Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2638 0 pikir 11 Mausym, 2012 saghat 09:08

Qanat Qabdyrahmanov ne deydi, biz ne deymiz?

BUDAN ÚRPAQTYNG BÚIDASY KIMNING QOLYNDA?

BUDAN ÚRPAQTYNG BÚIDASY KIMNING QOLYNDA?

24 mamyrda «Týrkistan» gazetinen Qanat Qabdyrahmanovtyng «Qazaqtardy bólip jýrgen - últshyldar» degen súhbatyn oqyp, qazaq balasynyng óz últyn sonshama jermen-jeksen etkenine «әttegen-ay» dep jaghamdy ústadym. Basylym redaksiyasynyng kirispesinde, Q. Qabdyrahmanovtyng orystildi baspasózderde jaryq kórgen materialdarynda qazaq qauymyna qatysty aitylghan oilardy biz qate týsinip jýrgen joqpyz ba degen oimen ony ashyq әngimege shaqyrdyq depti. Hosh. Materialdy oqyp shyghyp, san qily oigha kettim, oqyrmandy oilandyratyn hәm tolghandyratyn material joghary baghalanatyn bolsa, búl dýnie «Týrkistannyn» aiyn aspangha shygharghan synayly.
Súhbat berushining tarihtan habarsyz ekeni jәne oilaryn taldap saralaugha túrmaytynyn myna bir ýzindiden-aq bayqaugha bolady. Onyng «oyyna ne keledi, sony aitatynynsha» - kópetnikalyq memlekette ómir sýru әldeqayda jaqsy (?), al monoetnikalyq memlekette ómir sýru mýmkin emes (?!). Avtor búl oiyn tipti dәleldep te jatpaydy. Búl jazushynyng (ózining sózine sensek) sayasat taqyrybyndaghy saralau men saraptau tәsilderinen habarsyz ekeni kórinip-aq túr, sәlden keyin «Japoniyada ne múnay, ne kómir, ne gaz joq... Biraq adam kapitaly óte kóp. (Búl jerde oryssha «chelovecheskiy kapital» sózining audarmasy keltirilgen. Ol sózge «óte kóp» deu qate, ol kóp san emes, bir san). Sondyqtan ... әlemdegi ozyq memleketting biri. Ontýstik Koreya, Qytay da solay...» dep salady. Au, sonda monoetnikalyq memlekette ómir sýru mýmkin emesing qayda, Japoniya, Ontýstik Koreya, Qytay - naghyz monoetnikalyq elder emes pe?! Búl memleketter halqynyng 95-99 payyzy memleket qúrushy últ ókilderi - japondar, kәrister, qytaylar ekenin býgingi orta mektep oqushysy da biledi. Jazushy Q. Qabdyrahmanov múny bilmeydi deu qisyngha kelmeydi, bile túra bilmegensiydi, óitkeni ol onyng iydeyalyq ústanymyna - qazaq últyn qaralaugha, basqa últtarmen (orys, aghylshyn t.t) terezesi teng emes ekenin, bilimi de, órkeniyettiligi de, dәstýr mәdeniyeti de HIH ghasyrdaghy qalpynda ekenin dәleldeuge qayshy keledi. Qazaqstanda órkeniyetti orystildiler qalyptastyrdy degenine sensek, sonda ol órkeniyet HIH ghasyrdaghy bop shyqty ghoy.
Ózi qazaq, tegi qazaq, tughan jeri qazaqtyng jeri, ósken eli qazaqtyng eli, týri qazaq, biraq bolmysy, oiy, arman-tilegi men otbasy, bala-shaghasy qazaq emes. Basqa. Kim? Oralhan agham jazyp ketken Budan. Jasandy jәndik.
Últyn qasterlemeytin, tipti qazaq ekeninen úyalatyn budan úrpaq ósip-ónip, kóbeyip kele jatyr. Ótken ghasyrda «Úly orys kommunisteri» úiymdastyrghan zúlmattardan últtyng jartysyna juyghy qúrban bolghany belgili. Jiyrma birinshi ghasyrda da últ ýshin kezekti qasiret - budandar sanynyng ósuinde bolyp otyr. Olar qazirding ózinde qogham men biylikting negizgi tetikterin ústap otyr, tәuelsizdik alghan jiyrma jylda ekonomikamyz ótken ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy dengeyine jetpeuining basty sebebi - osy últsyzdardyng is-әreketi. Olargha elsýigishtik, últtyq namys, Otan - jat úghymdar, osy jerdi úrlap-jyrlap, iyelenip, ie bolyp qalu armandary. Últtyng mýddesi, elding erteni olar ýshin týsiniksiz sózder.
Ishten shyqqan jau. Qazaqtyng mandayyna jazghan osy jaudan aryla almay-aq kele jatyrmyz. Óz Anasyna (últyna, eline) shapqan, yaky ony qaralap, basqalardan kem sanaghan esirik tól ósken el, órkeniyetti dep jýrgen HHI ghasyrdyng jetistigi shyghar, bәlkim.
Sebebi qayda? Múnday úrpaq qalyp­ta­suy­na negiz bolghan ne? Jauap bireu - Til.
Últtyq tildi úmytqan úrpaq últtyq dildi sanasyna sinirui mýmkin emes. Qazaq tilin bilmeytin qazaq jattyng - orystyn, aghylshynnyn, t.b. tilinde oilaydy, yaghny onyng dili, bolmysy da - orys, aghylshyn.
Búlargha (budandargha) eliktegishter de el ishinde tolyp jatyr. Jer jahandy jaylaghan últtardyng ishinde óz memleketinde túryp, ekeuara jat tilde әngimelesetin birden-bir últ bolsa, ol qazaq últy shyghar. Senbeseniz, Almatynyng kóshesine shyghynyz da, tyndanyz qazaqtardy.
Q.Qabdyrahmanovtyng «oyyna ne keldi, sony aityp», aghynan jarylghany - jaraghany. Onyng Ana tilin bilmegenine qynjylmaytyny, iygerem dep talpynbaytyny da ózi siyaqtylargha ortaq ýrdis. Býgingi qazaq qoghamynyng qasireti de osynda.

Baynazar NÚRALIYN

BÚL - BIZGE DÁUIR ARTQAN TAUQYMET

Qanat Qabdyrahmanov ne deydi, biz ne deymiz?

Gazet tilshisi Dinara Mynjasarqyzynyng orystildi bauyrymyz Qanat Qabdrahmanovpen әngimesi ózining «Qazaqty bólip jýrgen - últshyldar» («Týrkistan», 24 mamyr, 2012 jyl) degen tosyn taqyrybymen bizdi eleng etkizdi. Áueli baspasóz betin bermeytin kóp súhbattyng biri shyghar dep qalghanbyz. Biraq búl «kelesi bet qaydasyn?» dep óte shyghatyn dýnie emes kórindi. Oqydyq. Qyzyq eken. Ýn qatpaugha bolmaytyn siyaqty.

Ótken jyly osy gazet belgili jurnalist Shahnovichpen de naq osynday әngime ótkizgen. Oghan da biz bey-jay qaray almaghanbyz. Keudemizge kirbing týsiretin tústary bolghan song ile gazet betinde ýn qatqanymyz bar. Asymyz ortaq bolghasyn dastarqangha adal boludy qalaghanbyz. Salystyra qaraghanda eki avtordyng saryny bir izde siyaqty. Shahnovich elimizdegi sayasy sipatqa ózi siyaqty ózge últ ókilderining kózqarasyn berdi jәne ózinshe býkpesiz ashyp aitty. Sonda biz de qarap qalmay onyng qayshylyqtaryn, astarly mýddesin de kózep kórsetuge tyrysqanbyz.
Al Qanat qazaq qoy. Qanattyng elimizdegi últaralyq sayasat jónindegi jәne qazaq «últshyldary» jónindegi jansaq kóringen payymdaryn eskerusiz qaldyra almadyq. Óitkeni Qanat jalghyz emes. Qanatsha oilap, qazaqtildi qandastaryna ishtey renjip jýrgen orystildi qazaqtar az ba? Olargha sol renishting qanshalyqty oryndy-orynsyz ekendigin týsindirip jatqan bir pende joq. Al ekeuara renjisuge qanday negiz bar? Bizdinshe, eshqanday negiz joq. Tek týsinisuge ghana tireletin teketires.
Basyn ashyp alatyn nәrse: bizding elimizde shyn mәnindegi últshyldar bar ma? «Naghyz qazaq» nemese «shala qazaq» degen úghymdardy qalay týsinu kerek? Olar bir-birine jau ma nemese tipti birin-biri jek kóre me? Bir-birine tóze almaytyn kezderi bolsa - nelikten? Endi osy súraqtargha jauap izdep kóreyik.
Qanattyng pikirinshe, men últshylmyn. Onyng key pikiri maghan iynedey qadalyp jatqany da sodan. Onyng býkil oy auanyndaghy ashy sózder maghan baghyttalghan sadaqtyng jebesindey. Men oghan ashulanbaymyn. Ras, men últshylmyn - óz últymdy sheksiz sýiip, qydyr tútam. Búl qasiyetimdi maqtanysh etemin. Esh uaqytta ony kemshilik sanamaymyn. Óitkeni men óz últymnyng minezin, әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin, sana-sezimin, jol-jobasyn, eng bastysy tilin qúrmettep, bas iyemin. Últtyq rәmizderin mandayyma tiygizip, keudeme bassam, ruhany móldek kýshke ie bolam.
«Ózindi ózing jattay syila - jat boyynan týnilsin» degen sóz halyqtyng danalyghynan shyqqan. Men sonyng ghana qúlymyn. Búl qaghidany joqqa shyghara alatyn kýsh qay elde bar eken? Meninshe, joq. Reseyde - orys, Germaniyada - nemis, Qytay men Fransiyadaghy jergilikti últ ókilderi de naq solay oilaydy. Búl jalpyadamzatqa ortaq qúldyq etetin qaghida, oghan eshkim shek keltire almaydy. Osy túrghydaghy últshyldyqty otansýigishtik, últjandylyq dep týsinu әbden oryndy bolar edi.
Biraq men shovinist emespin. Últshyldyqty shovinistikpen shatastyrugha mýlde bolmaydy. Shovinistik degen, turasyn aitqanda, Qazaqstanda tek qana qazaqtar boluy kerek, búl jerde qazaqtyng mýddesinen basqa mýdde bolmau kerek degen sóz. Búl - rasizmning shyny fashizmmen astasyp jatqan kózqaras. Osy túrghydan qarasaq, bizde shovinist degen atymen joq. Boluy da mýmkin emes. Óitkeni qazaqtardyng bәrining de kózi ashyq, sauaty bar. Áyteuir jiyrma jastan asqan qazaqtyng bәri marksizm ruhynda tәrbiyelengen. Al marksizm men shovinizm syiyspaytyny beseneden belgili. Ol internasionaldyq ghylym. Sondyqtan qazaqtardan basqa últ ókilderin el irgesinen yghystyru iydeyasy oidan jasalghan, qazaq últynyng abyroyyn tógu ýshin әdeyi úiymdastyrylghan jat pikirli júrttyng iydeyasy. Qalayda qauymshyl qazaqqa tәn iydeya emes. Onyng berjaghynda sonshalyqty oghash kórinetindey bizding elde qazaqtyng últtyq mýddesi móldek qaralyp, airyqsha baghdarlamalar jasalyp jatqan joq qoy.
Men qazaqpyn. Ózim tuyp-ósken topyraqta ómir sýrip jatyrmyn. Mening Otanym - Qazaqstan. Mende basqa Otan joq. Al Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderining bәrinde ózining negizgi Otandary bar. Biraq әrqily sebeptermen óz taghdyryn mening Otanymmen baylanystyryp, osynda ómir keship jatyr. Olardyng osynda tuyp, óskenderi de az emes. Múnday jaghday әlemdegi bar elde bar. Onyng óreskel jeri joq. Tabighy qúbylys.
Mening talabym elimde túratyn әrbir últtyng ókili mening elimdi, jerimdi, últymnyng tarihyn, mәdeniyetin, salt-dәstýrin moyyndap, syilasyn. Múny maghan - qazaqqa qyzmet etip otyrmyn dep eseptemesin, ózimning tughan elime, ózimning ósken jerime qyzmet etip otyrmyn desin. Qazaq elining shekarasy men últtyq rәmizderin syilasyn, tilin qabyldasyn. Sol tilde erkin sóilesin. (Memlekette basty ortaq til boluy, ol til memleket qúraushy jergilikti últtyng tili boluy talqygha týspeytin zandylyq.)
Al endi naghyz qazaq pen shala qazaq úghymyna keler bolsaq. Búl bizding mandayymyzgha belgili bir dәuir salghan tauqymet. Oghan eshkimdi kinalaugha bolmaydy. Amalsyz arqalaytyn jýk. «Últshyl» dep tanba basylghan qazaqtardyng «shala qazaghy» orystildi qazaqtar, «taza qazaq» dep otyrghandary, әriyne, qazaqtildi qandastar. Múnyng birinshisi orys mektebinde oqyghan, ekinshisi qazaq mektebin bitirgen. Bar aiyrmashylyq sol ghana. Ekeui de qazaq - bireui mening balam, ekinshisi sening aghan. Bauyr etindi bólip qalay shettete alasyn? Qoghamdy damytuda tap qylatyn biraz qiyndyghyn aitpasaq, biz birimizden birimiz kóz jaza almaymyz ghoy. Búl jerde Qanattyng qazaqtardy bólip-jaru bar dep shiryghuy orynsyz ghana emes, ersi.
Endi eldi mekenderding atyn ózgertu tәjiriybesine kelsek - ol da qazaqtardyng oilap tapqan sharuasy emes. Reseyde bizding dәuirimizde Leningrad, Stalingrad, Gorikiy, Kuybyshev, Sverdlovsk degen qalalar bolatyn. Qayda qazir sol qalalar? Eshqayda kóship ketken joq qoy. Áli ornynda, búrynghydan da kórkeyip keledi. Biraq jana zaman ornauyna baylanysty ózderining ejelgi attaryna ie bolghan. Demek onyng eshqanday shovinistik sipaty joq.
Al qazaqtar ózderining ejelgi qalalary Kereku men Qyzyljaryna búrynghy halqy qoyghan atauyn qayta janghyrtsa, ol nege últshyldyq bolyp tabylady? Qazaq jerinde túrghan búl qalalardy Pavlodar men Petropavl dep ataghan qazaq emes qoy. Jaulap alghan elding biyligi jergilikti júrtpen aqyldaspay ozbyrlyqpen qoyyp ketken aty. El tәuelsizdik alghanda óz elining eldi mekenin óz tilinde atay almaytyn qazaqtyng ne jazyghy bar. Ol ýshin bireuding aldynda esep beru qajet pe? Osy qarapayym týsinikter tónireginde sózge kelu - esti kisige úyat emes pe?
Qanat bizge orystardyng qytyghyna tiymeyik, әitpese bizge basyp kirip, qalaghan aimaqtaryn bólip alady dep qorqytady. Sonday qauipting bolu mýmkindigin eskertip, eliredi kep. Eskertkenine rahmet, oghan kózjúmbaylyqpen qaraugha bolmaytyn shyghar. Biraq «shegirtkeden qoryqqan egin ekpeydi» degen mening dana babalarym. Orys bizben kópten kórshi. Birin-biri jaulap alghan faktiler de bolghan. Kórshimizding minezin biz jana kórip otyrghan joqpyz. Ártýrli jaghdaydy kýtuge bolar. Biraq biz jana dәuirde ómir sýrip otyrmyz. «Ejelgi jau el bolmas» degen qaghidamen emes, endigi jerde jýz shayyspayyq degen prinsipti ústanghan dәuirge keldik. Shekaramyz ekijaqty kelisimmen aiqyndalghan. Elimiz Birikken Últtar Úiymynyng teng qúqyqty mýshesi. Álemdik qauymdastyq elaralyq qarym-qatynasqa jiti qaraydy.
Ekinshiden, orystyng óz territoriyasy basynan artylyp jatyr. Sony iygerip alugha da quat kerek. Bizdegi orystar eline qaytyp oralsa olar da quanuy kerek dep bilem. Qanattyng aituynsha, Reseyge bizden milliongha juyq maman kóship barghan. Búl sharuasy san qyrly elge tyng olja emes pe? Dayyn maman, dayyn júmys qolyn kim keudeden qaqsyn? Onyng berjaghynda әlgi mamandardy biz quyp jibergen joqpyz. Olar da tughan jerinen nәpaqa izdep ketti.
Biz «sen qazaq emessin» dep eshkimdi yghystyryp otyrghan joqpyz. Orystyng jerine nazar salyp otyrghan joqpyz. Bizding jerimizde olargha tiyisti shókimdey de jer joq. Bizding de orystan tartyp alghan jerimiz joq ekeni aidan anyq. Sondyqtan shekara turaly sóz boluy mýmkin emes. Irgemizdi qymtap alghan joqpyz, qayta kedendik ortaq mýddege kóshtik.
Shyndyq - bizding erkin el bolghanymyz. Osy faktyny el túrghyndary talassyz moyyndauyn qalaytynymyz. Moyyndap qana qoymay sol elge óz Otanym dep qarap, shyn yqylasymen qyzmet etse deymiz. Múnyng qay jeri kýpirlik? Sonday shynayy yntymaq oryn almasa el el bolmaytyny shýbәsiz shyndyq.
Al bizde qiyndyq az ba? Kenes ókimetimen birge kýirey qúlaghan óndiris songhy jiyrma jylda ayaghynan túryp kete alghan joq. Auylsharuashylyghy da jambastap jatyr. Bilim qoyyrtpaqtalyp barady. Últ tilinde elding tarihy bolmysyna say birtekti jýieli baghdarlama, oqulyq pen tәsildik qúraldar jasalynbaghan jerde bilim dengeyi qanday boluy kerek? Áriyne, mardymsyz.
Qazaqtyng órkeniyetke qol jetkizuin Qanat tek qana orys tilimen baylanystyrady. Ras, ertede osy baghyttaghy orys tilining atqarghan qyzmetin joqqa shygharugha bolmas. Ol biz ýshin órkeniyetke barar negizgi jol edi. Ol әlemdik mәdeniyetting shenberin keneytken Pushkin men Gogolidin, Dostoevskiy men Tolstoydyn, Turgenev pen Tutchevting tili ghoy. Men ony ana tilimdey jaqsy kórem. Óitkeni ózim sol tilding mamanymyn.
Biraq qazir dәuir basqa. Biz Kenestik qyspaqtan shyqtyq. Tynysymyz keneydi. Halyqaralyq qarym-qatynas óris aldy. Álemdik aqparatqa qol jetkizdik. Internet ýiimizde. Elimizge sheteldik investisiya qúiylyp jatyr. Elaralyq biznes qanat jaydy.
Orys tili bolmasa qazaq qyrylyp qalady dep kýirektikke salynu kýlki tudyrghannan basqa abyroy әpermeydi. Qazaq tilining perspektivasy joq dep baybalam salu da osy tónirektegi adasu. Qazaq tilin ýdemelep damytyp, shyn mәnindegi memlekettik tilge ainaldyrugha qoldan jasalghan bógetter jol bermey jatyr. Sonyng biri - osy baghyttaghy Qanattyng pikiri. Qanatqa búl ózining ýirenshikti tilinen qol ýzbeu ýshin ghana kerek. Qazaq tilin iygeruge degen yqylasy joq. Múnday yqylas Qanattyng balalarynda qaydan bolsyn. Osy jaghday, ókinishke qaray, qazaq júrtynyng ishindegi sozylmaly aurugha ainalghan. Onyng emin tabu prosesi úzaqqa sozylatyny týsinikti. (Al yqylasy bar orystyng úl-qyzdary qazir qazaq sahnasynan «Kerqúla atty Kendebaydy» jyrlap, dombyramen «Áupildekti» shyrqap jýr.)
Aynalyp kelgende, múnyng bәri últtyq iydeologiyanyng qalyptaspay kele jatqany. Ásirese til jóninde. Jalpy baghyt dúrys bolghanmen tiyimdiligi bolattay berik naqty sharalar kem. U-shuymyz kóp, tizginimiz tiyanaqsyz. Tizgin bos jerde iste jýie bolmaydy. Jýie joq jerdegi júmysta jemis joq. Búl men oilap tapqan ereje emes, naghyz demokratiyanyng talaptary. Demokratiyany erkindik dep qana úqpay qatang tәrtip, aiqyn jospar dep qarasaq kóp ilgeri ketken bolar ek. Namyssyzdyq pa, jigersizdik pe, әlde jasqanshaqtyq pa, әiteuir, qol sozym jerdegi kómbege jol taba almay-aq kelemiz.
Múny Qanat týsinbey otyrghan joq. Kerisinshe batyldyq pen senimning olqy soghyp jatqanyna kýiinetin de siyaqty. Juyq arada ayaghymyzdan túryp ketetinimizge ózi de senip túrghan joq. Biraq sary uayymgha salynbay, bel buynyp, júmyla is atqarghangha ne jetsin! Tәuelsizdik alghan bәrimizge ortaq erkin elimiz bar. Tarihy tól territoriyamyz bar. Ruhani, materialdyq quatymyz bar. Sondyqtan bizge keregi ózara ókpe-naz emes, úiymdasyp atqa otyru. Óz kókjiyegimizge órkeniyetti jol izdeu. Álem moyyndap kele jatqan aidarly elimizding aishyqty tuyn asqaq ústau. Namystyng da, Maqsattyng da shyny - osy. Qazaq aibarlanyp atqa otyrghanda, ar-namystyng aq jolyna týskende bir-birinen «Ruyng kim?» dep súramaghan.

Sadyqbek HANGELDIYN,
Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435