Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2364 0 pikir 15 Mausym, 2012 saghat 08:39

Tólegen Jýkeev: «Ábiqaev otstavkagha ketui kerek»

«Arqankergen» shekara beketinde bolghan jaghdaygha qatysty týrli boljamdar men pikirler aityluda. Biraq mәselening aq-qarasyn aiyryp, onyng mәnisin dóp basyp aitatyn túlghanyng sózi estilmeydi. Shekaragha qatysty dauly mәselening basyn ashu ýshin Janaozen.net portaly el sayasatynyng bilgiri, qazaq memlekettiligining irgetasyn qalaghan qayratkerlerding biri - Tólegen Jýkeevke habarlasty.

- Qazaqstan-Qytay shekarasynda bolghan oqighany qalay baghalar ediniz? Eki kýn boyy memleket shekarasynyng ashyq qaluyna jol berudi qalay týsinuge bolady?

«Arqankergen» shekara beketinde bolghan jaghdaygha qatysty týrli boljamdar men pikirler aityluda. Biraq mәselening aq-qarasyn aiyryp, onyng mәnisin dóp basyp aitatyn túlghanyng sózi estilmeydi. Shekaragha qatysty dauly mәselening basyn ashu ýshin Janaozen.net portaly el sayasatynyng bilgiri, qazaq memlekettiligining irgetasyn qalaghan qayratkerlerding biri - Tólegen Jýkeevke habarlasty.

- Qazaqstan-Qytay shekarasynda bolghan oqighany qalay baghalar ediniz? Eki kýn boyy memleket shekarasynyng ashyq qaluyna jol berudi qalay týsinuge bolady?

- Búl - tek qana soraqylyq emes, halqymyz ýshin ýlken tragediya. Búryn-sondy shekarada múnday oqigha bolghan emes. 14 adamdy birden qyryp tastau degen súmdyq qoy! Búl, әriyne, shekara basshylyghyndaghy basqaru sapasynyng tómendiginen jәne olardyng jauapkershiligining joqtyghynan bolghan jaghday. Bolghan jaghdaydy basshylyqtyng kesh bilui de aqylgha qonymsyz. Shekara qyzmetkerlerining tәrtibi bolady. Oghan say shekara beketi birneshe saghat sayyn bólimmen habarlasyp túruy kerek. Ózderining is-qimyly men әreketterin habarlap otyruy kerek. Habar bolmaghan jaghdayda, otryad basshylary ol aimaqqa jasaq tobyn jiberui tiyis. Kerek bolsa, tikúshaqpen jedel týrde jetip, shara qoldanuy kerek. Osynyng barlyghy da uaqytyly jasalmaghan. Endi búl qatelikti qaytalamas ýshin, oqighagha baylanysty tergeu jýrgizip jatqan shyghar. Biraq bolar is - boldy. Búl tәrtipting joqtyghyn kórsetti. Tragediyanyng oryn aluyna otryad, zastava basshylary, «Shyghys» aimaqtyq shekara qyzmetine jauap beretin azamattar, onyng basshysy Núrjan Myrzaliyev tikeley jauapty.
- Shekara qyzmeti Últtyq qauipsizdik qyzmetine qarasty ekenin bilemiz. Búl organnyng jauapkershiligin qalay baghalaysyz? Búl oqighadan keyin ÚQK basshysy Núrtay Ábyqaev otstavkagha ketui tiyis deytinder de bar. Siz qalay oilaysyz?
- Shekara qyzmetin basqaratyn Myrzaliyev te, ÚQK-ni basqaratyn Ábiqaev ta jauapty. Moralidyq túrghydan qaraghanda, demokratiyalyq elderde qaysybir organ - ministrlik bolsyn, óz salasynda múnday qatelik ketse, birden otstavkagha ketedi. Kim jauapty degen mәsele talqylanbastan, ÚQK basshysy, orynbasary, bólim basshylary júmystan ketedi. Óitkeni qanday jaghday bolsa da, júmysqa ie bola almaghan basshylyq jauapty. Moralidyq, sayasy etika negizinde bәri otstavkagha ketui mindetti edi. Sondyqtan Ábiqaev otstavkagha ketu kerek degen oidy men de qoldaymyn.

- Al shekara qyzmetining ÚQK-gha qarasty boluyna kózqarasynyz qalay? Bәlkim, shekara salasyn ÚQK basqaruyna bergen dúrys emes shyghar? Ony arnayy, bólek mekeme retinde qúrghan dúrys pa?

- Tәuelsizdikting alghashqy jyldary, 1992 jyly shekara qorghau qyzmetin qúrdyq. Al toqsanynshy jyldardyng ortasynda mening úsynysymmen shekarany qorghau memlekettik komiyteti bólek qúryldy. Sol uaqyttan bastap, komiytet ÚQK qol astynan shyghyp, tek preziydentke baghynatyn jeke organ boldy. Búl shekara qyzmetining qúzyryn keneytip, ony kýsheytu maqsatynda jasaldy.
Shekarany qorghau - memleketti qorghau degen sóz. Sol ýshin de bólek vedomstvo qúryp, búl salany barynsha kýsheytken edik. Al men qyzmetten ketkennen keyin 2-3 jyl ghana sol jýie saqtalyp, keyinnen shekara qyzmetin Qorghanys ministrligine qosty. Búl mýlde qate sheshim boldy. Sebebi qorghanys ministrligining atqaratyn funksiyasy men shekara qyzmetining funksiyasy eki týrli. Búl - tarihta bolmaghan, aqylgha qonymsyz biriktiru. Odan keyin baryp ony ÚQK qúramyna kirgizdi. Búl da dúrys emes. Memlekettik shekarany qorghau - memleket qauipsizdigining mýlde basqa salasy. Onyng óz qúzyreti, óz jauapkershiligi men memleketten bólinetin jeke budjeti bolu kerek. Sonda ghana qosalqy sala retinde emes, jeke ózi jauapkershilik alar organ bolar edi. Óz qyzmetine tiyanaqty jauap berer edi. ÚQK qúzyryna barlyq salanyng berilui dúrys emes.

- Núrtay Ábiqaev ÚQK basshylyghyna kelgeli Tarazda, Aqtóbede teraktiler boldy. Janaózen tragediyasy... endi, mine, shekarada osynday jaghday oryn aldy. Bayqasanyz, búl ister boyynsha ýnemi tergeu toby basshylyghyna tikeley jauapty ÚQK basshysy Núrtay Ábiqaev emes, Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymov taghayyndalady. Nelikten? Álde búl Ábiqaevty qorghap qaludyng tәsili me?
- Shynynda da, búl qyzyq jaghday. Aqtóbede, Tarazda, Janaózende bolghan jaghdaygha qauipsizdikke jauap beretin túlghalar emes, polisiya qyzmetkerleri jauap berdi. Al Últtyq qauipsizdik qyzmeti barlyghyn tek syrttan baqylap jýrdi. Búl - Núrtay Ábiqaevtyng jauapkershilikten jaltaruy. Ýnemi Qalmúhanbet Qasymovty algha tartyp, basqalar tasada qalady. Meninshe, búl - Qasymovtyng qateligi. Onyng aldy-artyn oilamay, rejim qorghaushysy rólinde bolghangha mәz bolyp, barlyghyna kelise berui. Qasymovtyng oilanbay aitqan sózderining biri - «Janaózendegidey jaghday qaytalansa, oq atugha búiryq beremin» degeni. Búl onyng aqylynyng dengeyin anyq kórsetti. Ministr dengeyindegi adamnyng múnday sóz aituy aqylgha syimaydy. Sebebi ministr bolghan adam ol tehnokrat dengeyinde emes, sayasatker retinde oilanuy tiyis. Ol tek qana poliysey emes, sayasatker ekenin úmytpaugha mindetti. Sondyqtan ol jas bala siyaqty preziydentke jaghynyp jýgire bermey, aldy-artyn oilanuy tiyis edi. Sayasy dengeyde oilanyp, halyqtyng ne derin de, olardyng kóz aldyndaghy beynesin de oilauy tiyis edi. Onday joghary lauazymdy adam sayasy dengeyde oilanuy tiyis. Sayasattan habary boluy kerek. Kerek bolsa, psihologiya, antropologiya men sosiologiyany mengerui tiyis. Onsyz bolmaydy. Onsyz ol jauapty ministr bola almaydy. Bilimi men biligi jetpese, moynyna onday jauapkershilikti almauy kerek.

- ÚQK-ning eshbir memleket qauipsizdigine qatysty isterding aldyn alghanyn kórmedik. Tek bolghan oqigha boyynsha tergeu jýrgizedi. Osyghan qarap, olardyng qyzmetine qarap qanday bagha beruge bolady.

- ÚQK-ni barlyghyna jauapty etuge bolmaydy. Onda biz poliyseylik memleketke ainalamyz. Desek te, Últtyq qauipsizdik qyzmeti qauipting qaydan keletinin aldan ala boljap, eskertip otyruy tiyis. Al elding ishinde Temirtauda, Jezqazghanda, Janaózende bolghan jaghdaygha jergilikti jerding basshylary jauap beredi. Biraq keybir mәselelerding dengeyi tym joghary bolady. Janaózen oqighasy kezinde eshtene bilgen joqpyz degen «Qazmúnaygazdyn», «Samúryq-Qazyna» qorynyng basshylary, birneshe ministrlik basshylary boldy. ÚQK ózderining iyerarhiyalyq jýiesimen jýrip, jogharydaghylargha habar berui kerek edi. Preziydentke bolyp jatqan jaghdaydy mәlimdep, jergilikti basshylardyng eshqanday isti qolyna alyp jatpaghanyn, onyng arty qauipti bolatynyn eskertu kerek edi. Búl olardyng tikeley mindeti. Biraq aralasu olardyng mindeti emes. ÚQK-ni ishki isterge aralastyrugha bolmaydy. Onda taza totalitarlyq memleketke ainalamyz.
- Ángimenizge kóp rahmet!
Inga IMANBAY

SARAPShY PIKIRI

Biz Tólegen Jýkeev myrzanyng «shekara qorghau qyzmetin ÚQK-ning qúzyrynan shygharu kerek» degen pikirine oray shekara әskerlerining agha ofiyserin (belgili sebepterge baylanysty aty-jónin atay almaymyz) sózge tarttyq.
«Sóz joq, shekara kýzetu qyzmeti memlekettik statusy bar derbes sala boluy kerek. Órkeniyetti әlemdegi jaghday osynday: shekara qyzmeti - memleket basshysyna tikeley baghynyshty vedomstvo, - deydi shekara әskerining polkovniygi.
Biraq bizding elde múnday derbestik juyq arada bolmaydy. Sebebi shekara qorghau qyzmeti ýlken kólemdegi kýrdeli qarjyny qajet etedi jәne qazirgi jaghdayda budjetten onday qajetti soma shekara isine tiyisinshe bólinedi. Al Últtyq qauipsizdik komiytetine búl assignoveniyanyng jartysy da bólinbeydi. Al bólingen qarjyny iygeru mәselesi qoghamnyng baqylauynan tys qalghan -qúpiya esep sanalady. Sondyqtan ÚQK-nyng lauazymdy sheneunikteri memlekettik qarjyny suday sapyrystyryp, ózara talan-tarajdyng kózine ainaldyrghan. Mәselen, basqa shyghyndy aitpaghanda, eldegi on bes myng shaqyrymgha juyq shekaradaghy «KSP» -ny (kontrolino-sledovaya polosa) әrbir nóser jauynnan keyin janartyp, jyrtyp otyru kerek. Al ony eki nóserde jyrttyng ba, joq әlde aiyna bir ret jyrttyng ba - ony kim zerttep, bilip jatyr.
Onyng ýstine ÚQK basshylyghy preziydentke «biz el qauipsizdigin keshendi qamtamasyz etu ýshin, shekara әskeri bizding qúramda boluy kerek» dep, ýnemi teris aqparat beretin siyaqty. Al ol «qauipsizdiktin» qúramyna oppozisiyamen kýres sharalary kiretin bolghandyqtan, preziydent óz mýddesine say jaqtyng sózine qúlaq asady. Aynalyp kelgende, «memlekettik qauipsizdik» degen jeleumen shekaranyng qalyng qarjysyna «chekister» múrttaryn matyryp qoyghan».

Týpnúsqadaghy taqyryp: Shekara qorghau qyzmetin
«KONTORANYN» QÚZYRYNAN
shygharu kerek

«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 25 (153) 13 mausym 2012 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5449