Baghdat QOJAHMETOV: DLINNOVTYNG JÚMYSTAN KETUI ChELAHTYNG MÁSELESINE ESh QATYSY JOQ
Baghdat QOJAHMETOV, 31-arnanyng bas diyrektory:
«Arqankergen» shekara beketindegi oqigha jayly qoghamdyq pikir ekige jarylyp túr. Prokuratura taratqan «Vladimir Chelah óz әriptesterin óltirdi» degen resmy mәlimetke bireu sense, bireu senbeydi. Aydyng kýnning amanynda on bes azamatymyz oqqa úshqan oqigha jayly әngimege 31-arnanyng aty da abaysyzda aralasyp ketti. «Informburonyn» orystildi núsqasynyng jurnaliysi Vladislav Dlinnov: «Efirden ótirik sóilep, shekarashy óz qyzmettesterin óltirgenin «moyyndady» dep aitudan bas tartamyn», - dep júmystan óz erkimen ketipti» degen aqparat búrq ete qaldy. Songhy kýnderi ghalamtorda kóp talqylanghan taqyryptyng biri osy. Tipti keybir sayttar Dlinnovtan «patriot», «geroy» jasap ta jiberdi. Mәselening anyq-qanyghyn biluge 31-arnanyng bas diyrektory Baghdat Qojahmetovke habarlastyq. «Arqankergendegi» jaghdaydy halyqqa jetkizude nendey kemshilikter oryn aldy? Kópting kónilin kýpti etken osy oqighany júrtqa jetkizude jurnalisterding kәsiby әleueti qanshalyqty jetip jatyr? Osy jóninde de әngime órbittik.
- Baghdat Bolatjanúly, jurnalist Dlinnovtyng «Chelah óz qarulastaryn óltirdi» degen qúzyrly organdardyng mәlimdemesin oqudan bas tartqany ras pa? Ol júmystan osy jaghdaygha baylanysty ketti me?
Baghdat QOJAHMETOV, 31-arnanyng bas diyrektory:
«Arqankergen» shekara beketindegi oqigha jayly qoghamdyq pikir ekige jarylyp túr. Prokuratura taratqan «Vladimir Chelah óz әriptesterin óltirdi» degen resmy mәlimetke bireu sense, bireu senbeydi. Aydyng kýnning amanynda on bes azamatymyz oqqa úshqan oqigha jayly әngimege 31-arnanyng aty da abaysyzda aralasyp ketti. «Informburonyn» orystildi núsqasynyng jurnaliysi Vladislav Dlinnov: «Efirden ótirik sóilep, shekarashy óz qyzmettesterin óltirgenin «moyyndady» dep aitudan bas tartamyn», - dep júmystan óz erkimen ketipti» degen aqparat búrq ete qaldy. Songhy kýnderi ghalamtorda kóp talqylanghan taqyryptyng biri osy. Tipti keybir sayttar Dlinnovtan «patriot», «geroy» jasap ta jiberdi. Mәselening anyq-qanyghyn biluge 31-arnanyng bas diyrektory Baghdat Qojahmetovke habarlastyq. «Arqankergendegi» jaghdaydy halyqqa jetkizude nendey kemshilikter oryn aldy? Kópting kónilin kýpti etken osy oqighany júrtqa jetkizude jurnalisterding kәsiby әleueti qanshalyqty jetip jatyr? Osy jóninde de әngime órbittik.
- Baghdat Bolatjanúly, jurnalist Dlinnovtyng «Chelah óz qarulastaryn óltirdi» degen qúzyrly organdardyng mәlimdemesin oqudan bas tartqany ras pa? Ol júmystan osy jaghdaygha baylanysty ketti me?
- Dlinnovtyng jasaghan is-әreketi tanqalarlyqtay. Migha kirip-shyqpaytyn tirlik jasady. Kóp nәrseni týsinbey qaldyq. Nege deseniz, «Arqankergen» jayly mәlimdeme taraghan kezde, Dlinnovtyng júmys aptasy emes bolatyn. Búl - bir. Ekinshiden, oghan «Arqankergen» jayly sujet jasa nemese janalyqtardy jýrgizgende osy mәlimdemeni oqy dep, eshkim tapsyrma bermegen. Dlinnov mýlde basqa taqyryppen júmys istep jýrgen. Efir jýrgizu kezegi eki aptadan song 18-mausymda bolatyn. Biraq ol ayaq-asty óz erkimen ótinish jazyp, júmystan shyghamyn dep ketip qalypty. Júmystan ketken kýni týngi saghat birde twitter-ge «Efirden ótirik aitudan bas tarttym» degen pikirin jazyp, «Múny oqysandar jurnalist emessinder» degen maghynada әriptesterine habarlama jibergen. Ertesi kýni tanerteng saghat ondar shamasynda Dlinnovtyng twitter-degi pikirin oqyghan aqparat qúraldary soghan silteme jasap, janalyq jasaydy. Múny, әriyne, orystildi aqparat qúraldary, Reseyding keybir sayttary lezde ilip әketti. Aqparat shyqqan kýni dereu Dlinnovqa habarlastyq: «Shekarashylar jayly aqparatty eshkim saghan oqy degen joq qoy. Tipti efirge shyghatyn kýning de emes. Múnyng ne?», - dedik. Ol jauap bermey, ýndemey qútyldy. Sol oqighanyng aldynda ghana Dlinnov «men júldyzbyn» degendey әngime aitypty. Ózin júldyz sanap, keremet kóretin jurnalister alysqa barmaydy. Taghy bir qyzyghy, 14-aqpan kýni efir jýrgizip otyryp, әriptesinen: «Áulie Valentin kýnin músylmandar nege toylamaydy?», - dep súrap, taldyra jazdaghan. «Meyramdy músylmandardyng emes, hristiandardyng meyramy», - dep týsindirgen әriptesine: «Músylmandar merekede bir-birine syilaytyn ashyq hat alugha aqshasyn qimaytyn shyghar, endeshe», - dep kemsitken. Onysy ýshin Dlinnovtan týsinikteme alyp, sógis jariyalaghanmyn. Onyng kózqarasy qyzyq jalpy. Almatyny Alma-Ata dep ataghysy da keledi. Múny aitpay-aq qoygha da bolar edi, Dlinnov jas bala ghoy. «Atyng shyqpasa jer órtenin» kerin keltirdi. Aty shyghyp jýrgen jerinen «jerdi órteytin» ótirik aityp, ataghyn shygharghysy keldi. Onday «júldyzdardyn» talayyn kórgenbiz. Kelesi kýni onyng ótinishine qol qoyyp, júmystan bosattym. Óitkeni, bizge «júldyzdardyn» qajeti shamaly.
- Kezinde siz IIM-ning baspasóz ortalyghyn basqardynyz. Aty-shuly «Núrbank isi» men Rahat Áliyevting qylmysy jayly aqparatty halyq sizding auzynyzdan estiytin. Osynday dauly, shuly mәselelerdi halyqqa qalay jetkizu kerek? «Arqankergen» oqighasy jayly aqparatqa biraz adamnyng dýdәmal oida bolyp otyrghany ras. Sizding búrynghy, qazirgi júmysynyz bar, qay saladan bolsyn tәjiriybeniz jetkilikti. Shekarashylardy ajal qúshtyrghan oqighany jetkizude jurnalisterding izdenisi, kәsiby әleueti qanshalyqty kórindi?
- Eng bastysy, kez kelgen aqparatty operativti týrde jetkizu kerek. Qoghammen baylanystyng basty erejesi aqparatty jyldam әri tez beru, aqparatty jasyrmau. Aqparat jetkilikti mólsherde bolmasa, qoghamnyng pikiri san-saqqa jýgiredi. Ártýrli әngimeler jýredi. Alghashqy taraghan mәlimet dúrys bolmay shyqqan kýnde, odan halyqtyng oiyn búru qiyngha týsedi. Eng birinshi aitylghan aqparat adamnyng esinde qalady da, kelesi kýni kelip qosylghan mәlimetter oghan qosylghan «súiyqtyq» syndy әserde qalady. Sondyqtan jogharydaghyday qiyn jaghdayda eng birinshi aqparatty jyldam әri tolyq jetkizu qajet. Sonda halyq arasynda ekiúshty pikir tumas edi. Biz «Informburoda» barlyq tarapty teng sóiletuge tyrysyp jatyrmyz.
- «Arqankergenge» baylanysty әskery salagha qatysy joq, tipti tapansha ústap kórmegen adamdar da pikir bildirude. Tipti jurnalister kóripkel ekstrasensterge de jýgindi. Búghan ne deysiz?
- Memlekettik organnan nemese oqighagha qatysy bar adamdardan jauap jetkiliksiz bolsa, sol súraqtyng tónireginde jurnalist timiskilep izdenui qajet. Oqighagha qatysty qúzyrly organdar jetkilikti aqparat bermegen song jurnalister kóripkelderge, siz aityp otyrghanday adamdargha jýginip jatyr. Janalyqtar qyzmetinde jýrgen tilshilerding osy oqighany jetkizudegi sheberligine, kәsibiyligine qatysty aitar bolsam, bizde tehnikalyq mýmkindikter qolbaylau boluda. Shetelde bolghan bolsa, BBC, CNN syndy arnalardyng qyzmeti ózining tikúshaghyna otyra salyp, oqigha bolghan jerdi týgeldey kózben kórip, oqigha ornynan tikeley reportaj jasaydy. Qazaqstanda jekemenshik telearnalardy bylay qoyghanda, memlekettik arnalardyng da múnday mýmkindigi joq. Qolynda zamanauy tehnikalyq qúraly bolmaghasyn, telejurnalisterding әleueti shamaly. Shekarashylardyng habaryn estigen boyda tilshimiz Irina Sovetjanqyzyn jiberdik. «Arqankergen» aqparat qúraldarynan eng birinshi bolyp jetti. Biraq eng songhy shekara beketi jýz shaqyrym jerde, tauda eken. Oghan tikúshaqpen ne atpen ghana barugha bolady. Tilshimizding qoly jetpedi.
- Jurnalistikadaghy kәsibiylik turaly sóz etkende, «qazaqtildi jurnalisterding dengeyi, shama-sharqy orystildi әriptesterinen tómen» degen syn aitylyp qalady. Siz eki tilde birdey habar jýrgizgen, eki tildi birdey mengergen mamansyz. Osyghan kózqarasynyz qanday?
- «Qazaqtildi jurnalisterding dengeyi orystildi әriptesterinen tómen» degenge kelispeymin. Janalyqtyng qazaqsha da, oryssha da núsqasyn tyndasanyz, ekeuinen eki týrli әser alasyz. Basqa telearnalardy aitpaghanda, bizding «Informburoda» qazaq tilindegi aqparat orys tilinen әldeqayda ozyq. Arnamyzdaghy týrik serialdarynyng kórermender ýlesi búghan deyin «Informburony» qaraytyndardan әldeqayda kóp bolatyn. Songhy jarty jylda, әsirese «Informburonyn» qazaqsha núsqasynyng ýlesi ósti. Janalyq tyndaytyndardyng sany halyqtyng tayly-tayaghy qalmay kórip jatqan «Fatmagýl» serialynan da asty. Búl qazaq jurnalisterining janalyq jetkizudegi kәsiby dengeyining joghary dәrejege kóterilgenining belgisi. Eki tildi mengergen mamansyz dep әdeyi súrap otyrsyz ghoy, orys nemese nemis tilinde sol últtyng óz ókilinen artyq habar jasay almaysyn. Qazaq tilin qanshalyqty jetik mengergen orys jurnaliysi bolsa da solay. Meninshe, qazaqtildi jurnalisterge kóbirek nazar audaryp, kónil búru kerek. Óitkeni, qazaq tilin biletin azamattardyng sany sol jurnalisterding jasaghan әrbir habary, jazghan maqalasy arqyly artady. Qazaqtildi BAQ kóbeygen sayyn qazaqtildiler kóbeyedi.
- Búryndary qazaqsha baghdarlamalardyng reytingi, kórsetilim ýlesi oryssha habarlardan tómen dep kórsetip jýrgen «TNS GALLUP MEDIA» kompaniyasynyng zerteulerining dúrys emes ekenin aityp, qazaqsha baghdarlamalardyng kósegesi sol qoldan jasalghan reytingting tómendiginen kógermey otyrghanymen de týsindirushi ediniz. Arnanyng qazirgi ahualy qalay? Qazaqsha habarlardyng hali ne kýide?
- Songhy bir aidyng ishinde ózgerister payda boldy. «Qazaqsha konsert» pen «Informburony» kóretinderding ýlesi týrik serialdarynan asyp ketti. Kórermenderding sany birshama kóbeydi. Kezindegi bizding janayqayymyzdy kompaniya basshylyghy eskerip, zertteuge qatysatyn panelidegi qazaq kórermenderding sanyn arttyrdy-au deymin.
- Arna basshylyghyna kelgende 31-arnany qazaqylandyrugha bar kýshimdi salamyn dep ediniz. Alayda, qazaqsha oiyn-sauyqtyq baghdarlamalar kórgenimiz bolmasa, bir kezdegi «Pikir alany» syndy salmaghy bar baghdarlamalar, qoghamdyq-sayasy tok-shoular joq. Nege?
- Arnany qazaqshalauda ózim oilaghan maqsatqa әli jetken joqpyn. Uaqyt jaghynan alghanda múnday telearna ýshin meniki óte az merzim ghoy. Biraz júmys isteuimiz kerek. Siz aitqan qoghamdyq-sayasy baghdarlamalardyng joq bolu sebebi, 31-arna osydan tórt jyl búryn óz baghytyn oiyn-sauyqtyq konsepsiyagha ózgertip qoyghan. Bizding arna - serial, mulitfilim, әzil-syqaq, shou baghdarlamalardy býkil otbasymen otyryp kóretin arna. Sondyqtan «Informburodan» basqa salmaghy bar habarlar joq ekeni ras. Óz konsepsiyamyzgha baylanysty, ony kemshilik dep esepteuge bolmas. Ekinshiden, qúlashty kenge jangha jobalardyng azdyghy da әser etip otyr. Kózdegen jobalarymyzdy joghary dengeyde alyp shyghatyn mamandar әl-әzirge dayyn emes. Qazir negizinen kadr mәselesine kóbirek kýsh salyp, maman dayyndaudamyz.
Súhbattasqan - Qarlygha IBRAGIMOVA
«Halyq sózi»