy da әke-sheshemiz solay sýiip ósirgen, sodan sezgenim ghoy. Sóitip, mәpelep, sýiip ósirgen qyzymyzgha bar niyetimizben baqyt tileymiz be, sor tileymiz be?

- Ózining ishin jaryp shyqqan balasyna kim baqyt tilemeydi?

- Olay bolsa qyzyl talday mayysyp, jana ósip kele jatqan jas gýlinizdi - óz qolynyzben ýzip tastaghanday, mektepten shygharyp alyp, myna qu tomargha qalay qondyrmaq boldynyz? Múnynyz balanyzgha sor tilegendik qana emes, ony kóktey oryp quratqandyq emes pe?...

- Balam, búl qyzymnyng baqyty osy kýieu dep jәne ózining razylyghymen berip otyrmyn. Bardam oryn ghoy!

- Óz razylyghy bolsa, «osy kýieuge barmasang emshek sýtimdi kókke sauamyn, qarghaymyn» dep shegelep әkeler me ediniz?! Balanyzgha «baqyt» dep tapqan «kýieu balanyz» ózinizden ýsh jas ýlken eken. Endi on jylda qyzynyz jiyrma segiz jasqa jetip kemeldengende, «kýieu balanyz» alpys beske jetip «payghambar jasynan» asyp quraydy. Olay bolsa bal balanyzgha bergen batanyz: «on jyl mal ishinde jasa da óle qal, kóginen sol» degen qarghys bolyp tiymey me?... Búl - balanyzgha bergen u, janaghy aitqanymyzday asqan súmdyq emes pe?...

- Po... balam-ay, qaydaghy súmdyqty aityp basymdy auyrttyn-au!...

- Osy sózimde súmdyq bolsa, qane, aityp aiyptanyzshy!

- Jogha, tipti... shyn siyaqty, biraq, әlgi, «batang qarghys bolyp tiyedi» degening ózime qiyn tiydi balam... biraq, endi...

- «Biraq» dep aitpaghynyzdyng da endigisin men aitayyn: sizdi qinamaudyng jolyn tauyp qoyghanbyz... aldymen bizding ýige baryp, shәy ishinizder, týs boldy. Mende de siz siyaqty sheshe bar, ol da aldanghan qyzynyng basyn qyrsyqqa baylatyp alyp әreng sheshken kempir. Shәiin ishseniz-aq basynyz jazyla qalady, jýriniz!

- Ózing tipti qyzyq sóileytin bala ekensin, -dey ilesti kempir. Auyz ýidegi qyzyn ym qaghyp erte jóneldim de, ýige jetkenshe endigi sheshimin úghyndyryp aityp ta boldym.

Alghashynda auyz jybyrlatyp qana jatyrqay amandasqan kempirler shәy ishe otyryp jәmpendese ketti, qyzdarynyng múnyn aitysyp, jylasty da kýlisti. Qyryq jyldan tatu abysyndarday tizelese qalyp kýbirleskende eki qaryndas olargha qarap qoyyp, syq-syq kýlumen boldy. «Shal qalyndyghy» tipti masayray qarap jymidy maghan, «oryndadynyz» degeni siyaqty, erkindik kólindegi aq shabaqtay jaltyldap, quana shyqqanyn bayqadym.

Týsten keyingi az kýbirlesuden song komissiya óz sheshimin jariyalady da, qyz ben sheshesin jolgha saldy.

On segiz jastaghy qalyndyqtan airylyp, ózi aitqan «segiz qarasynyn» qaghazyn ústap otyryp qalghan «kýieu» ýnsiz týksie týsti bizge, narazylyq pikir bastaghaly otyrghanyn týsine qoydym.

- Ortanshy balanyz on toghyz jasta, ras pa? -dep men de týksie súradym, - kenje balanyzday qyzdy qalyndyq etip, malynyzdyng kýshimen toqaldyqqa almaq bolghandyghynyz ýshin qansha aiyp tóleysiz, endi sony aitynyzshy!

Týksiuin qoyyp túqyra týsti «kýieu»:

- Qayran malym, qayran malym! - dep basyn shayqap-shayqap jiberdi az kidiristen son.

- «Qayran malyn» qaytty ghoy ózine, - dep Ayyrjap týiildi, - qyzben «ózim sóilesip kelistim» dedin, mine delona jazylghan. Ol ótirik boldy. Ózinning kishi balanday qyzdy tórt-bes jas ýlken balana sheshe etpek boldyn! Onyng ózinnen ýsh jas kishi sheshesin ózine ene etpek boldyn... qalyng malgha bergen segiz qarang endi on alty qara bolmaq pa?

- Shynynda... shynynda, jasau-jabdyghyna dep bergen eki ógiz ben otyz eki edi, qaraqtarym! - dep kýieu jaltaq-jaltaq qarady bizge.

Ayyrjap qarqylday kýldi de, Mynbek yrshyp túrdy ornynan:

- Ayyp salu kerek mynaghan!... Sonsha qaytalap súraghanymyzda «segiz qara... segiz ghana» dep otyryp alyp, endi ne dep byljyraghanyn? Kimdi aldap, kimdi aqymaq etkening búl?

- Bergen maly qansha bolsa da salauat, aiyp onyng ýstine salynsyn, -dep әielder ókili týregeldi, - maldy shaldardyng múnday nәpsisin tii ýshin qatal shara qoldanu qajet!

- Ashumen aitylyp qalypty shyraqtarym, segiz ekeni ras, segiz bolatyn, - dep jalt berdi shal...

Ayyrjap aitaryn qazirgi zang jobasy turaly týsinik bere kelip tújyrdy:

- ... Demek,  ózinzden jas parqy osynshalyq ashlaq. Mekteptegi jas qyzdy shyrmaghan qalyng malynyz qansha kóp bolsa, sonshalyq aiyp tóleuge tiyisti ediniz. «Segiz qara» degendiginiz ýshin ghana qaytarylyp otyr. Endi daulassanyz ol da qaytarylmaydy!...

Kýieu shal múnan song «shataq shygharmaugha», «qyzdyng әke-sheshesine qaytadan sóz salyp, dau janghyrtpaugha» til hat berip, «segiz qaranyn» qaghazyn qoynyna tygha qoydy...

Ertenine týske jaqyn Ayyrjap meni taghy shaqyrdy. Ospan Moldekeumizding aramyzdaghy delony jayyp salyp otyrghan ýstine kirdim. Keshegi mәselening qalay sheshilgenin Túrghan Áliyevke bayandaghan eken. Qyz ben sheshesining iydeyasyna ýlgi bolghan Bighayshanyng bostandyghyn aita kelipti de, mening on bes qaragha qalay jyghyndy bolyp, ailyq enbekaqymmen tólep jýrgen jayymdy qosa týsindiripti. Orynbasar әkimning kózi badyraya qalyp, «toqtatsyn» depti jalghyz-aq.

- Ospan moldanyng bergen barlyq batasyn endi ózine qaytaryp beretin boldyn, -dep Ayyrjap qarqylday kýldi, - «on besten biri óteldi» dep pe edin? Qalghan on tórti salauat!...

Kóregen tergeushim, ýsh aimaq keri tónkerisine sinirgen enbegimdi ait dep shaqyldap ediniz ghoy bir kýni. «Keri tónkeris emes ol, naghyz tónkeris» dep «betbaqtyq» qylghanymda nayzanyz kómekeyimdi kósey jazdaghan edi ghoy. Sonynyzdyng shyn kóregendik ekenine búl tarauda óz kózinizdi de jetkizdim bilem. Azyq bola salatyn alal pendelerinizge qyz týgil bergen malynyng qylshyghyn da qaytarmay tonap jýrgenimdi kórmeysiz be? Sol bir qara dәuirding «qaraqshy ókili» qylmys túzaghynyzgha basyn ózi súqty, mine!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407