Aqymet Baytúrsynúly – últtyq damudyng talay jyl әbden tot basyp qarausyz qalghan, tipti qarang qala jazdaghan tegershigin bir ózi ainaldyryp kórip, migirsiz qozghalysqa qosyp bergen, ertegining erlerindey eren túlgha. Tughan halqynyng ruhany janghyruynyng syryn tap onday bilip, sol jolda qaltqysyz enbek etip, mәngi eskirmeytin aghyl-tegil mol ýles qosa alghan qayratker qazaq topyraghynda oghan deyin de, odan keyin de bolghan emes. (Ábish Kekilbaev)

Osydan shiyrek ghasyr búryn Aqannyng 125 jyldyq mereytoyyna arnap ýlken jiyn ótkizilgen edi. Sol jiynda bas bayandama jasaghan Ábish aghamyz: «Qazaq tilining damuyna jer jaralyp, su aqqaly bergi qalghan qazaqtyng qosqan ýlesi bir para da, Baytúrsynúlynyng bir ózining sinirgen enbegi bir para. Sol arqyly týrkitanugha da keleli ýles qosty. Jana jazu. Jana әlippe. Túnghysh emle. Túnghysh fonetika. Túnghysh grammatika. Túnghysh sintaksiys. Túnghysh terminologiya jәne әdisteme. Til asharlar. Til tanytqyshtar. Til júmsarlar. Últtyq til bilimine týpkilikti temir qazyq bolar mәngilik ýlester. Keyde kýlli bir últtyng talay úrpaghynyng qolynan kele bermeytin keleli isterdi bir-aq adamnyng tyndyrghany tandanbasqa bolmaytyn jәit. Keyde, shirkin, sol sabaz qazir tirilip kelse ghoy deysin» - degen bolatyn. Bәrimiz solay tanimyz ba Aqandy? Tanymauymyzgha ne sebep?

Kelesi jyly Aqymet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyn YuNESKO dengeyinde atap ótu josparlanuda. IYә, qazaq ýshin jýrek mayyn sham qylghan keshegi arystar bizding býgingi nauqandyq dumandatuymyzgha zәru emes. Qazaq mәngilikke qazaq bop túrsa, olar da mәngi biri kýn, biri sholpan, biri ay bop túra bereri haq. Kerisinshe «veshizmge» salynghan, materialdyq baylyqqa bas úrghan býgingi qogham olardyng keshegi istegen әrbir isine zәru. Býgingi mektepten shyghyp jatqan jas órkenge keshegi 37-ning zúlmaty tiygen azamattardyng bәri birdey kórinedi. Adasqan kim, adastyrghan kim? Ústanatynymyz qay jol, kimdi ýlgileymiz? Býgingining oqu baghdarlamasy ony jas úrpaqtyng sanasyna bólektep, jiktep qúnggha dәrmensiz. Mәselen, janartylghan baghdarlamada býkil orta mektepting әdebiyet pәni boyynsha Aqannyng eki-aq óleni kirgen («Adamdyq diqanshysy», «Eginning bastary»). Qazaq til bilimining bastauynda túrghan, әdebiyet ghylymynyng negizin salghan, Alashorda ýkimetin qúrugha múryndyq bolghan, qazaq jazuyna reforma jasap, ólmes Álippe jazghan, onysy býgingi HHI ghasyr mektebine qayta kirip jatqan túlghany elemeu – kórsoqyrlyq. Júrtym deytin balany qaydan alamyz, býgingi balam deytinderding ózi bireuding qansyghyn tansyq qylyp, syrttan oqu baghdarlamasyn tasymaldap jýrse...

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy 2021 jyldyng 3 qyrkýieginde ÚLT ÚSTAZY, ÚLY REFORMATOR AQYMET BAYTÚRSYNÚLYNYNG 150 JYLDYQ MEREYTOYYNA arnap seminar kenes ótkizdi. Maqsaty – kelesi jylghy ótetin sharalardy azamattyq qogham tarapynan pysyqtap, resmy oryndargha úsynys jiberu. Jiyngha belgili alashtanushy ghalymdar, qogham qayratkerleri, A.Baytúrsynúly atyndaghy barlyq úiym, institut, múrajay jәne mektep basshylary qatysyp, úsynystaryn ortagha saldy. Nәtiyjesinde mynaday qarar qabyldandy:

1. Últ ústazy Aqymet Baytúrsynúlynyng 150 jylydyghyna arnalghan is-sharalar onyng tilshi, әdebiyetshi retindegi enbekterin ghana qamtymauy kerek. Jas úrpaqqa ony últtyq ruhty qalyptastyrushy, iri sayasatker, memleket qayratkeri, alash iydeyasynyng bastaushysy retinde ýlgi etuge baghyttalghan ýlken strategiyalyq josparlar qúryluy kerek. (Mәmbet Qoygeldi, Berik Ábdighaliy)

2. Aqymet Baytúrsynúlynyng jazghan enbekterin HH ghasyr basynda әlemning iri ghalymdary taldap, joghary baghalaghan. Býgingi kýni onyng enbekterin orys, aghylshyn, týrik jәne basqa tilderge audaru júmystaryn qolgha alu arqyly Aqymettanu ghylymynyng auqymyn barynsha keneytu kerek. (Mәmbet Qoygeldi, Ábdiuaqap Qara)

3. Óskeleng úrpaqqa Alash iydeyasyn siniru maqsatynda orta mektepting tariyh, әdebiyet, til pәnderining baghdarlamasyna Aqymet Baytúrsynúly bastaghan Alash arystarynyng enbekterin jýieli týrde satylap kirgizudi qolgha alu. (Orazkýl Asanghazy, Aygýl Ismaqova, Anar Salqynbay)

4. Iri alashtanushy ghalymdar Berik Ábdighali, Túrsyn Júrtbay, Mәmbet Qoygeldiyev jәne t.b. tarta otyryp, Aqannyng sayasy qyzmetin jan-jaqty zerttep, sonyng nәtiyjesi boyynsha alynghan tújyrymdardy Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi mektep oqulyqtaryna engizudi qolgha alsyn. (Mәmbet Qoygeldi)

5. Aqymet Baytúrsynúlyna qatysty jәdigerlerding barlyghyn (Torghaydaghy tughan ýii, Almatydaghy muzey-ýii, Orynbordaghy «Qazaq» gazetining redaksiyasy jәne t.b.) memleketting qamqorlyghyna alu. Olardy zamanauy interaktivti qúrylghylarmen jabdyqtau boyynsha shetel tәjiriybesine sýienu, muzey-ýilerding bazasynda ghylymy zertteu júmystaryn úiymdastyru. (Qazybek Isa, Rayhan Imahanbet, Sәule Taiykesheva, Ádilet Ahmetúly)

6. Ótken ghasyrdyng 30-jyldaryna deyin qazaq ghylymynyng basynda Aqymet Baytúrsynúly bastaghan Alash azamattary túrdy. Odan bergi ruhany ómirimizge sayasat aralasty. Býgin Aqannyng әlippesin qaytardyq. Endi basqa da ghylymiy-әdistemelik múralaryn qaytaru últtyq damuymyzdyng tiregi bolmaq. (Orazkýl Asanghazy, Bijomart Qapalbek)

7. Aqymet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyna arnalghan sharalar ayasynda elimizding iri qalalarynda (Núr-súltan, Almaty, Qyzylorda) Alash galereyasyn ashu, Aqana arnap enseli eskertkish qon. (Mәmbet Qoygeldi, Rayhan Imahanbet)

8. Aqymet Baytúrsynúlynyng enbekterining akademiyalyq basylymyn shygharu, shetelderdegi múraghatttardan material jinau. Osy mereytoy qarsanynda ghana emes, Aqymettanugha qatysty tariyh, әdebiyettanu, til bilimi, sayasattanu, ekonomika jәne t.b. gumanitarlyq pәnder boyynsha túraqty týrde úzaq merzimdi ghylymiy-әdistemelik zertteuler jýrgizu. (Erden Qajybek, Anar Salqynbay, Ádilet Ahmetúly)

9. Aqymet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty, muzey-ýii, Qostanay uniyversiyteti jәne elimizdegi Aqang atyndaghy barlyq orta mektepterding basyn biriktirip, últ ústazynyng 150 jyldyghy ayasynda onyng ghylymiy-әdistemelik múralaryn jas úrpaqqa nasihattaudyng satyly baghdarlamasyn әzirleu. (Bijomart Qapalbek, Rayhan Imahanbet)

Halyqaralyq «Qazaq tili»
qoghamynyng viyse-preziydenti

Bijomart Qapalbek

Abai.kz