Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2683 0 pikir 18 Mausym, 2012 saghat 08:22

Dyng Shiyau piyn. Izabasarlardy úqyptylyqpen tandau kerek

(Búl - Dyng Shiyau piynning ortalyqtaghy partiya, ýkimet, әskery organdardyng orynbasar ministr dәrejeden joghary kadrlar mәjilisinde sóilegen sózinen. 02.11.1979j)

Kadrlardyng túrmystyq iygiligi mәselesin sheshude aldymen joghary dәrejeli kadrlardan bastaugha tura keledi. Al izbasarlardy tandau isi joghary dәrejeli kadrlarmen tipti de qatysty.

(Búl - Dyng Shiyau piynning ortalyqtaghy partiya, ýkimet, әskery organdardyng orynbasar ministr dәrejeden joghary kadrlar mәjilisinde sóilegen sózinen. 02.11.1979j)

Kadrlardyng túrmystyq iygiligi mәselesin sheshude aldymen joghary dәrejeli kadrlardan bastaugha tura keledi. Al izbasarlardy tandau isi joghary dәrejeli kadrlarmen tipti de qatysty.

Qazir elimiz tap bolyp otyrghan keleli mәsele, tórtti osy zamandandyrudaghy ústanym, men baghyttyng dúrys-búrystyghy emes, osy ústanym men baghytty jýzege asyratyn qabylettilerding tapshylyghy bolyp otyr. Dýniyedegi bar isti adam isteytini, bir top qabylettiler bolmayynsha, isimiz tabysqa jete almaytyny aidan-ashyq qaghida. Sondyqtan tórtti osy zamandandyrda biz bir top jaramdy qabylettilerdi jedel tәrbiyelep jәne tandap shyghuymyz kerek. Búl - jana taqyryp. Sonday-aq saqa joldastar men joghary dәrejeli kadrlargha jýktelgen mindet. Búl mindet, atap aitqanda, izbasarlardy úqyptylyqpen tandau bolyp tabylady. Saqa kadrlardyng kóbi 60 jas mólsherindegi adamdar. 60-tan asqandary kóbirek bolsa kerek. Olardyng qalay da zeyin-quaty qaytyp qaldy. Áytpese, keybir joldastardyng isti ýilerinde isteytinderi qalay? 8 saghattyq júmysty kensede otyryp istemeytinderi qalay? Osy otyrghan joldastarymyzdyng ishinde kensede segiz saghat otyra alatyndary shynynda bar. Olardyng teng jartysyn ústaytyndyghyna kýmәndanamyn. Saqa joldastarymyzdyng tәjiriybesi mol. Alayda, olar zeyin-quat jaghynda ózderin shamalay bilgenderi jón. Men ózimdi alyp aitsam, zeyin-quatym ótkendegiden kóp nasharlap ketti. Bir kýnde týsten búrynghy, týsten keyingi qimyldaryma qatynasa alamyn. Keshte taghy da qatynasugha shamam kelmeytindey túrady. Búl - tabighat zany. Oghan amal joq. «Tórttik tóbe» talqandalghannan beri biz saqa joldastardy art-artynan qaytaryp әkeldik. Onyng ýstine, olardyng búrynghy mindetterin negizinen qalpyna keltirdik nemese olargha әuelgisimen shamalas mindet jýktedik. Sóitip, bizding kadrlarymyz kóbeye týsti. Saqa joldastardy qaytaryp әkelu әbden qajetti, tótenshe dúrys boldy. Qazir biz tap bolyp otyrghan mәsele - tepse temir ýzetin jas, bilimi bar bir top kadrdyng tapshylyghy. Osynday kadyrlar bolmayynsha, tórtti osy zamandandyru iske aspaydy. Izbasarlardy tandau syndy osy isti sozbaqtatugha bolmaytyndyghyn bizding saqa kadrlarymyz sergektikpen kóre bilu kerek. Olay bolmaghanda, bizding tórtti osy zamandandyru degenimiz bos sóz bolyp qalady. Meninshe, joldastardyng barlyghy da búl kóp shyndyqty estigen de, kórgen de bolu kerek. Izbasardy úqyptylyqpen tandau saqa kadrlarymyzdyng mindeti bolyp tabylady. Men tayauda syrt oryndargha baryp keldim. Sonda jol boyy әngimemiz osy mәsele jóninde boldy. Osy ret Ie Jia niying joldas memleket merekesinde sóilegen sózinde osy mәselege toqtaldy. Búl isti saqa joldastar men joghary dәrejeli kadrlardyng ózderi isteuleri, tekserip-zertteu jýrgizuleri, basqalarmen әngimelesuleri, búqaradan pikir alulary, oryn beruge әzirlenuleri kerek. Qazir saqa joldastar men joghary dәrejeli kadyrlardyng qay-qaysysynyng da kommunistik ólshem men kadrlyq ólshemge tolatyn-tolmaytyndyghy olardyng jaramdy izbasarlardy úqyptylyqpen tanday alghan-almaghandyghyna qaralady. Biz әr dәrejeli basshylyq alqanyng (jýieden partiya alqalarynyn) birinshi, ekinshi, ýshinshi bastyqtaryn ýsh-tórt jyl ishinde retke salyp, ornalastyryp boludy talap etemiz. Jogharyraq dәrejeli organdar aldymen jasyraq joldastardy ekinshi, ýshinshi bastyqtyqqa ynghaylastyrsa bolady. Saqa joldastar ornyn saqtap, birinshi bastyq bola túrsyn. Tómen dәrejeli organdar jaqsy jastardy birinshi bastyq etip kótere alatyn bolsa, tikeley tandasa boldy. Eger biz ýsh-tórt jyl ishinde joghary oryndardan tómengi oryndargha deyin osy mәseleni sheshe almaytyn bolsaq, keleshekte tipti qinalamyz. Biz jastar jóninde naqty taldau jasauymyz kerek: «tórttik tóbenin» idiyalyq jýiesining uyna qatty ulanghan az sandy jastar kýni býginge deyin rayynan qaytpay otyr. Biz múndaylardy izbasarlyqqa әste tandamauymyz kerek. Eger biz qazir osy mәselege nazar audarmaytyn bolsaq, keleshekte bizding kózimiz júmylghanda nemese júmysqa jaraudan qalghanymyzda osynday bir top adam ornymyzgha shyghyp alady da, partiyamyzgha, memleketimizge pәle-qaza tóndiredi. Qazir biz Lin Biyau men «tórttik tóbe» jyn oinaqqa basqan kezdegi qyruar delolardy aqtadyq emes pe? Eger biz osy adamdargha oryn berip, úqyq ústatatyn bolsaq, olar qaytadan audaryp tastaydy.

Qazir bizding izbasarlar tandauymyzgha tamasha jaghday tuyldy. Yaghni, adamdardyng sayasy bet-beynesi aiqyndaldy. Ie Jia niying joldas memleket merekesinde sóilegen sózinde mynaday ýsh ólshemdi ortagha qoydy: birinshiden, partiyanyng sayasy ústanymy men iydeyalyq ústanymyn batyl jaqtau. Ekinshiden, qaltqysyz bolu, zan-tәrtipke qatang baghynu, pariyalylyqqa tabandy bolu, topshyldyqty týp-tamyrymen joi. Ýshinshiden, kýshti tónkeristik iskerlik, sayasy jauapkershilik, júmystyng ýdesinen shygha alatyn kәsiptik qabilet bolu. Múnan tys, zeyin-quat jaghynan alghanda, taban aumay segiz saghattyq qyzmet istey alu-almaugha sәl qaraugha әste bolmaydy.  tórtti osy zamandandyratyn atoyshylarda mamandyq bilim, qayrat, zeyin-quat bolmasa bolmaydy. Óreli oiyng bolghanmen, zeyin-quatyng bolmasa, onda qyzmetti oidaghyday istey aluyng qiyngha soghady. Biz izbasarlardy úqyptylyqpen tandaudyng srategiyalyq mәsele ekenin, partiyamyzdyn, memleketimizding úzaq bolashaqtyq mýddesimen qatysty iri mәsele ekenin jete týsinuimiz kerek. Eger biz ýsh-tórt jyl ishinde osy mәseleni sheship ketpesek, onda on jyldan keyin ne bolaryn kim bilsin! Elimizdin, halqymyzdyn, partiyamyzdyng qamyn oilauymyz kerek qoy! Múnyng týbirli sipat alatyn mәsele ekenin eskeru kerek. Bizde dúrys iydeyalyq ústanym, dúrys sayasy ústanym bolghanymen, eger úiymdyq mәseleni oidaghyday sheshpesek, onda dúrys sayasy ústanymnyng atqaryluyn qamtamasyzdandyra almay, partiya men halyq aldynda jerge qarap qalamyz.

Joghary dәrejeli kadrlarymyz jogharydaghy ýsh shartqa tolatyn kadrlardy óz qoldarymen izbasarlyqqa tandap kóterui kerek. Búl isti aldymen óz kókeyimizge qondyruymyz, belsendilikpen, yryqtylyqpen isteuimiz kerek. Jalang Ortalyq komiytetting úiymdastyru bólimine ghana sýienuge bolmaydy. Óitkeni olar әr sala, әr kәsipti bilmeydi. Kadr bitkenning bәrimen tanys boluy da mýmkin emes. Izbasarlardy neghúrlym tez tandaghanymyz abzal. Qazir bizding qyzmetimizdegi tayanyshtardyng kóbi qyryq jas shamasyndaghy adamdar. Otyz jas shamasyndaghy tayanyshtar әli de tym az bolyp otyr. Biz osy tayanyshtardy batyldyqpen kótergenimiz jón. Sizderdi aitsaq, ótkende keleli mindette bolghan kezderinizde jas edinizder. Tipti korpus bastyghy bolghan kezderinizde nebary 20 neshe jasta edinizder. Endeshe qazirgi jastardyng sol kezdegi jastardan mighula bolghany ma? Olay emes. Bizding býrkep alghandyghymyzdan, stajgha qaraytyn jaman әdetting saldarynan jastar kóterile almay qaldy. Basshylyq oryngha otyrudan búryn jaramaytynday kóringen kóptegen joldastar ósirilip edi, kómek kórsetuimizben-aq iske jarap ketti emes pe.

Armiyamyzdyng joghary dәrejeli organdaryna, aitalyq, iri әskery rayondargha da jasyraq kadrlardy tandap qon kerek. Degenmen armiyanyng ózindik ereksheligi bolady. Sondyqtan, armiyadaghy kadrlar әli de satylar boyynsha kóterilgeni jón. Solay da kóne shenberdi talqandau qajet. Jergilikti oryndar armiyagha úqsamaydy. Kәsiporyndar da armiyagha úqsamaydy. Mektepter, ghylmiy-zertteu oryndary armiyagha tipti de úqsamaydy. Osy oryndarda qabilettilerdi kótergende dәreje attasa da bolady. Bizding ólkelik, tóte qarasty qalalyq, avtonomiyaly rayondyq partkomdarymyz da birshama jasyraq kadrlardan bir-ekeuin ósirgen boldy. Al, jas dep otyrghanymyzdyng ózi de qyryq jastan asqan, elu jas shamasyndaghylar. Onyng ýstine olardyng attary qashan da tizimning sonynda jýredi. Múnyng ózi shenberding tolyq talqandalmaghanyn týsindiredi. Osy bir mәsele, atap aitqanda, basshylyq alqanyng mýsheleri tym kóp. Bir partkomnyng túraqty komiytetinde 15-16, 17-18 tipti odan da kóp adam bar. Endi biz jasyraq, tebindirek joldastardy úqyptylyqpen tandap alyp, orta, tómen dәrejeli basshy organdardyng birinshi, ekinshi, ýshinshi bastyqtyghyna, joghary dәrejeli organdardyng ekinshi, ýshinshi bastyqtyghyna kóteruimiz kerek. Onyng ber jaghynda, eki-ýsh jyldan nemese tórt-bes jyldan keyin solardy birinshi bastyqtyqqa kóteruge dayyndala bergenimiz jón. Eger, qate tandansa, auystyryp jibermeymiz be, oghan da ýlgiremiz.

Mektepter men ghylmy zertteu oryndarynda  qabilettilerdi  jetildiru, tandap ósiru mәselesi turaly men keshe Júngo ghylym akedemiyasy qúrylghandyghynyng otyz jyldyghyn atap ótu mәjilisinde sóilegen sózimde ghylymy ataq beru týzimin ornatu, ghylmy jәne tehnikalyq qyzmet ataghyn berudi de jolgha qoi kerek dedim. Qazir birneshe jas ghalymnyng el ishinde de, halqarada da ataghy shyghyp jýr, olardy professorlyqqa, zertteushige kótermeytinimiz nelikten? Ghylym jaghynda jasampazdyghy, enbegi bolady eken, onda olargha tiyisti ghylymy qyzmet ataghyn beru kerek. Búl jaqtarda stajgha qaraugha bolmaydy. Zavodtarda qashan da kәsiptik qabileti jәne basqaru qabileti jogharyraq adamdar ghana zavod bastyqtyghyna saylanady. Olardyng jolynyn, jasynyng ýlken-kishiligimen sanasyp otyrugha bolmaydy. Sizderge myna bir jaghdaydy aita keteyin, seh bastyqtary men kezek-gruppa bastyqtaryn saylau syndy biz jasaghan osy týzimdi keybir oryndar synaq retinde jýrgizgen edi, óte jaqsy ónim berdi. Bastysy, kәsiporyndardy oidaghyday basqaru men júmysshylardyng tól mýddesi úshtastyryldy. Júmysshylar demokratiyalyq jolmen saylaghanda, kәsiporyndardy oidaghyday basqara alady dep tanyghan adamdaryn ghana saylady. Olay isteytin sebebi, kәsiporyndar jaqsy basqarylsa, júmysshylargha syilyq aqsha beriledi, memleketke qosatyn ýlesi de kóp bolady. Qazir seh bastyghy men kezek-gruppalardyng bastyghyn saylau mәselesi ghana sheshildi. Keleshekte zavod bastyqtaryn, mengerushilerdi kalay tandau kerek, ony jaqsyraq zertteuge tura keledi.

Qorytyp aitqanda, qabiletilerdi jetildirudi, tandaudy myqty ústaghanda ghana tórtti osy zamandandyru isin oidaghyday jolgha qoya alamyz. ...Qazir enbek aqyny tómenirek belgilesek te bolady. Degenmen, tym tómen bolsa da bolmaydy, tengermeshildik istemeuimiz, tay qazannan tamaqtanudy jolgha qoymauymyz kerek. Zertteu oryndarynda qalauly zertteushilerding enbekaqysy sol orynnyng bastyghynyng enbekaqysynan joghary bolsa da bolady. Mektepterde de jaqsy professorlardyng enbekaqysy mektep mengerushisining enbekaqysynan joghary bolsa da bolady. Osylay istegende ghana algha basugha shabyttandyrugha bolady. Qabilettiler jetisip shyghady. Biz týzim ornatqanda mamandyq bilimi bar, jas, tebindi adamdardy óz iskerligin sәulelendire alatyn qyzmet ornyna qoy týzimin ornatamyz. Búl arada men mynany da aita keteyin, ghalymdargha әdettegi jaghdayda әkimshilik ister arqyly kedergilik jasamau, qayta olardyng negizgi zeyin-quatyn shoghyrlandyryp, kәsiptik zertteu júmysymen oidaghyday shúghyldanugha mýmkindikting barynsha jaghday jaratyp beru kerek.

Biz orta jastaghy kadrlardy tandap ósiruge erekshe nazar audaruymyz kerek. Endi bes jyl ótkennen keyin uniyversiytet bitirgen studentter arasynan jas shamalary otyzdan tómen bir top qabilettiler shyghuy mýmkin, osynday adamdardy ósiruge nazar audaruymyz kerek. Biraq, qazirgi jaghdaydan alghanda, basty týiindi orta jastaghy kadrlardy tandaugha qoya túryp, olardyng arasyndaghy jogharydaghy ýsh shartqa tolymdy adamdardy izbasarlyqqa kótersek bolady. Saqa joldastar oryn beru kerek. Biz kóne sýrdekti shiyrlamay, bolashaq jýz jyldyq iri isti kókeyde ústap, qabilettilerdi dәreje attatyp, kóteruimiz kerek. Jýz jyldyq iri isti bylay qoya túrghanda da, on jyldyq iri isti aldyn ala oilastyru kerek qoy. Men 1975 jyly búl mәsele jóninde oilanghan edim. Ol kezde tóragha Mau Zy dúng ortalyq komiytetting qyzmetin maghan basqartqan bolatyn. Sonda Uang huyn Shanhaygha baryp, basqalargha on jyldan keyin kóre jatarmyz depti.  Men sol kezde-aq múny Ly Shiyannan joldasqa aityp, on jyldan keyin biz qanday kýige týsemiz? Jas jaghynan alsaq ta biz olardy basyp týse almaymyz ghoy!-degen edim. Osy otyrghan joldastar da olardy basyp týse almas edi. Eger keleshekte «Tórttik tóbenin» iydeyalyq jýiesindegi adamdar úqyq iyeleytin bolsa, sizder de olardy basyp týse almaysyzdar. Sizder endi qansha jasaymyn deysizder? Kózderiniz tiri bolghan kýnde de milarynyz kerekten qalady. Búl - tabighat zany!

Biz kapitalistik qoghamdy jaman deymiz, biraq ol qabilettilerdi bayqau, istetu jaqtarynda tótenshe batyl. Stajgha qaramay, jaramdy adamdy istetu - kapitalistik qoghamnyng bir ereksheligi. Múny olar oryndy dep sanaydy. Osy jaghynan alghanda, bizding kadr tandau týzimimiz mesheu qalghan týzim. Stajgha qaraudyng ózi de bir týrli әdet kýsh, bir týrli mesheu әdet kýsh.

Kadrlar, qabilettiler dәl qalaghanymyzday tandalsa, bizding isimizden zor ýmit kýtuge bolady. Múnyng sebebi óte aiqyn, tek dúrys idiyalyq ústanym men sayasy ústanymnyn, tórtti osy zamandandyru nysanasynyng ghana belgilenui jetkiliksizdik etedi. Ony isteytin adam bolu kerek. Kim isteydi? Áyteuir, biz sekildi kensede otyryp alyp, belgi salumen is bitpeydi. Búdan ýmit joq. Qazir naghyz bel sheship istep otyrghandar, ainalyp kelgende, sol jastar. Endeshe, olardy basshylyq oryngha kóteruge nege bolmaydy?  Keybireuler olardy shanyraqqa tireu bola almaydy deydi. Tireu bola almay jatsa, demep jibermeysing be. Qazir «Búthanalar» tym kóbeyip ketti. Ýkimetke qarasty ministrliktin, komiytetting osynday kóp bolghany oryndy ma? Ministrliktin, komiytetting qol astynda sonshama kóp mengerme, mekeme qúrudyng qajeti bar ma? Armiyanyng osynday kóp әsker týrine bólinuding keregi qansha? Layyqty reforma jasaugha bola ma? - degen mәselelerdi tayaudan beri oilastyryp jatyrmyz. Meninshe, bizding jergilikti basshy organdarymyz ben armiyanyng qolbasshy organdaryn osynday kóbeytu, osynday dalitu jaramaydy-aq. Qazir bizde tóreshildiktin, tóreshildik qúrylymnyn, tóreshildik týzimning orasan zor ziyan salyp otyrghanyn barlyq jerden kóruge bolady. Qazir «Búthanalar» tym kóp. «Búthanalar da» «búrhandar da» óte kóp. Saqa joldastar qozghalmaghandyqtan, jastar shygha almay otyr. Sondyqtan biz qazirgi kadrlar qyzmeti týzimine reforma jasap, jas kadrlardy kóteruge tiyimdi týzim ornatuymyz kerek.

Birneshe jyldyng aldynda men aqylshylyq týzimdi ornatudy ortagha qoyghan edim, biraq ol tolyq iske asqany joq. Kóp adamdardyng aqylshy bolghysy kelmeydi. Qazirgi jaghdaygha qaraghanda, mәseleni shyn mәninde sheshu ýshin jalang aqylshylyq týzimge sýienuge bolmaydy, manyzdysy zeynetke shyghu týzimin ornatu kerek eken. Búl mәsele bizding qay-qaysymyzben de tyghyz baylanysty. Joldastar, jaqsyraq oilap kórinizder. Osy týzimdi ornatpaghanda, qúrlymymyzdyng daliyp ketu, júmystan adam kóp bolu jәiiti, sonday-aq jastardyng órley almau mәselesi sheshilmeydi. Zeynetke shyghu týzimi ornatylyp, әrqaysy taraudaghy, әr dәrejeli qyzmettegi kadrlardyng zeynetke shyghatyn jasy belgilengende, barlyq adam ózining qay jyly zeynetke shyghatynyn biletin bolady. «Mәdeniyet zor tónkerisinen» búryn, biz kadrlardy zeynetke shygharu turaly týzimin ornatudy oilastyrghan bolsaq ta, ony onsha qajetsinbegen edik. Osy otyrghan joldastardyng kóbi sol kezde 47-48 jasta edi. Al 1966- jyldan qazirge deyin 13 jyl ótti. Osy otyrghan joldastardyng deni alpystyng ar jaq, ber jaghyna kelip qaldy. Mine, endi sol shúghyl qajet bolyp otyr, búl mәseleni sheshetin uaqyt jetti. Zeynetke shyghu týzimin atqaru qaysy bir joldasty kózge ilmegendik pe? Búl - әlde kimderdi alymsynu-alymsynbau mәselesi emes. Búl - pariyamyz ben memleketimizding kórkeyip, kýndey jaynauyna qatysty iri mәsele. Degenmen, aqylshylyq týzimi de bir týrli shyghar jol. Ony әli de jalghastyra beru kerek. Biraq, onan da manyzdysy zeynetke shyghu týzimin ornatu. Kóptegen joldastar búl pikirdi ortagha qoyyp otyr. Biz әli talqylamadyq, býgin men aldyn ala anys qozghap otyrmyn.

Qazir saqa joldastardyng mindeti óte kóp. Solayda birinshi mindeti ne? Atap aitqanda, izbasarlardy úqyptylyqpen tandau bolyp tabylady. Jaramdylardy, qalaulylardy tandap alsaq, mindetti ótegen bolamyz. Ómirlik isimizdi negizinen oryndaghan bolamyz. Kýndelikti basqa da júmystar ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, besinshi, altynshy orynda túrady. Izbasarlardy úqyptylyqpen oidaghyday tandau birinshi orynda túratyn is.

Mening býgin sóilegen sózime joghary dәrejeli kadrlar kónildenip ketpeydi. Bayqaysyz ba, endi saqa kadrlar sorlady desenizshi, túrmystyq iygilikter jaghynda belgilemeler jasalypty, keybir jaqtarda shektemege úshyraytyn boldyq, erekshelenuge de negizinen bolmaytyn boldy. Onyng ýstine, zeynetke alu mәselesi auyzgha alynypty,  «Búthanalardaghy» «búrhandar» jana búrhandargha oryn bosatsyn delinipti, t. t-lar. Meninshe, múnday qaraugha bolmaydy, búl mәsele jóninde sanaly boluymyz kerek. Eger partiya mening býgin zeynetke shyghuyma rúqsat etse, dereu zeynetke shyghamyn degen oy bar mende. Búl jalghan emes, shyn sózim. Jalpy is jóninen alyp qaraghanda, mening qazirshe zeynetke shyghuym mýmkin emes. Olay boluyn kópshilik te qúptamaytyn bolu kerek dep oilaymyn. Alayda, óz kónilimde búl mәsele shyn mәninde asa manyzdy dep sezinemin. Biz bolashaqqa nazar saluymyz kerek. Bizding isimiz úrpaqtan-úrpaqqa jalghasatyn is qoy! Biz qazir ortagha qoyghan, dýp kelip otyrghan mәseleler on jyl ishinde tap bolatyn nemese tap boluymyz mýmkin bolghan keybir keleli mәseleler.  Eger búdan da alysyraqty oilaytyn bolsaq, jiyrma jyldan keyin taghy qanday mәselege tap bolmyz, qanday ister bolady? Jiyrma jyldan keyin, osy otyrghan joldastardyng nesheuining kózi tiri túrady? Áriyne, joldastardyng ómirining úzaq boluyn tileymin. Biraq tabighat zany yryq bermeydi. Qazir biz búl mәselede alysty oilamasaq, alysqa kóz jibermesek, partiyamyz ben memleketimizding týbirli mýddesinen shyghar týiin ete otyryp tolghanbasaq, dúrys qortyndy shyghara almaymyz, qyruar mәseleler jóninde senim baylay almaymyz, ony sheshe de almaymyz.

Dayyndaghan A.Múqabay

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413