Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2644 0 pikir 19 Mausym, 2012 saghat 07:49

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Baqanday jarym ay qamalyp Baqay shyqty týrmeden. Ákimdi eki eselep boqtay shyqty. Abaqtymen bopsalap qana juasytyp shygharmaq eken. «Birlik sapqa búzghynshylyq salatyn aryz jazbaugha», «búzaqy óleng shygharmaugha» tilqat súraghan saqshy tergeushisine  tilqat jazbaytyn sebebin ghana jazyp berip shyqty. Ákim qúiryghy joghary jaqtyng bekituinsiz bekemdelmese kerek, bәse! dep kýlistik.

III

Baqanday jarym ay qamalyp Baqay shyqty týrmeden. Ákimdi eki eselep boqtay shyqty. Abaqtymen bopsalap qana juasytyp shygharmaq eken. «Birlik sapqa búzghynshylyq salatyn aryz jazbaugha», «búzaqy óleng shygharmaugha» tilqat súraghan saqshy tergeushisine  tilqat jazbaytyn sebebin ghana jazyp berip shyqty. Ákim qúiryghy joghary jaqtyng bekituinsiz bekemdelmese kerek, bәse! dep kýlistik.

Jarqyrap 50-shi jyldyng jazy keldi. Mening kózim de tau jaqqa qarap, jarqyrap jýr edi. Maqpaldy izdestirgen dostarymnyng esh-qaysysy tolyq derek taba almaghan. Qyr mektepterining jyldyq synau uaqyty jetisimen jorta jóneldim. Omarbek mynbekting auyly búrynghy kókteulik júrtynda eken. Ansaghanym, sol auyldyng kelini bolghandyqtan aldymen әriyne sonda barmaspyn ba. Biraq, saqtyq ýshin qonalqygha bir múghalimning ýiinde bolyp, ertenine sәskede sony erte bardym. Omarbek qolbandap, Álimbay jylmandap, әriyne búrynghydan da jaqsy kýtti. Qojasy Álimbay qatshynyng por qolymen araq qúighyzyp, «azattyghymyz ýshin alyp jiberelik!» dep kýtti. Biraq, onysymen kýtilgim kelmey, «múny ishpeytinmin» dep qaytardym. Onyng esesine kelin-kepshekterin bayqastauym qajet qoy. Sol maqsatpen týstik jeuge kónip, onysy pysqansha qonys-qolandarymen «ahualdasugha» shyqtym. Qasymdaghy múghalim sol auyldyng sóz qughan shalymen de, qúlaghy úzyn kempirimen de, ayaghy jenil kelinshegimen de, alghyr jigitterimen de orayyn tauyp sóilestirdi. Ár bappen әr qyrgha alyp bayqadym. Búl, jaqyn auyldardyng manyn Maqpaldyng әli baspaghany biline berdi, iz joq. Jana býrlegen jusannyng jaghymdy iyisi de sezilmedi múrnyma. Boz torghay zar shekkendey, shyrqap-qalqyp, úghymsyz tilmen jylay-joqtay byldyrdaydy. Kók aspan melmireyip, núrly kýn telmirip qalghanday. Aua lebi ishine tartylyp sybyr-sybdyr berer emes.

Ishimdi keptirgen jýrek dertime bir qoyshy kelinshegining túspaly ghana shala-sharpy em aitqanday boldy: «Maqpal ekeuinizding jayynyzdy estigenbiz. Álige deyin osy auylgha kelin bolyp bir kórinbeuinen ýmittenseniz bolar. Eger ol razylyq kórsetken bolsa, jer tebinip jýrgen myna myqtylar osynda otau tigip alyp keluden qorqpas edi. Maqpal sol bóle bauyryn ózine әli jolatpay, tepkilep jýrgen siyaqty» dep kýldi kelinshek. «Qaymighan auzynnan ainalayyn!» dep ishimnen aittym da, syrtyma odan da kenirek tilegimdi shyghardym:

- Meyli jolatsyn-jolatpasyn, ózi tiri tabylsa eken!

- Maqpal ólse eng bolmaghanda ózderining úly qaytyp kelmes pe. Jәne qúdalary tym tatu, sybyrlasyp sóilesedi. Sonyng tiri bolyp kónbey jýrgenine ózderining qapaly ekendikteri bayqalady. Maqpaldyng tiriliginen әste ýmit ýzbeniz!...

Sergek sezimtaldyghy jaynaghan kózinen bilinip túratyn osy qara kelinshekting qara qúrym ýiinen osynday ýmit úshqynyn jyltyratyp shyqqandaymyn. Mynbekting ýiine kónildirek oraldym. Qayta kirip otyrysymyzben qolgha su qúighyzyp, dastarqan jasatty. Qonaqasygha mal soidan, ysrapqorlyqtan saqtanu jóninde epti ghana ýgit-nasiqat jýre bastaghan kez bolsa da, bizge týstikti mol asypty. «Tóre tabaq» dep atalatyn ýimening ýstine jambas pen jaya qondyryp, әreng kóterip әkelip tartty Álimbay.

- «Et az, kýn jaz» deydi. Ysyrap dep mal soygha ózderiniz kónbeysizder, - dedi qojasy. - Az da bolsa alynyzdar endi!

- Ýkimetting óz kadyrlary jegen et «ysyrap» atalmas dep barymyzdy qoydyq әiteuir! -dep Álimbay jymidy. Orayy kelse búl qu osy qonaghasynyng ózin ýlken mәselege kóteretindigin osy sózinen sezip, men de jymidym. «Óz qúlqynyndy kózdep sen astyrdyng da, joghymyzdy izdestiru ýshin biz kóndik» dey jazdadym da kýlip jiberdim.

- Eki jigit ýshin ghana astyrsanyz múnshalyq et ysyrap ataluy da mýmkin! -dedim sonan son, múghalim kesuge ynghaylana bergende jambas pen jayany alyp, Álimbaydyng óz aldyna qoydym. - Mynalardy «artyq ysyrap» etkeli saldyrghan - óz qomaghaylyghynyz. Myna ýime tabaq bәrimizge jetedi!

«Artyq ysyrapty» Álimbay qayta kóterip, tabaqqa qosa qoydy da, irkildep bizben birge kýlgen mynbek, ysyrap emestigine qazaq dәstýrimen pәtua aitty...

Etti bizben birge asay otyryp kýrsindi mynbek:

- Ótken qys bizding maldy taghy da nedәuir shyghyndatyp ketti, Bighan. Búrynghyday emes, azayyp qaldyq! -dedi.

«Kómenes partiyasy keldi. Qanshalyq jymighanymen jiyp almay qoymaydy», «qanshalyq bay bolsan, sonshalyq óshigedi» deytin ósekteri boyynsha maldaryn azaytyp jatqany belgili edi. Sol súmdyqtaryn qys «apatymen» jasyrmaq ekenin týsine jauap qattym.

- Ótken qys onshalyq óktem qys emes edi. Malynyz  keler qys qiyn degen ósek estip, qorqqandyqtarynan sandyqqa kirip ketken shyghar! -degenimde onyng jayyn týsinetin múghalim Eren kýldi de, mynbek pen qatshy ere kýldi. Ýkimetting qazirgi sayasatyn aiqyndaytyn týsinik qostym sózime. - Maldarynyzgha jaqsyraq týsindiriniz, mynbek, «múnan song betaldy soya bermeymiz. Sender týgil iyelerindi de ýkimet әlpeshtep otyrghanyn kórmeytin netken nadansyndar!» dep ózderin sóge týsindiriniz!... Rasynda da solay, jana damokratiyalyq bir dәuir bar aldymyzda. Últtyq burjuaziya men mal iyeleri kanpeskisiz qorghalady. Maujushy solay núsqap otyrmay ma. Soghan seniniz! -Tek, basqalardy... múnan song aldap-zorlap qanamasanyzdar bolghany!...

- IYe, dúrys aitasyz, úly kósem Maujushigha senemin ghoy, shyraghym! Maldyng biylghy azaiy kanpesten qorqudan emes, qys qsymynan, sonan son... myna mynbek bolghan son... qonaq kóp bolady... úyalasyn. Sodan bolyp otyr ghoy azayy!...

- Qonaq pen qystan dәl siz ziyandalyp ta kórgen emessiz, -dep kýldim men. - Oghan jayylymynyz ben shabyndyghynyzdyng moldyghy kepil.

Omarbekting týlkiliginen Álimbay týlkiligi ejelden artyq ekendigin biletinmin. Biraq, búl joly tipti erekshe artyp ketkeni, sayasatty menen asa jýitkitkeninen bayqaldy:

- IYe, Bighash dúrys aitady, jerimiz kýshti, qys tipti qorqytyp bara jatsa, malshylardy kýilendire týsuimiz, yntalandyra týsuimiz kerek!... Kýshti malshylardan múnday jerde qys әkete almaydy! -dep bastady da, ýkimet sayasatyna ziyansyz ótiriginen ýstemelep qosyp, «baylargha sheksiz újmaq» sayasatqa ainaldyra - dalita soqtyrdy. Búryn zorekerlik jaghynan mynbekpen tilek múraty ortaq, onyng dyrau qamshysy bolyp kelgen qatshy endilikte bólektenip úrymtal jolgha týsip kele jatqan siyaqty. «Osy aidy týbinde ózin-aq shonqitarsyn, týlkim» degen oimen kýle attandym.

Týs aughan shaq, qonalqygha barar jerim, jau qayynjúrt aulyndaghy dos Dýisenning ýii edi. Birge jýruin ótinbesem de, jampendep maghan ilese attandy Álimbay. Jol boyy sóilegen sózining bәrine de Maujushy aralasyp, kózin Maujushy ashqanyn, kýsh jigerining endi tasyghanyn tipti, myna atynyng kýii de «biyl ghana» onalghanyna deyin sóiley jortty.

Maqpal maghan alghash kóringen belenge ekintide shygha kelippiz. Áueli kózime jarq ete týsti de, órtengen júrttay óshkindep jýdep sala berdi, ózi joq qoy!... IYe, men bas iyzey óter qúrmetti jeneshesi de joghalghan!... Qasiretti qos terek pen onyng syrtyndaghy «qasqyrly» shiyge men múnaya qaradym da, Álimbay jymyndap kýle qarady. At basyn ór jaqqa búryp, mektepke turalay tarttym.

- Men myna auylgha qonayyn, Bighash, shaqyratyn kisilering bolsa... ózim habarlasarmyn!

- Shaqyrtatynym shaqyrylyp bolghan dedim ghoy. Osy mektepke auyldarynan ózderi-aq keledi, qosh túrynyz!

Súrqiya-súm sózderimen jarym kýn mezi etken saparlasyma til qatuym osy ghana. Jolymdy órmekshining nәzik te jiyrenishti torynan arshyghanday, qamshy sabyn shayqay jóneldim.

Búl auyldaghy jana sybystardy Dýisen aghaydan onasha súrap, anyqtap tyndamaq edim. Bótegeli jengem shәy qúya otyryp,  aghyta jóneldi: juan kempir ózine-ózi kýbirlep, nemere qyzyn qarghay otyratyn bolypty. Sodan talay ósek tarapty: «Maqpal kýieuin úryp, onyng naghashysy úrssa, qashyp ketipti, qayda ketkenin eshkim bilmeydi.», «Maqpal ólipti», «pәle, ólse әjesi qarghayma, bireumen ketkeni ketken», «Maqpal sol mandaghy bir jigitpen tabysyp, Ýrimjige ketipti», «Maqpal bir auylda eki kýn túrsa-aq, ýkimetke aryz jazady eken. Sondyqtan iyendegi bir anshynyng ýiine aparyp qamap tastapty»... degendey qauesetterding bәrin sheshen-shejire jengem jiyp-terip bayandady da, bir-aq qortyndy shyghardy: «Maqpal bar, jәne Bighabildi úmytyp esh kimge ketpeydi. Ólu týgil bir jaqqa dereksiz joghalsa da әjesi búlay qarghamaydy. Búl ózderining jenilisinen dal bolyp qarghauy. Núriyashyng qayda bolsa da qatty kýresip jatyr. Qaytsender de tez tauyp, qútqarularyng qajet!» dep búiyra toqtatty sózin.

Dýisekeng ekeuimiz izder jer, jýrer jol jayyn әngimelese bastaghanymyzda, qazan-oshaq jaqta jýrgen jengem qaytyp kep kirse ketti de, jol-joryqty taghy da tartyp ala sóiledi. Maqpaldy izdep bir ret baryp kelgen oqymysty «shalynan» oqyghany boyynsha kýinishpen oilay jýrip, Jemeney qaritasyn toqyp bolghan siyaqty, ortamyzdaghy alasa stolgha bormen syzyp kórsete týsindirdi. Erli-zayyptylar bir-birine qarasa týsip, eki-ýsh qaruly jigit qosyp bere alatyndyqtaryn aityp edi, oghan men kónbedim:

- Dabyrasyz jinishke jolmen jýrmey tabu qiyn ghoy. Aldymen ózim bir kezip kóreyin!.

Búl sóz inirde itpen aitysa kelip Álimbay kirgende toqtap edi. Ádemi myljyn, qaghytba qaljyndar onymen birge kiripti. Tamaq jesip bolghan song shәidi da birge úrttasyp, Dýisekeng ekeuimiz qisayghanda әreng qaytty olar.

Ertenine tanerteng rayongha qarasty tórt mektepting bastyqtary men ghylymy mengerushileri kelip bolsymen jiyn ashtyq. Jyldyq synau komissiyasy qúryldy. Emtihan tәrtibin short-shortynan týsindirip maqúldattym. Ár bir klastyng sabaqtarynan shygharylghan súraulardy rayon inspektoryna berip, qúpiya saqtauyn tapsyra sala qayttym.

Búl audandaghy auyl qulary birdemeden tanarynda «astapyralla deniz» degen sózdi kóp qoldanushy edi. Jol ortasyna endi jaqyndaghanymda sol sóz meni de moyyndatyp, «astapyralla» degizdi, ótken týnde ghana mýdirding ýiinde menimen tabaqtas bolghan Álimbay tal týste qarsy aldymnan shygha keldi, qalagha baryp qaytyp keledi eken. Zәude bolsa Dosan әkimge әldeneni sybyrlap qaytqanday, sezigin sekiruinen sezdim: meni әudem jerden tany sala, at basyn kýn shyghysqa short búryp shapqylay jóneldi. Maghan tanylmay zytpaq bolghany edi búl. Onyng aldynda ne sóilegenimdi oilana jettim mekemege.

Ákim mening qaytyp kelgenimdi ertenine estip shaqyrtty. Ol alugha balsinetin sәlemimdi men qymbattata týskenmin. Búl joly amandaspay qarastyq. Men ernimdi de jybyrlatpaghanymdy bayqaghanday, azdan song múrtyn jybyrlatyp qaldy ózi,  amandasqany edi.

- Qashan keldin, Bighabil, otyr! -dedi sonan son. - Jә, Omarbek rayonyndaghy júmysyng bitti me?... Al, basqa ne júmys istedin?

- Mynbek ýiinen týstik jedim. Shyndyghynda, týstik jeu ýshin emes, týsirgen kelinin kóreyin dep barghanmyn.

- Ózinnen ýlken adamgha qyljaqtamay jauap bergening jón shyghar!

- Qyljaqtaugha múrsam joq, ras jónim sol!

- Mal sharualary jóninde ne týsinik berip qayttyn?

Ákimning búl súrauynan Álimbaydyng bir jalasy mal jónindegi sózimnen bolghanyn týsine jauap qayyrdym:

- «Malymdy ótken qys azaytyp ketti» dedi mynbeginiz. Men: «ótken qys óktem qys emes edi, keler qys qatty bolady deytin ósekterinizden qorqyp, malynyz sandyghynyzgha kirip ketken shyghar» dedim. Sosializmnen qorqyp, maldaryn sandyq somasyna...

- «Keler qys» degening ýkimet qoy, «qatty bolady» degenin, «tartyp alady, konfessiyalaydy» degening ghoy, solay emes pe?

- Tipti de olay emes, oghan da, dәl qazir sizge de ózderi shygharghan ótirik-ósek ekenin aittym ghoy! Jana demokratiyalyq ótpeli dәuirde jekemenshiktegi maldyng da, mal iyesining de qorghalatyndyghyn týsindirdim. Óz aulynyng múghalimi bar qasymda... ol Álimbay siyaqty jalaqor emes, qay jerde de dúrysyna kuә bola alady!

- Hy, auyl belsendisin jalaqorgha shyghardyng ba taghy da!

- Men shygharmay-aq әlde qashan ózi-aq shyghyp bolghan. Belsendi bop esh kimning beline tireu bola almaydy ol!

- Demek... Omarbekke «aldaghy qys qatty bolady degen ósekpen, maldy sandyqqa tyghyp ala qoydyndar» dedin. Janaghy óz mәlimdeuing solay ghoy?

- Solayyraq.

- Al, ózing qasyna esh kimdi ertpey, ol auyldy ne dep tinttin?

- Tintpedim! Búrynnan tanys jalshy ýilerining jәi-kýilerin kóre shyghugha kirip sәlemdestim.

- Jә boldy. Onday abyroyly auyldy sharlap, týrtkilep kýdiktendiruing zor qatelik bolatyndyghyn talay aitqanbyz. Sen búl joly odan zorghysyn istep qayttyn...

- Ne isteppin?!

- Qanday әdemi sóileseng de әlgi sózing ne? «aldylarynda qater bar, maldaryndy joghalt, tyq!» degen sóz ekeni rasqa shyghyp otyrmay ma!... «ne isteppin» deysing taghy da! Ýkimetke qastyq istedin! -dep aqyranday kidirdi de, qayta bәsendep «júmsaq» әuenge týsti.  - Shyraghym, dәl qazir keri tónkeristik sóz búl. Múnan song onday jerde múnday sóz shygharudan saqtansyn degen niyetpen ghana aitqan aqylym!

Búl súmnyng «shyraghym» deui, týrmege qaray shyryq ýiire jóneletin amaly ekendigin Baqay mәselesinen esime týse qaldy da, men de ózinshe jymiyp, jyly jylym raygha kele qaldym. Biraq, jymighanymmen ýskýrik suyq, jylymsynghanymmen orqash-orqash tolqyn shyqty sózimnen:

- Meni "shyraghym" dep atay kórmeniz, sizge shyraq bolyp kórgenim joq. Múnan song da bola almaytynymdy týsinemin. Saqtansyn dep aitqanynyzdy Baqay da óz auzynyzdan esty salyp, týrmege kirgen ghoy. Ózim saqtanbasam, bәri-bir saqtay qoymaytynynyzdy búrynnan bilemin. Álimbaydan basqa sap-sau adamdar da estigen búl jolghy sózimdi keri tónkeriske shyghara almaysyz! Bәri-bir oghan ózim de shyqpay qoyamyn, dәlelim kóp. «Keri tónkeris» deytin shoqpar endi maghan tiymek emes, óz iyesin tabady! Qolynyzdan kelgenning bәrin istey ber! -dep esikke bettedim.

- Bighabil, toqta, sóz sonyn kýt! -dep әkim qayta toqtatty. - Teginde múnday sózdi men óz janymnan shygharghan dep oilamaghanyng jón...

- Oilaghanym jón! -dep sózin bólip jiberdim. - Óz janynyzdan búdan ýlken de shyghatyn ghoy. Omarbekter jibergen jylan júmyrtqasy Álimbay arqyly sizge keledi. Siz ony bauyrynyzgha basyp ósirip, mening balaghymnan jýgirtesiz. Men sol rayongha shyqqan sayyn bar jaqsy enbegim zaya ketip, jamangha ainalyp kele jatpay ma!... Qaytyp kelgen sayyn tergelemin!

- Songhy sózinning dúrys jeri de bar-au! -degen bolyp, myrs ete týsti әkim.

- Basqy sózim tipti dúrys. Bәri dúrys. Men sizge ótirik aitugha múqtaj emespin, әkim. Teginde olardan kóri mening sózimdi inavattyraq dep tyndauynyz sizge jón! Sebebi, men istep jýrgen isim jóninen de, oi-sana, túrmys-halim jóninen de kompartiyany janymday sýyge, bar kýshimmen qorghaugha tiyisti kadyrmyn. Al, Omarbekter kim! Múny mening ózim týgil siz de ishtey jaqsy týsinesiz!... Osy ýkimetke qastyq isteytin men be!... Halyqtan, qalys adamdardan súrap kóriniz!

-Mening bir osal jaghym bar, shyraghym. Nanghyshpyn, kim jylyraq sóilese sonyng sózine ergishtigim bar eken. Al, úmytshaqtyqtan qaytadan oilap kórmey... úmyt qala beredi eken. Sonday sebepten bir sypyra is ótken bolsa kerek... osy material turaly da bәrin de men jinishkelep qaytadan tekserip kóreyin. Qayraty bar jas ziyalysyng ghoy, kótere túr mening auys-kýiisim bolsa!

«Kýiisindi s...»-dep shyqtym ishimnen. - «Nanghysh ta, úmytshaq ta emes, naghyz ishmerez iblissin!».

Uyn umen qaytarghanymnan ba, ushy sәl jetilinkiremey qalghandyghynan ba, iyә, «densaulyghym» kýshtirek ekendigin bilip, myqtap shaghugha oray kýtti me, nemese, «osy pәlege endi soqtyqpay-aq qoyayyn» -dedi me, «qazirgi qyzmet qajeti ýshin saqtap túrghysy keldi me, әiteuir, búl jolghy Álimbaydan tapqan shyraghymdy da meni shyrmay qoymady. Mektepterdegi jyldyq synaugha dayyndyq istey jýrip sapargha dayyndaldym. Mal satushylar kóbeygen, arzanshylyq shaq edi. Bighazynyng útqyrlyghymen bir jaqsy at satyp alyp, taghy bir myqty attyng jazdyq mayyn aldyq. Jyldyq synaudyng nәtiyjesi shygharylyp bolysymen Shakerbaydan demalys súradym.

- Bighabil-au, ózing qalaysyn, shyraghym? Mekemede basqa inspektor qalmaghanyn bile túryp, demalys súraghanyng ne! -dep qynjyldy ol. Búl saparym ýshin Ómirbek semiz de ózining «bir jazdyq mayyn bergen» bolatyn. Sony aldyna tarta qoydym:

- Mening ornyma Ómirbek istey túrady, ózi razy bolghan!

Ne derin bilmey әkimge jóneldi bastyghym. Qúnyperen bolyp úsha jóneluine orynbasar bastyghym órt ketti me degendey anyra qarap qalyp edi. Demalys súraghanymdy, byltyr jazda da dem almaghandyghymnan auyryp qalghanymdy estigen song basyn shúlghyp jiberip, taghy da óz hanzushasymen saudyrlatty:

- Kóp boldy, sen jalghyz istedi. Jaz boldy, sende qyzmet azaydy. Dem alghan jaqsy, men qosylamyn! -degenin úqtym. Jarty saghattan song Shakerbay birjolata sharshaghanday, alqyn-júlqyn entige jetti:

- Úibay, Bighash-au men úmyta qalyppyn ghoy, shyraghym, jazdyq demalys kezinde múghalimder kursy ashylady eken ghoy. Senen basqa lektor da joq. Men de dem almaq edim, biylsha ýmit ýzdik endi rúqsat súraudan.

- Men byltyr jazda demalmaghandyghymnan auyrghanmyn ghoy, endi birjolata tósek tartqym kelmeydi. Jәne óz ornyma ózimdey oqyghan sabaqtasymdy qaldyryp otyrmyn. Mening ornyma sol ótey túrady.

- Joq, bolmaydy, Bighabil, aita kórme ony, sol kursty bastan-ayaq basqarugha mindetti ózinsin. Ákim de, men de toqtata almaymyz búl kursty. Joghary jaq tapsyrypty!

- Búl, jandarynyzdan shyqqan «joghary jaq». Shyn bolsa, myna orynbasarynyz da, bas inspektor men de estiytin edik qoy. Biyl audan boyynsha qyzmet nәtiyjesi tómen shyqqan oqytushy ekeu ghana. Onyng biri ózderinizding Mәken kók kózderiniz. Al, sonda da kurs ashylatyn, oqytushylar blimin asyratyn núsqau bolsa, ornymda Ómirbek qaldy. Sol mindetine aldy!

- Qalay da rúqsatsyz ketkenine qosyla almaymyz!...

Ertenine tanerteng Ómirbekti ertip kelip, inspektor shkabyndaghy is qaghaz, kitap-kineshke tizimderdi bir-birden kórsetip ótkizip berip jatqanymda, kýlip kirgen Shakerbaydyng tanauy qyzara qaldy. Men Ómirbekting ong qolyn kótere kýlip túryp sóiledim:

- Ómirbek, sen Bighabilding qyzmetin aqsatsam ayaghym synsyn deshi Shakene!

- Aqsatsam, sýiekti ayaghym týgil, sýieksiz ayaghym da synsyn! -dep Ómirbek mys-myrs kýldi. Shakerbaydyng ýlken ólez  kózderi ot alyp, tikireye qarady oghan.

- Búl ne degenin?

- Shәke, búl shyndap ant etkenim ghoy. Osynyng demalysyna eng jan jerlerimdi de qosyp atamasam kóngeli túrsyz ba! Búl kedey sholaghynyz jauyr bolghaly qashan. Qysy-jazy ministe bolghanyna bes jyl bolypty. Bir az uaqyt dem alghyzyp, boy jazdyrmasa bola ma... osynyng menen parqy myna buryl búira shashy ghana. Basqa jaghynan meni qalysady eken demeniz. Rúqsat etseniz, qyzmetin uaqytsha oryndap bere alamyn!

Shakerbay shygha jóneldi de, әkim kabiynetine taghy kirdi. On shaqty minuttan song nyghyzdalyp, syz kórsete sóiledi:

- Bighabil, sening myna qarbalas uaqytta qyzmet tastap ketkenine esh kim rúqsat ete almady. Eger osydan bir mәsele tuylsa ózing jauap beresin, shyraghym, endi mening júmysym joq!

- Maqúl, zansyz-jolsyz mәsele tughyzsam óz obalym ózime!...

Shakerbay shyghyp ketken son, Ómirbekpen qol qysysa qoshtastym.

- Núriyashyndy ne ghúrlym tauyp qaytuyng ýshin Mehir ekeuimizding bar tilegimiz jolynda. Biraq, kóp keshikseng mynalaryng seni bir tyqyrgha taqaytyn siyaqty! -dep kýrsine qoshtasty Ómirbek.

Baqay ekeuimiz sonyng ertenine, 6-shy mausym kýni erte eki atpen eki qorjyn azyq alyp jolgha týstik. 1947-shi jyly Ospan qozghalanynda Biqadilder jayau asatyn Orqashar joly, Qobyqqa eng tóte salt at joly edi. Emildi órlep baryp, tau angharyna kirgenimizde kýn batyp bara jatty. Sonda da edәuir ishkerilep, órlep baryp týstik. Qalyng terek-qayyndy, shalghyndy jylgha jaghasyna at qantaryp, otyn jighanymyzsha ymyrt jabyldy. Shatqaldyng eki jaghyndaghy zangharlarda týksiyip, tas qaranghygha ainaldy. Ot jaghyp, meskeyimizge su qaynatyp otyrghanymyzda alystan bajylday baqyrghan әldenening qorqynyshty dauysy estildi. Túsymyzdaghy qúzarlardyng janghyryghuynan jartylay bajyl spettes әlgi aiqaydyng - angdyng aqyrghany ekendigin bildik. Baqaydyng temir shoqpary men qanjardan basqa qaruymyz joq bolatyn. Sony eskerip, bir-birimizge qarasyp qana qoydyq.

- Osynshalyq súlu tabighattyng anqyghan sýiikti deminen qorqynyshty sýrkey lep te shyghatyny ókinishti-aq! -dep kýldi Baqay.

- Súludyng basynan suyq qater ketken be! -dep men kýrsindim. Juyghyraq jerden taghy bir ang aqyrdy. Manymyzdaghy tau-tas týgel bajyldap, birine-biri jalghasa, kýnirene baryp tyndy. Otyn jighanda dayyndap qoyghan eki qayyng syrghauyl soyyldyng eki basyn otqa súghyndyra qaladym men.

- Óy bar qaruymyzdy otqa tyqqanyng ne?

- Múnday jaudy qaruynnyng basyn qyzartpay qorqyta almaysyn. Jenindegi temir shoqpardy býiirinen týrtip qalghanda qúlay salatyn kóshe sotqary emes búl!

Ekeuimiz qatar kýlgen bolsaq ta kónilimizge hauip sezile bastady. Halyq qolynan myltyq ketken Shyng shysay dәuirinen beri búl taudyng angy kóbeyip alghanyn, otpen qorghanbasa qaterli ekenin estigenbiz. Otyny kóp jerdi tandap, keshige kelip týskenimiz sodan edi. Ekeuimiz qayta týregeldik te at jayylatyn jerding syrtyna da ot jaqtyq. Shatqaldyng jogharghy jaghynan aldymen ittin, odan song adamdardyng shuyly estildi bir shaqta. Aldymyzda tayau jerde auyl baryn sonda bildik te, auylgha ang tiygenin estip elendey týstik. Itting eselep ýrgeninen basqa shuyl tez tyndy. Shoq laqtyryp jýrip quyp jibergenin týsinip, jaylana bastaghanymyzda attarymyz qúlaq tigip tyqyrshy bastady.

- Álgi ay endi bizge keldi me eken?! -degenimshe jiyrma shaqty metr ghana aldymyzgha kelip bir ýlken tas gýrs ete týsti. Attar osqyryp shiyrshyq atty.

- Myna biyik jartas ýstenen laqtyrdy, kýiretkenshe laqtyra beredi endi. Kettik, min atqa! -dep men meskeyde qaynap túrghan shәidi tóge salyp jiyldym. Basy janyp shoqqa ainalghan eki syrghauyldy ekeuimiz alyp, atqa mine qashtyq. Sezimtal januarlar qúiyndata jóneldi. - At tizginin erkine jiber, janaghy auyldy ózderi tabady!

- Yapyray, әlden ay qusa, aldymyzdan aidahar da shyghar ma eken! -dep kýldi Baqay. Qolymyzdaghy qayyng soyyldyng shoqtaryn jarqyldatyp, at ekpinimen lapyldata jettik auylgha.

Syrt jaqtaryna әr jerden ot jaghyp, eresekteri týgel qoy manynda jýrgen 3-4 ýy eken. Jaylau júrttaryna jete almaytyn bolghan son, qos tigip, búlar da eriksiz týnepti. Ózderine serik qorghaushy kelgenine quanyshyn aitysa qarsy aldy....

Sonyng ertenine ekintide Qobyqqa jetip, tanys múghalimning ýiin tauyp týstik.

- Bighabilmisin, ýi? Qúday aidap keldi me, qúiyn aidap keldi me?!-dep qarsy alghan qunaqy jigitke nening aidaghanyn aitpay jymiyp qana amandasyp edim. Shәy ishe otyryp, súrastyrghanymda Sauyrdaghy Maqpaldy torlaushy býiini tanityndyghyn bildirdi. «Ózi búryn bandygha baylanysqan, barynsha sotqar bay edi. Qazir mýiizi ishinde, juasyghan siyaqty bolyp jýr» dep tanystyrdy. Meni nening aidap kelgenin araq ishe otyryp, ýsheu ara onasha sózge kelgen song aita bastadym. Qyzysa kele tipti qiilasyp aldyq. Biraq montany sotqardyng qolyna jiyen kelin týskenin bilmeydi eken. «Búl audan ýkimetine sonday qamaudaghy әielden kelgen aryz bar-joqtyghyn halyq bóliminen súrap bere alamysyn?» dep súradym. Ol auyldar Altaydyng Jemeney audanyna qarasty ekenin aitty. «Aryz jazsa Jemeneyge jazar» dep túspaldady da, sonda da ertenine tanerteng halyq bólimindegi bir dosynan súray baryp, múnda onday aryz týspegenin bilip keldi.

Endi sol auylgha «iyis sezdirmeytin jolmen» tezdetip, jetkizip salugha kelisti múghalim.

Sauyr tauyna kire qaydaghy qiyn qiya joldarmen bastap otyryp, tyqyr ghana ósken kýrense-betegeli tegis jongha shyghardy. Jorta jóneldik. Shyghys-Soltýstikke qaray qúlaghan bir say basyna at shaldyrugha týse sóilep, sapar josparyn aitty. Osy saydyng ayaq jaghynda onasha ghana otyratyn ýsh ýili tuysqan aghasynyng auyly bar eken, «túraghyng sol bolady» -dedi ol maghan, búl auylgha bólelik tuystyqpen jaylaugha shyqqan Buryltoghay audandyq mektepting oqytushysy bolasyn. Atyng Ábdil, úmytpa!» dep bastap, Ábdil jayly da, mektebi turaly da týsinik berdi. Aghasynyng ýiine «bóle» bolyp, nedәuir tanystyqpen jettim sóitip.

Baryp týsisimizben agha-jengesin jeke shygharyp sóilesip kýldirip kirdi... Ertenine tanerteng Baqay ekeui sol ýide qaldy da, aghasynyng úlyn ertip, izdegen auylyma jalghyz kettim. Taghy eki qyrqa asyp baryp, jynys shatqalgha týstik te kýnbatys jaqqa qayta órlep baryp, jaydaq say ishindegi aq ýili auylgha kýnshyghys jaghynan keldik. Byltyr kýzde Dýisen aghay kelip tanysqan Qaydar atty qonysynyng qonyrsha ýii bay ýilerining aldynghy jaghynda, qotannyng ontýstik jaq shetinde eken. Maqpalym birinen jarq etip shygha keler me eken degen dәmemen atty beldeuge asyqpay baylap, aiyldy asyqpay bosatyp, aq ýiler jaqqa qaray-qaray kirdim. Ol jaqtan kórinbegen jaqsy eles, kirgen ýiimnen jarq ete týskendey boldy; syrt jaq túrqy Maqpalgha úqsaytyn aq kóilekti boyjetken, tórge jana syrmaq salyp, tór kórpesin tәptishtep jaya enkeyip jýr eken. Ong jaqtaghy óz ornyna sol júmysymen sheginip baryp týzelip qarady maghan. Qara tory jýzi tútas kórinip, Maqpal emes ekendigi aiqyndalghansha bar ystyq sәlemimdi sol boyjetkenge brip bolyppyn. Sәlem alushy kisining ýni art jaghymnan shyqty; estuimdegi ýy iyesi kóse qara sol (jaq) bosaghada túr eken. Jalt qayrylyp qol berdim de, óreshe jaqtan týregelgen tolyqsha qyzyl kýreng әielmen amandastym. Aq kóilek Maqpaldiki bolmay shyqqannan keyingi keregim osy әiel edi. Tәuap etkendey iyilip amandastym....

Ýn de, ajar da sóilese kele ashylady. Qasymdaghy balanyng «Buryltoghaydan» kelgen bóle aghasy bolatyndyghyma sendire sóilep otyrghanymda, qyz da ashyla kýlimsirep, maghan qaray berdi. Syrtqa shyghyp ketip, jer oshaq basynan sheshesin shaqyrdy bir shaqta. Sheshesi kýbirlese týsip qayta kirdi de, shәy qúya otyryp, «shalyna» bir júmys jayyn eskertti:

- Ei, shal, osyndayda ógizben әlgi otynyndy әkelip alsanshy, myna bala atymen baryp artysyp berer!...

Shәy jiylyp bola bere shaly týregelip, mening serigimdi erte jóneldi.

- Jә, shyraghym, «Buryltoghaydanmyn» deding be? -dep әiel menen qaytalay jón súrady. Sonsong onashada shynyna kelip, býiimtayyndy aityp al degeni ekenin sezip, men de súrau qoydym.

- Jeneshe, byltyr kýzde osynda Dórbiljinnen Dýisen deytin kisi keldi me?

- IYe, iye, kelgen. Ony qaydan tanisyn?

- Men sol kisining inisimin.

- E, e, ol kisi... joq izdep jýrgenin aityp, maghan bir jaylaryn kóp tapsyryp ketip edi... Sonysyn bilemisin, shyraghym?

- Áriyne, bilemin. Ol kisi ekeuimizding joghymyz bir, -dep jymiya kýrsindim men. Áldede tolyqtap-anyqtap alyp sóilespek ekenin týsindim de, atyn atap sóiledim. Byltyr kýz basynda Maqpal deytin ayauly «qaryndasymyz» joghalyp, әlige deyin izin taba almay jýrmiz!

Bosaghagha sýienip, syrttan tyndap túrghan qyz kirdi de, kýlimsirey kelip otyrdy qasyma.

- Aghay sizding atynyz kim?

- Múnda kelgeli atym Ábdil, óz jerimde Bighabil edim.

- Bәse! -dep qyz tómen qaray berip kýldi.

- Shyraghym, qalyndyghyng aman-esen... óz qalpynda... densaulyghy jaqsy!-dep sheshesi kýrsine jalghastyrdy sózin - amal qansha, qystaudan kóshuimizben qayta airylyp qaldyq. Qys boyy bizben bir qystauda túryp edi. Kókteuge kósherimizde onyng otauyn kóshirmey eru qaldyrghan. Ertenine basqa bireu týie әkelip kóshirip әketkenin artynan estidik. Qayda әketkeni әli belgisiz.

Túqyryp otyryp qalyppyn. Búrqyrap shyqqan manday terimdi sýrte berdim. Qyz kóz almay qarap otyr.

- Bóle kýieuimen qalay eken ózi? -dep súradym az kidiristen son. - Biraz tatu túrghan siyaqty ma?

- Joq, oibay, qansha telise de kýieuim dep tanymaydy onysyn, «bauyrym» deydi eken. Ózi asa aqyldy bala siyaqty ghoy, osyndaghy naghashy agha-jengeleri ekeuining arasyna dәneker bolyp, talay kirisken eken. Sózge esh qaysysyn bettetpepti. Sonda da ekeuin kishkene ýilerine qamap, týnde syrtynan qúlyptap qoyady. Alghashqy kezde kýieu «esik ash - esik ash!» dep aiqaylap, týn boyy jylap shyqqanyn estigender bar! - dep kýlip jibergen әiel, auzyn qolymen basa qoydy. - Astaghypyralla-astaghypyralla, ne kýletini bar múnyn, eshkimning basyna bermesin!... Maqpaldyng búl qylyghyna keyde ýlken aqsaqal da shydamay, terezeden aqyryp jibergen kezderi bar... Basqa týspegir, ne qily ister bolghanyn estiymiz, әiteuir Maqpaldyng kónbeytindigin bilip boldyq. Ýlkenderin әdepti sózben moyyndatyp, sóiletpey tastaydy. Al onyng jauy, baydyng kishi úly Ábeu deytini. Ol da otyzgha jaqyndap qalghan. Kelinshegi eki balasy bar... Maqpal sol kiriskende ghana qatty sóileydi. Keyde ashy tilmen yanattap ta quady eken!...

- Al endi men ony qay-qay jerden izdeuim kerek?... Byltyr kýzde Dýisen aghay izdep kelgende qayda jasyrypty, sony bilesiz be?

- Myna jaqta Sauyr deytin bókter tau bar. Sondaghy Kónbay deytin inisining qolyna jiberipti. Onday tuystary kóp múnyn. Bәrining qonystanghan jerlerin әlgi shal biledi. Kelgen song jazyp alarsyng shyraghym!...

Býgin múnda qonbay qaytatynymdy estigen sheshesi qyzyna bir qarap qoyyp, dalagha, oshaq basyna ketti. Tómen qaray otyryp kýrsingen boyjetken sóiledi endi:

- Aghay, men qysta Maqpalmen anda-sanda dýzde ghana kezdesip, sóilesip qalyp jýrdim. Ony óz ýiinen basqa esh kimmen sóilestirmeydi. Ýiinen shygharmaydy. Dýisen aghanyng kelip qaytqanyn menen estidi. Sizding atynyzdy, týrinizdi ózi aityp bergen, kóp jylaydy. Qystaudan biz kósher aldynda 5-6 kýn búryn bir kezdestik. (odan song mýlde kóristirmey qoydy). Ondaghy aitqany bylay: «osy jazda Dýisen agha men... siz birge keletin shyghar» dep kýlimsiredi. Eger men taghy da kezdese almay qalsam, úmytpay myna sәlemimdi ait» -dedi sonson. - «Men ózinshe uaghda bergenmin. Sol antymdy tiri túrghanymda úmytpaymyn!... Ýkimetke aryz jazyp jatyrmyn. Biraq esh-qaysysy jetpey, jolda ústalyp qalghan siyaqty. Osy jaqynda bir qisynyn tapsam taghy jazamyn. Qaytkende de búghan adam bolmaymyn.... Kóngenim joq, ólsem de kónbeymin!... Ol da meni úmytpasyn!... Qashan qútylsam, ózine dereu hat jazamyn, tipti ózim baramyn! Sabyr etip densaulyghyn saqtasyn!»

Jana kóriskendikten tosyrqap qysylghan boyjetken Maqpaldyng osy sәlemin kidirip-kidirip aityp bolghansha ózi de terlep, meni búlaugha salghanday balqytty, Núriyashymnyng óz sózin dәlme-dәl jetkizu jolynda qanshalyq qinalghany ótkir qara kózin keng asha týiiluinen bilinip otyrady.

- Raqymet qaryndas! -dep qolyn alyp, totyqqan sýiir sausaqtaryn qysa týstim. - raqymet, kóp raqymet!... Baqytty, ómirli bol!... Al endi, eger osy saparymda ózin taba almay qaytsam, mening myna sәlemimdi de búljytpay jetkiz. «Men búl saparda taba almasam da kýtemin! «aqsaq» iyә, soqyr bolyp qalsang da...» dep ózine men de ant bergenmin. Sondaghy jýregim mәngilik qalpynda!»

Qyzmen sóilesip otyrghanymda sheshesi esik  aldynda qazangha ot jagha jýrip, bizge qaraumen, kýlimsireumen bolyp jýr edi. Qolyn alyp sóilegen sózim bitisimen ýige kire kýrsinip sóiledi:

- Mening búl jalghyzym, Maqpalmen kezikken sayyn bir jylap keletin. Óte jaqsy kóredi, qystaudan airylysqaly auzynan tastamaytyn boldy. «Izdeushisi qashan keler eken!» dep kýbirlep jýrushi edi. Jana kele jatqanynda bosaghadan qarap kórip, «sol siyaqty» dep kýlip jiberdi!

Kózinen túp-túnyq qos tamshysyn yrshytyp qalyp, betin basa jóneldi qyzy. Maqpaldyng tiriligin alghash jetkizgen osy ýige sýiinshilik ýshin alyp shyqqan bir paltolyq suknany jol sómkemnen shyghardym da, sheshesine úsyndym.

- Jeneshetay, mynany qaryndasyma palito tiktirip berinizshi, aghasynyng bergen sýiinshisi bolsyn!.... Jemeneyge jaqyndaghanda seypinge aparyp tiktiriniz.

- Niyetine raqymet, shyraghym, yrymyng qabyl bolsyn, alayyn, alayyn!

Jany nәzik, súlu symbatty jas boyjetkenning aty Gýlsana eken. Biyl óz qystauyndaghy mektepten altynshy klas bitirgenin aitty sheshesi.

- Jaghyz dediniz be, olay bolsa, oqudan tipti de qagha kórmeniz, qadamy jetken jerge deyin oqysyn! -degenimde ýy syrtynan taghy da kýlimdey kirdi Gýlsana.

- Agha, sizdi mektep basqarushysy dep estigenmin... Kómeginiz tiyse qaydan bolsa da oqy berer edim! -dep qolyn artyna qayyrdy da, basyn bir jaq iyghyna jygha erkeley qarady.

- Biyl audandardyng bәrinen de 7-shi klas ashylmaq. Orta mektepti eger biz jaqqa baryp oqyghyng kelse, kómegimdi ayamayyn!... Neghúrlym myna qamaudaghy әpekendi erte barsan, saghan eng qormal pana sol bolar edi -dep jymighanymda sheshesi sanghyrlap, ózi taza kýmistey synghyrlay kýldi.

- Jazda kelse búlardan men-aq alypqashar edim! -dep kýlgen boyy qayta shyqty syrtqa. Aq ýilerden tynshy kelip qaluynan saqtanyp, kýzette jýrgeni eken. Álpeshteude ósken erke qyzdyng esteligi de, er kónildiligi de jeterlik ekenin bayqap, basymdy iyzep-iyzep qaldym. Sheshesi kýrsine oilanyp, myna qalypta Maqpaldyng qútyluy qiyn ekendigin, búl audan ýkimetine aryz jazghanymen batyl kómek tiymeytindigin aitty.

- Aghay, Sarsýmbede dostarynyzdan eshkim barma edi? Dep esikten basyn súgha kýbirlep súrady Gýlsana. Menen Yntyqbaydyng aty-jónin estidi de qyzmet jayyn tolyqtap jazyp qoyynyzshy! -dep basyn taghy súqty. - Oghan óziniz de hat jazyp, Maqpal turaly myqtap tapsyrynyz!... Óz ýiinizding túrghan jerin de anyqtap jazynyz!....

Sóitip, әr jaydy bir súrap jazdyryp túrghanynda otynshylar qaytyp keldi. Asylghan týstikti jep bolghansha kýn ekintige enkeyipti. Maqpaldy endigi izdeuge tiyisti jerlerimning barlyghyn Qaydardan egjey-tegjeymen súrap, jazyp ala qayttym.

Alghashqy tabysyma Baqay da, dos múghalim de razy boldy. Biraq izdeytin jerimiz bir-birinen asa shalghay, basatyn jerlerimiz kóp eken. Ertenine Qobyq múghalimine rahymetti jaudyra airylysyp, Baqay ekeuimiz Jemeney qalashyghyna kettik. Kóp sabaqtastyng biri ol jerden de tabyldy. Biraq Jemeney audandyq ýkimetten Maqpal jazghan aryz tabylmady. Joldan qaghyp alyp, baygha qaytaryp túratyn bireui bar siyaqty. Sonan son-aq tau saghalap, dala shiyrlap keze berdik. Aldymen Sayyrdaghy Kónbaydyng iyen jyqpyldaghy ýsh ýiin tauyp týsip edik. Inirde әkesi syrtqa shygharyp kýbirlegen bala jigit tanerteng joq bolyp shyqty. «Maqpaldy jasyrugha sol jónelgen-au!» dep týiildi Baqay. Joghymyzgha sol jigitsheni qosyp izdep keze berdik, keze berdik. Jazyp alghan bar adresten bir iz tabylmady. Biz kóz jýgirtpegen quystary qalmady.

Shildening ayaq sheninde jauyndatyp, malshynyp «bóle» aulymyzgha qayta keldik. Ayran-shalabymen ózimizdi, júghymdy jaylau jayylymymen atymyzdy kýtti. Bizding qaytyp kelgenimizdi bóle baladan esty shapqylap Gýlsana jetti bir kýni. Azyp-tozghanymyzdy kóre sala jylay kýlip, aghalay kirdi qúshaghyma. Osy qinalghanynyzdy tolyq aitamyn ózine. Bilesiz be, ol qayrattanyp ketedi múny estise!... Jәne ol siz degende qanday denizshi....

- Jelekpen jýre me ózi?

- Joq, jelek qayda!... Týzge shygharda jengeleri әkelip japsa, laqtyryp tastaydy eken!... Ózining jazghan bir óleni men sizding bir ólendi qosyp aityp kýbirley jýredi de, «joq, men ólmeymin, seni kórmey tipti de ólmeymin!» dep taugha qaray sóilep jiberedi. Sol kezde tipti núrlanyp ketedi. Kiyimin týzep, úzyn búrymyn uysyna jiyp, kýlimdey qaraydy jan-jaghyna!. Qanday súlu denizshi!.... «Kele almasa ózim-aq baramyn da» dep neshe ret aitqan. Ol sizdi tappay qoymaydy, onday aqyldy qyz kórgenim joq. «Kýrkirep tóngen aydy kýle sóilep qana juasytyp qaytarady eken!» dep bir kempir aityp kýlip jýrdi. Endi siz búl jerde kóp jýrmeniz, baylar sezip qalsa, oqys qyp keter. Aman-esen qaytyp, ony qamsyz kýtiniz!»...

Gýlsana osylay júbatyp qaytyp edi. Sodan eki kýn ótkende әkesi kelip, bireuden estigen kómeski habaryn aitty: «qyz - kýieu otaspaghan song óz jerine qaytaryp jiberipti deydi. Mólsheri sizder keluding aldynda ghana siyaqty!»

Baqay ekeuimiz búl habardy esty sala qamdanyp, erteninde qúzghyn sәride attandyq. Dauyldatyp Qobyqqa jettik te, Maqpaldyng búl qaytaryluyna senbey, Yntyqbaygha qútqarudy myqtap tapsyryp, hat jazdym. «Kórsen, Núriyashtyng dәl ózi ekendigine moyyndaysyn» degenimde kóz jasym da yrshyp týsti qaghazgha. Janbyrlata jortyp, anlata yghyp, Orqashardan týstik. Baqaydy atymen Dórbiljinge qaytardym da, bóktermen ailana tartyp, qayyn júrt jaqqa jóneldim.

Ózim kórip jýrgen jaylauynyng auyl syrtyndaghy belesine erteni taltýste jetip edim. Aldymnan qaynata jýzbek atpen shygha keldi. Sәlem berip túra qaldym aldyna. Búl joly tym aqjarqyn amandastym. Ol da peyildisy ahualdasty. Atymnyng jaraulyghy men jýzimning totyghuyna qaray týsti. Aujәidi bayqaghanday, «jol bolsyn» súramady.

- Aghay, Maqpalynyzdy aman-esen kórip, kóz aiym bolghan shygharsyz? -degenimde qyzynyng kózindey ýlken kókshil kózi badyraya týsti.

- Qashan kelipti! ... Bighan-ay, ol qayda endi maghan, deregin әli de taba almay sheshesi zar qaghyp otyr! -dedi de kýrsingen bolyp, atyn tebine jóneldi. Qanatyn kere jayghan qara qústyng kólenkesi qarsy aldymnan jýitkip óte shyghyp edi. Ile shala bir týidek qara búlt kelip, kýn jýzin qymtay qoydy da, basyp túra almay, ol da jyljyp kete berdi. Jazyq saydaghy jym-jyrt auylgha jyljyp men jettim de, tura tartyp kelip, ýlken ýiine týstim. Sәlemime shala-sharpy amandasa salyp ynqyldap, dónbekshy týsti juan kempir. Kishi ýiindegi ýlken kelinine dauystady.

- Ýh-ah-ah-h... әy Bijamal qaydasyn, beri kel oibay!...

Maqpaldyng óz sheshesi kirip, maghan bar peyilimen eselep amandasty. Soza kýrsinip, dymdanghan ayaly kózin kiymeshegining shalghayymen sýrtti. Tasyraya qalghan tajal kempirge sonan song qarap edi. Syr minez enening tildep jiberuge oqtalghanyn bayqady bilem, aq jýzi sәl qyzghysh tarta jyljyp aldyna bardy. Sermep jibergen sausaq túspalymen jýkten eki jastyq alyp, basyna jastady. Sonan song sausaq búiryghyn kórmese de, ýstine kempirding ózining qaptal kýpisin japty. Kýn ystyq bolsa da basy-kózin myqtap qymtap jatqanyna qarap men jymidym...

Armandy ananyng ishinen týiilip, zәr jútyp jýrgenin endi bilippin. Kýmisti tegenege qymyz qúiyp әkelip, dastarqanyn shaghyndap qana jaydy da, eki shynygha qymyz qúidy. Ózi de otyryp ishti. Kóz astymen qaray-qaray otyryp egilgende, men de túqyryp, iship otyrghan shynyma tógip-tógip jiberip edim. Múnymdy bilip qalghan ana ózin-ózi tejey almay, óksy jóneldi. Kýpi astynan jalghyz kózimen syghalap jatqan tajal:

-Yh-hy-ýh... bayyng óldi me ey senin! -dep qalghanda ekeuimiz de tiyla qaldyq.

- Endi sony jútbaqsyz ba! -dedi kelini.

- Oibay-ay, myna betpaq ne deydi? -dep basyn kóterip aldy da mening badyraya qalghan kózime qarap, súlyq otyryp qaldy. Aldymdaghy birinshi qymyzdy júta salyp, Allohu akbar aittym da, shygha jóneldim.

Núriyashymnyng núrly sheshesi sonymnan erip, ýy syrtyndaghy derege birge keldi.

- Jemeneyge baryp keldim. - dep kýbirledim at aiylyn tarta túryp. - Maqpaldy kóp izdep taba almasam da, amandyghyn tolyq estip qayttym. Qamyqpanyz, ol keledi!

- Kelse, ózing qabyl kórsen... bar batam ekeuinning jolynda bolar edi!

- Búl jaqqa... jasyryp әkelse, estisinizben dereu myna mektep bastyghyna - Dýisenge habarlay qoyynyz!

- Endi eshkimnen tayynar da, jasyrar da jayym joq!... Búl jauyz qansha jiyrylsa da, ólgen aidagharday kórinedi maghan. Ózing de tez-tez habarlasyp túr, qarashyghym!..

Atqa ana peyilimen quattana qonyp, Dýisenning ýiine jettim....

Apaytós jengem eki biyesining qymyzymen tórt-bes kýn kýtip, tynyqtyryp qaytardy. Eki ay boyy sarpyldap jortyp, salbyrap qaytqan jayym bar. Qaqpadan kórinisimmen sheshem shyghyp, kýle qarsy aldy: «O qúlynym-au! Aman qayttyng ba, әiteuir? Ne qily qastyqqa úshyrady dep ózing ketkeli zәrem qalmady!.. Baqaydan estidim, újdany bar bala kórinedi ghoy, tiri bolsa shyghar bir jerden!».

Taghy da eki-ýsh kýn dem alyp, mekemege týs jarymdaghanda bardym. Baruymnan qaytuym tez boldy, Mahmút ekeuimizding ornymyzgha keksesinen juan eki inspektor taghayyndap, ornymyzgha jalpaytyp otyrghyzyp bolypty.

- Qysqartylyp qaldyn, shyraghym, jalghyz sen emes, býkil mekeme qyzmetkerleri yqshamdalyp, qysqartylyp jatyr. Ózinnen de boldy ghoy, ókpeleme! -dep Shakerbay túqyrdy.

- Joq, Shәke, men qaytadan úzara alamyn, siz ókpelemeniz! -dep kýle shyghyp baryp, әkim bólimine kirdim. Aldyndaghy qaghazyn týrtpektep, bas kótermey qoydy Dosan. Qasaqana tór jaqtaghy oryndyghyna shalqaladym.

- Jay-japsardy Shakerbaydan úqqan shygharsyn? -dep әkimning múrty býlkildep qaldy bir shaqta. - Kadyrlardy yqshamdau shartyna ilinip qaldyn, amal qansha!... Jәne, shyraghym, ózing asqan bir qynyr jigitsing ghoy, sonda da әietuir neshe jyl qyzmettes bolghanyna qarap, ol aiyptaryndy ashpadyq joghary jaqqa.... Ghany batyrdyng qalay qolgha alynghanyn estiding be ózin? Osy jaqynda Ýrimjige zor jiyngha baryp qatynasqan eken. Bir әiel ókildi jeke jataqta ústap alyp, qyrtyp otyrghanynda saqshy kadyrlary kirip, bassalypty. Al, sen odan da asyp birlik saptyng qúrmetti ókilderine «qyzyng qayda?!» dep aqyrandaugha deyin jetting ghoy!... Tipti ólmeli qart sheshesin basynuyng qanshalyq! ... Qyzmetten qysqartylghan son, jyghylghan ýstine júdyryq bolmasyn dep múny jaba salyp otyrmyz... Al, ózing qanshalyq búzylghanynmen de qabileting bar jigitsin. Álde de bir jerden qyzmet izdestirip kórermiz. Taghy da biraz dem ala túrasyng da endi! Qazirshe laj joq, joghary jaqtyng bekituinen ótip ketti, qysqartylyp qaldyn!

- Joq, әkim, meni qansha shúntiytqanynmen de kemy qoymaymyn, nanbasang sozyp kórshi ózin, kedeyding kónpisi emespin be, bes qúlash úzararlyghym bar әli! -dep shyqsam da, oiynbúzar aiypqa tartylghanyma qam jep shyqtym. «Tónkeris joly búran» degen ghoy, oqasy joq. Kompartiya bar, týzetiler degen senimge kep te shyqtym.

Danyshpan tergeushim, danuiysiz[1] bostandyqtyng dektatura pyshaghy qayrausyz. Kezinde-aq talay qysqartylghan, óreskel úzyn keri tónkerisshi ekenmin ghoy, әlde de bir az túqylym qalar. Qylmys degen, onday túqyl týgil tittey oqyra qabyrshaghynan da ónip-óse beretin, asa jansebil batyr emes pe?!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


[1] Danuy (qytaysha) - partiya úiymy (kompartiya komiytetining qysqartylghan atauy)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407