Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2361 0 pikir 11 Mausym, 2012 saghat 06:26

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Kóshe boyyna sozylghan kerme qyzyl tular kópirding de ýsh jerinen kerilipti. Rashetkasynyng úzyn boyyna úrandar japsyrylghan. «Kósemimiz Ahymetjan Qasymigha úzaq ómir tileymiz», «batyr qolbasshymyz Ysqaqbek jasasyn», «últtar yntymaghy jasasyn», «halqymyzdyng erkindik-tendigi jasasyn», «egis nauqanyna jalpylay attanalyq» degen úrandar ózdiginen aiqaylap túrghanday aiqyn jazylghan.

Mektep oqushylary men qala halqy ózen jaghasynan «Kýrti kóshesinin» basyna deyin sozyla sapqa túryp bolghanda, tegis joldan búldyrap kóringen eki «pobeda»* zymyrap lezde jetip keldi. Qarsy alushylar duylday úran kóterdi. Avtomobilider toqtay qaldy. Aldynghysynan yqshamdap qana tegistelgen qon qara múrtty, qara qasty, aq súry kisi mol qara paltosymen jep-jenil yrshyp shygha keldi de, ong qolyn bas iyzey kóterip, sәlem bildirdi, aldyna amandasa barghan audan basshylary men júrt aqsaqaldarynyng barymen de qol alysyp, keybireulerimen qúshaqtasa amandasty. Ahymetjan osy edi.

III

Kóshe boyyna sozylghan kerme qyzyl tular kópirding de ýsh jerinen kerilipti. Rashetkasynyng úzyn boyyna úrandar japsyrylghan. «Kósemimiz Ahymetjan Qasymigha úzaq ómir tileymiz», «batyr qolbasshymyz Ysqaqbek jasasyn», «últtar yntymaghy jasasyn», «halqymyzdyng erkindik-tendigi jasasyn», «egis nauqanyna jalpylay attanalyq» degen úrandar ózdiginen aiqaylap túrghanday aiqyn jazylghan.

Mektep oqushylary men qala halqy ózen jaghasynan «Kýrti kóshesinin» basyna deyin sozyla sapqa túryp bolghanda, tegis joldan búldyrap kóringen eki «pobeda»* zymyrap lezde jetip keldi. Qarsy alushylar duylday úran kóterdi. Avtomobilider toqtay qaldy. Aldynghysynan yqshamdap qana tegistelgen qon qara múrtty, qara qasty, aq súry kisi mol qara paltosymen jep-jenil yrshyp shygha keldi de, ong qolyn bas iyzey kóterip, sәlem bildirdi, aldyna amandasa barghan audan basshylary men júrt aqsaqaldarynyng barymen de qol alysyp, keybireulerimen qúshaqtasa amandasty. Ahymetjan osy edi.

Úrtyna iyile ósken úzyn qara múrtty, formaly kiyimdi juan general leiytenant keyingi «pobeda» esiginen syghylyp әreng shyqty, qarsy alushylarmen ches bere kelip qol alysty da, Ahymetjannyng ong jaghyna ótip qatarlasa mamyrlady. Búl kisi - Ysqaqbek bolatyn. Úzaqqa sozylghan halyq tizbegining shatyrlaghan qol shapalaghyna Ahymetjan qol shapalaqpen, Ysqaqbek chespen jauap bere jýrdi, ózen jayylmasyna jetkende týsirdi qoldaryn. Avtomobilderi erip kele jatqan halyqtyng sonynda qalghan. Ahymetjan attamalardan kidirmey attap óte shyqty da, ekinshi tasqa ayaghyn endi basqan generalgha qarap kýle qaljyndady:

- Bayqanyz, dәuim, qúlap týsseniz ózen bógelip, qalany su basyp keter. Sizdi kóteretin kran joq.

General búl sózding qaruyn attama sayyn bir ýzip, attay qaytardy:

- Siz qoryqqandyghynyzdan ... sekirip... qashyp óttiniz... biz búl enendi úroyyndyn... jelkesinen... bylay... bashyp óteuiz!

Kópir auzyndaghy kerme tugha qarap túra qalghan Ahymetjan iyegin uystap, sylqylday kýldi. «Kósemimiz Ahymetjan Qasymidy qyzu qarsy alamyz», dep jazylghan tu edi. Ózin «kósem» atauymyzgha úyalyp kýlgenin klub zalyna kirip barghanynda týsindik. Sahna mandayynan ózining ýlkeytilgen suretin kórip, taghy da kýlip jiberdi, shatyrlaghan qol shapalaq arasymen sahna minbesine myrsyldap kýle jetti, bir qolyn kókiregine qoya sәlem berdi de, sózdi osy jóninen bastady:

- Bizdi múnshalyq qarsy alghandyqtarynyzgha sheksiz boryshtymyn. Mende sizder ýshin alal qyzmetkerlik qana bar, biraq «kósemdik» joq, -dep alyp qarqylday kýldi, - meni búlay atap qyjyl* etpeulerinizdi ótinemin. «Ápendi» ataluymnyng ózi de jetip asqan. - Zal du kýlkimen shatyrlay jóneldi. Ahymetjan qolyn kótere sermep, qol shapalaqty toqtata jalghastyrdy sózin - bizding demeushimiz de, jebeushimiz de, aqyl-parasatymyz da, kýsh-qúdiretimiz de kommunistik partiyalar, әsirese Júngo men Sovet odaghy kommunistik partiyalary. Adamgershilik dýniyesining eng joghary biyigi - «kósem» deytin atau sol partiyalargha ghana tәn!...

Úzaqqa sozylghan qol shapalaqty «óz ortamyzda sóilep túrghan kósem» búl joly әreng toqtatty. Endi Júngo kommunistik partiyasynyng tónkeristik yryqty qimylynan alyp sabaqtady sózin. Býkil memleket kóleminde azat bolghan rayondardy atap kórsetti de, múnan songhy qyzmet-mindetter jóninde naqtap týsindiruge kiristi.

- ... Biz ýsh aimaq halqynyng óz kýshimen ghana gomindannyng jýz myng armiyasyn Manas ózenine qaratyp baylap ótemiz, - dedi bir sózinde, - qara túyaghynan hal ketip, bóksesinen janshylyp kele jatqan Jyang Jiyeshi jan talasuda. Ýsh aimaqtyng on eki myndyq qana armiyasyn shayqap tastap, sol jýz mynymen ózin qorghaugha asygha qútyruy mýmkin. Biz onysyna armiyamyzben ghana emes, býkil ólke halqyn attanysqa keltiru arqyly jauap bermekpiz. Tónkerisshil jastar úiymyn úitqy etken halyqtyq zor odaq qúramyz. Búl «Shynjanda tynyshtyq pen demokratiyany qorghau odaghy» dep atalyp, Ýrimji gomindanynyng uysyndaghy jeti aimaqty da qamtidy. Sóitip, tónkeristing otyn ólke boyynsha lapyldatamyz. Qane, jýz myng «batyryn» qymyrlatyp kórsin!...

Ahymetjannan ózderining tendigi turaly sóz shyqqanda zaldyng әielder otyrghan jaghy qozghalaqtap, oryndyqtary syqyrlay týsip edi. «Salmaqtaryn bókselerine týsire qoylaryn qarashy» dep Ómirbek kýle sybyrlady maghan. Túsymyzdaghy Mehirge jalt qarasam, eki qyzdyng ony eki jaq býiirinen týrtkilep, kýlisip otyrghany bayqaldy. Odan ýsh qatar artta otyrghan Áliya maghan kóz qyrymen jymiya qarap qoydy, men oghan taghy da múndana qaradym...

Áneu kýngi Ómirbekting sәleminen song Áliya meni ynghay sonyng ýiinde qarsy alatyn bolyp edi. Búryn qosaqtaryn jazbaytyn búl eki qalyndyqtyng júldyzdary әli de jaraspay jýrgenin osy alshaq otyrystarynan bayqap, kýmәnim taghy da qoza múnayghandaymyn.

Bastyqtar klubtan shyghyp, jiyn taraghanda, Mehirge býgin kesh saghat toghyzda sóilesetinimdi aityp óte shyqtym. Uaqytty keshirekke belgilegenim Áliyamen býgin ol ýide kezdespey, kósheden qaytaru ýshin edi.

Áliyanyng jolyn kýn batqannan ymyrt jabylghansha tosyp, búrynyraq ótip ketkenin sezdim de, Ómirbekting terezesinen kelip syghaladym. Áliya Mehirmen onasha sóilesip otyr eken. Esikke aqyryn basa jetip, tynday qoydym. Biraq, Áliyanyng sózin esty almay qaldym.

- Opasyz demey ne deymin? - dedi Mehir, - Bighabil endi bir ay keshikse mýlde tanymay ketetin edin. Mahabbat degen solay bola ma eken?

- Men ony úmytqanym joq.

- Olay bolsa, hat jazghan әneu bir ofiyserindi ne ýshin uaqytynda toytarmay, salpaqtap ere berdin?

- Toytarghamyn, qasam isheyin, jýrgenim joq onymen! Ózine de aityp edim ghoy, Mehir, biraq, ózi sonymnan qalmay qoydy... jәne Bighabil jay qyzmetke emes, soghysqa ketti ghoy, tiriliginen de qauiptendim. Hat kelmey qoydy emes pe?...

- Ihi, sol sening maqsatyn, «biri ólse birine baramyn, múnyng da kónilin qaldyrmay jýre túrayyn» degening ghoy!

Bir ofiyserding qysta Áliyamen qaqpa syrtynan sóilesken sózi esime týse ketti: «rasyn aitynyzshy, ne ýshin?» «keyin estirsiz» - Áliya osy jauappen qaqpasyn jauyp alghan ghoy. «Búl jigitpen onshalyq qoyyndasyp ketpegendigin osy sypayylyqtary aiqyndamay ma?... Biraq...»

- Joq, Bighabildi eshqaysysyna aiyrbastaghan emespin, ayasanshy meni Mehir! - degen Áliyanyng jalynyshty aqtalu sózi taghy estildi. «Ol ofiyserge aiyrbastay qoymaghany ras» dedim men taghy da ishimnen anyqtap. - «Biraq...»

Osy «biraqtyn» salmaghy denemdi basa týskendey, auyrlyghyn bir ayaghymnan bir ayaghyma auystyrghanda eden syqyrlap ketti bilem, «bireu keldi» dep kýbir ete týsti Áliya. Mehir jetip kelip esik ashqanda birge úmtylghan qalyndyq meni kórip qaldy. Ýige kirip oryndyqqa otyra qaljyndap amandastym. Mehirge amandasqanymda oghan Áliyanyng bas shayqap qalghanyn bayqadym da, Áliyagha amandasqanymda Mehirding bas shayqap qalghanyn kórdim.

- IYә, endi aitpay qútylarsyndar ghoy? -dep kýlip jiberdim sonan son.

- Neni? - dedi Mehir. Áliya aghara týsip qyzardy.

- Ishekterindegini emes, jýrektegini ghana... jýrektegi «asyldy» jýrek tappay qoya ma?!

- Sóilespek ekensinder, men qarsy ýide otyra túrayyn, - dep Áliya jep-jenil basyp shygha berdi. Kóz jasyn sýrte shyqty esikten.

- Sening ne turaly súraytynyndy Ómirbekten estigenmin, -dep kýlimsiredi Mehir maghan, - Áliyadan kýmәning bar eken. Mening de... oghan qoyatyn súraularym bar edi, sózimiz ayaqtasyp qalghanda keldin. Eshtene de bolmapty. Saghan alal jýrekti ekendigine kózim jetti. Bir ofiyser hat jazyp, sonynan qalmay birneshe kýn izine týsken bolatyn. Ol ýshin Áliyany kinәlauymyz dúrys bolmaytyn siyaqty.

- Men seni eng adal mahabbattyng iyesi dep týsinemin Mehir, adal mahabbat aldaudy bilmeydi. Áliyany ayau arqyly meni alday kórme, olay bolghanda Ómirbekti de aldaghanyn.

- Olay demeshi, olay demeshi! - dep Mehir nart jana qyzardy, qonyrsha keng kózi badyrayyp shygha keldi. - Ras, onyng kóz jasyn da ayaydy ekenmin.. súrashy, bilgenimshe aityp bereyin.

- Sol ofiysermen ol qay shaqta, qansha uaqyt birge jýrgenin aitshy.

- Ózim kórgenim joq, Baqaydan estip túrghanmyn. Sen qaytudan jarty aiday búryn keshterde birge jýrgenin eki-ýsh ret kóripti. Biz «Bighabil qaytyp keletin bolypty» degen song toqtap, onday jýristi qoyghan bolatyn. Búl anyq.... janaghy súraghymda senen hat kelmegen song eki oily bolyp qalghanyn bildirdi. Biraq, ofiyserge sóz bermey kelgeni ras eken.

- Qoyyndaspaghany ras, - dep kýldim men, - biraq, osynday qalyndyqtan týbinde opa keler me?

- Sening tiri ekenindi bilip túrsa... men jana ghana tolyq týsindim ony, sen degende erekshe eken!

- Sabyrsyzdyghy da erekshe bolghany ghoy? -dep jymidym men, - kýieui ólgen song oghan jýregin bildirip jylyn kýtetin jarlardy da erekshe dep atamaymyz ghoy?

«Mening namysym ýshin qúrbandyqqa shalynghan esil Núriyashym» degen ishki qinalystan terley bastadym. Tyrnaghyn shúqylap otyryp qalghan Mehir kýrsine sóiledi:

- Soghys... óte qaterli ghoy. Oghan qatynasqan jigitting ózi bilmeydi... Ómirbekting haty keshige qalghanda mening basym qatty auyratyn... biraq, Ómirbek jiy jazyp túrdy. Sen habarsyz ketting ghoy. Tym bolmaghanda bir ret hat jazsan...

- Eki ay ghana emes, ýsh-tórt ay habarsyz ketetin jaghdaygha tap bolsam qaytpek?

- Bigha, men basqany bilmeymin, mәngilik túraqty senim әrqanday qyzgha onaylyqpen ornamaydy eken... Óz jýregindi júmbaq saqtap, tolyq senim baylatpay ketken kórinesin?

- Eng terendegi júmbaghymyzdy da ashyp tastap uәde baylasqanbyz, - dep kýrsindim men, - ony qinap otyrghany da sol, Áliya ony jәy ghana oiyn eseptepti, birer ay ishinde-aq úmytyp, aldanysh «kәsip» izdepti. «Ólipti» dep estise «meyli» dey salmaq qoy, negizgi mәsele seniminde emes, minezinde. Múny týzetu qúm arasynan bir qap tary teruden de qiyn.

Sóz osy jerge jetkende Áliya kirip keldi esikten. Kóz jasyn parlata jetti de, qataryma otyra sala eniredi:

- Minezime senbeseng de aqtyghyma sendiremin!

Mehir oghan kýrenite qarap týregeldi de, shyghyp jýre berdi.

- Adaldyghy senimsiz jardyng «aqtyghy» túraqty bolatyndyghyna senu qiyn ghoy Áliyash, -dep kýrsindim men. Áliya tizeme basyn qoya jýgindi, týiilip alyp, әdemi shashyn sylay berippin.

- Tym bolmaghanda jazghan bir auyz sәlemindi estisem edim. Sonda da shydaghamyn!... Hatyn qaytarghanmyn. Kóshede... qyzdardyng ýiine ketip bara jatqanymda eki-ýsh ret tosyp alyp sóilesti. Jibermey... birneshe kósheni ainaldyrdy.

- Qaranghy kezgen qosh qyz - qorghanys niyeti bos qyz pәlege úrynbay qalar ma? IYә, ol da emes aitpaghym, ony oqys ótilgen is delik. Ofiyser deytin osy bir pәle jabysqanyn men qaytyp kelip alghash kórisken keshte nege aitpadyn? Uaqyt jeterlik bolyp edi ghoy, mine ýsh ay ótipti, qayran Áliya! Býgin de jasyrmaq bolyp, Mehirge bas shayqadyn-au!

- Beker sózben basyndy auyrtqym kelmedi, isim aq bolghan son... múnshalyq mәsele bolar dep eskermedim.

- Ihi... әdettegi ghana... daghdyly is siyaqty...

Syrttan kirgen Ómirbek pen sheshesining ýni estildi.

- Túra ghoy, myna oryndyqqa otyrshy, tizeng bylghandy, -dep kótermelep, qataryma otyrghyza kýrsindim, jýzime qaray týsip ol da kýrsindi, - shyndyghynda búl jýrising alghashqy kezenimizde ótilse әdettegi is. Qyz degening talay jigitpen keziguge, olardy synap baryp bireuimen tabysugha erikti ghoy! Biraq,... biraq, menimen odan búryn mýlde tabysyp qoyghanyng ghana, sol ghana auyrlatady osynyndy.

- Qalay, menen esh kinә ótpese de me? Oghan kónil bermesem de me? Sensenshi, janym!

- Ony «sen» dep atay qoymaghanyna senemin ghoy!...

Mehir kýlimdey kirip Áliyanyng qataryna otyra qaldy da, Ómirbek kelip qolymnan jeteley jóneldi. Sheshesi shaqyrtypty. Qarsy ýige kirip barysymmen aqtaryla jóneldi kempir. Tәmpishteu múrnynyng býiiri deldiyip, jaydaqtala qalypty. Ómirbekti «púshyq» atatyp qoyghan osy ana múrnynan sheksiz quanysh bayqap, men de serpile kelip otyrdym.

- Jә, balalarym, joldaryng boldy, qosaqtarynmen qosa agharyndar, - dep bastady analyq sózin, - qúdamyzdyng ashuy sabasyna týsip qalypty. Baghana, týs kezinde sóilesuge bauyrsymaqtarymnyng eti tirilerinen eki-ýsheuin jiberip edim. Myna jalghyz ekeumiz sol elshilerimizden estip keldik: «men ózim eshnәrse súrap qysamaymyn, biraq, tuysqan-tughandarym kóp, solardy razy etinder... Olardyng jayyn myna hanym biledi, sandyq ashqanda úyalatynday is bolsa qyzaratyn osy qatyn. Ózimen sóilesinder» dep shyghyp jýre beripti. Qúdaghiymnyng jazdyryp qaytarghan tizimi mynau... sypyra kit bolsa da ortasha qalyng mal somasy kórinedi. Basqasy órtenip ketse de qúdaghiymdy qyzartqym kelmeydi, osy tizimi - tizim... oy әlgi Baqay qayda, shaqyrshy!

Ómirbek juan denesimen borsanday jónelip, ashana bolyp jýrgen kilette óleng jazyp otyrghan Baqaydy jetektey qaytty.

- Al, balam, bizding kómekke shaqyratyn myqtylarymyzdyng tizimi mynau, - dedi kempir maghan taghy bir tizim ústatyp, -ózderinning janashyr dostarynnan kimder bar taghy, bәrin erteng osy ýige mening atymnan shaqyrt ta, sózdi ózing basta! Beretin as-sularyndy dayyndap qoyghanmyn.. mening jighanym otaularynda ghana ghoy, kórip jýrsinder, Ómirbek pen Meyirimnen nemdi ayayyn, odan basqa mynau ghana bar mende, - dep, ýsh jýz som degendey ýsh sausaghyn kórsetken kempir, maymandap qazan-oshaghyna bettedi, - al, óz otaularyna baryp sóilesinder endi.

Kishi ýige ýsheu bolyp kirdik. Mehir Áliyany qúshaqtap alypty, uatyp otyrghanday. Sonda da qabaghy shytynuly, aq qúba jýzi tym shiraq kórindi. Áliyany qatal sógip jylatqanday da. Kóz jasyna ózi shydamay qúshaqtaghan siyaqty. Biz kirip barghanda týzele qoydy ekeui de, týregelip ýstel janyna oryndyq qoyysty. Baqay Mehirdi basynan sylay qúshaqtap, mandayynan iyiskedi. «bolsang osynday bol» dep Áliyagha kórsetken isharasy ekenin týsindim.

Sózinde jaltarys, janynda qaltarys bolmaytyn tura minezdi Baqaydyng órligi qara qonyr jýzinen de shýiilgen qyranday aiqyn kórinip túrushy edi. Jaqtyrmaghan adamyna bir kózin syghyrayta ýniletin, otty qonyr kózinen úshqyn atyp, qyzghylt núr jyltyray qalatyn. Áliyagha olay qaramaghany bayqaldy. Mahabbatyn da, ghadauatyn da solay aiqyn kórsetetin sol pәleket «aynadan» Áliyagha pәlendey sýiinish te kóre almadym. Qúda jaqtyng alasysy jazylghan tizimdi ýstelge qoyyp, ýsheuimiz ýnile qaldyq: eki kilem, ýsh altyn syrgha, meruert kózdi eki altyn jýzik, ýsh meruert alqa, qalghan kópshiligi shúgha shapan, meshpet, torghyn kóilekter, sandyqtan otyz adam ýlesetin tolymdy «kәde» shyghuy kerek eken. Mehirge jymiya qarap sóiledim men:

- Basyng altyn, kókireging gauhar, solay ekening ras. Al týkti kilem nemeneng jәne ekeu deydi ghoy ózin? Tórkindering seni osylay baghalapty!

Baqay men Ómirbek qarqylday kýldi. Anyra qalghan qalyndyq yrshyp kelip qaghazgha ýnile qarady da, qyzara týsti. Tizimdi býktep, jan qaltasyna saldy.

- Artyq ysyrap, múnysyn ózim týzeymin, qayta tizimdep ózim aparamyn!

- «Qyzymyzdyng ózinen qaytarypty» demey me, qoy, sen aralaspa búghan, - dep Ómirbek qolynan ústay aldy. Qalyndyghy anyqtay sóiledi endi:

- Apama ghana kórsetip, birnesheuin sonyng aldynda óshiremin! Altyn syrgha, alqa, jýzik salatyndardyng bәri meni jaqtaytyn әpeke-jengelerim. Olar almaydy, bizding kedey ekendigimizdi biledi jәne bәri de әielder úiymynyng mýshesi.

- Sonda da tizimdi sen qaytaryp aparma, bizge úyat keledi. Shekteseng ózing ghana onasha aityp shekte, sheshene olardyng ózderi aitsyn!

- Maqúl, búlardy esepke qospandar!

- Meyirjan! -dep enesi shaqyrdy auyz ýiden. Tizimdi tastay sala jóneldi Mehir, -ne dep daulasyp jatyrsyn, jaryghym-au?! - dep kýbirley súrady enesi, - qúdaghiymdy renjit deymisin?

- Siz de kónilsheksiz apatay, aityp edim ghoy, alqa-syrgha almaydy olar. Kónili dep baylargha tonata bermeyik deymin!

- E, tabylsa ayarym joq, senen taghynsyn olar da!

- Olardyng ózderinde bar, apa, dos bolsa bizdi synamaydy.

- Jә, kórermiz, myna qúrbylaryna qúyatyn birdemelering bar ma edi? Aldymen shәy jasa! Býgin tabanymnan tausyldym balam, endi jatayyn...

Óz tilektesterimizden ertenge shaqyratyndardy tizimdep boldyq ta shәigha otyrdyq. Dastarqangha birge, menimen qatar otyrsa da dostarynyng nazarynan týsip qalghanday jýdeng tartqan Áliyagha janym ashydy. «Sonsha úzaq sarylyp men ýshin otyr ghoy osynda, shyn sýimese búlay mýsәpirsip jautaqtamas edi, «kýmәnnan iman qashady», qayran súlu jazyqsyz jәbirlenip qalar ma eken? Joq, tipti qalay qiyarsyn» degen oimen qarap qoyyp edim. Týregelip syrt kiyimin sheshti de, alghash tabysqandaghy zengir jibek koftasymen lypyldap auyz ýige shyqty. Úzaqtan kelgen meymansha otyryp qalghanyn endi sezgen siyaqty, kómektese ketti Mehirge. Quyrdaq әkelip qoyyp, esik jaqtan shәy qúygha otyrdy. Bir shәinek syra men bir bótelke araq alyp kirgen Mehirge mening qatarymdaghy óz ornyn núsqady.

- Nege? - dep kýbirledi Mehir, - aralaryna otyrmaqpyn ba? Ekeuing býgin mening meymanymsyndar.

Áliyany qoltyghynan kóterip, maghan jabystyra otyrghyzdy. Betin basyp óksip qalghan Áliyagha antaryla qarady Ómirbek. Baqaygha búl jәit tandanys ta, tansyq ta emes siyaqty, tipti qaraghysy da kelmeytindey, basyn tómen salyp, quyrdaq asay týsti, Ómirbek eki rumkagha qúiylghan araqty Baqay ekeumizding aldymyzgha qoyyp, birin ózi ústay týregeldi:

- Tonyp túrmyn, kelinder ishelik!

«Tonuy» Áliya jóninde aitylghanday sezildi maghan. Anyqtay týskim keldi:

- Basytqy ýshin Áliyanyng betinen sýiseng isheyin!

Baqay jauapsyz qaghyp saldy da maghan úmtyldy:

- Sening óz mandayynnan jaqsy basytqy joq maghan, - dey sala sýiip-sýiip aldy.

- Áliyany da sýishi! - dep shyndap ótine qaradym, - úyatsynsang baghanaghy Mehirshe mandayynan iyiskeshi!

- Mehirding jóni basqa ghoy, - dep eleusiz kýrsinip jiberdi Baqay. Tómen qarap otyrghan Áliyanyng nart jana qyzarghanyn bayqap, kónil jyrtpas sózge jaltarsa da, jalanash shyndyghyn jasyra almady, - jana tabysqansyndar ghoy, ózdering sýiisip bolyndarshy aldymen. Óz araghyna basytqy bolar ma eken, kóreyik!

- Shyn dostar sýise shyn basytqy bolar degen oimen әdeyi ótinip túrmyn, - degenimde Mehir eleng qatty. Ezbe sózimizding mәnin endi týsingendey, Ómirbekke «sýi» degendey jasyra ymdady. Ómirbek jymiya týregelip, artynan jetip kelgende Áliya betin basa syqylyqtady.

Múnyng betindey betten sýimegen jigitte jigittik bola ma? -dep Áliyanyng moynyn qayyra tóndi de, mandayynan sýiip-sýiip jiberdi Ómirbek.

- Mening kónilime bola sýigening ýshin kóterdim mine, - dedim de qolymda túrghan rumkany auzyma tónkere saldym. Syra qúiylghan eki kesening birin Mehir Áliyagha ústatty da, qúlaghyna sybyrlap jiberip qaghystyrdy. Men rumkama araqtan taghy qúiyp alyp sóiledim, - shirkin, turashyl aqynnyng jýregi-ay! Tastan qaytpaytyn sol qatal jýrek jaqtyrghanyna qorghasynsha balqidy ghoy? Mine Baqay, sening sol jýreging ýshin birdi artyq isheyin, - dep taghy qaghyp saldym da, Baqaydyng kóilegining týimesin aghytyp jiberip, jýregining túsynan sýidim. - Aqyn ghana emes, býkil adamzat sýietin bir jýrek ýshin ishelik! - dep toltyra qúidym ydystargha. - «Qúbylmay shyn sýise eken kimdi sýise, bir sózinde túrsa eken jansa-kýise» depti Abay. Sol úly Abay arman etken jýrekten ainalyp keteyin!... Mynany Mehirding dәl sonday jýregi ýshin ishtim!

Baqay búl sózdi quattay kótergende Ómirbek iship saldy da:

- Sýi! - dep qyrylday búiyrdy maghan. Mehirding qasyna baryp, syra kesesin qolyna ústatyp qaghystyrdym.

- Artyq maqtap jiberding ghoy meni, - dep Mehir kýle týregelip ishti. Qasyndaghy Áliyadan syrt búryla sybyrlady maghan, - ne ýshin búlay sóilegenindi týsinedi, jetti, qatty sóilep qoyma, ózindik! - degenshe betinen ýsh ret sýiip ýlgirippin.

- Po, Qúday saqtasyn, - dedi Ómirbek jymiyp, - men onikin aqtap sýisem, menikin maqtaghan bolyp, naqtap sýiin qarashy! ... Jә, Baqay, - dedi taghy da bir ret qaghystyrghan son, - әreng alghaly otyrghanymyzda elge sýigize bermey ýiine aparyp salayyq.

Araq basyma órlep shygha keldi. Olar ketuge ynghaylanghanda kereuetke qúlay kettim. Mehir basyma jastyq qoya kelip, taghy sybyrlady, - Baqay aghanyng tittey kemshilikti tauday kóretin minezi bar, óte kýdikshil. Maghan sen! Saghan eshqanday jamandyq keltirmeytinime sen! Áliya múnan song tipti jaqsy bolady. Al, kettim.

Men ýnsiz jatyp qalyp auyr kýrsindim bir shaqta:

- Sol tittey «kemshilik» degenindi tudyrghan minez tauday soyqandy da tudyratyn minez ghoy!..

Mandayyma júp-júmsaq alaqan tiydi:

- Joq, tipti de olay bolmaydy, janym, - dep sylaghanda Núriyanyng ýni estildi.

- Núriyash! - dep tarttym qúshaghyma. Ýstime qúlay ketti. Kózimdi asha qaradym, Áliya eken, eki qolym eki jaqqa sylq týsti. Óksip-óksip qalghanymda ol solqyldap jylay aimalady. Qoltyghynan iytermeley kóterdim, týzelip otyra qalyp solqyldady. Sham janyp túr. Áliya maghan qaray-qaray egildi. Týregelip baryp kostumynyng jan qaltasynan qol oramalyn әkeldi de, kózimdi sýrte óksidi.

- Ne boldy janym, osynsha? - dep shiqyldady.

- Sen ýshin emes, -dey salyp, anyra qaradym, jat әiel siyaqty, tanymaghanday úzaq qadaldym. Óz kózin sýrte otyryp, ol da qaray berdi.

- Ýiine aparyp tastayyn ba?

- Kesh bolyp ketti... aityp shyqqamyn.

Iz jasyrghysh әjesining «qasyna jatudy» aityp shyqqanyn týsinip, kýrsine qaradym. Ol da kýrsine qisayyp, qataryma jatty. «Esik» dep kýbirledim, «ilgemin» dep ol kýbirledi. Jýzinen kóz almay qarap jata berdim, ol da kóz almady. Kýrsine berdim, kýrsine berdi...

Jýzimizge qimay qarasyp, ishimizge simay kýrsinisumen tang bozarttyq.

- Qayran Áliya, -dep týregele berip edim.

- «Qayran» demeshi! - dep, basyn kótere qúshaqtap sýie berdi, - eshqayda ketkenim joq qoy! Mәngige qasynda bolamyn.. sendiremin... tipti de airylyspaymyn! Senen basqa eshkimge de!...

- Osy men ras senbey ketkenim be? -dep qúshaqtap qayta qúladym, - sonshalyq tonmoyyn, sonshalyq kýdik-kýmәnshyl bolghanym ba? Sengenim jaqsy ghoy, seneyinshi, seneyinshi! Sendirshi janym meni!... Opasyz bolamyn ghoy, qútqarshy meni!... Qútqarshy osy onbaghan peyilimnen!...

Qatty qysysyp, qúshysyp, demi qysyla ýze-ýze sóiledi Áliya:

- Qaytemin endi, mine... mine... búdan artyq... qalay sendiremin endi! Mine!... Hat jazbay qoyghanyng janym... bir ret... bir ret bolsa da... sen túrghanda... sýiem be ony?..

Osynday esalang sandyraqtardan esimdi әreng jiyp, taghy da ýnsiz qarasyp jatqanymyzdy sezdim bir shaqta.

Terezeden jaryq týsip, kereksiz bolyp qalghan shamdy óshirdim de, qalyndyq jamylyshyn qymtay shyqtym...

Ómirbekting ýiine týs uaqytynda shaqyrghan jiyrma neshe auqatty jaqyndary jinaldy. Ynghay qazaq saudagerleri. Sózim jaqsylap «sarqa sauatyn» sóz bolghan siyaqty, barynsha tolyq «iyip» atady jәrdem-kómekterin. Esebimshe shartty sandyq tolatynday aqshanyng tizimi alyndy. Sol ekpinmen keshkilikke qyzmetker dostardan jiyrma shaqtysyn saudagerlerden artylghan dastarqanymyzben shaqyryp edik, olar tipti «kýisey iyidi».

Qonaqtar tarasymen sheshemizding jomarttyghy qaynay jóneldi: «qúdanyng ózine...», «qúdaghiymnyng ózine...», «әlgi Meyirjan alqa-syrgha bermeymiz dep edi, endi onysyn iytim tyndasyn... bar bolghan song taqystyq etip ne kerek... ainalayyn qazaghymnan» dep esip otyrghanynda Mehir men Áliya kirip keldi.

«Alqa», «syrgha», «jýzik» dep atalghan altyndardy әpeke-jengelerining almaytyn bolghanyn Mehir sybyrlay aita kelip otyrdy qasyma:

- Sheshelerine ózderi kirip aitatyn boldy. Ol «shyghyndatpayyq» dep myqty túrsa әkem de kónedi, ýkimet zanyna baghynghysh bolatyn. Keshegi Ahymetjan әpendining sózin de estidi. Osy joly «altyn», «jamby» demey kónui de sodan. Endi altyn syrgha bermeding dep ainysa, - dep synghyrlay kýldi Mehir, - keyinirek ózine bir syrgha tagharmyz, byltyrghy qylqyndyruynan kónilim jaman qalypty! -dep kýrsindi sonan son...

Keshkilikting eng songhy qonaghy bolyp Baqay men Áliya ýsheuimiz taghy otyrdyq dastarqangha. Taghy da sol ornymyz. Biraq keshegidey jylau-tergeusiz, rahat kýlkimen otyrdyq. Biz kýlise bergen song Baqay da kýldi. Biraq, qalyndyghymdy taghy da sýimey qoydy. Onysyna bizding de eshnәrsemiz kete qoymady, ózimiz «Gorki» oinadyq. Taghy da qonyp qaludan úyalyp, ymdastyq ta «erli-zayypty» ýsheuimen birge shyqtyq qaqpadan. Ýsheui soltýstik kóshege, ekeumiz ontýstik kóshege bóline jóneldik.

«Qayran Áliya!» deytin suyq sóz keyde sumang qaghyp, jýregimning bir jerinen óte shyqqanday bolsa da, ornyn ashytpay jaghyla qalatyn dәri barday, zardapsyz ótip kele jatty. Ol dәrim - sýiisu siyaqty, aspan bualdyrynan «eng ójet» júldyzdar әreng «kóretindey» qaranghy kóshe olay kidiruimizge oraydy meyilinshe jii berdi.

Oyymda tergeu, jolymda tekteu bolmay osylay kele jatyp, qalyndyqqa taghy bir súraqty qoyyp kep qalyppyn:

- Arysbekti tanimysyng sen?

- Tanymay, ol mening naghashym emes pe, óz sheshemning tughan bauyry... oqudaghy kezimde sabaghyma kóp kómektesip, kóp týsindiretin.

- E, ol da tәrbiyeshing eken ghoy? - dey salsam da, demim ishime tartyla qalghanday boldy, - bәse...

Qaqpasyna jaqyndap qalghan Áliya panaly ýienkimizding týbine tarta kelip toqtady. Qoshtasardaghy ernim bolsang tiydi bilem, qúshaghymdy jazyp, endi búryla bergenimde qayta ústay alyp, qúiqyljy úmsyndy. Kónilin beyjay ete beruding mәnisi joqtyghy esime týsip, qaytadan qúshaqtastym da úzaghynan ózinshe «sendire» sýiip airylystym...

Ertenine tanerteng qyzmet bólmeme kirisimmen Shәkerbay qolyndaghy qaghazyn silkilep, alqyn-júlqyn jetip keldi:

- Oibay, Bighabil qaydasyn, tez jónel, segizinshi rayon mektepteri jabylyp qalghaly túr... Árbirinde on-onbesten ghana oqushy qalypty. El qystaudan týsken song balalaryn tartyp ala jónelipti.

- Ol rayongha mindettelgen inspektor qayda jýripti?

- Mynau - sonyng haty, mine, oghan da, mektep mengerushilerine de boybermey әketip jatyr eken! «Malymyz qystan kóterem bolyp kýisiz shyqty, tóldep te jatyr, soghan qarasady» desedi eken. Mine, kórshi ózin... aujaylaryn kór de, qaytseng de jyldyq emtihangha qarat! Qyr mektepterine endi on bes - jiyrma kýn ghana qaldy ghoy, sening qolynnan keledi búl, búiryq osy, tez jónel!

- Múny sheshu ýshin audandyq ýkimetting mynbekke jazylghan búiryghy kerek qoy, jeke adamnyng bajalaghyna bitetin is emes búl!

- Oibo...y, shartynnyng kóbi-ay, shyraghym, qyzmet basyp jatpay ma? Ákimning ózi kóp júmys tauyp otyr saghan, Ahymetjan әpendining aldynghy kýngi núsqauyn bar rayongha jetkizip nasihattaugha seni jibermek bolyp otyr, mening zarymdy tynday ma? Tezirek ketip qalsang ýgitke basqa adam shygharady. At qoradan bir atty min de, ýiine baryp dayyndala ber, bólim qatynasyn artynnan jetkizip bereyin! Aytpadym ba, keldi mine, júmys shyqsa-aq bizge jýgiredi. Al, týpki bólmege tyghyla túr! - dep ýlgirgenshe bas hatshy kirip keldi. Men kýlip jiberdim:

- Sózdi soza beruinizden tyghyla almay qaldym ba?

Audandyq ýkimet tanbasy basylghan myqty tanystyrudy sol rayongha jýrgiziletin ýgit qyzmetimen qosa tapsyryp ala jóneldim.

Jay ghana syrma meshpet-symmen jýretin, beti tozyp bolghan sahara inspektorlary men mektep mengerushilerine, múghalimderine qaraghanda salauatym jogharyraq siyaqty: syrma meshpetting syrtynda jyltyraghan qara qúrym paltom bar, syrma sary degnal symym da jay ghana emes, bota tirsek «galiyfe» edi, osylar qala iyisimdi mýnkite jetkizdi qonalqy mynbek auylyna.

Ertenine tanerteng búira buyryl shashymdy sipay shyghyp, jusandy daladaghy bir top shiyge bet aldym. Búl jazdyq kókteude sodan basqa «dәrethana» bolsyn ba. «Ókil shyghypty qaladan», «ókil kelipti» desken ýnder әrbir esik aldynda túrghan erkekterden kiyiz ýy ishindegi balalaryna estilip, shúbyrta shyghardy syrtqa. Bayaghy jalanbút Bighadilderdey qara shúnaqtar «ókil, ei, ókil» desip aiqaylap qarata berdi meni. «Ýi, aiqaylama, qúlaghyndy kesedi» dep toqtatady ýlkenderi. Jymiya baryp, jymiya qayttym. «Ókil» atalghanym emes, ashyq kóktem kýnining tanertengi túnyq auasy men jusan býrining anqyghan iyisi sergitip, tynaytyp jiberip edi. «Bighadil ekeumizding jusan shabatyn shaghymyzda osynday týpti, narjusan kezikpey-aq qoyyp edi-au, - degen oimen jymidym, - bir arqany lezde-aq toltyrasyng ghoy!»

El jata jetsem de súry janbasyn qayta asqyzyp, qonaqasy bergen mynbegim - ana jylghy Omarbek elubasy edi. Qyryq birinshi jyly jazda teatr qoya shyqqanymyzda, Qiyalzat ekeumiz tas ýstinde otyryp tandanghan jemenger elubasyn qaytyp úmytayyn. Jalanash kedey qonsylaryn qamshymen býrip jibermep pe edi. Ol tanymasa da әiteuir «ókil» bolghan song syilamay ma. Sol shoqsha saqaldy juan qara, mynbek bolghan song tipti juandap, sherdiygen jayyn qaragha ainalypty. Sondaghy elu basylyghymen jer qayystyra bayypty da, sol baylyghymen «din islamdyq», «Shyghys Týrkistan» dep estilgen tónkeristik ýkimetke jәrdem maldy tógip-tógip jiberip, mynbek bola qalypty.

Tanertengilik shәigha otyrysymen audandyq ýkimet qatynasyn úsyndym.

- E-e... solaymyn deniz! - dedi Nәnsy «oqyp» shyghyp dastarqan shetinde jýginip otyrghan shegir kóz jylmang sary múrttygha úsynyp edi, ol yrshyp túryp, qos qolyn soza úmtyldy qatynasqa. Qayta jýgine sala jariya oqydy, hatshysy eken:

- Al taqsyr, ne búiyrasyz bizge, qyzmetiniz shúghyl siyaqty ghoy?

- IYә, tym shúghyl, - dep jymidym men, - birinshi, «búiyratynym», «taqsyr» deudi qaldyrynyz, múnan song eshkimdi búlay atamaysyz! Ekinshi, qyzmet, býgin osy rayyongha qarasty bar mektepting mengerushilerimen sóilesip bolamyn, qazirden bastap bir-birden kele beretin bolsyn! Mektebindegi oqushylardyng jalpy tizimi men әr klastyng joqtama dәpterlerin osy ýige alyp kelsin! Ýshinshi, osy jerdegi birinshi jýzdiginizding halqyn ortadaghy bir auylgha iә mektepke, erteng dәl sәske uaqytynda jighyzyp beriniz! Qonys jaghdaylaryna qaray әr jýzdikke aiyrym-ayyrym ashylatyn jiyn bar.

- Jiylys jayyn jýzbekterding ózdi-ózine habarlay salasyng ghoy! - dep syzdyqtatty Omarbek hatshysyna. Tamyrymdy ústap, qabaghyma qaray qybyrlaghysy kelip otyrghanyn bayqadym da, ózine óktemirek qaradym:

- Habarlay salu ghana emes, mal jaya ketken malshylardan basqa er-әiel týgel jiyluyna óziniz tóteley kirisesiz! Ásirese saharadaghy әielder qauymy әleumettik jiyngha qatynasyp daghdylanbaghan. Eger olar kelmey qalsa, qayta shaqyrtugha tura keledi. Osyny kesetip tapsyrynyz jýzbekterinizge!

- Húp-húp! - dep jylmang sary shygha jóneldi. Bәibishesining sýiemelimen mynbek te týregelip, alshanday shyqty sonynan. Hatshysymen syrtta edәuir kýbirlesip alyp qayta baptana kelip otyrdy.

- Osy myna múghalimderding talaby qiyn tiyip túr bizge, - dep kekirdi sonan son, qystan әreng shyqqan maldaryn qalay baghar dep oilamaydy, týtin sayyn tintip, bala izdeydi, meni de yghyr qylyp boldy әbden, jaz shyqty ghoy, endi myna qarbalas shaqta qoya túrsa bolar edi, sony týsindirinizshi múghalimderinizge!

Men kýlip jiberdim:

- Sony ózinizge týsindiruge keldim. Mynbek aghay! Basqa rayondar balalaryn týp-týgel oqytyp jatyr. Biraq, sizge qarasty mektepter jabylu aldynda túr eken. Múnynyzdy estigende audandyq ýkimet selk ete týsti... aldymen sonynyzdyng jayyn súrastyrmaqpyn.

- Súrasanyz solay, qazir malymyzdyng bәri kóterem. Qolghanat bolyp qalghan balalaryn әke-shesheleri әketip jatyr.

- Jyldyq emtihanyna qaratpay әkete berulerin maqúl kórdiniz be?!

- Maqúl kórmeske sharamyz bolmady.

- Assalaumaghalaykum! - dep kirip keldi rayon inspektory, mynbek sәlem almay týksiyip tómen qaray berdi, - au Bighash, kelip, qapsyng ghoy, sәtimen bolghanyn qarashy! - dep inspektor quana amandasty da, esikke qarap shaqyrdy bireudi. - Ey balam, ýige kir, myna mynbek atang kórsin!

Erni jarylyp, bet-auzyn tyrtystyra sor býrgen qara bala tartynshaqtap kirip sәlem berdi. Jalang ayaghy qojyr-qojyr qotyr, shtanynyng balaghy jalbyrap túr.

- Mynbek, mine mynau - mektebin biyl bitiretin tórtinshi klas oqushysy, - dedi inspektor, - qalghan jarym aiyna qaratpay mektep jataqhanasynan shygharyp әketip, mal baqqyzypty!

- Áke-shesheng әketti me? - dep men ýnile súradym. Basyn shayqap tómen qaray berdi bala.

- Múnda әke-sheshe joq, - dep inspektor jauap berdi, - jamaghayyn tuystarynyng kómegimen mektep jataqhanasynda jatyp oqityn nemereles aghasy bir baydyng malyn baghady eken. Sol shygharyp әketip, malgha salypty.

- Aghannyng óz maly qansha edi?

- Onda bir ógiz ben bir siyrdan basqa mal joq, - dep kýbirledi bala, - baydyng malyn baqtyrdy.

- Ózi she?

- Ózi de.

- Bighash, búl bylay, - dedi inspektor, - nemere aghasy kóteremderdi aiyrym baghugha jetispey qalyp baydan kómekshi súraghan eken. «Shaqyr anau mektepte jatqan bauyryndy» depti de, ózi bastay qiqulap baryp mektepten aidap әketipti!

- Mal týgil әke-sheshesi de joq jetimdi mektepten shygharyp qúldanuy qalay?! -dep mynbekke taghy da jymiya qaradym.

- Búghan shara joq, shyraghym, qaysysymen baryp sharmayaqtasarsyn?

- Sizde shara týgil tegene, tipti jer sharynyng jartysyn tyqsanyz siyatyn bóshke de bar, -dep kýlip jiberdim, - qazir ony aqyldasyp tabarmyz. Kele ghoy bauyrym, otyr myna kiyizge!

Tizimderin kóterip mengerushi múghalimder kele bastady. Mektepten ajyratylghan oqushylardyng tizimin jәne ýilerining mal sanyn qatar әkelipti. Barlyghy kedeyding balalary eken. Jýzdikter boyynsha malshygha ainalghan onday oqushylardyng semiyalaryndaghy maldy eseptegende әr ondyq auylgha bes bastan ghana keletin siyaqty. Bay balalarynan «kóterem  baghugha» qalghan biri de joq...

- Endi tabyldy, - dep jymiya qaradym mynbekke, - sizding sharanyz joq emes, zanynyz joq eken, sony ghana tapsaq bolghany!

- Qalay?

- Audandyq ýkimetke menimen birge baryp zang ýirenip qaytsanyz bolghany! Tandanatyny joq, yp-ras. «Baydyng balalary ghana oqysyn, kedeyding balalaryna oqu-bilim kereksiz, olar mal baqsyn» deytin zang da, ony shygharushylar da joghalghan. Ony bilmey qalypsyz. Ony bilseniz mine, myna tizimderdi kóteremi de, kóteretini de kóp bay balalary typ-tynysh oqyp jatypty ghoy, óz ýilerinde kóterem bolatyn toqtysy da joq myna eki jýz shaqty oqushy kimning kóteremin kóteruge shygharylghan? Múny ne ýshin, kim ýshin tejemey otyrsyz? Shara degen, mine, mynau. Erteng baramyn da osylardyng óz maldarynyng kóteremi bolsa tizimdep, baghatyn adamdy óz auyldarynan tauyp beremin, tipti bar malyn ózdi-ózi ondyqtaryndaghy qayyrymdy malshylargha qosyp-qosyp bere salugha da bolady. Sonda da әr ondyq auylgha bes bastan ghana mal qosylady, úzasa endi on bes kýn ghana baghyp beredi... Óz qamqorlyghyndaghy oqushylargha jany ashityn mynbek, jýzbek, onbasylargha múnyng nesi qiyn? Kóteremderin baylardyng ózderi rashot shygharyp baqtyruy shart!

- Oy әlgi Álimbay keldi me? Shaqyryndarshy! -dep dauystap jiberdi mynbek syrttan: «bar, bar, kele jatyr» degen dauysty estip, ózi qolbanday jóneldi.

- Óy Álimbay, myna búira basyng júp-juas siyaqty sóilep otyryp, taudan tas domalatatyn jigit eken, -dep tastap daurygha búiyrdy hatshysyna, - jaz jýzbekterge tez jaz! Oqudaghy balalardy dereu qaytarsyn mektepterine, biri qalmasyn, qaytse de qaytarsyn, maly kýl bolmasa býl bolsyn!

- Baghynbaytyny bolsa alyp kelsin mynbekting ózine. - Dep ýiden men dauystadym, oqytushylar jymyndasa kele qarqylday kýlip edi mynbek qayta kirgende jym bola qaldy. Yrsylday kelip otyrghan mynbekke men taghy da jymiya qarap sóiledim, - mine, shara degen tipti kóp eken ghoy, sizdi júrt mynbektikke bilmey saylamaghanyn týsinemiz, qolynyzdan is keledi.

- Búl el tym qiyn, shyraghym, ony bilmey maghan ghana zeyildik etesinder. Jaqsy kelipsin, óz aldynda jónge keltirip almasaq, bitpey jatqan talay isimiz bar, istemeyik dep jýrgenimiz joq, talay kejirleri bar.

- Bar isinizdi bitirip beretin myqtynyz men emespin-au, - dep kýldim men, - betalysy dúrys is «myqtylyq» talap etpey-aq ózdiginen bite beredi. Men oqu inspektorymyn.

- Inspektormyn deysing be, myna Ákimjan siyaqty?

- IYә, osy kisining qyzmettesimin.

- Bizding bastyghymyz osy kisi, - dedi Ákimjan atalghan inspektor sanymnan týrtip qalyp, - býkil audannyng bas inspektory!

- E, bәse, sózi óktemdeu kórinedi, - dedi mynbek. «Bastyq» degenge ghana bas iyetindigin bildim de, sonymdy ýlkeyte sayqylaghym keldi!

- Mening búl jolghy mindetim kóbirek әielder qyzmeti bar, tónkerisshil jastar úiymynyng qyzmeti bar, myna bala siyaqty jetimderdi ezgenderdi janshyp ketkim keletin minezim de bar! - dey sala jetim oqushygha búiyrdym, - erteng jýzdik boyynsha ýlken jiyn ashylady, soghan kel sózge birinshi misalym sen bolasyn! Kiyimindi de sol jerde býtindetip beremin!

- Taghy da әielder qyzmeti bar deymisin, shyraghym, olargha da jaqynmyn deshi? - dep pisken sabasha irkildey kýldi mynbek.

- IYә, olargha kim jan tartpaydy deysiz, ózinizding de eki-ýsh apaygha jaqyn ekeninizdi esty keldim.

Áyel ýstine әiel aludyng múnan song qatal shekteletinin estip jýrgen mynbek búl sózimnen týitkilsy qaldy.

- E, baladan kedeyirek bolghan son, assa allanyn, qalsa ýkimetimizding qamqorlyghynda, aldynghy jyly taghy bir kishilik alyp edim shyraghym, sony estigensing ghoy? Sharighat mekemesi ózi qosqan. Oy әlgi azamattargha aityndarshy... myna kisige mal әkelsin!

- Mal soydyra kórmeniz, - dep ana jylghy kórgenim boyynsha azar da bezer boldym endi, - maghan soyylghan bir qoyynyz halyqqa on qoy salyq týsirer! -degenimde ýide otyrghandar du kýldi.

- Birer qoydy kim jemegen, shyraghym? -dep ýlken qarabas qoygha ózi bata qyla salghan mynbek bir myrzasyn shaqyrtyp alyp, jetim oqushygha osy auyldan eski-qúsqy kiyim jiyp berudi búiyrdy.

- Ertengi jiyngha osy qalpynda barsyn, býginshe kiymey-aq qoysyn! - degenime bolmay balany qoltyqtay jóneldi dәu jigit...

Ertenine birinshi jýzdikting orta shenine salynghan mektep alanyna jinalghan halyqty aralay jýrip, onbasylaryn quzadym da qalghandaryn jighyzdym. Alghashqy jiynym shala bolsa keyingi jiynym qúr dala bolatynday. Ásirese jetim oqushyny sorlatqan qarau bay kelmey qalghan eken. Onyng onbasysyna mynbek hatshysyn qosa shaptyryp keltirdim.

Sózimdi Júngo-Sovet odaghy kompartiyalarynyng osy tónkerisimizdegi rolyn, Júngo halyq azamattyq armiyasynyng qazirgi jenisterin týsindiruden bastap, búl jenisting de bizding jenis bolatyndyghynyng astarynan baylargha artyn qysyp jýrudi sezdirip, әlgi Qarau baydyng kózin baqyrayta qoydym. Mektep qyzmeti, әielder tendigi men qalyng mal mәselesi, malshy-jalshylardyng enbegi men aqysy jónindegi sózderim birneshe kózdi baqyraytyp, talay kózdi jaynatyp jiberdi, edәuir mәnerli, әserli sóilesem kerek.

Mektep oqytushylary men jergilikti inspektor bergen «kesirler tizimi» boyynsha qonsy-jalshy balalaryn mektepten әketuge múryndyq bolghandardy jiyn sonynda alyp qalyp, mәselelerin endi shaqshita týsindirdim. Búl «myqty leksiyany» tyndaugha qalghan mynbekting ózi de myqtalyp, kursty ozat bitirgendey, aldyma oza týsip taypalta jóneldi, ekinshi, ýshinshi, tórtinshi jýzdikterde bolatyn jiyndardy basqartugha ózin ertip әkettim...

Taghy eki kýn ishinde ekinshi jýzdiktegi isti de osylay bitirip, ýshinshi jýzdikting aulyna kýn enkeye jettik. Kýtetin qonaghy mynbek, hatshysy men ýsheuimiz ghana bolsaq ta búl jýzbek auyl shetine arnauly qonaq ýy tiktiripti. Súlu múrtty jýzbekting ózi aldymyzdan shyghyp, sonda aparyp týsirdi. Halyqty erteng týske shaqyrtudy jýzbekke shәy ishe otyryp aittym da, ornymnan týregeldim. Qonaq kýtip jýrgen torqa kiyimdi, jastau qyzyl shyrayly әiel menen búrynyraq shyghyp esik ashty, men shyqqan song kiyiz esikti qayta týsire salyp, qolyma býkteuli qaghaz ústata qoydy. Tez qimylynan jasyryn qaghaz ekenin týsinip ilip әkettim de, «dýzge» bara jatyp oqydymp: «sizder ýgittep jýrgen әdil zang bizge jetpey jatyr. Ishinen zarlaghan qaryndastarynyz zorlyqpen úzatylyp bolghansha jetui mýmkin emes siyaqty. Búl - jiyn ashyp kelgen auyldarynyzdaghy bir boyjetkenning sәlemi. Mening de sәlemim osy, tútqynbyz. Kezdesip bayandauyma oray tauyp berseniz eken!»

Qaghazdaghy sóz osy ghana eken, biraq, at jazylmapty. Ýsh meymangha bola arnauly qonaq ýy tigip, oqshaulap kýtuinde bir súmdyq baryn sezgendey boldym. «Osynda býrsigýni sәskege deyin barmyn. Oghangha deyin óziniz ashyq kelip sóilesseniz, shamam kelisinshe qorghap qalugha dayynmyn. Mektepten syrt boyjetkenderdi tauyp sóilesuime ýgitshilik mindetpen ghana kelgen jaghdayym jar bermeydi. Menen kóri audandyq ýkimetting halyq ister bólimine aryz jazghandarynyz útymdy bolady. Dereu jetkizip tapsyryp bereyin» dep men jazdym.

Qaytyp esikke jete bergenimde әlgi әiel kýlimdey shyghyp esik ashugha túra qaldy. Jauabyn men de ózinshe ústata qoydym. Kýtushi әiel sodan bir saghattay kórinbey ketip, aqsham bata shәugim әkeldi de dastarqan jasady. «qol juayyn» dep týregelip, esik jaqqa bettegenimde әiel lyp etip, oramal men qúmanyn syrtqa ala jóneldi, sonynan erip shygha bergenimde taghy bir hat ústatty. «Erteng týn ortasyna taman, -dep kýbirledi qolyma su qúya enkeyip, - әneu búlaq boyyna, jar qabaqqa baryp sóilesuinizdi kóp ótinedi.»

Búl hatta da osy ótinish jazylypty, aryz jazudyng aldynda súrap týsinetin mәsele baryn aityp ótinipti. Búl manda osy «jeneshesinen» basqa eshkimining sezbeui jayly eskertui de bar eken.

«Áueyi әlde kórse qyzar bireu me, - dep oiladym shәy ishe otyryp, - joq, jazghan sózderining esi dúrys siyaqty ghoy. Mynau qonaq ýiding shettete tigilui osy qyz jónindegi qúpiyalyqty jasyryp qalu ýshin-aq bolghan shyghar!»

Qonaqasy keshirek berilip, keshirek jatqandyghymyzdan ertenine sәskede túryp syrtqa shyqtym. Qos etek aq kóilekti jalang bas qyzq shapan jamylyp, kýnshyghys jaghymyzdaghy belennen týsip keledi eken. Kóz aldymda Núriyash kele jatqanday, jýrisi de, túrqy da sol siyaqty. Ýnile qaradym. «Bet-beynesi de solay, sonym bolghany ma» degen oimen qarsy jýrip ketkenimdi sezbey qalyppyn. Men baratyn «dýz» ol jaq emes, jatqan ýiimizding syrtyndaghy shiyleuit edi. Oghash jýris, oqys qylyq bolatynyna qaramay jedeldete bastym ayaghymdy. Eki kózim sol qyzda. Jýregim alyp úshyp, alqymymda oinaqtady. Ol da menen kóz almay qarap, jaqyn kelip qaldy. Tolyqsha jazyq mandayly aq sary qyz, sol Núriyashym! Shanaghy keng kókshil kózi kókiregindegi kýnmen jarqyraytynday kórinetin núrly oidyng kózi ghoy!

- Núriyash!... Núriyash! - dep qadala qaradym. Qyz basyn tómen sala jymidy, sol sýiikti kózin jalt etkizip amandasa sala qiystap óte shyqty:

- Artynyzdan qarap túr, - dep asygha ótti «ýni de sonyki eken, dәl sol!»

- Núriyash! - dep artynan qayryla qarasam óz ýiining aldynan jýzbek, ýlken ýiining aldynan juan kempir ghana qarap túr eken. «Qarap túr» degendegi pәlesi osy ekeui iә bireui bolghany ghoy, qyzgha qaytyp qaramay, bel asa jóneldim. Kele jatqan sharuam da úmytylyp ary qaray kete berippin. Ong jaghymdaghy tóbeshikte bir eresek bala jatqany týregelgende kórindi, maghan qarap týregeldi, qoyghan andushysy ma dep qaldym. Núriyash! Núriyashym! - dedim kýrsine kýbirlep. - Jau týrmesinde atylghan aq kepterimning mynau keng daladaghy qapasqa kelip týskeni me? ... Batqan kýnimning qayta shyqqany ma?... Mening zarymdy estip qayta tirilgeni me әlde meni Áliyagha qimay әketpek bolyp kelgeni me?... IYә, qayda aparsang da barayyn endi, týstim sonyna! Baqytym - senimen birge bolugha ghana, Núriyash, Núriyash!..»

Jýre, jýre beldi ainalyp ótip, auyldyng art jaghyndaghy shiyleuitten shyqtym. Búl esiruimdi mýlde sezdirmeuge, Núriyash endi kórinse júrt kózinshe qaramay, shyday túrugha beky týstim. Jýzbegi kelip mynbekterimen sóilesip otyr eken, jýzime qaray berdi.

- Qayda bardynyz? -dep jymiya súrady.

- Tanerteng biraz jýgirip, dene tәrbie oinaytyn әdetim bar edi, auyldarynyzda jýgirsem jyndyday kórinetin bolghan son, úzaq jol basyp keldim.

- IYә, onday әreketti sahara halqy bile me, sóleket kóretini ras, - dep kýldi jýzbek. Bet-qol juuyma qúman-oramal alyp shyqqan әiel: «janaghy kórgeniniz sol» dep kýbir ete týsti. Syrtqa jýzbek shyghyp kele jatqandyqtan, júmbaq qyzdyng dilger etken atyn súray almay, ýnsiz kirdim ýige...

Shәidan song mektepke kettik. Ýsh jyldan bergi oqushylar tizimin tekserdim. Izdep súrastyrghanym - mektepten qalghan oqushylar, әsirese qyzdar. Búl mektepte ýsh jyldan beri jýzbek semiyasynan oqyghan qyz joq bolyp shyqty. El jinala bastaghanda alangha qoyylghan ýstelge mektep materialdaryn jayyp salyp, taghy ýnildim, bir kózim jiyngha osy auyldyng ózinen kelgen qyzdar da, Núriyashym kele qoymay qynjyltty. Onbasylarynan súrastyryp, kelmey jatqandardy tezdetulerin quzap edim, jýzbek te bir jigitine kýbirlep, aulyna jýgirte qoydy.

- Bastanyz, mynbek, kópshiligi kelip boldy, -dey sala sózdi jýzbekting ózi bastay jóneldi. Bir shaqta jiyn jayyn tanystyryp, kópshilikti tәrtippen tyndaugha shaqyryp túrghanda, tanertengi erekshe juan kempirge ilesken júpyny kiyimdi «jigit» te jetip edi. Ol kópshilikting eng artyna «daldalana» kelip otyra qaldy. Kiyimi ózgergenimen Núriyashymnyng jýrisi ózgergen be, aulynan beri bettegeninen-aq tanyghanmyn. Kelgeninde elemegensy qoydym, kózine basa kiygen jenil tymaghyn shalqayta saldy da, jautandap qaray berdi maghan...

Sóilegen bar sózimnen әdeyi eng sonynda sóilegen әielder turaly ýgitim asyp týskendey boldy, mysqyldy misaldarmen bólep keneyte, tyndaushylardyng kýlkisin qozdyra saqyldata sóiledim...

Jiyn kýn ekintige enkeye tarady. Núriyashtan beyhabar, ondaydan beygham jigitshe әiel zattyng birine de qaramay sharshaghansy qayttym qonaq ýige. Shaygha da, tamaqqa da kónilim tartar emes, bir-eki shyny úrttap qana etten eki-ýsh ret asap qana qol sýrtip, qisaya berdim. Uaqyt jyljudan toqtap qalghanday saryltsa, jýregim qonys tappaghan qústay zyrlaydy, «Núriyash-Núriyash» dep zyrlaydy. Qayyrymdy «jeneshem» sol nauqasymdy esirkegendey, ornymdy oqshauyraq salyp berdi de, «jol kiyimin» degendey isharamen kórpe syrtynan súr shapan japty.

Mynbek pen hatshysynyng qoryly jarysqa shyndap týsken shaqta, jýregimmen men de jarysa jónelip belgilengen jarqabaqqa auyldan oraghyta zaulattym. Týn qaranghy, jar týbi tipti qaranghy. Sol qaranghyny jarq etkizgendey sezilip, tanys ýn estildi:

- Úiqynyzdy mening ótinishim ýshin qiyp kelgeninizge rahmet, aghay!

- Núriyash! -dep úmtyldym men. Jayghan qúshaghymdy kórdi me, joq pa, bilmeymin, ózine tóne týskenimnen shegine kýldi qyz:

- Men... «Núriyash» emespin, aghay, atym - Maqpal!

- Maqpal?... Maqpal deding be? Qaydaghy Maqpal!... Oy әlgi... әlgi... 47-shi jylghy qys sonynda audandyq qyzdar mektebinen altynshy klas bitiru aldynda zorlyqpen qaytarylghan Maqpal sen be edin?

- IYә, iyә, dәl solmyn, óziniz de biledi ekensiz ghoy... men syrtynyzdan kórip jýretinmin, kóshede ynghay oilanyp, eshkimge qaramay ótetinsiz.

- Al sóiley ghoy, endi kórdim, endi taptym!

- Men sol qaytqannan әli qamaudamyn, - dey bere kýrsindi qyz, - әjem, «boyjettin, endi ýide bolasyn» deydi. Óziniz kórgen jýzbekting túnghyshymyn. Ol qaryndasym dep ataydy meni. Ájem ózining bir bólesining menen ýsh-tórt jas kishi úlyna kishkene kezimde atastyryp qoyypty. Men ony aldynghy jyly ghana estip, qarsylyq bildirgenmin. «Orta mektep bitirgenshe eshkimge barmaymyn, zorlasandar toylaryndy asqa ainaldyramyn» dep ant etkenmin. «oqy berse oqymaghan kýieudi mensinbey ketedi» degen oimen meni de oqytpay, tipti kitapqa da qaratpay qamap otyr.

- Osy besik qúdalyqtaryn әshkerelep, aryz jazsang bolmay ma? Odan qútylsan, oqytpay qoya almaydy ghoy?

- Múny oilaghanmyn. Biraq, aryz jaza almay otyrghan sebebim bar, sizden súrap bilmegim sol jayynda: men qarsy shyqqaly ol qúdalyqtan jasyryp, moyyndamay qoydy. Qansha mal alghandyqtaryn da bilmeymin. Qamaghannan beri tipti jasyryn. Kishkene bauyrymnyng «sýndet toyy» degen syltaumen byltyr jazda asa ýlken toy jasady da, sol qúdalaryn aiyrym ýige týsirip aq sarbas qoygha bata tiletti. Sonda da resmy qúdalyq toy ekenin tolyq dәleldey almaymyn. Sondyqtan, oqudy ghana talap etip aryz jazsam bolar ma eken?

- Búl jaydy men zang ornyna týsindirip, súrastyrayyn. Jauabyn ózim jetkizemin. Biraq, ata-anasy mýlde kónbese boyjetken qyzyn oqugha zorlap әketu qiyn.

- Meni.... atastyrghan balasy әli de jas bolghandyqtan ghana osynda qamap otyr, endigi joldary onda aparyp qamasa qaytemin?

- Joq, oghan seni jibere qoymaspyn, Núriyashym!

- Núriyashynyz kim, aghay, sony aitynyzshy? -dep Maqpal kýlip jiberdi.

- Ol - naq sen edin, bar beyneng sodan aumaydy, Ýrimjide menimen qatarlas oqyp jatqanynda gomindang óltirip edi ghoy? Shashym sodan agharghan. Mine ýsh jyl boldy. Ishim týtin, syrtym býtin, әreng shydap kelip edim. Endi shynymen tapqandaymyn.

Qúshaghymdy taghy da jaya úmtylyp edim, ol taghy da shegine kýldi:

- Týrim sol... Núriyashynyzgha úqsaghanymen biletinim úqsamasa qaytemin?

- Osy sózinning ózi de sonyng dәl ózi bolatyndyghynnyng aighaghy... qalay oqitynyndy bas oqytushynnan neshe ret estip qanyq bolghanmyn, oqudan ketuine onymen birge nazalanghanmyn. Endi tabyldyn.

Búl retki sozghan qolyma ýnsiz, búghyna ilindi «Núriyashym», ash belinen tarta qúshtym, qalshylday kirdi qúshaghyma.

- Ne boldy, tonghanbysyn?

- Joq... ózim de bilmeymin... tandanyp túrmyn, -dep kýlip jiberdi, - mekteptegi uaqytymda sizdi kórip jýrgenmin. Oqushy bolghan son... qaraudan úyalyp, teris qarap ketetinmin, osynynyzgha... senbey túrmyn...

Ádiletti tergeushim, óz kezindegi Lәililerining birin tastap, birin bassap jýrgen mendey Mәjnýndi keshiriniz! Týrmede ash otyrghan shaldy da zar etedi eken ghoy kempir degen. Zar bolghansong solarymdy jarlay berippin. Áytpese sayasy mәseleden basqa qylmys, sizdi qylmys bolyp jarytpaytynyn bilemin ghoy.

Osynyng da qylmys pa dep tebe kórmeniz, múnyng astarynan tauday qylmys kórsetip bereyin!... Qylmys dep jazylyp jatqan osy materialda әielderdi kóbeytip, shiriktestire  bersem, ózinizding eng asyl dәstýrinizdi qylmysqa jatqyzghandyghym bolmayma! Sizding ózinizge kir keltiruden ýlken sayasy qylmys bolushyma edi! Osylay-osylay audara salatyn sheberliginizge senip kókidim. Osy qylmyskerligimmen myrza qamaqtaghy qatyndarynyzdyng jayyn kókimey túrghanymda arqanmen qylqyndyra saluynyz jón shyghar!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


* Pobeda (oryssha) - jenis, ýstemdik; Sovet odaghynyng osy markamen shyqqan jenil avtomobiyli.

* Qyjyl - úyaltu degen maghynada.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407