Múhtar Qoja. Han Abylay qay jyly dýniyege kelgen?
Abylay hannyng qay jyly dýniyege kelip, qay jyly ómirden ótkeni әdebiyette әrtýrli kórsetilip jýr. Orys tarihshysy A.I. Levshin 1832 jyly basylghan kitabynda «Abylay 1781 jyly Resey shekarasyna kele jatqan jolynda 70 jasynda qaytys boldy» dep jazsa, Shәkәrim Qúdayberdiúly «Abylaydyng dәl qay jyly ketkenin bile almadym, olay da bolsa qisyny 1788 jylynyng orayy bolar» dep joramaldaydy. Al qazirgi zamanghy oqulyqtarda (naqty aitsaq, 2010 j. 5 synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihynan әngimeler» atty mektep jәne joghary oqu oryndaryna arnalghan «Qazirgi Qazaqstan tarihy» atty oqulyq kitaptarynda) Abylay 1711 jyly dýniyege kelip, 1781 jyly dýnie salghan dep kórsetiledi. Keybir zertteushiler Abylay 1713 jyly tuylghan dep sanaydy. Osy kórsetilgen jyldardyn qaysysy dúrys?
Tarih ghylymynyng sýieneri - tarihy derekkózder, bayyrghy qújattar. Qazirge deyin Abylay 1711 jyly tuyldy dep naqty kórsetetin kónekóz qújat, jazba derek tabylghan joq. Tarihshylar Abylaydyng tuylghan jylyn belgileude onyng dýniyeden ótken jylynan jasaghan jasyn shegerumen shygharady. Sondyqtan bizding taqyrybymyz ýshin onyng qaytys bolghan uaqytyn dәl anyqtau manyzdy. HIH ghasyrdyng orystildi tarihy әdebiyetinde Abylay 1781 jyly qaytys boldy delinedi. Búghan qazaqtyng ataqty hanynyng qaytys bolghany jónindegi habardyng orystargha 1781 jyly jetkeni arqau bolghan.
Abylay hannyng qay jyly dýniyege kelip, qay jyly ómirden ótkeni әdebiyette әrtýrli kórsetilip jýr. Orys tarihshysy A.I. Levshin 1832 jyly basylghan kitabynda «Abylay 1781 jyly Resey shekarasyna kele jatqan jolynda 70 jasynda qaytys boldy» dep jazsa, Shәkәrim Qúdayberdiúly «Abylaydyng dәl qay jyly ketkenin bile almadym, olay da bolsa qisyny 1788 jylynyng orayy bolar» dep joramaldaydy. Al qazirgi zamanghy oqulyqtarda (naqty aitsaq, 2010 j. 5 synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihynan әngimeler» atty mektep jәne joghary oqu oryndaryna arnalghan «Qazirgi Qazaqstan tarihy» atty oqulyq kitaptarynda) Abylay 1711 jyly dýniyege kelip, 1781 jyly dýnie salghan dep kórsetiledi. Keybir zertteushiler Abylay 1713 jyly tuylghan dep sanaydy. Osy kórsetilgen jyldardyn qaysysy dúrys?
Tarih ghylymynyng sýieneri - tarihy derekkózder, bayyrghy qújattar. Qazirge deyin Abylay 1711 jyly tuyldy dep naqty kórsetetin kónekóz qújat, jazba derek tabylghan joq. Tarihshylar Abylaydyng tuylghan jylyn belgileude onyng dýniyeden ótken jylynan jasaghan jasyn shegerumen shygharady. Sondyqtan bizding taqyrybymyz ýshin onyng qaytys bolghan uaqytyn dәl anyqtau manyzdy. HIH ghasyrdyng orystildi tarihy әdebiyetinde Abylay 1781 jyly qaytys boldy delinedi. Búghan qazaqtyng ataqty hanynyng qaytys bolghany jónindegi habardyng orystargha 1781 jyly jetkeni arqau bolghan.
Ótken ghasyrdyng ýshinshi shiyreginde qazaq tarihyna baylanysty qúndy derekter ghylymy ainalymgha engizile bastady. KSRO arhivterindegi qújattar «HÝIII-HIH ghasyrlardaghy qazaq-orys qatynastary» atty eki tomdyq kitap bolyp shyqty. Atalghan basylymnyng ekinshi kitabynda Abylay hannyng qaytys boluyn habarlaytyn 1781 jyldyng jazynda Abylay hannyng úly Uәliyding orys patshasyna jazghan haty jәne Reseyding Sibir shebindegi әskerbasynyng búl jaghday jónindegi Syrtqy ister kollegiyasyna arnalghan raporty jariyalandy. Orys qolbasshysy general-mayor N.Ogarevting 1781 jyly mamyrda jazghan qúpiya raportynda ózining búryn da Abylay hannyng qaytys bolghany jóninde habar bergenin tilge tiyek ete otyryp: "Qazir de onyng balasy Uәly súltan hat joldap ... әkesining alpys toghyzgha qaraghan shaghynda, joryq ýstinde auyryp, dýnie salghanyn habarlady» - dep kórsetedi. Mine, osy qújattar negizinde tarihshylar ataqty hannyng ólgen jylyn 1781 jyl dep sanap keldi. Tipti 1982 jyly basylghan Qazaq SSR tarihynyng 3 tomynda Abylay 1781 jyly mayda Tashkentte 69 jasynda qaytys boldy dep jazyldy.
Alayda Resey múraghattaryndaghy basqa da qújattarmen tanysqan belgili tarihshylar R.S. Sýleymenov pen V.A. Moiyseev orys tilinde 1988 jyly basylghan kitabynda Abylay hannyng 1781 jyly emes, 1780 jyly dýnie salghanyn kórsetken bolatyn. Alayda búl pikir keybir tarihshylar tarapynan kýdik tughyzdy. Solardyng biri 1994 jyly jyzylghan zertteuinde tómendegidey pikir aitty: «Eger Abylay han shynynda 1780 jyly qaytys bolsa, onda jyl boyy ony patsha aghzamgha habarlamaghany bolady ghoy. Áriyne ol mýmkin emes». Osydan baryp qazirgi zamanghy týrli basylymdarda, zertteulerde Abylay hannyng qaytys bolghan jyly eki týrli ýlgide, birde 1780 jyl, birde 1781 jyl bolyp berilip keledi.
Odan beri tarih ghylymy ilgerilep damyp keledi. Zertteushilerding tynymsyz izdenisteri barysynda qazaq tarihyna qatysty derekter qory HHI ghasyrda tolygha týsti. 2007 jyly belgili ghalymdar t.gh.k. IY.V.Erofeeva men B.Janaev Abylay hannyng qaytys boluyna baylanysty arhiv qoynauynda jatqan jana tarihy qújattardy - Orynbor guberniyalyq kensesining arnayy tekseru materialdaryn ghylymy ainalymgha engizdi. Búl qújattarda Abylay hannyng dýnie saluy turaly kóptegen tyng mәlimetter bar.
Solardyng birinde, naqtyraq aitsaq, general-mayor N.Ogarev Syrtqy ister kollegiyasyna 1781 jyly 22 sәuirde jazghan raportynda «Abylay han ótken kýzde dýniye saldy jәne Týrkistan qalasynda jerlendi» - dep kórsetedi. Orysshasy: «Oblay-han proshedshey oseniu umer y pohoronen v gorodke Turkestante». Resey arhiyvinde saqtalghan, baspa betinde jariyalanghan osy birtop qújattargha qaraghanda hannyng qaytys bolghany turaly mәlimetter orys әkimshiligine 1781 jyldyng aqpan aiynan bastap kelgen. Nauryz aiynda týsken habarlarda Abylay handy tashkenttikter u berip óltirgen degen mәlimetter de bar. Orysshasy: «... han, nahodyasi v Tashkenii, umer, kotorogo uveryait, tashkentsy okormily yadom». Búl habardyng ras-ótirigin anyqtau ýshin qazaq dalasyna arnayy adamdar jiberilgen. Solardyng birinde, dәlirek aitsaq, bashqúrt starshinasy K. Kazanbaevtan 1781 jyldyng 17 tamyzynda jazyp alynghan mәlimette Abylaydyng ótken kýzde dýnie salghany taghy da aitylady. Orysshasyn keltirsek, «Abylay-han, nahodyasi v bolezny selyy mesyas, podlinno pomer naturalinoy smertii y pohoronen v gorode Turkestante proshedshey oseniu».
Al keybir tarihshylardyng han ólimi turaly habardyn orys әkimshiligine kesh jetuining sebebi ne degen saualdaryna da jauap tabyldy. Atalghan qújattardyng birinde Abylaydyng balasy Shynghys súltannyng búl jóninde jazghy uaqytqa belgilengen qúryltaygha deyin orystargha aitugha tyiym salynghany jazylghan: «Syngiys-soltan zapreshaet kirgissam o tom rossiyskim ludyam obiyavlyati do predbudushego ih sobraniya v letnee vremya». Bizding oimyzsha, múnday núsqaudy óler aldynda Abylay hannyng ózi berip ketken. Basshynyng ólimi belgili bir maqsat ýshin jasyrylatyny tarihtan belgili. Mysaly, Shynghys hannyng ózi ólimin jaulardan jasyrudy tapsyrghany, Ámir Temir qaytys bolghanda da osy jaghdaydyn qaytalanuyn tilge tiyek etsek bolady. Abylay han da ózi dýniyeden ketken song bolar jaghdaydy oilap taghyna orys әkimshiligi aitqanynan shyqpaytyn adam qoygha әreket etedi degen boljam jasasa kerek. Mine, Abylaydyng qaytys bolghanyn jasyrudyng nәtiyjesinde orys әkimshiligi búl jaghdaydan habardy kesh estigen. Sonymen arhivten alynghan jәne ghylymy ainalymgha engen tarihy qújattar Abylay hannyng 1780 jyly kýzde dýnie salghanyn aighaqtap túr.
Abylay qaytys bolghan jyly anyq belgili bolghan song hannyng tughan jylyn da dәl anyqtaugha mýmkinshilik tuady. Abylaydyng tughan jylyn belgileude tarihshylar Abylay 1781 jyldyng basynda qaytys boldy dep sanap onyng múrageri Uәliyding әkesi 69 jasta qaytys boldy degen habaryn negizge ala otyryp, 1780 jyldan 69 jyldy shegeretin. Osydan Abylay hannyng tughan jyly 1711 jyl dep kórsetilip ketken. Búl bir qaraghanda dúrys siyaqty.
Alayda, Abylay han dýnie salarda 69 jasta emes 70 jasta boldy dep sanaugha birneshe sebep bar. Birinshiden, Abylay hannyng úrpaghy - Shәdi tóre babasyna arnap jazghan jyrynda «Kóp jylgha Abylay hannyng jasy jetti. Jetpisten dep aitady ilgeri ótti» degen joldar.
Ekinshiden, Abylay han qaytys bolghan song 50 jyl ótpey jatyp tarihy zertteu jazghan belgili tarihshy A.I. Levshinning «na 70 godu ot rojdeniya umer y pohoronen v Turkestane» dep kórsetui.
Ýshinshiden, Ýmbetay jyraudyng «Bógembay ólimin Abylay hangha estirtudegi» myna joldar:
«Jiyrma jasyng tolghanda,
Qalmaqpen soghys bolghanda».
Abylaydyng jigittik kezindegi qalmaqpen soghysy 1723-1730 jyldary bolghan. R.S. Sýleymenov pen V.A. Moiyseevtyng kórsetuinshe, búl Qazaqstannyng kýlli tarihyndaghy eng auyr kezen: «Oyratskoe nashestvie v 1723 g. y posleduyshaya boriba kazahov s djungarami, vploti do 1729 g., byli, veroyatno, samym strashnym vremenem v istoriy Kazahstana». Shoqan Uәlihanovtyng kórsetuinshe, Abylay osy soghysta erlik jasap alghash kózge týsti: «Mine, osylay ekiúday, ýreyli qandy-qasap kezinde el nazary Abylay súltangha auady. Óitkeni ol joryqtardyng bәrine alghash qatardaghy jauynger bop qatysyp, sonyng ózinde qisapsyz erlik kórsetip, airyqsha amal-aylasymen kózge týsken edi. Ónegeli aqyl-kenesi, súnghyla zerdesi arqasynda ol birden-aq kóregen, kemenger degen atqa ie boldy». R.S. Sýleymenov pen V.A. Moiyseevter de Abylaydyng osy soghysta alghash aty shyqty dep sanaydy.
Endi Abylay 1711 jyly dýniyege kelgen dep sanasaq, onda onyng 20 jasyndaghy erligi osy ataqty qazaq-qalmaq soghysy shenberinen shyghyp ketedi de 1731 jylgha say keledi. Búl tarihy jaghdaylargha qayshy keledi. Sebebi, 1730 jyly Jonghariya men Qytay әskerleri arasynda ýlken soghys bastalyp, qalmaqtardyng negizgi әskerleri Sin baghytynda әreket etip qazaqtarmen soghysudy toqtatqan, qazaq pen qalmaq arasynda 1730 jyldyng sәuir-mamyr ailarynda beybit bitim jasalghan. Tarihy qújattargha sýiensek, jongharlar qazaqtargha qarsy tek 1732 jyly jәne 1735 jyly jana joryq úiymdastyrypty. Búlardyng arasynda kózge týserliktey shayqastar bolmaghan.
Al Abylay 1710 jyly tuylghan bolsa onyng 20 jasy dәl 1730 jylgha keledi. Al búl jyldyn, yaghny 1730 jyldyng kókteminde qazaqtar ýlken jeniske jetip, Anyraqay shayqasynda qalmaqtardy talqandaydy. Sondyqtan Ýmbetay jyraudyng aitqanyn sol zamanghy tarihy jaghdaylargha sәikestendirsek, Abylaydyng tughan jyly 1710 jyl bolyp shyghady.
Jogharyda kórsetilgen derekterdegi mәlimetterding basym bóligi Abylaydyng tughan jyly 1710 jyl ekenin kórsetip túr. Jogharyda aitylghan tarihy jaghdaylargha baylanysty Abylay 1711 jyly nemese 1713 jyly tuyluy mýmkin emes! Al Abylaydyng úly Uәly ne sebepti 69 jasta qaytys boldy dep kórsetken? Osy arada, bizding qazaqtyng erteden kýni býginge deyin saqtalyp kele jatqan dәstýri boyynsha payghambar jasyna jetpey qaytys bolghandargha bir jas qosylyp, al ol jastan asyp ketkenderden 1 jas shegerilip qoyylatynyn este ústau kerek. Bizding pikirimizshe, Payghambar jasynan asqan 70-tegi Abylaydyng jasy 1 jas shegerilip qoyylghandyqtan onyng úly Uәli, sol qoyylghan jaspen orystargha 69 jasta edi dep jazghan.
Sonymen ghylymy ainalymgha engen jana jәne búrynnan belgili tarihy qújattardy taldau, olardy bir-birimen sәikestendiru Abylay han 1710 jyly tuylyp, 1780 jyly qaytys bolghan degen tújyrym jasaugha negiz beredi.
Tәuelsizdik alghan Qazaqstan Abylay hannyng tughanyna 300 jyldyghy ótip ketti demey biyl 2012 jyly nemese 2013 jyly ony memlekettik dәrejede atap ótui qajet-aq. Mysaly, Shynghys hannyng tughan jyly kónekóz tarihy derekterde әrtýrli etip kórsetilgen. Rashiyd-ad-din ony 1155 jyly dýniyege keldi dese, Yuani әuletining resmy tarihynda ol 1162 jyly dep kórsetiledi. Osynday qayshylyqtargha qaramastan kórshi Mongholiya ókimeti arnayy jarlyqpen 2002 jyly Shynghys hannyng 840 jyldyq mereytoyyn dýrkiretip atap ótti.
Abylay han qazaq tarihynyng alyp túlghasy. Abylay qazaqtyng tәuelsizdik tuy, bostandyq nyshany, úrany boldy. Dana Abay Kókbay aqyndy shaqyryp alyp: "Abylay han men Kenesarynyn qazaqqa istegen enbekterin úzaq әngime qylyp aityp berip, osyny óleng qyl ... Abylay da, Kenesary da qazaqtyn maqtan qylatyn erleri. Búlardyn enbegi de aita qalghanday úmytpastyq enbek» dep tapsyrma bergen eken.
Múhtar Áuezovtyng sózimen aitqanda: «... orys ýkimetining qazaqty baghyndyrudaghy maqsat qylghandyghy. Osynday ala-sapyran dәuirde qazaq halqynyng «qazy qúrttay» ýmiti, jalghyz ghana Abylay basynda qalghan bolatyn. Eski qazaq eldigin, eski júrttyn tilegin, tu kóterip bir aragha jighan Abylay bolatyn».
Álemdik túrghydan qaraghanda da Abylaydyng Euraziya tarihyndaghy róli әli de ashylmay keledi. Abylay qytay әskerimen soghys jýrgizgen /osy soghysta ýlken jaraqat aldy/, keyin týrli diplomatiyalyq amal-tәsilder qoldanyp, Orta Aziya shenberine enip bara jatqan ajdahanyng betin qaytarghan tarihy túlgha. Planetanyng «2 myng úly túlghasy» atty Harikovta shyqqan anyqtamada ( «2000 velikih ludey» Malaya ensiklopediya personaliy, 2001) qazaqtyng ótken tarihynan tek Abylay hangha ghana oryn berilgen.
Kenes dәuirinde Abylaydyng ómiri men onyng qayratkerligi turaly ghylymy izdenisterge tyiym salynghany týsinikti. Ol zamanda Abylay turaly aitudyng ózi erlik edi. 1943 jyly ghúlama ghalym Beysenbay Kenjebaevtyng Abylaydyng erligin, qolbasshylyghyn jazghan kitapshasy shyqpay jatyp joyylghanyn basym kópshilik bile bermeydi. Osy kitaptyng jalghyz danasy ataqty ghalym Qúlbek Ergóbekovtyng kitaphanasynda saqtalghan. Atalghan kitapta hangha mynaday bagha beriledi: «ózining de, ózgening de kýshin dúrys baghalap, soghan qaray ózinshe sayasat ústauy, tónirektegi eldermen oryndy qarym-qatynas jýrgizui arqasynda Abylay qazaq halqynyng basyn qúrap, eldigin qayta ornatty». Abylay hannyng mereytoyy - qazaq halqynyng batyrlyghynyn, qaharmandyghynyn, jasampazdyghynyng toyy boluy tiyis.
Múhtar Qoja
t.gh.d.,
HQTU-dyng professory
«Abay-aqparat»