Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3667 0 pikir 14 Mausym, 2012 saghat 10:00

Klara TÓLENBAEVA: Syrnaymen әn aitu mektebin ashsam deymin

 

- Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qoldauymen, Qyzylorda oblysy, Shiyeli audany әkimdigining úiymdastyruymen jaqynda ótken «Ózdering biler Nartaymyn!» atty respublikalyq әnshi-jyrshylar bayqauynda bas jýldege ie boldynyz. Onsyzda atynyz bar, ataghynyz bar óner iyesisiz. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri búl dodada kerisinshe qazylar alqasynyng qúramynda otyruy kerek emes pe?

- Syr sýleyi Nartay Bekejanov atyndaghy búl bayqau osyghan deyin Qyzylorda ónirinde respublikalyq kólemde ótip keldi. Biyl bas qala - Astanada úiymdastyryldy. Búdan búryn birneshe ret úsynystar aitylghan, biraq otbasylyq jaghdayyma baylanysty qatysa almadym. Balalarym kishkentay bolyp, reti kelmey jýrgen. Biraq osy joly әngime qozghalghanda, birden bas tarttym. Shәkirtterimmen jaghalasqym kelmedi. Onyng ýstine, jasymyz tolysty. Uaqytynda azdy-kópti syngha týsip, toptan ozdyq degendey. Alayda Qayrat Baybosynov, Almas Almatov aghalarymyz «Syrnaymen әn aitu dәstýrin bir kisidey nasihattap jýrgen adamsyn. Sol kóshti ózing bastap jýrgennen keyin, keyingilerge jol kórsetip, jón kórsetip, jarqyrap shyqsayshy» dep biraz qamshylady. Sol kisilerding sózin jerge tastay almadym. Tәuekel etip, dayyndalugha kiristim. Nәtiyjesi jaman bol­ghan joq. Bas jýldege tigilgen temir túlpardyng kiltin Fariza apay óz qolymen tabystady. Búiyrtsa, osy kólikti iygiligimizge minsek degen niyetimiz bar.

 

- Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qoldauymen, Qyzylorda oblysy, Shiyeli audany әkimdigining úiymdastyruymen jaqynda ótken «Ózdering biler Nartaymyn!» atty respublikalyq әnshi-jyrshylar bayqauynda bas jýldege ie boldynyz. Onsyzda atynyz bar, ataghynyz bar óner iyesisiz. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri búl dodada kerisinshe qazylar alqasynyng qúramynda otyruy kerek emes pe?

- Syr sýleyi Nartay Bekejanov atyndaghy búl bayqau osyghan deyin Qyzylorda ónirinde respublikalyq kólemde ótip keldi. Biyl bas qala - Astanada úiymdastyryldy. Búdan búryn birneshe ret úsynystar aitylghan, biraq otbasylyq jaghdayyma baylanysty qatysa almadym. Balalarym kishkentay bolyp, reti kelmey jýrgen. Biraq osy joly әngime qozghalghanda, birden bas tarttym. Shәkirtterimmen jaghalasqym kelmedi. Onyng ýstine, jasymyz tolysty. Uaqytynda azdy-kópti syngha týsip, toptan ozdyq degendey. Alayda Qayrat Baybosynov, Almas Almatov aghalarymyz «Syrnaymen әn aitu dәstýrin bir kisidey nasihattap jýrgen adamsyn. Sol kóshti ózing bastap jýrgennen keyin, keyingilerge jol kórsetip, jón kórsetip, jarqyrap shyqsayshy» dep biraz qamshylady. Sol kisilerding sózin jerge tastay almadym. Tәuekel etip, dayyndalugha kiristim. Nәtiyjesi jaman bol­ghan joq. Bas jýldege tigilgen temir túlpardyng kiltin Fariza apay óz qolymen tabystady. Búiyrtsa, osy kólikti iygiligimizge minsek degen niyetimiz bar.

- Bayqaudyng sharty qalay boldy?

- Ýmitkerlerge qoyylghan talap boyynsha eki kezende ýsh әnnen oryndadyq.

Nartay Bekejanovtyng óz shygharmalary men ústazy Tayjan, zamandastary Shashubay, Kenenning әnderin oryndaugha erik berdi. Basty oljam - Nartay atamyzdyng búryn-sondy kóp aityl­maghan, múraghatta jatqan múralaryn jaryqqa alyp shyqtym. Jalpy, múnday bayqaulardyng ýlkenge de, kishige de berer taghylymy kóp. Doda ayasynda tanymal kýishi Qoshqarbek Tasbergenov, Shiyelide túratyn Nartay Bekejanovtyng dәstýrin jalghastyryp jýrgen birden bir shәkirti Qúrmanbek Bekseyitov, әnshi-jyrshy Ál­myrza Noghaybaev aghalarymyz kelip, sheberlik dәrister ótkizdi. Ár әnnin, әr kýiding shyghu tarihyn bayandap, qalay oryndalatynyn kór­set­ti. Astanagha kýnde kele bermeytin, jastardyng qolyna týse bermeytin maytalmandar. Osynday aghalarymyzben qauy­shyp, sabaq alyp, dýniyetanymymyzdy keneyttik dep oilaymyn.

- Sizding qolynyzda Nartaydyng syrnayy bar dep estiymiz. Biraq kóp jerge alyp shyqpaytyn siyaqtysyz?

- Nartay Bekejanovtyng shygharmasyn shashau shygharmay, dәriptep jýrgen Qúrmanbek Bekseyitov degen aghamyz aqyn-kompozitordyng 12 týimeli syrnayyn kezinde maghan amanattap tapsyrghany ras.

- Otyrghan ýlken-kishi

kónil kórip,

Aytamyn әsem jyrdy

tógildirip.

Syrnaydy qaryndasqa

tastap kettim,

Shyqsyn dep bir

syrnayshy yrym qylyp.

Qarama eski eken dep

formasyna,

Talaydyng baryp kelgen

ordasyna.

Syrnayymdy tileymin

shyn jýrekten,

Qaryndastyng ainalsyn dep joldasyna, - dep aq batasyn bergen. Býgingi kýni jaqsylyghymyzben quantyp, jýldege ie bolyp jatsaq, dualy auyz qariyanyng sol batasy daryghan shyghar dep oilaymyn.

Nartaydyng syrnayy kónening kózindey bolyp, ýiimning tórinde túr. Búl aspaptyng dauysy Nartaydyng óz әnderine ghana jaqsy keledi. Dybys qatary tolyq bolmaghandyqtan, basqa mektepting tuyndylaryna, Mayranyn, Shashubaydyng shygharmalaryna shamasy jete bermeydi. Sondyqtan kóp jaghdayda últjandy azamat, óner janashyry Imanghaly Tasmaghambetov syilaghan syr­nayymmen әn salamyn.

- Sizding óner jolynyzgha qarap otyrsaq, barlyghy óz retimen bastalyp, sәtimen kele jatqan tәrizdi...

- Qúdaygha shýkir deymin. Shynynda da әrdayym Alla taghala jolymdy ashyp, baghyma tilekshi bolatyn siyaqty. Basymdy taugha da, tasqa da úryp, qinalghan kezim joq.

Balalyq shaqtan bastasam, әueli anam Semey óniri, Aqsuat audanyndaghy balalar muzyka mektebine qolymnan jetektep apardy. Sol jerde bayan kla­synda muzykant retinde Sәule Júmahmetova apayymyzdan ýirengenim úshan-teniz. Ol kisi meni bayanda oinaytyn maman muzykant retinde tәrbiyeledi. Mektep qabyrghasynda týrli jarystargha, bayqaulargha qatysyp jýrip, syrnaymen әn aitugha óz betimshe әuestendim. Semeyding Múhtar Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledjine oqugha týskende diyrektorymyz Naubat Qaliyev qanatynyng astyna alyp, ónerimdi úshtay týsti.

Shәkәrim Qúdayberdiyevting әnderin bizge qaz-qalpynda jetkizgen Keldenbay Ólmesekovti kolledjge aldyryp, «talantty balalardy tәrbiyelep shygharynyz» dep dәstýrli әn ýiirmesin ashyp berdi. Keldenbay agha Jýsipbek Elebekovting shәkirti Mәdeniyet Eshekeevpen tanystyrdy. Ne kerek, sol kisilerding baghyttauymen Almatygha keldim. Múnda Qayrat agha qúshaq jaya qarsy alyp, Bekbolat Tileuhannyng synybynan bir-aq shyqtym. Bekbolat aghanyng aituymen birinshi kursta Preziydent orkestrine júmysqa túrdym.

- «Baghyma qaray, jaqsy jar jolyqtyrdym» deniz...

- IYә, júbayym әnshi-kompozitor, «Alaman» tobynyng jetekshisi Medet ekeumiz konservatoriyada tanysyp, keyinnen shanyraq kóterdik. Oqu bitirgen jyly Myrzatay Joldasbekov aghamyz meni L.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetine shaqyrdy. Eki újymda qatar júmys istedim. Pәterden pәterge kóship, sabylghanymyz da joq. Bastapqyda jataqhanada túrdyq. Biraq biz ýshin han sarayynan kem emes edi. 2006 jyly Preziydent orkestrimen shygharmashylyq esep berdim. Sol konsertten keyin orkestr jetekshisi Abay Tasbolatov eki bólmeli qyzmettik pәterding kiltin ústatty. Al 2009 jyly Elbasy birqatar óner adamdaryna pәterding kiltin tapsyrdy. 15 әriptesimmen birge biz de baspanaly boldyq.

- Búghan qosa, Tәuelsizdikting 20 jyldyq toyynda mәrtebeniz ósip, ataq aldynyz...

- Preziydent orkestrinde ter tókkenime - 15 jyldyng jýzi bolypty. «Qonaq - qoydan juas» bolghanymen, az otyryp, kóp synaydy. Syrttan kelgen qanshama resmy meymannyng aldynda abyroymen elimizding ónerin tanytugha tyrystyq. Sol enbegim baghalanghan shyghar dep oilaymyn. «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghyn alyp, bir quanyp qaldyq.

- Al «Qazaqstan» últtyq arnasynyng «Kesh jaryq» baghdarlamasyna týsu sizge qanshalyqty qajet boldy?

- Negizi, baghdarlama ýilestirushilerining týsindiruleri boyynsha kezekti konserttik baghdarlamalardyng birine qatysamyn dep kelgen edim. Ándi jandy dauysta nemese fonogrammamen oryndau turaly da tolyq maghlúmat beril­medi. Naqty talap aitylmady. Ramazan agha habarlasyp, «múnyng ne, sening óz dausynmen әn salugha mýmkindiging jetetin edi ghoy» degende, ne turaly aityp jatqanyn úqpay, ózinen súradym. Bayqaugha kelgenimdi, onda sarapshylar alqasynyng júmys isteytinin sol kezde bir-aq bildim. Áriyne, keyin baghdarlama jetekshilerimen habarlasyp, óz ókpe-renishimdi jetkizdim. Ekinshi kezenge ótkenimdi bilgennen keyin, «sheshingen sudan tayynbas» dep, ayaghyna deyin qatysyp, aqyry onda da ýzdik dep tanyldym.

- Meruert Týsipbaevanyng «Qolyn qayda jibererin bilmey, sham ústap shyqty» degen pikirin qalay qabyldadynyz?

- Búl jerde de týsinbestik boldy. Rejisserler «sizding artynyzda sahnalyq qoyylym kórsetiledi. Biyshilermen birge siz de qolynyzgha sham ústap shyghuynyz kerek» degen son, keliskenmin. Áytpese, basqa amalyn tabar edim. Jalpy, syndy dúrys qabylday biletin adammyn. Meruert mening әnshiligime min taqqan joq. Qoyatyn syny bolmady. Sondyqtan asa mәn berip, renjip jatpadym.

- Syrnaydy serik etken arulardan kimderdi atar ediniz?

- Jalpy, syrnay tatarlardan engen kirme aspap. Ázirgi derek-boljam boyynsha, qazaqtyng muzyka mәdeniyetinde syrnaymen әn aitu dәstýri Mayradan bastau alady. On eki qatar syrnaydy atalarymyz ózining tól aspaby retinde qabyldap ketti. Degenmen búl sala әli de týbegeyli zertteudi qajet etedi. Bir anyghy, әn ónerindegi bes mektep siyaqty syrnaydyng da óz erekshelikteri bar. Arqadan, Batystan, Je­tisudan, Syr boyynan qolyna syrnay ústap kelgenderding maqamy, mәneri bir-birine úqsay bermeydi. Olardyng arasynda Nartay, Shashubay atalarymyzdyng izin jalghastyrghan az da bolsa arular boy kórsetip jýr. Qazirgi sәtte Mayra Uәliqyzy atyndaghy halyqaralyq bayqau úiymdastyryp, nasihattap jýrgen Aghaysha Isaghúlova apamyzdy erekshe atap óter edim. Degenmen әrkimning salghan izi, ústanghan baghyty, shygharmashylyq joly bólek. Mening ashqan janalyghym dep - dәstýrli әnderdi syrnaymen oryndap jýrgendigimdi aita alamyn. Mening izimdi quyp kele jatqan Nazgýl Qilybaeva degen sinlim bar.

- «Qazaqtyng muzykalyq mәdeniyetindegi syrnaymen әn aitu dәstýri» degen taqyrypta dissertasiya qorghamaq oiynyz bolyp edi?

- Kishkentaylarym birinen keyin biri ómirge kelip, ortasynda shygharmashylyq esep berip, gastrolige shyghyp ketip jýrgenimde, dissertasiya qorghau jýiesi ózgerip ketti. Endi mashaqaty kóbeydi. Sonymen, әzirge toqtap túr. Onyng ýstine, dauysym babynda, jastyq jalynym boyymda túrghan uaqytty tiyimdi paydalanyp, klip týsirip, әn jazdyryp, shyrqap qalsam deymin. Alla ghúmyr berse, jasymyz úlghaya kele, qaghazgha bas qoyamyn degen jos­parym bar.

- Syrnaymen әn saludy ýiretetin óz әdistemelik oqulyghynyzdy jazdynyz ba?

- Zәure Smaqova apayymyzdyng «Syrnay ýirenu mektebi» degen oqulyghy bar. Aspapta oinau әdisine arnalghan. Biz kóbine osy oqulyqty paydalanamyz. Óitkeni әr bala әueli aspapty dúrys mengerui qajet. Qol emin-erkin jýredi, tehnikasy qalyptasady. Sausaq mashyqtanady. Sosyn әnge auysqanda óz mәnerimizge auytqimyz. Ony qolmen basyp, kózben kórsetip, әr sausaqty óz ornyna qoya otyryp, ýiretpesek, notagha týsiru mýmkin emes. Búrynghy taspalardy tyndatamyz. Jalpy, aldaghy uaqytta әdistemelik kitap jazu oiymda bar. Qazirding ózinde óz repertuarymdaghy әnderdi notagha týsirip, jinaqtap qoydym. «Sizden sabaq alayynshy» dep ótinish bildiretin jastar kóp. Talantty balalar test tapsyra almay, oqudan qúlap jatady. «Bú­laq kórsen, kózin ash» degendey, bolashaqta ónerli úl-qyzdardy syrnaymen әn aitugha tәrbiyeleytin jeke mektebimdi ashsam dep armandaymyn.

- Keyde dәstýrdi dәriptegender shygharmashylyq kesh ótkizuge asyqpaytynday kórinedi...

- Almatyny aitpaghanda Astananyng ózinde júrtshylyqpen jýzdesetin uaqyt keldi. Alghashqy shygharmashylyq kon­sertim Elordada ótkenine alty jyl bolypty. Ázirge oblystardy aralap jýrmin. Bolashaqta óner men mәdeniyetting ordasynda bir konsert qong oiymda bar.

- Estradalyq baghyttaghy әnderinizding avtory - júbayynyz Medet Salyqov. Basqa kompozitorlarmen júmys isteginiz kelmey me?

- Estradalyq baghyttaghy әnderimning alty-jetisi rasynda Medetting tuyndylary. «Gýl sezim» әni ghana Eskendir Hasanghaliyev aghamyzdyki eken. Medetting әni kónilime birden qonyp, janyma jaghyp túrady. Qalqaman Sarinning ólenine jazylghan «Jibek sezim» әnining men ýshin shoqtyghy biyik. Son­dyqtan «altyn shyqqan jerdi belden qaz» dep, alystan izde­mey, jaqynnan dorbalap jatyrmyn. Basqa da kompozitorlar әnderin úsynady, biraq әli jaryqqa shygharyp ýlgergen joqpyn. Bir bayqaghanym, dәstýrli óner men estradany qatar alyp jýru onay sharua emes.

Dәstýrli әnshiler ózining baghytymen, qyr-syrymen, kәsiby oryndau ereksheligimen daralansa, estrada janashyldyqty talap etedi. Árdayym jasaryp, әdemilenip, jarqyrap jýruge mindetteydi. Osy talaptargha say bolugha úmtylamyz.

- Otbasynyz turaly aityp ótseniz...

- Bir ýide alty bala óstik. Bir әke, bir anadan tuylghan ýsh úl, ýsh qyzbyz. Men eng ken­jesimen. Anam - Gýlbarshyn Baygelova qazir zeynette. Ákemiz Mufty o dýniyelik boldy. Óner bizge naghashylarymyzdan daryghan. Bala kezimnen dәstýrli әndi sol kisilerden estip óstik. Aghalarym múghalim, dәriger mamandyqtaryn tandady. Qaldybek degen agham bar. Astanada Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy teatrdyng beldi akteri. Múqaghaly Maqataevtyng rólimen tanymal. Óz otbasymda Medet ekeumizding Aqkerbez, Áygerim esimdi qyzdarymyz, Núrsamat atty úlymyz bar.

Ángimelesken Qanshayym BAYDÁULET

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485