Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2262 0 pikir 14 Mausym, 2012 saghat 10:07

Núrmúhammed MAMYRBEK. ABAYDY JYNOYNAQTAN KIM ARAShALAYDY?

 

IYsi qazaq kie tútatyn Abaydyng atyn әldebireuler jeke maqsatyna paydalanuyn qoyar emes. Ayauly esimdi kór-jerding bәrine paydalanu últymyzgha syn ekenin qúzyrly oryndar da elep-eskerip jatpaghany ókinishti.

Mәselen, Astanada Abaydyng atynda bir emes, eki qonaqýy bar. Kitaphana, mektep, mәdeniyet ýii, teatrgha berse, jarasady, al endi qonaqýige Abaydyng atyn beru masqaralyq emey nemene?! Onyng ýstine Astanadaghy eng irgeli qonaqýy bolsa, taghy meyli dersiz. Ortanqol jataqqa últtyq maqtanyshymyzdyng atyn qaytyp qiyamyz? Abay qonaqýy biznesimen ainalyspaghan, shashtarazshy da, monshashy da bolmaghan, endeshe onyng esimin qonaqýige beruding qanday qisyny bar? Eng soraqysy, danyshpannyng atymen atalatyn qonaqýiding manynda jynoynaqtyng neshe atasy jasalatynyn kórip, estip jýrmiz.

Abay qonaqýii temir jol beketinen tayaq tastam jerde ornalasqan. Vokzal men bazar many qanday bolatynyn biletin bolarsyz. Bilmeseniz aitayyq, búl mang týngi kóbelekter túraghy. Jabayy sauda da әlgi jerding sýrensiz tirshiligine «sýbeli» ýlesin qosyp túr. Qonaqýiding ainalasy kir-qoqysqa toly. Qonaqýy deuge úyalasyn, Abaydyng atynda deuge auzyng barmaydy.

 

IYsi qazaq kie tútatyn Abaydyng atyn әldebireuler jeke maqsatyna paydalanuyn qoyar emes. Ayauly esimdi kór-jerding bәrine paydalanu últymyzgha syn ekenin qúzyrly oryndar da elep-eskerip jatpaghany ókinishti.

Mәselen, Astanada Abaydyng atynda bir emes, eki qonaqýy bar. Kitaphana, mektep, mәdeniyet ýii, teatrgha berse, jarasady, al endi qonaqýige Abaydyng atyn beru masqaralyq emey nemene?! Onyng ýstine Astanadaghy eng irgeli qonaqýy bolsa, taghy meyli dersiz. Ortanqol jataqqa últtyq maqtanyshymyzdyng atyn qaytyp qiyamyz? Abay qonaqýy biznesimen ainalyspaghan, shashtarazshy da, monshashy da bolmaghan, endeshe onyng esimin qonaqýige beruding qanday qisyny bar? Eng soraqysy, danyshpannyng atymen atalatyn qonaqýiding manynda jynoynaqtyng neshe atasy jasalatynyn kórip, estip jýrmiz.

Abay qonaqýii temir jol beketinen tayaq tastam jerde ornalasqan. Vokzal men bazar many qanday bolatynyn biletin bolarsyz. Bilmeseniz aitayyq, búl mang týngi kóbelekter túraghy. Jabayy sauda da әlgi jerding sýrensiz tirshiligine «sýbeli» ýlesin qosyp túr. Qonaqýiding ainalasy kir-qoqysqa toly. Qonaqýy deuge úyalasyn, Abaydyng atynda deuge auzyng barmaydy.

Búl jerding «tirshiligi» týnde qyzady. «Pәter kerek pe, qyz kerek pe?» degen sutiynerlardyng júmysy jandanyp-aq túr. Soghan say súranys ta az emes siyaqty. Atyng óshkir jezókshelikting tamyryna balta shabu mýmkin de emes shyghar. Biraq osynyng barlyghy Abay atamyzdyng atyn iyelengen qonaqýiding aldynda bolyp jatqany sýiegimizge tanba emes pe?!

Syrtqy kórinisi kónilge qayau týsiretin Abay qonaqýiining ishki jaghdayymen de tanysyp qayttyq, jaqynda. «Kelinizder, qanday bólme kerek?», - dedi bizdi qúshaq jaya qarsy alghan qonaq ýy әkimshisi, bólmelerding baghasy jazylghan qaghazdy úsynyp.  Múnda bólmelerding tәuliktik baghasy eki jarym mynnan jeti myng tengege deyin eken. Ortasha baghadaghy bólmelerding birining   jaghdayymen tanysyp shyqtyq. Qabyrghagha japsyrylghan túsqaghazdy kir basqan, edenge tóselgen linolium auyspaghaly biraz bolghan siyaqty, keybir jerleri jyrtylyp, kózge oghash kórinip túr. Esikterining de әbden tozyghy jetken. «Luks» dep әspettelgen bólmelerding de onyp túrghany shamaly. Múnday jerde tazalyq turaly әngime qozghaudyng ózi ynghaysyzdau siyaqty. «Múnda esikting aldyndaghy qyzdardyng birin әkeluge bola ma?» degenimizde әkimshi sәl tosylyp qap, «joq» dep jauap qayyrdy. «Qonaqýy jezókshelerding ordasyna ainalyp otyrghan joq pa eken, osy?» degen kýdikti oiymyzgha jauap alghymyz kelgen. Qysqasy Abay qonaqýiining syrtqy da, ishki de kórinisi kónil kónshiterlik emes. Jynoynaqtyn, kir-qonnyng arasyndaghy «Abaygha» janymyz ashydy. Qúzyretti oryndardan da jany ashityn qúimaqúlaq tabylsa, qanekey?!

 

Sayyn BORBASOV, sayasattanushy:

- Eger qoghamgha paydaly zat bolatyn bolsa, oghan alash  ardaqtylarynyng esimderin bergenning eshqanday sókettigi joq. Qazir әlemdik jarnama jasaudyng týrli ýrdisteri bar. Biz sony ýirenuimiz kerek. Mәselen, úly esimder jazylghan jeydeler, beysbolkalar shyqsa qanday jaqsy bolar edi. Sol arqyly jastar әlgi esimderdi bilip, «jýregime jaqyn ústap jýrmin» dep kiyip jýretin edi. Áriyne, keybireuler tym qarapayym, tazalyghy nashar mekemelerge de alashtyng ardaqtylarynyng esimderin bere beredi. Ol dúrys emes dep oilaymyn. Onday esimderdi әsem, enseli ghimarattargha bergen dúrys.

 

Smaghúl ELUBAY, jazushy:

- Áriyne, kiyeli esimderdi kiyeli, jaqsy maqsattargha júmsaghan dúrys. Eger onday esimderdi kez-kelgen jerde paydalana beretin bolsaq, qasiyetsizdik bolyp sanalady. Sebebi, últtyq esimderding artynda últtyng namysy, ruhy túrady. Ózderiniz bilesizder, qazir kóringen zatqa ardaqtylardyng esimderin beru dәstýrge ainalyp barady. Múnday ýrdisti boldyrmau ýshin jarnama turaly zangha tolyqtyrular engizu kerek. Álgi jaghdaydyng ekinshi jaghymsyz jaghy da bar. Ol últaralyq, ruaralyq bәsekelestikti tudyruy mýmkin. Ondaydyng bizge esh qajeti joq.

«Halyq sózi» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475