Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3174 0 pikir 15 Mausym, 2012 saghat 07:41

Qajyghúmar Shabdanúly. Oiyn men oiyn búzar (jalghasy)

Tórtinshi kitap
BIRINShI BÓLIM
OYYN MEN OIYN BÚZAR

I
Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!
Qytay halyq azattyq armiyasy lek-legimen kelip jatty. Últtyq (Shynjandaghy jerlik) armiyanyng taraytyny tarap, taramaytyndary Ýrimji jaqqa oryn auystyruda. Kelip jatqan armiyamyz, taray ketip jatqan últtyq armiyamyzdan da meyirimdileu ispetti. Qaraghan kózge myltyq stvoldary men shtikteri de qatty metaldan jasalmaghanday, júp-júmsaq, jyp-jyly kórinedi. Topyraq óndesi kýlginsary kiyimderinde jarqyrauyq jez týgil qayys ta joq, týp-týgel shýberek. Shýberek kebisi. Shýberek baltyr oraushy, shýberek sómkelerin moyyndaryna asyp, shýberek beldikpen beline qosa baylap alypty. Basymen bas bolyp jabysa keptelgen qalpaqtarynyng kýnqaghary da shýberek. Gomindang qytaylarynsha shekireyerliktey nysan joq, júp-júmsaq shýberek. Ózderi auyzdaryn asha, týp-týgel kýlip keledi. Appaq tisteri de júp-júmsaq siyaqty. Jyp-jyly, sýp-sýikimdi. Bәri de adamgha qaraghanday, adam bolghanda da kópten beri kóre almay saghynghan, óz tuysqandaryna qaraghanday, eljirey qaraydy.

Tórtinshi kitap
BIRINShI BÓLIM
OYYN MEN OIYN BÚZAR

I
Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!
Qytay halyq azattyq armiyasy lek-legimen kelip jatty. Últtyq (Shynjandaghy jerlik) armiyanyng taraytyny tarap, taramaytyndary Ýrimji jaqqa oryn auystyruda. Kelip jatqan armiyamyz, taray ketip jatqan últtyq armiyamyzdan da meyirimdileu ispetti. Qaraghan kózge myltyq stvoldary men shtikteri de qatty metaldan jasalmaghanday, júp-júmsaq, jyp-jyly kórinedi. Topyraq óndesi kýlginsary kiyimderinde jarqyrauyq jez týgil qayys ta joq, týp-týgel shýberek. Shýberek kebisi. Shýberek baltyr oraushy, shýberek sómkelerin moyyndaryna asyp, shýberek beldikpen beline qosa baylap alypty. Basymen bas bolyp jabysa keptelgen qalpaqtarynyng kýnqaghary da shýberek. Gomindang qytaylarynsha shekireyerliktey nysan joq, júp-júmsaq shýberek. Ózderi auyzdaryn asha, týp-týgel kýlip keledi. Appaq tisteri de júp-júmsaq siyaqty. Jyp-jyly, sýp-sýikimdi. Bәri de adamgha qaraghanday, adam bolghanda da kópten beri kóre almay saghynghan, óz tuysqandaryna qaraghanday, eljirey qaraydy.
Men de naghyz halyq armiyasyn kórgendey, eljirey qaradym. Qadam basularynan, búryn ózim kórgen ýkimetterding әskerlerinikindey sart-súrt, saq-súq dybys ta estilmeydi. Bir kelki tәrtipti yrghaqpen basqanda da adam qúlaqtaryn ayaghanday sybdyrsyz syrghidy. Tipti jer betin basugha ayap, bir-jar santiymetr kóterile úshyp ótip jatqan siyaqty. Key legining kele jatqanyn әnderinen ghana estip qalyp jýrdik; ólenderining óndelmegen qytayshyl dәl óz núsqasy bylay:
Tónkeristik әskerler eske saqtaymyz
«Ýsh ýlken tәrtip», «segiz saqtyqty»:
Birinshi barlyq әrekette qolbasshylyqqa baghynamyz,
Ayaq alysty bir kelki tastap jeniske jetemiz,
Ekinshi búqaranyng iyne sabaq jibin almaymyz,
Búqaranyng qúlshyna qorghauyna ie bolamyz,
Ýshinshi barlyq oljany qaznagha tapsyramyz.
Halyqtyng auyrtpalyghyn jenildetuge tyrysamyz,
Ýsh ýlken tәrtipke boysúnyp,
Segiz saqtyqty úmytpaymyz.
Birinshi sózde, sypayy bolamyz,
Búqarany qúrmetteymiz, dandaysymaymyz.
Ekinshi sauda sattyqta әdil bolamyz,
Ádil alyp, әdil berip, ozbyrlyq etpeymiz.
Ýshinshi bireuden qaryz alsaq,
Joghaltpay, ýstinde qolma-qol qaytaramyz.
Tórtinshi egerde býldirip qoysaq,
Baghasyn kemitpey tólep beremiz,
Besinshi adam úrmaymyz, ianattamaymyz.
Jýnpalyq  stildi batyl joyamyz.
Altynshy búqaranyng eginin qorghaymyz.
Joryqta, soghysta abay bolamyz.
Jetinshi әielderge qyryndamaymyz.
Búzaqylyq әdetti batyl joyamyz.
Segizinshi tútqyndardy jәbirlemeymiz, albaty tintpeymiz.
Tәrtipke sanaly boysúnamyz,
Ózara baqylaymyz, qayshylyq etpeymiz.»
Búl ólendi kóppen birge kýle tyndap túrsam da, kózime jas irkiledi: «Núriyashymdy gomindang sarayaqtary jep ketti ghoy, әttegene! Sonda sender bolsandar múnshalyq sergeldeng bolmas edim ghoy!
Bir rotasy biz pәterlep otyrghan aulanyng qataryndaghy bir keng aulagha týsti. Daualy biyik, qaqbasy myqty, kóp ýili, maylynyng kýngeyin qystaytyn bir ýlken baydyng qora-jayy bolatyn. Audandyq ýkimet ornalastyrsa da komandirleri qora-jay iyesin ótinishpen shaqyryp syilap, pәter aqy úsyndy. Bay oghan: «sizder ózimizding armiyasyzdar, aqy almaymyn! Kýtip taza otyrsanyzdar bolghany!» -dep bergen razylyghyna qaramay, qauqalaqtay jýgirgen lanjany bay qanjyghasyndaghy qorjyngha bir buda aqshany sýngitip ýlgerdi. «Biz halyqtyng ógizimiz, iyne-sabaq jipterine qiyanat qylmaymyz! Myna ýileriniz kýtilmey, kónerip qalypty. Jaqsy ýy salyp berip ketemiz!» dep attandyrdy bir bastyghy. Sodan kóp ótpey, ýlken kvartaldyng irgetasy qalana bastady.
Qasymyzgha Jepanjýn ornalasqany sheshem men jengelerime múnday rahat bolarma; syrttan bayqap jýredi de, bir júmys istep jatqandaryn kórse-aq sybana jetip, kirise ketedi. Jalghyz siyrynyng tezegin aula búryshyna sheshemning jiya jýretinin kórgenderi boyynsha kóshege týsken tezekti týgelimen sol búryshqa jiya beretin boldy. Dual syrtynan laqtyryp ta jaudyra berdi qatqan tezekterdi. Balalar oinap jýrip dalagha tastap ketken kóseu-qysqashtardyng qaysysy qay ýidiki ekenin erinbey tekserip, tauyp aparyp jýrdi. Kempir-shaldar «aynalayyn jepanjýn » desti. «Aynalayyn jepanjýnnin» osynday qamqorlyghynda sol kósheden «salaq әiel» deytindi estimeytin de boldyq.
Bir kýni keshke jaqyn qyzmetten qaytyp kele jatsam, Manap jolygha ketti. 46-shy jylghy Qúlja týrmesinen biz shyqqan song eki aptada bosap, tolygha qayta oralghan bolatyn. Kýlkili, mysqyldy sózimen «jaghdaylargha» sýrine ótip, keyde sol «jaghdaylardy» sýrindire ótip keledi. Sýrinise jenildim demeytin de, sýrindirse jendim demeytin. Óitetini eshkimge jalynbaytyn da, jalyndyrmaytyn. Mekeme qyzmetinen qaldyrsa, óz ýiin mekemege - dýkenge ainaldyra qoyatyn. Zerger ústa da, labyrant-dәriger de, sayatshy-anshy da, әngime-kenesting mazdap túratyn oshaghy. Qyzmet-júmys týp-týgel óz qolynda bolatyn. Sondyqtan búl kisining qyzmet ahualyn súramaytynmyn. Qúshaqtap amandasyp, bala-shagha, jay-kýiin súray sala ýige bastadym.
Qarsy jaghymyzdan qaqpagha búryn jetken bir ofiyser meni kórip túra qaldy. Artyna qayyra ústaghan qolynda shybyq bar siyaqty edi. Biz jaqyndaghanda onysyn kórsetpey, artyna daldalay qoydy.
- Sening ýiinnen ne nәrse joghalyp edi? -dep súrady qytayshalap, sheshemnen dabystap súradym.
- Úrshyq, úrshyq! -dep aiqaylady sheshem. - Bir aidan asty. Kishkene Bijan kóshege shygharyp tastady ma eken, tabylmay ketken.
Úrshyqty hanzusha ne dep ataytynyn bilmey, "jip iyiretin" degendi isharamen kórsetip edim, qarqylday kýldi de ústata qoydy «aynalayyn jepanjýnim». Qos qolyn podda itaghatshylarynsha qabattay iyzektep, artyna qayryla jónelmekshi bolghanda, Manap ymday sóiley toqtatty:
- Ózing jýn biletin apiyser siyaqtysyn, toqtashy!... Bighan mynauyna audaryp bershi sózimdi!... Apiyser joldas, biz, halyq, sizderding osy qamqorlyqtarynyzgha dәn rizamyz. Rahymetimizdi aita-ayta tausyp alatyn siyaqtymyz. Sizder kelgeli týimemiz joghalmaytyn boldy! Jә, osyny bir audarshy Bighan!
Qytayshagha shala-púla audaryp bola bergenimde iyzektey kýlip alyp, apiyser sóiley ketti:
- Barlyq alghys Maujushigha tәn, Maujushy ýiretti bizge! Shinjiangha kirerimizde toqtatyp qoyyp, múnday shaghyn sandy últtargha qalay kórinuimiz turaly ýsh ay ýirenu jýrgizdi. Ýirengenimizdi әreketimen istep te pysyqtadyq. Biz halyqtyng ógizi bolyp, bar jýgin kóteruge tiyistimiz!
- Múnda kelip oiyn qoigha ýsh ay dayyndalyp, pysyqtau jýrgizdik deshi, bәse neghyp keshikti desem! -dep sylq-sylq kýldi Manap. - Endi ógiz bolmay-aq qoyynyzdar! Bizde ógiz kóp, ózderine soyyp berip te jatyrmyz ghoy!... Bizge halyqtyng túp-tura jauyngeri bolyp kórinulerinizding ózi kerek! Júrtqa belgili bolyp qalghan ataghy bar jaular tús-túsqa qashyp jatyr. Sizderden qorqyp, olargha aldanyp ergen bauyrlastarymyz da ketip barady. Qashyp barady, shәship barady. Týimesin ghana emes, týiesin shәship, jannan keship barady! Solardyng aldarynan tosyp, azdyrmay tozdyrmay, óz júrttaryna qayta әkelip qonystandyrsanyzdarshy!
- Dýi-dýi-dýi, ony bilemiz!... Masghút-Aysa bandysy, Ospan-Janymhan bandysy, dýi, býdýi, Qaliybek - Takyman bandysy... Taghy-taghy, esh qaysysy bizden qashyp qútyla almaydy! Mәsghút, Janymqan... bәri-bәri qolgha týsti. Bandy joq boldy, qoryqpaydy!-dedi de iyzektey búrylyp jónele berdi ofiyser. «Halyqqa jaghynudy ýirenu ýshin ótkizgen osy ýsh ailarynyz janymdy suyryp әketti-au!» degen ókinishpen kýrsindim de, Manapty ýige kirgizdim.
Sheshemmen tәptishtep sәlemdesken song qalyng kiyimin sheship, tórge jaylana otyrghan Manap, kýlkiden solq-solq ete týsti. Shyghynqy qarnyna mol kýlki saqtap otyrghany bayqalsa da, aitudan tartynynqyraghanday; tóbesinen ghana bastalatyn qarabúira shashyn qasyp sylap, shodyraya bitken toq shekesin uqalady. Qyrqpa qaramúrty jybyrlay týsti:

<!--pagebreak-->

- Joghalghanyna bir jarym ay bolghan әlgi kishkentay ghana synyq úrshyqty tauyp әkelip, anyqtap tekserip, tapsyryp túrghanyn qarashy! -dep syqylyqtady taghy da. - Osy qamqorlarym aman bolsa, ýlken atannyng besiktegi shýmegi men týbegin de tauyp әkelip berer-aq!
- Armiyanyng halyqqa múnday qamqor boluy tanghalarlyq joghary qasiyet qoy. Naghyz halyq jauyngeri ghana osylay bolar!
- Shyn niyetimen osylay bolsa, jaqsylyghyna shek bar ma!... Osynday qamqorlyq neghúrlym shyn niyetten tuylsa eken!... Bighan, men ózim kórgen ýkimetterding bәrinen kýmәndanyp, ýnile-ýnile qartayghan adammyn ghoy. Dәl osy ýkimetten tittey kýmәndanghym kelmeydi. Endigim tipti úyat bolatyn siyaqty, kópten kýtkenimiz kompartiya ghana emes pe edi. Búdan kýmәndanyp, endi qanday ýkimet izdemekpin deymin.
- Múnynyz, dúp-dúrnys iydealogiyadan tuylghan sóz. Al, kýmәndandyra jazdap túrghany qay jeri?
- Men aldynghy kýni ghana Ýrimjiden keldim. Onda da, jol-jónekey de kórgenderim, jepanjýnning osynysy. Eger osynday úp-úsaq shapaghatshyldyqty basqa, jeke adamdardan kórsem, sózsiz aldampazdyq der edim, kir azymas úsaq qylyqpen jaqsy kóringisi keletin adamnyng jýreginde jadigóilik jatady ghoy.
- Dәl jepanjýnde onday niyet bola qoymas, jaqsylyqty eng úsaghyna deyin jetkize isteu, hanzu halqynyng últtyq psihikasy shyghar.
- Búdan búryn kórinip jýrgen qytaylarymyzdan múnday psihika kórinip pe edi?!
- Sizge búdan búryn naghyz internasionalizmshil, bereke-birlikting qytayy kórinbese, onyng psihikasyn qaydan kórmeksiz! Búrynghy kórgenderiniz týgelimen zor últshyldyqtyng zoreker qytaylary ghana shyghar!
- Búl týsiniging oiyma biraz qonady ghoy, әi, sóitse de, -dep jymiya kýlimsirep alyp kýrsingen Manap, sózin janaghy ofiyser ataghan bandylar taqyrybyna auystyrdy. - Masghút pen Janymhannyng qasha almay qolgha týskeni ras eken. Aysa-Mәmitemender Qashqargha baryp, Pәkistangha ótip ketipti. Al, týrli qorqynyshtar men ýrkip daghdylanghan tau qazaqtary búl joly týgel qoparylyp, essiz-týssiz bet-betimen qashqan eken. Jol jónekey jat jerde talandygha týsip, qyrylyp barady deydi. Kóbi Shynhay, Tebet jaq iyenge bet alypty. Aylanyp baryp olar da Pәkistan arqyly Týrkiyagha ótpek qoy! Ospannyng ózi qaruly qoldarymen әli de Kuly jolyn tosyp, Qúmyldan beride jýr eken. Al Qaliybekter Sauandaghy óz jaylauynan Ýrimjining Sardauanyna auyp baryp qystapty da, jaz shygha sodan ary qaray kóshterin shúbyrta jónelipti. Oghan ilesken qauym da ne dәuir kóp eken. Osy jaqynda Tebet taularynda jergilikti búlanshylar jaghynan jan týrshigerlik talaugha, qyrmagha týsken habarlary Ýrimji qazaqtaryn qúsalandyryp túr! -dedi Manap.
- Yapyray, olardyng aldyn tosyp, tapjyldyrmay qoygha mýmkindik tolyq edi ghoy! -dep qaldym men. - Bizding qazirgi qorghanatyn ishki shekaramyz әli «azat» bola qoymaghan sol Tebet jaq qana emes pe edi, jepanjýn ol jaqqa da jeterlik kelip edi ghoy, neghyp jiberip qoyghan?!
- Mening janaghy batyrgha «ógiz» bolmay, jauynger bol degenim sol. Búl kóshede kóseu joghalyp, nemizdi qúratar deysin, aldanyp-zorlanyp bosqan bauyrlastarymyzdy qanghyrtyp, qasqyrgha jem etpey, tiri әkelip qossandarshy! -degenim ghoy.
- Olardy tosyp tynyshtandyrugha mindettelgen arnauly bólimder bar shyghar!
- Bar ekeni bar, biraq olar qashqandargha «aldylarynnan jarylqasyn kete ber, jerlering qalsa bolghany, tiyispeymiz, arttaryna alandamay-aq qoy!» degendey, shekaradan ótkenshe alystan baspalay sondarynan erip qana otyratyn siyaqty! - dep, yzalanghandaghy daghdysynsha qarqylday kýlgen Manap, qyza jalghastyrdy sózin. - Olay bolmasa, kóship-qonyp bara jatqan osharly jandy bosqyn auylgha salt atty skadrondar jete almay ma!
- Bosyp ýirengen halyq qiynnan jol tauyp, adastyryp ketetin shyghar, búl ahual batyrlarymyzdyng jol bilmeuinen, iyә, jansaqtan bolsa kerek!
- Últtyq armiyadan da, jergilikti halyqtan da jol bastaushy almay jýrmeydi ghoy búlar!... Biraq, neghúrlym sening aitqanynday bolsyn, Bighan! -dep jymighan Manap, aldyna jayylghan dastarqannan shәy úrttay týsip, әngimemen jalghastyrdy sózin. - Mal izdep jýrip bir auylgha qonghan qonaq tanerteng shәy iship otyrsa, daladan: «qonaq, qonaq, atyndy qasqyr jaryp ketti!» -dep aiqaylapty bir bala. «Nedeydi mynau!» dep elendegen qonaq, - «neghúrlym bútty-shatty, әr týrli sóileytin bala bolsa eken!» -dep týregelip, dastarqannan attay jónelipti. Syrtqa shygha kelse, әlgi aiqaylaghan bala kýlip jiberipti. Aty ap-aman jayylyp jýr eken. «O... ainalayyn-ay, ótirikshi bolghanyng qanday jaqsy bolghan, ata-anana myng rahmet!» dep alqapty qonaq. Sol siyaqty osyny estigen qúlaghym qaqas, iyә, ótirikshiden estigen bolsam eken dep tileymin! Áytpese bizdey halyqqa naghyz kommunizmshilerden basqa pana joq ekenin bilip bolghanbyz ghoy!
- Rasynda da ótirik habar shyghar! -dedim men. - Ýrimjide jasyrynghan neler keri tónkerisshi bar ghoy, jepanjýndi de jalghan qamqor, aldamshy jau etip kórsetu ýshin solar taratqan ósek shyghar. Biraq sol shyn bolsa da, tipti týgel qyrylyp qalsa da, men ózim sony tym ashtysyna qoymas edim. Kompartiya men sosializmdi bile túryp, qalamay qashqandary qyryla bersin. Al, mening auzymnyng dәmin ketirip, anyrtyp túrghany múnyng kerisinshe. Taptyq kýres ayaqtasqanday myna bir tymyryq tynyshtyqtyng ornay qaluy ghana. Barlyq jau sol bosqyndarmen birge ketip, adalanyp bolghanday, ýkimet te, armiya da baylarmen qúshaqtasyp, aimalasyp jatqanday kórinedi maghan. Ýkimet jaghy baylardy: «sýzegen mýiizinnen, shaynaghan tisinnen ainalayyn!» dep qúshaqtasa, baylar qúiryqtaryn búlandatyp, «ansaghanym menin, armanym menin, tiyanaq medeuim... sen bolmasang kórgilikti Baqaylar men Shaqaylardan kóretin edim ghoy!» -dep ýkimetting betinen jalaghyshtap jatqanday!... Tynyshtyq pen demokratiya shymyldyghynyng syrtynan osynday bir masqara komediya kórip otyrghandaymyn.
Manap túla boyyn solqyldata qarqyldap kýldi búl sózime. Jýzime oilana baghdarlay qarady sonan son:
- Sen búlay emes eding ghoy, Bighan. Oishyl sabyrly siyaqty edin! - dep kýrsindi. - Taghatyndy tauysyp, tyqyrshytyp túrghan bir ising bar ma, iyә, úshqalaq solshyl bolmaqpysyn?!
- Aldynghy joramalynyz qate emes, al, keyingisindey bola qoymaspyn. Men Mauzydúng jushidyng «jana demokratizmin» oqyp shyqtym. Búl, Qytayda sosializm qúru dayyndyghy retindegi aralyq dәuirding sipaty eken. Osy dәuirdegi jauymyz jiyangerlik, feodalizm, búirokrat kapitalizm atty «ýsh tau» dep belgilepti. Al, men, sol «ýsh taudyng ortanshysynan júdyryqtay ghana bir tasty jaryp, "tekserip kóreyin!" desem, әkimder manayyna jolatpay qorghap otyr!... Feodalizmning isin tekseru týgil manayyna juytar emes.
- Ol tasty jarugha nelikten asyqtyn?
- Jýregim sol tastyng ishinde baylanyp jatyr. Aqyl súraugha audandyq partiya komiyteti qúrylmady. Tilsimdi tas  tynysymdy taryltyp barady!
- E... e, taghy bir oqigha bar deshi! -dedi Manap, qysqa múrtyn sylay jymiyp alyp kýrsindi.  - Búl, qúshaqtau men jaudy aimalau degening uaqyttyq qana bir oiyn ghoy, Bighan, bәriniki de oiyn. Qalay oinalatyn oiyn ekenin janaghy batyrlardyng ýsh ay ýirengendigin estimeding be, -dep sylqylday týsip jalghastyrdy sózin. - «Áttәjim timpi» deytin oiyndy biletin shygharsyn, tympisa qalghanda kim búryn kýlip qoysa, sodan oiynbúzar alynatyn. Myna qalpynda qatty «kýlip» qoyyp, sonday aiypqa úshyrap qalarsyn, sabyr ete túr!
- Men sabyr saqtap otyrghanda nәzik jan ýgitilip, kýlge ailanar dep qorqamyn!...
- Manaptyng qaytalap súrauy boyynsha, Maqpal jónindegi tragediyany sóilep berip edim. Oilanyp qalghan Manap, búl jóninde úiyqtar aldynda ghana jauap qatty:
- Qayda bolsa da izdep tappay bolmaytyn bala eken-au!. Búl turaly asyghuyng dúrys!... Ákim qorghap otyrghan búl juandaryna tiyispey-aq, astyrtyn izdep tauyp, alyp kelip alsang bolmady ma! Daumen kýshine sonan song jauap bere jatpaymyz ba!... Men izdeseyin. Erteng sol mektep bastyghyna baryp, jol jónin anyqtap súrap alyp izdeyin!...
Ertenine tanertengi shәidan song Manapty attandyryp, mekemege keldim. Shәkerbaygha Sәrsen sayasat kelip, shaghym aityp túr eken:
- ... Býgin tanerteng de gazet oqymady. Oqu qúralyn qoltyghyna qysa sýmireyip, aldymen Qaysenning ózi ketedi. Múghalimderge baryp aitynyz, búl partiya núsqauyna qayshylyq!..
- Jogharydan búiryq týsiru degenning nemene ekendigin bilesin-ghoy, Sәrsen-au, búirokrattyq, búirokrattyq dep býiirlep jatpay ma! - dey sala jalt qaraghan Shәkerbay, meni kóre sala әlgi әuenin búza bozdady. - Oipyray, Bighabil-au, qayda jýrsing shyraghym-au?! Qazaq erler mektebining oqytushylary tanertengi uaqytta gazet oqymaydy eken, sony tәrtipke salsanshy baryp!
- Mening býiirim temirden jaralyp pa? -degenimde Mahmút Kerim kýlip jiberdi.
- Qaljyndy qoyshy, Bighash, sening tilindi alady dep aityp túrmyn. Ol mektepterge mindettising ghoy, bara ghoy tez! Tanertengi milary túnyq uaqyttarynda gazet oqysyn!
- Oqushylarynyng "milary túnyq uaqytynda" sabaqtaryn ótegen dúrys. Mekemedegi ýirenu uaqyty mektepterge layyq kelmeydi. Oqytushylar sol saghattardaghy mindetti sabaqtaryn tastap, gazet oqysyn degen núsqau joq. Bos uaqyttarynda ózderi-aq oqyp alady. Búl, erikti ýirenu.
- Qazirgi mindetimizding eng negizgisi - partiya núsqauyn ýirenu - gazet oqu ghoy, Bighash! -dep Sәrsen jymidy. Keshegi gomindanshy kertartpanyng býgingi myna «belsendiligine» ashuym kelse de syrtqa shygharghym kelmedi. Tozghan betin osynysymen týzep, әkimder aldynda, osy aghymdaghy kópshilik aldyna inabat tauyp kele jatyr edi.
- Partiya núsqauyn ýirenu degen qyzmet uaqytynda gazet qúshaqtap otyru degen sóz emes! -dedim sonda da. - Bos uaqytynda ýiren de, qyzmetindi jaqsy iste, qazirgi núsqau osy!
- Óz betterimen oqymaytyndary bar, gazetti búrynghyday kóredi. «Shinjiang gazeti» degeniniz qazirgi partiya sózi boldy ghoy, ony oqymaytyndar kim bolghany?!.. Múny sózsiz týzetu kerek, Bighash!
- Sauaty bar azamattardyng qazir gazet oqymaytyny joq, múny kesip aitugha bolady. Jana ýkimet ne der eken dep bәri de qúlaq týrip jýr.
- Baryp kórmey kesim aitu, burokrattyq bolady ghoy Bighash, ózing baryp tekserip súrap kórshi!
- Olay bolsa, óziniz bar da sabaghynyzdy ótey ber! -dedim Sәrsenge tura qarap. - Múnday shaghym ýshin qyzmet tastap kete bermeniz! Qaysenge ait, gazetke shyqqan materialdardan múnan song barghan sayyn súrap túramyz. Tipti synau da aluy mýmkin. Oqytushylargha týgel eskertip qoysyn! Qaytynyz tezirek, sabaq saghattarynyng biri de beker ótpesin!

<!--pagebreak-->

- Pay-pay, Bighash-ay, tym órsin-au! -dep kýlip Sәrsen shyqty da, Shakerbay jymiyp otyra qaldy. Men óz bólmeme kirip, qyzmetime otyrdym. Ákim men halyqtyq ister bólimine aryz aita kelgender terezeden kórinip túratyn. Solardyng dabyry elendete berdi.
«Jalshy-kedeyler ýkimeti qúryldy» degen habar estigen aryz-shaghymshylar eken. Dosan әkim «Jaqan» men «Jaqashtarynyn» betine qarap, bitirmey kelgen daulardy talapkerleri qayta kóterip, býgin qantarmen birge qaqay jetkendey әkim kabiynetine kirip shyqqan bireui.
- Ýi, mynauyn, mening әlgi jemengerimdi «últtyq borjay» -dep atap alyp, taghy qorghap otyr ghoy! -dep shyqty.
- Ne dep qorghaydy? -dep súrady syrtta túrghan bireui.
- «Últtyq borjaygha endi zorlyq jýrgizbeymiz, dosymyz, ýgittep týsindiremiz. Sonan song aqyndy jemeytin bolady» deydi. Biraq ózi múrtyn búrynghyday tikireytpey, bylqyldap, júp-júmsaq sóileytin bolypty!... Sonysy ýshin ghana men de júmsap, aityspay shyqqanym!
Búl ekeui osylay sóilesip túrghanda talapkerding taghy bireui әkim aldynan kýnirene shyqty:
- Qúday-au, endi qayda barayyn, «mal iyelerine qatty tiyise almaymyz. Halyqtyq ister bólimi shaqyrtyp alyp aityp, týsindirip kórsin. Aqyndy qaytarsa, ózdiginen qaytarar, әitpese zorlyq joq, jogharynyng núsqauy osy» deydi. «Kedey ýkimeti әperedi» degen song osymen ýshinshi ret keldim. Bayaghy Dosan, «Shyghys Týrkistan» kezinde «qazirgi jaghday osy, keyin kórermiz, tosa túr!» dep edi. Endi tipti ashyqqa shyghyp, býtindey baylardyng ýkimeti bolyp alypty ghoy! Endi qashan alarmyz ese-tendikti...»
Qatqyl shyqqan osy narazylyq ýn halyq bólimine de estilipti. Bir tergeushisi shygha keldi.
- Ei, siz neni uaghyzdap túrsyz?! -dep talapkerge zekire jaqyndaghanda syrtqa men de shyghyp, qastaryna bardym. Tergeushi maghan qaramay, sóiley berdi. - Búlay sóileseng keri tónkerisshi bolyp ketesin! Anau memleket tuy, kórding be? -dep qaqpa ýstindegi qyzyl tudy núsqady da bayaulay jalghastyrdy sózin. - Sondaghy anau bes júldyzdyng ortada túrghany - kompartiya. Onyng tómengi jaghyn ala tizilip túrghan tórt júldyzdyng jogharghysy júmysshylar taby. Onan keyingi ekinshisi eginshiler. Ýshinshisi úsaq burjuaziya, tórtinshisi últtyq burjuaziya. Búl tórteui kompartiya basshylyghyndaghy tónkerisshi tórt tap, halyq dep atalady. Demek, ýkimet iyesi osylar. Demek, ýkimet qúramynda júmysshylar ghana emes, últtyq burjuaziya da bar, jau qataryna jatpaydy. Mal sharuashylyghyndaghy mal iyeleri (baylar) de osy qatarda.  Demek, búlargha dektatura qoldanylmaydy.... Demek, - dep taghy birdemesin aitugha oilana qalghanda qoltyghynan men tarta jóneldim:
- Demeging bar bolsyn senin! Demek, solay bolghanda búl baylarda kedeylerdi jeytin tis joq qoy?.. Jegenderi ótirik pe edi! Al, «olar da halyq» degening dúrys-aq bolsyn, biraq, osy halyqtyng óz arasynda da birin-biri qanaytyndary, iә aldap, iә zorlap jeytinderi azba edi! Demek, demek dey bergenshe solardy tergep, aqysyn alyp bersenshi!... Mynau auyr narazylyq! Júnhua halyq respublikasyna jaman at keltiretin narazylyq!...
Sózim osy jerge kelgende qaqpadan bir top adam kirip kele jatty. Eng aldynda Qúryshpek pen Kenesbay. Búdan onshaqty kýn búrynghy bir kenesuimiz boyynsha Núrasyl ólimi jónindegi daularyn taghy bir quzap qoygha kelgendikterin bilip, әkim kabiynetine men de bettep edim, «sen kirmey túra túr, halys adam bolyp, keyingi kezde kiruing qajet bolar, syrttan tynda!» dep kýbirlegen Qúryshpek, Kenesbaydy ghana ertip kirdi. Úsynghan aryzyn әkim oqyp bolghansha kýtkendey, tym-tyrys edi. Bәseng ýnmen sóiley bastady az uaqyttan son. Ertip kelgen adamdary Kenesbaydyng shaqyruymen týgel kirdi.
- Búl, talay tekserilip, bitken dau. Ónbeytin daudy janghyrtyp ne qylasyndar! -dedi Ákim qatqyl dauyspen. - Jauapkerlerinnen esh mәsele tabylmay, Núrasyl semiyasyna ýkimet jәrdemin berip qaytarghanbyz ghoy, bitken dau!
Kenesbay da qatqyl ýnmen sóiledi.
- Mәsele tabylmaghandyghynan emes, - «jaghday» dep Kәkimbaydan mәsele tapqylarynyz kelmegendikten toqtatyp túrghan dau bolatyn.
- Ol berilgen, ýkimet jәrdemi emes, Kәkimbaydyng sizder arqyly ótkizgen aldamy bolatyn. Ony biz bilmeydi deysiz be, jaryqtyq-au! -dep Qúryshpek kýldi. - Ony jәrdemge syndyryp maldana kórmeniz, óship bitkendi qoyyp lapyldaytyn uaqyty endi jetken dau, qashangha deyin sabyr saqtarmyz!
- Baylardyng sózi qashangha deyin sóz bola bermek, bizding talabymyzben dәlelimizge de bir mezet qúlaq asynyz! -dep qaldy bir kuәger.
- Qangha qúniker baydy qazir eshqanday ýkimshi qoltyghyna tyghyp qútqara almaq emes qoy, Ákim, óziniz bilesiz! - dep ynyrandy biri.
Men ýiretken sózder jeke-jeke auyzdardan shyghyp, jerlep-tapalap jatqanyn esik syrtynan kýle tyndap túr edim:
- Tuysqandar, -dep ytqyp túrghany estildi әkimnin. - Teginde osy daudy men basyp, Kәkimdi men qorghap otyrghanday kóredi ekensizder! Al, kedey ýkimeti qúryldy. Nahaq bolsa da baylardy júlmalap ber - dep meni júlmalamaq shymshuyrlarynyz da kórinip túr. Búlay oilasanyzdar, ózderiniz qatty qatelesesizder. Qatelesse de kedeyge jaza joq dep oilaysyzdar ma, qalay? -degeninde talapkerlerdi qorqytyp qaytarghaly túrghanyn sezdim de, kirip baryp túra qaldym. Ákim maghan bir qarap qoyyp, «shygha túr» degendey iyegin kóterip qalyp jalghastyrdy sózin. - Bay saudager, yaghny últtyq burjuaziya da halyq, «tónkerisshi tórt taptyng biri, oghan tiyispeysinder!» dep kósemimiz Maujushy shektep otyr. «Jana demokratizm turaly» degen kitabynda sony jaqsylap týsindirgen. Ony bilmey kelip, orynsyz dauryghyp, meni qyjyrtpay, sol kitapty tolyq ýireninder! Al, meniki qate bolsa, sonan song kórinizder!
Qúryshpek artyna jalt qarady da, maghan jalbaraqtaghan boldy:
- Mine, sony biletin ýgitshi múghalimning ózi kelip túr eken ghoy! Aynalayyn, sony aityp bershi bizge! Sol kitapta «kisi óltirse de Ákimbaydy jazalamaysyndar!» -degen sóz bar ma eken?!
- Bighabil, ne júmyspen keldin? -dep Ákim sózge aldandyryp әketpek boldy meni.
- Mektepterding gazet ýirenu uaqytyn belgileu turaly júmyspen kelip edim.
- Al, qaytynyzdar, jauap sol! -dedi, Ákim talapkerlerge.
- Búl kisilerding súrauyna da jauap bere salayyn, halyq emes pe, elemesek, «element» bolyp qalarmyz! -dep kýldim men. - Búl súrauynyzgha Ákimning ózi jaqsy jauap beredi ghoy, «qatelesse kedeylerge jaza joq dep oilaysyzdar ma!» demedi me. Búdan kemeldi jauap joq shyghar. Jay qatelesu ghana emes, adam qanyn ishse, últtyq burjuaziyagha jaza joq dep oilaysyzdar ma! Últtyq burjuaziya týgil ózderinizding rulyq burjuaziya bolsa da jazalanugha tiyisti ghoy! -degenimde talapkerler qarqylday kýldi de, әkim jymiya tyjyryndy. Men jayshylyq qana týsindiru әuenimen jalghastyrdym sózimdi. - Kәkim baydyng taby turaly Maujushy tipti jaqsy sóilegen. Ol gomindang shyanzúny, shpiony, sonymen bayyghan. Búl jaghynan eng negizgi jauymyzdyng biri - birokrat burjuoy. Al, Dәmeshti maghan zorlap әpermey Sovet odaghyna qashyryp jiberding dep Núrasyldy óltirgeni - birokrat feodaldyq! Búl jaghynan da negizgi jau. Jay feodal ghana emes, qan ishken feodal. Maujushy qaytyp qorghamaq ony!... Ony bizding myna Ákimimiz de qorghamaq emes, endi qoldasa onbaytyndyghyn bilmeydi dep oilaysyzdar ma! Biledi, tek ony sol qylmysyna moyyndata almay otyrghan shyghar!
- Joq, olay emes әpendim, búl sóziniz Ákimge búra tartqan sóz! -dep Qúryshpek әdeyi shytyna qarady maghan. - Moyyndata almaghan emes, ózimiz-aq moyyndatyp berer edik, jóndep tergetpey qoyghan!
Ákim taghy da yrshyp túrdy. Ashudan úzyn múrty silkinip ketse de bayaulay sóiledi:
- Bighabil, sen qyzmetine bara ber, әlgi júmysyng turaly týsten keyin sóilesermiz!... Al, sizder meni Kәkimbaygha qosaqtap, qoldarynnan kelse sonymen qosyp jazalamaq siyaqtysyzdar. Biraq olay bola qoymaytynyna sendire alamyn. Kәkimdi qanday jau desenizder de óz erikteriniz. Ýkimet ony da dos dep sanaydy. Tónkerisshi qataryna әldeqashan qosylghan, gomindangha qarsy tónkeris bastalysymen shyanzúndyghyn tastap, kóteriliske qatynasqan da, bar qazynasymen partizandardy, últtyq armiyany qamdaghan!
- Joq, búl artyq qorghashtau! -dedi Qúryshpek. - Tergemey qoydaghy sýiengen sýbihandarynyz osy bolatyn. Gomindannyng joyylatyndyghy әbden kóringende ózining qat-qabat qylmystarynan qorqyp, qashqan da qasha almay sasqanynan aqsha shashqan!... Sonyng qashan qashqanyn da, kim kimge qansha shashqanynda bilemiz. Onan da osy daudy qaytadan qaraysyz ba, qaramaysyz ba, sony aitynyzshy!
- Búl daudy qarap tekserip bolghanbyz. Ayqyn dәlel taba almadyq desek, Qúniker baydy jaqtady dep bizdi qosaqtaydy ekensizder. Olay bolsa, búdan aqtyghymyzgha kózderinizdi jetkizeyik, aimaqqa joldatyp bereyik, endi solardy qorqytyp óndirip alynyzdar! -dep shalqalay otyrghan Ákim, aryz shetine búryshtama jazugha kiristi.
- Ákimge búra tartpaytyndyghyma kózderinizdi men de jetkizeyin! -dedim men de Qúryshpekke qarap. - Kәkimbaydyng on jyldan bergi qylmysyn da delonyng 5-6 jyldan beri nelikten sheshilmey, basylyp qalghandyghyn da, odan bergi jana qylmystaryn da tolyq bilemin. Búl delo halyq bólimi arqyly aimaqtyq ýkimetke joldansa da bәri bir, qylmys ótkizilgen osy jerding ózine qaytyp kelip tekseriledi. Sizding maghan taqqan janaghy kinanyzdan sonda aghararmyn! -dep shyghyp jýre berdim. Aryzdyng aq qalghan bir búryshyn tauyqtyng túmsyghynsha shoqy bastaghan qyzyl qaryndash men sóilegende túqyrghan boyy toqtap qalyp edi. Jazylghan búryshtamany syzyp tastap qayta jazghanyn keyin estidim. Halyq bóliminen kýlimsirey shyqqan Qúryshpek qara tonymnyng jauyrynynan qaghyp qalyp, óte berdi. «Jaradyng bauyrym!» degeni eken: búryshtama qayta jazylghan aryzdy halyq bólimine aparsa, «shaqyrtqan uaqytymyzda kelersinder, qaytalap múqiyat tekseremiz!» dep qaytarypty. Ákimning keyingi búryshtamasa «qayta tekseruge» búrylypty.
Álgi, syltau ýshin aitylghan júmysym jóninde kabiynetine týsten keyin ýsh ret kirsem de Ákim tabylmady.
Mekemege ertenine tanerteng kelgenimde Ákim kabiynetining aldyndaghy qara taqtagha qyzmettester ýimeley, kýlisip túr eken. Men de bardym.
«Qoy auzynan shóp almas» bolsa bir jón,
Bóri auzynan qoy almas! Búghan ne em?! -

<!--pagebreak-->

Degen jarty shumaq qana óleng jazylypty. Baqaydyng jazuy ekenin men tanyp jymisam da, basqalary tanymay, maghan qarap jymiysty. «Jaghdayshylardyng barlyq syry men sipatyn eki auyz sózge sighyza qoyghan myna jarty shumaq qana ólen, semserdey sesimen qaraqyldy qaq jaryp, әdil ýkimin de shyghara qoyghanday әserlendirdi meni. «Jaraysyn, romantiygim, synshyl realizmning azuy alty qarys ókili de bolghaysyn!» degen yrazylyq oimen jymiyp edim.
- Keshe taghy bir aitysyp shyqqanyndy estip edik, әy sening sózin-au osy! -dep kýbirledi biri. Bólimime qaytyp búryla berip toqtap sóiley kettim:
- Mynany óshire kórmender, әkimder qoldanba etuge tiyisti sóz eken! Mýmkin, kimdiki ekendigin tekserip alyp qabyldar!...
Býgingi isterlik isimning tizimine ýnile otyryp, terezeden kórdim. Qyzmetine endi kelgen ýlken Ákim de, Áliyev te qara taqtagha bir-bir toqtap, әlgi ólendi jazyp ala ótti. Dosan oryndyghyna ornyghyp boldy-au degen kezde keshegi syltaulyq júmysymdy aitugha taghy kirdim. Rayynan ólenning kýshin de bayqaghym kelip edi. Qoyyn dәpterine sol ólendi qondyryp alyp qarap otyr eken. Meni kóre sala jylan kórgen kirpishe jiyryla qalghanday boldy. Kәrlengendegisinshe múrty jayylyp taramdalyp alypty. Dauyl týtken shýike búlttay әlemtapyryq shyray kórinse de syr bergisi kelmegendey, mektepting ýirenu uaqyty turaly súrauyma:
- Áliyevpen sóilesshi! -degen ghana bәseng jauappen shyghardy.
Áliyevting kabiynetine rúqsat súrap kirdim.
- Kel otyr! -dedi, stol qarsyndaghy oryndyqty núsqady. Otyra bergenimde týiedey bir súraudy qoyyp kep qaldy. - Ákimmen taghy da qarsylasyp, qatty tiygenbisin?... Keshe auyryp qalypty.
- Auyrsa keshe týsten keyin ghana auyrghan bolar. Men emes, týske sheyin el - halyq aitysyp edi, óz qylmysy týsten keyin auyrtqan bolsa kerek!
- Ol daugha sening ne qatysyng boldy?
- Men Ákimge óz júmysymmen kirip edim, -dep bastadym da aitysqan sózderdi sóilep berdim.
- Al, óz júmysyng ne edi? -dep súrady kýle týsip, óz júmysymdy bayandadym. Gazet oqu jónindegi Sәrsenning talabyn da kýle tyndap, ol jónindegi mening ornalastyruymdy qúptady.
- Myna doskidegi óleng kimdiki? -dep súrady sonan son.
- Bilmeymin.
- Jayshylyqta aityp jýretin sening sózine bek úqsaydy eken!
- Múnday bek úqsaytyn sózder әli bek kóbeyer!
- Qalaysha kóbeymek?
- Dosan әkimning qay jaqtyng qamqory ekendigin anyq kórushi kózder kóbeygen sayyn múnday ashy tilding de kóbeyetindigi sózsiz!... Osy jarty ghana shumaq ólenning ótkirligine men de qatty tandandym.
- Búl ras seniki emes pe?
- Emes ekendigi anyq, eger osyny men jazghan bolsam, jasyru emes, zor maqtanyshpen moyyndar edim. Shynshyl tilge sot pyshaghy endi óte berer me!
- Ótui endi tipti mýmkin, -dep qalyp kýlip jiberdi Áliyev. - Mәselen, Dosan әkim qazir osy isterin partiya núsqauy boyynsha istedim dep sendire alady. Sonysymen seni kompartiyagha qarsy búzghynshylyq istep jýr dep te sendire alady. Halyqty tynyshtandyra túrudyng dәl qazirgi kezeninde múnday erikti shynshyl tilding ýlken qateri bar.
- Bes jyldan beri әsirese keyingi eki jylda baylargha shynymyzdy aita jýrip-aq tynyshtandyryp, kópshiligine qyzmet istetip-aq kelgen biz ghoy. Jәbirlengenderding talabyn shetke qaghyp, jebirlerding betine opa jaghyp, búlay sýimey-aq tynyshtyq qalpyn saqtaytyn shyndyqtan jaralghan tәjiriybe bar edi ghoy bizde.
- Ha-ha-ha-ha... osy sózing de úqsamay ma doskidegi ólenge dep, - orynbasar әkim, moyynymnan qysa qoyghanday, qatty kýldi. Short tynyp kýrsinip alyp jalghastyrdy sózin. - Kompartiya ózi belgilegen jolmen ghana jýruge tabandy bolady!... Bizge óz jolyndaghy osy núsqaudy búzbaudy tapsyryp otyr.
- Búl partiya núsqauy emes, jasandy ghana oiyn siyaqty kórinedi. Mal iyeleri men burjuaziyadan aqy talap etu de búzghynshylyq bolmaq pa!
- Dosan múnyndy búzghynshylyqqa sighyza alady. Sening osy kózqarasyndy men óz iydeyamda tolyq quattaushy edim. Al, qazir ashyq quattay almaymyn. Sebebi jogharynyng núsqauy qazirshe osylay ekeni ras. Dәl qazir Dosannyng sheshimi dúrys bolyp túr. Sen de basqalargha әseri tiyetin múnday solshyl sózdi әshkere aita beruden saqtan! «Kópshilikti qútyrtushy», «búzghynshylyq qozdyrushy» atalyp qalmaghaysyn! Ásirese ziyalylargha búl jaghynan qatal qaraytyn siyaqty.
Áliyevting búl aqyly «tikensiz» shyn niyetimen meni saqtandyru ýshin aitylyp otyrghanyn týsinip, bas iyzey saldym. Osy orayda Maqpaldy tabu jónindegi talabymdy taghy bir aityp kórgim keldi:
- Qamqorlyqpen aitylghan búl kenesinizge rahmet, әkim aghay! Eshkimge múryndyq bolatyn әshkere asau sózdi sóilemey-aq qoyayyn. Biraq, újdanymdy kýndiz-týni kemirip jatqan bir dert baryn, ózinizge aityp edim ghoy... Maqpaldyng joghaluy. Sonyng qayda ekenin jasyryn ghana tekserip, ata-ana, tuys-tughandarynan súrap berudi halyq bólimine tapsyrynyzshy!
- Soghan әli qinalyp jýrmisin, әli ghashyqpysyn? -dep Áliyev taghy kýldi. - Bireuge әldeqashan qatyn bolyp ketkennen keyin ony endi ne qylmaqsyn!
- Qayda ekenin ghana bilip bersenizder, eshqanday kópshilikti qútyrtpay - búzghynshy atalmay-aq jasyryn ghana, týp-týzu ghana baryp qútqaryp әkeler edim!
- Sendey jap-jas, súlu jigitke qyz tabylmay ma!
- Tabylady ghoy, biraq, onyng jýregindey jýrek taba almaytynym anyq!
- Jýrek degen ne ol, dýniyede odan kóp nәrse joq jigitim! -dep qarqyldady orynbasar әkim. - Ol jóninen sauatsyz ekensin, qyzdardiki tausylyp qalghanday, qatynnyng jýregin qaytpeksin! Shynymdy aitayyn, eng qyzyghy әr kýni bireuine ghashyq bolu! Jýrek janarady, jýrekti janarta beruden paydalysy joq!
- Ákim aghay, sol «paydanyn» bәri ózinizben-aq ketsin! -degenimde Áliyev ózine eng únamdy bata berilgendey, rahattana kýldi. Men ótinishimdi ishkeriley qaytaladym. - Kempir bolsa da sodan basqany izderim joq! Kópten beri sýiemel bolyp, óz aghamday kórinip qalghan sizden ótinerim sol ghana!
Áliyev kýlkisin toqtatyp, oilanyp qaldy da, kýrsinip jiberdi:
- Mal iyelerin tergeu túrmaq, qazyr olargha kózding aghyn kórsetpeu tapsyrylyp otyr. «Qyzyng qayda?!» dep kim súray almaq olardan.
- Osydan tórt ay ghana búryn, ótken 9-shy aida halyq bólimi onyng әke-sheshesining jasyryn qúdalyghyn teksergenin eskerinizshi! Sonda ýkimetting rúqsat qaghazyn almay úzatsa, jazalanugha yrazy ekendigine bergen til haty bar. Halyq bólimi endi sony aparyp tergese nesi býlinbek? Feodalizmdi joidyng joly ashyldy ghoy!
- Qazir odan da uaqyttyq shektelip otyrmyz. Partiyanyng búl jónindegi núsqauy - neke zany kelmey, múny istey almaymyz!
«Ahymetjandar ólgennen song basy joq adamsha oilaytyn bolyp qalghansyzdar ma, su jýrek bolyp qalghansyzdar ma?!» dey jazdap, shamyna tiymeu jaghyn da eskere kidirdim:
- Qazirgi ýsh aimaq ahualynda búlay tartynatyn esh qanday tónkeristik sebep joq. Dosan әkimde basqaday sebep bar ghoy, al, sizding búlay boluynyzgha qatty tandanamyn.
- Jol-joryq osylay degen son, osylay bolu kerek!
- Halyq azattyq armiyasy qyzdar týgil qatyndargha qyryndamaymyz dep әndetip kelip jatqanda sonday ayaulylarymyzdy biteu jútyp qoyghandargha lәm dey almaytyn qúlgha ailanghanymyz ba! Tym bolmaghanda "besik kýieudi" qayda jibergenin súratyp berinizshi!
- Áyelderge qyryndaudan mal iyelerine «qyryndau» qiyn bolyp túrmay ma! -dep alyp, kýlkiden tiyla oilanghan Áliyev, sózin kýbirlep jalghastyrdy. - Osy baylardan súrap, tekserip, búzghynshy atalmay-aq, teksersek te endi aitpaydy olar... Ózing izdep tauyp qana alyp qashyp kelmeymisin!... Mәseleni neke erkindigine ghana sýiep, nasihattap sheshu, onay bolar edi!
- Izdep taba alsam ghoy neke erkindiginizge de jalynbas edim. Tabylmay túrmay ma!
- Solay bolsyn, taghy da izdestir! Bir orayyn tauyp súrastyrudy halyq bólimine men de aityp qoyayyn! Qazirshe tabylmasa shydap túra túruyn, bәrinen de qajet. Búl uaqyttyq qana jaghday. Múny «oyyn» desen, myna qalpynda «oyynbúzar» aiypqa úshyrap qalatyn siyaqtysyn, - dep shyghardy Áliyev.
Qantardyng qys yzghary tamyzdyng shilingirindey pysynatyp, janymdy shyjghyryp bara jatqanday, týn boyy dónbekship, kýn boyy ishimnen tyqyrshyp jýrdim. Núriyashymnan habar joq. Qystyng súrghylt kýnderi sýzip qalarday, Dosansha túqyra tymyrayyp kelip, tympiya ótip jatty. Jaraghan buraday túna qarap izdenip jýrmin. Men kýtken dau da joq, shabarmangha Kәkimbay tabylmapty. Jolaushylap ketipti desedi. Búrynghy óshtester bir-birine ónderin ashyp, ýnsiz jymiya qarasady. Kólgirlikten basqa jau da joq siyaqty. Bir alyp qol auyz bitkenning bәrin basyp alghanday jym-jyrt edi.
Bir kýni tanerteng mektep aralap qaytyp, ornyma endi otyra bergenimde Maqmút Kerim, «Shinjyang gazetinin» bir núsqasyn aldyma tastay saldy. Bas taqyrybyna qarap ýnile týskenimde, aranday ashylghan bir erkin auyz jaryq etkizdi kózimdi. Azu tisterin aqsityp feodalizm mashayyqtaryna aqyryp kep qalghanday eles berdi. Ózim qosyla aqyrghanday mereymen dauystap oqy jóneldim. Oqyghan sayyn janym kenelgendey, auzym túshyghanday, tisimning qyshuy qanghanday meyirlene oqydym:
«Sender Qúdaygha senesinder, ózderine jaqpaytyn adamnyng barlyghyn Qúdaylaryna atqyzbaq bolyp qorqytasyndar, solay emes pe mollalar?! Al, men general Uanjyn, mine aldylarynda túrmyn. Kommunispin. Eshqanday qúdaylaryna baghynbaymyn. Qane, qúdaylaryng bar bolsa, meni atqyzyndarshy, qane!... Qane!.... eshqaysylaryng atqyza almadyndar ma!... Atqyza almaysyndar, Á!... Olay bolsa tynysh jýrmegenderindi men atamyn, ... qysyp jýrinder!» -depti Shinjangha kirgen jepanjýnning bas qolbasshysy. Ólkelik partiya komiytetining birinshi sekretary. Ontýstik Shinjiandaghy barlyq din ghúlamalaryn jiyp alyp sóilegen sózi osy eken. Búl kisining sóilegen sózin estigenim de osy edi.
- Shinjangha kelgennen beri gazette jariyalanghan 1-shi sózi osy! -dep kýbirledi Mahmút Kerim. Kózim endi ashylghanday quanyshpen badyraya qaradym oghan. Qoy qara qasynyng arasyna súiyq qana súrauly lep belgisi (?!) payda bola qalghanday kirbeng qabaqpen tym bәseng jalghastyrdy sózin - shiyti myltyq ta kórsetpey berilgen Shinjianda ózdikterinen bas iyip, qol qusyryp túrghan mollalardyng jýregine osy sózden dóreki tiyetin týrpi joq shyghar! Tym keskin adam eken!
- Týrpi týgil tyrnaushy bolsa da kommunizmshilerdiki ghoy, әiteuir! -dep kýldim men. - Jalpylay emes, feodalizmge ghana qaratqan bolsa, tyrnay týssin! Qyshyghan arqamdy qasyghanday sýisindirdi!
Gazetti shiyrshyqtap ala jóneldim Áliyevting kabiynetine osy sandy gazetti orynbasar әkimning ózi de jayyp salyp oqyp otyr eken. Men qara tonymdy shúbaltyp, saldyr-kýldir kirip barghanymda kýlip jiberdi:
- Ne ýshin asyghyp kele jatqanyndy bilemin. Sen quanarlyq sóz joq.
- Feodalizmdi býiirinen qysyp qalyp, ishindegi Maqpaldyng әdemi basyn shyghara qoymady ma!
- Joq, búl jalpy sәldege-dinge tiyiskeni, qoy begine tiyiskeni emes.
- Solay bolsa da mening kishkentay qylmysyma jenildik әperetin sóz ghoy, ózi býkil jana demokratizm men tónkeristik birlik sapty búzarlyq sóz sóilep túryp, «oyyn búzghan» eseptelmese, zorlyqqa úshyrap, sorlanghan Maqpaldy izdeuimiz qanshalyq aiyp bolmaq!
- O zaman da bú zaman oiyn basqarushynyng ózi oiynúzar aiyp tartqanyn qaydan kórdin! -dep kýldi Áliyev.
- Búl, búryn kórilmegen jana zaman ghoy. Oiynbúzardy aldymen oiyn búzghan basqarushy tartatyn týzim bolmasa, zaman janalyghy da bolmaq emes qoy! Ishimizde sayrap túr, Qúday tilimizdi baylap túr, amal qansha, Darigha!

Kóregen tergeushim, Qytay tónkerisining osy batyryn osy qylmysyma pana tútpaq boluymnan ótetin nadandyq joq-aq shyghar. 18 myng ghalamnyng úly Qúdayynyng ózin qomsynyp jýrgen batyr onyng qay pendesining kóz jasyn kórmek! Tiregi shirip, ózdiginen qúlaghaly túrghan gomindannyng taghyna shyghyp alghan son-aq kózi kókke, kónili aspangha shyghyp ketpedi me! «adyrandama, soqyrym, balany basyp ketersin!» dey alatyn dәl qazir kim bar oghan! Enbekshi halyqty jendetterining oiynbúzar aiyppen týrmeleytin qúqyqqa ie boluy, onyng osynday shkteusiz naqúrystyghynyng nәtiyjesi emespe.
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5448