5-shi qyrkýiek -Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni.

BiylAhmet Baytúrsynúlynyng tughanyna - 140 jyl, al Ahang týrlegen әlipbiyge - 100 jyl!

«Qalam qayratkerleri jayynan» atty maqala haqynda

Maqala 1922-shi jyldyng shilde aiynyng 8-i kýni «Enbekshi qazaq» gazetining №29-shy sanynda jaryq kórgen [1]. Maqala avtory sol tústaghy sauatty, kózi ashyq «qazaq oqymystylary» dep tanylghan qazaq qalamgerlerining әleumettik ortadaghy atqaratyn róli men olardyng hal-ahualyna taldau jasaydy. Qalamgerler qauymynyng qaydan shyqqany, qalay shyqqany, keleshekte últ júmysy ýshin ne isteu kerektigin saralaydy.

5-shi qyrkýiek -Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni.

BiylAhmet Baytúrsynúlynyng tughanyna - 140 jyl, al Ahang týrlegen әlipbiyge - 100 jyl!

«Qalam qayratkerleri jayynan» atty maqala haqynda

Maqala 1922-shi jyldyng shilde aiynyng 8-i kýni «Enbekshi qazaq» gazetining №29-shy sanynda jaryq kórgen [1]. Maqala avtory sol tústaghy sauatty, kózi ashyq «qazaq oqymystylary» dep tanylghan qazaq qalamgerlerining әleumettik ortadaghy atqaratyn róli men olardyng hal-ahualyna taldau jasaydy. Qalamgerler qauymynyng qaydan shyqqany, qalay shyqqany, keleshekte últ júmysy ýshin ne isteu kerektigin saralaydy.

Búl maqalany әdebiyetshi-ghalym, professor Túrsynbek Kәkishúly «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazetting 2000-shi jyly 5-shi aqpandaghy kezekti nómirine býgingi qazaq әrpine týsirip, túnghysh ret oqyrman nazaryna úsynghan bolatyn. Aragha jyl salyp maqala 2001-shi jyly QR Bilim jәne ghylym ministrligi, Ortalyq ghylymy kitaphana tarapynan dayyndalghan «Úly túlghalar» atty ghylymiy-bibliografiyalyq seriyamen jaryq kórgen «Últtyng úly ústazy» (halqymyzdyng kórnekti qogham qayratkeri, ghalym, aghartushy Ahmet Baytúrsynovqa arnalady) degen jinaqqa alashtanushy ghalym T.Kәkishevting dayyndauymen endi [2, B. 75-80]. Bir ókinishtisi, jinaqtyng taralu tirajy - 200 dana. Sol sebepti maqalany oqyrman nazaryna qaytara jariyalaudy jón kórdik.

A.Baytúrsynúlynyng búl maqalasy qazaq ishinde alalyq tughan kezende basyna bәle bolyp jabysady.«Qalamger degen kim, qaydan shyqty» degen saualgha bergen jauaby: «1).Qazaq qalam qayratkerleri orystyng qorlyq kórgen, tayaq jegen, orystyng tabanynda ezilgen júrttan tughan. 2).Qazaq qalam qayratkerleri qazaq basyna qiyn-qystau zar zaman týsip, ýstin torlap, qayghy búlty qaptaghan shaqta shyqqan» degeni ýshin óz ishimizden shyqqan sholaq belsendiler «orysqa qarsy shyqqan» últshyl dep baybalam saldy, aqyry Ahmetting týbine jetti, ózderi de sol shynyraugha qúlady...

Osy tarihy manyzy zor maqalany sol uaqyt talaby men býgingi kýnnin  talaby ýdesin qanshalyqty aiyrmashylyghy baryn, jalpy qalamgerding qarymy qayda, qalay júmsaluy qajettigi jóninde ózining oi-saraptauyn alashtanushy-ghalym D.Qamzabekúly Baytúrsynovsha bayyptap, gazet betinde býgingi qalamgerlerding abyroyly mindetin mejeleydi. Taldau maqalasynyng taqyrybyn Aqang aitqan aishyqpen әrlep, yaghny «Qazaq qalamgeri búralqy it emes» degen tirkespen talaylardyng tat basqan sanasyn qozghau ýshin, býgingi jana qoghamdaghy til, dil, jalpy ruhaniyat mәselelerining tәuelsizdik talaby dengeyinen kórinbey jatqany qalay? degen saualgha jauap bergen zertteushi Ahansha zerdeleudi býgingi qazaq ziyalylarynyng aryna jýkteydi [3].

Maqala ishinde ózge tilden engen sózderding qazaqy dybystaluyn mәselen, «siyez» - sezd, «iiuin» - iini (mausym), «óktәbir» - oktyabri (qazan), «iyinternatsiyanal» - internasional (beybauyrmal), «kәmmýniyst» - kommunist, «iyinternatsiyanalist» - internasionalist, «dekiret» - dekret, «miliyón» - million» syndy tirkester sol qalpynda saqtaldy. Búl sózder 2000-shy jylghy jariyalanymynda býgingi әripke týsiru barysynda qazirgi qoldanystaghy qazaq tili emle erejesi negizinde týzetilgen eken. Sonymen qatar, «siaqty - siyaqty, tayaq - tayaq, yaghny - yaghni, ya - ya, qoyar - qoyar, qoyyu - qoy, jyiyugha - jiigha, aiamau - ayamau» degen sózderding de jazylu erejesi sol qalpymen berildi.

Maqsat - Baytúrsynúly әlipbiyindegi qazaqy dybystyq erekshelikterdi janghyrta otyryp, býgingi ózge tilden qisapsyz engen halyqaralyq termindermen shúbarlanghan qoyyrtpaq tilimizge eskertu jasau. Halyqaralyq qatynas tili dәrejesine jetken aghylshyn, latyn, orys haripterining tasasynda jýrip túnshyghyp, bulygha bermey, ózinning ýnindegi sózindi shyghar! Qazaq ýni, qazaq sózi qazaqqa ghana kerek. Endeshe esimizdi jiyp, «sózimizdi týzeyik» degendi býgingi úrpaqqa Ahansha aitu, naqtyraq andatu.

Qalam qayratkerleri jayynan

Orynborgha shaqyrghan qazaq qayratkerlerining siyezi adam az kelgendikten siyez esebinde bolmay, kishkentay ghana kenes týrinde bolyp ótkeni ozghan nómirlerinde jazyldy. Orynborda otyrghandar, o jaq, bú jaqtan kez kelgender bolmasa, siyezge atyn atap shaqyrghan adamdar kelmedi.

Kelmeu sebepterin týrli jorugha bolady.

Kelmeulerine  bir jaghynan jol qarajatyna qarjy joqtyghy sebep bolghan shyghar; ekinshi jaghynan Jýsipbek joldas siaqty kereksiz siyez deushilik te sebep bolghan shyghar; ýshinshi jaghynan, qazaq qayratkerlerining Orynbor qalasynan qaranghy ýiden jaman qashatyndyghy da sebep bolghan shyghar; tórtinshi jaghynan, ózgeris uaqytynda qayrat joly ózgerip, qarqyn beti qaytqany sebep bolghan shyghar. Búl kóp «shyghardyn» ishinde kóbinen sebep bolatyny eki «shyghar».

Siyezge keluge yntaly adamdar bolsa qarjy da tabylady, kereksiz siyez dep aitpaydy. Múnyng búlay boluy keluge yntaly adamdar bolmaghandyqtan, Orynbordy kóruge tabighaty shappaghandyqtan bolyp otyrghan qal. Búryn Orynbor qazaqtyng pikir qúbylysynday bolghan zamanda, siyez týgili jayda Orynborgha kelip, bas qosyp, qazaqtyng qamyn oilasyp, qayghysyna daua qarastyryp qaytatyn el azamattary endi erinshektik etip kelmey otyr deuge bolmaydy. Múnyng mәnisin әrirek, terenirekten izdeu kerek.

Qazaq qalam qayratkerleri qaydan tughan, qashan shyqqan dep súrau qoyylsa, jauap qiyn emes.

1). Qazaq qalam qayratkerleri orystyng qorlyq kórgen, tayaq jegen, orystyng tabanynda ezilgen júrttan tughan.

2). Qazaq qalamqayratkerleri qazaq basyna qiyn-qystau zar zaman týsip, ýstin torlap, qayghy búlty qaptaghan shaqta shyqqan.

Qúl bolghan halyqtan tuyp, qúldyqtyng qorlyq, zorlyghyn kórip otyryp, qazaq qalam qayratkerleri qalamyn últynyng auyryn jeniltu, auyryn azaytu jolyna júmsamasqa mýmkin emes; kemshilik kórgen júrttan tuyp, kemshilikten qútqarudy maqsat etip, ylghy sol jolda júmys qylghan qazaq qalam qayratkerleri júrtshyl, últshyl, yaghni, halqyna jany ashityn, halqynyng jany auyrghanda jany birge kýizeletin, bauyrmal bolmasqa taghy mýmkin emes. Olay bolmaghan bolmasa, onda tabighat zanynyng tysqary, adamnan shoshqa, shoshqadan kýshik tughan syqyldy bolyp shyghady.

Qazaq balasy últym, júrtym, bauyrym dep ýirenip qalghan qazaqtyng bauyrmal qalam qayratkerleri óktәbir ózgerisi bolghanda birden iyinternatsiyanal (beybauyrmal) bolyp ózgere almady, ózgelerdey «alymsaqtan beri» kәmmýniyst,  iyinternatsiyanalist edim dep aitugha auzy barmady. Sondyqtan beybauyrmaldyq jolgha qyzmet qylyp, basshylyq qyla almady. Bauyrmaldyq jolynda qalammen qayrat etuin beybauyrmaldyq jolyndaghy ýkimet qosh kórmeytin boldy. Sóitip, qazaq qalam qayratkerderining halinde daghdarys bolyp, ózgeristen búrynghy qarqyndary qaytyp, tartynqyrap qaldy. Sol qaytqan qarqyn әli kýnge qayta kelip jetken joq. Búrynghy qalam qayratkerlerining bәri de ózgeristen keyin qalam qayratyna әli belsenip onsha kirisken joq.

Búl aitylghan sebepting ýstine jamalghan ekinshi sebep boldy. Ol Qazaqstangha úlyq bolghan adamdardyng laghu-tónkeris bolsa isting bәrin ózinen ózi istelip, ózinen ózi ózgerip ketetindey kórui. Qalypty ózgertetin adamnyng isi, yaghni, júmsaytyn kýshi, qayraty, isi, bilimi ekendigin oilamady. Tónkeris boldy, patsha ýkimetining ornyna sauet ýkimeti ornyqty: qazaqty biylegen, patshanyng ong qoly bolyp kәmmýniyster qazaqty biyleytin boldy. Elding tóbesi ózgerdi, tóresi ózgerdi. Onan bylayghysyn ózgertuge kóp kýsh, kóp is, týrli enbek, qayrat kerek, yaghni, istey biletin týrli adamdar kerek.

Qazaqtyng oqyghany az, onyng ishinde halyq isine qatysyp, júrt ýshin júmys qylghandar óte az. Biraq, az da bolsa, qazaqta qyzmet qylyp ysylghan, tóselgen adamdar, qazaqtyng isine qatyspaq týgil qarasyn kórmegen, atyn esitpegen jat júrttyng adamdarynan góri, qazaqqa kóbirek payda keltiretini sheksiz.

Eski ýkimet túsynda, qazaqtyng basyna qaptaghan qara búlttay qalyng pәle torlaghan zamanda, júrt ýshin, últ ýshin qyzmet qylghan, qinalghan adamdargha «júrtshyl», «últshyl» degen tanba basylyp, olar qoragha jolatpaytyn qotyr mal syqyldy shetke shygharylyp, әleumet júmysynan aulaq ústaldy. Qazaqqa jany ashyp, qazaq sózin sóilegen adam bolsa, ony últshyl dep әdepsizdik etken siyrday qylatyn boldy.

Tóbeleske shyghatyn adam siaqty, tósin úryp, túldanyp «Jasasyn beybauyrmaldyq!» degen qazaq bolsa, qoshemet aityp, qol shapalaqtap, tóbesine kóteretin boldy. Qazaqtyng kórgen qorlyghyn, zorlyghyn aitatyn adam bolsa, auyzgha qaghyp sóiletpeytin boldy. Qazaq ózgeris ýshin qúrban bolsa, nesi qúraydy deushi bolsa, arqagha qaghyp, dúrys pikir osy deydi. Solay bolyp túrghanda qazaqtyng júrtshyl, últshyl, bauyrmal qalam qayratkerleri qalaysha belsenip, qalam qayratyna kirispek? Qalaysha qalamdy qolgha alugha kónili shauyp, yqylasy týspek?

Qalam qayratkeri - jolyn tastap, kóringen jolaushygha ere beretin búralqy it emes. Bauyrmal bolyp qalghan qazaq qalam qayratkerleri, ya boyaumen týsin ózgertip, ya týlenmen týgin ózgertip beybauyrmal bolmasa, naq ishin ózgertip beybauyrmal bola almaydy. Jalghyz qalam qayratkerleri emesqazaqqa jany ashityn, basqa azamattar da qazaqtyng basqalardan kórgen kemshiligin aitpay túra almaydy. Ony aityp otyrsa, bauyrmal degen sózden qútyla almaydy. Solay bolghan son, ia bauyrmal degen sózden qashyp, beybauyrmal ýkimetting ynghayymen bolyp, qazaqty basqalar pisirip jesin, shiyki jesin ýndemey qarap otyru kerek: ne bauyrmal degen sózdi basqalar auyr maghynada aitsa da, qazaq azamattary auyrlamay, qazaqtyng sózin qaymyqpay sóileui kerek. Endi osyghan jettik.

Qazaq dep auyzgha almay, ne bolsa o bolsyn, qaragha qostyq, ne kórse kóppen birge kórer dep otyrugha bolar edi, egerde qazaq mәdeniyeti qasyndaghy halyqtarmen birdey bolsa. Qazaq qasyndaghy halyqtar: orys, nemis, noghay, jәuit, ghayrilar.

Búlardyng bәrining de mәdeniyeti qazaq mәdeniyetinen joghary. Mәdeniyeti joghary halyq - mәdeniyeti tómen halyqty az-kóbine qaramay jem qylatyny aiday anyq, kýndey jaryq aqiqat. 200 miliyón (búdan әri - million) ýndi halqyn 50 million aghylshyn jem qylyp otyrghany, 500 million Qytaydy ózinen on ese az júrttar әjualap otyrghany - adam balasynyng tendigi - kemdigi mәdeniyetine qaray ekendigin sypattaydy.

Qazaq mәdeniyeti jәuit, nemis, orys, qatta noghay mәdeniyetindey bolsa da, «qazaq» «qazaq» dep aiyra sóilep, auyz auyrtyp, әure bolmay-aq, kóppen birdey kórer dep qoyar edik. Qazaq airyqsha sóz bolatyn qali aiyryqsha bolghandyqtan.

Qazaq mәdeniyeti qasyndaghy júrttardan kem ekenin bile túra, mәdeniyeti zor halyqqa jem ekenin bile túra, qazaqty jemtik esebinde jey ber dep qazaq azamattary tastay ala ma? Ony qazaq azamattary istey almaydy. Olay bolsa, bauyrmal desin, qazaqshyl desin, últshyl desin, oghan qúlaq auyrtyp auyrlamasqa kerek.

Qazaq qasyndaghy júrttardyng qataryna jetip teneluine kerek isimizdi qolgha alyp, qanattamasaq, qazaq kýnin qarang qylatyn beybauyrmaldyq adam arasyna jik salady, bauyr kerek emes, «jasasyn beybauyrmaldyq!» dep aiqaylaghanmen adam balasynyng arasyndaghy qúr aiqaymen joghalatyn kórinbeydi. Mәdeniyet jigin joghaltpay óz jigin joghaltu onay júmys emes. Búl aiqaydyng qolynan kelmeytin is ekendigine kóz jetti.

Aldymen bauyrmaldyq jigin joghaltu kerek dep adasqandar adasa bersin, qazaq azamattary mәdeniyet jigin joiy jolyndaghy júmysqa kýshin, isin, sarp etu kerek. Basqalarmen mәdeniyeti tenelip, jarysa, jarmasa kýneltuge qazaq jetken kýni, qazaqty qasyndaghylar qynsylatuyn qoyady, qazaq azamattarynyng qazaq ýshin aiyryqsha qayghyruy, qany qyzuy joghalady, bauyrmaldyq ózinen ózi joghalady.

Mәdeniyet algha basuy tirnek isi sheberlenuimen, sana-sanylau kýsheyuimen bolady. Tirnek isinen shyqqan sheberlikti óner deymiz, sana-sanylau kýshinen shyqqan bilimdi ghylym deymiz. Búl ekeui de ishten adammen birge tuatyn nәrse emes, ýirenumen tabylatyn nәrse. Ýirenu degenimiz - oqu. Sóitip, mәdeniyet jýzinde halyqtyng algha basuy, aldaghy júrt pen arttaghy júrt arasyndaghy mәdeniyet jigi joghaluy oqugha kelip tireledi.

Qazaqta oqu isi qalam qayratkerlerine qarap túrghany, olar ne isteuge kerektigi ótken nómirlerde basylghan siyezge arnalghan mәselelerde aityldy. Múnda aitayyn degenimiz: qalam qayratkerlerining bas qosyp baqyrshylyghyn sóilesui. Qalam qayratkerlerining iiuin (iini - IY.R.) siyezine «topolang uaqytyndaghy toy» emes, topalang kelmeuine amal qarastyrayyq degen oy edi.

Siyez iiuinde bolmady dep qoyyu kerek emes, iiuinnen basqa da ailar, kýnder kóp, әli de bolsa bas qosyp sóilesu, qalam qayratkerlerining úiymyn jasau kerek. Jazushylarmyz bytyrandy bolmay, úiymdasyp, birlesip is istese, bәlkim isteri berekeli, ónimdi bolar. Ózgeris bolghanymen ózgermey túrghan qazaqta qalyp kóp, qashannan beri, qazaq ishine sinip, ornyghyp qalghan qalypty ózgertu ondy nәrse emes. Bas ózgerdi, bastyq ózgerdi, tóre ózgerdi, basqasy әli qarap túr. Qazaq kórgen qorlyq pen zorlyq kóbeymese, kemigen joq. Jeuge jenil túrghandy jeu - tabighy is. Tiske júmsaq bolghan son, qay uaqytta da jeuge qazaq jenil bolyp túratyny maghlúm. Qazaqty búryn jegender әli jep otyr, búryn zorlyq qylghandary әli de zorlyq qylyp otyr. Ózgeris kimge jaghymdy, kimge jaghymsyz bolyp shyqqany kózi bar adamdar kórerlik, esi bar adamdar bilerlik boldy. Ózgeristing negizi tartys, talas bolghan song tirshilikke qayym bitken qayrattylargha, kýn kóruge eptilerge, dýnie jyiyugha qúmar adamdargha jaghymdy bolghanymen, momyndargha, aq kónil, anayy, anqaulargha jaghymsyz bolghany sheksiz.

Aqkónildilik, anayylyq, anqaulyq tabighattan da bolady, tәrbiyeden de bolady, yaghny mәdeniyet joghary-tómendiginen de bolady. Kóbinese mәdeniyeti tómen júrt aqkónil, anayy, anqau keledi. Sondyqtan da mәdeniyet joghary júrtpen aralasqan jerde aldauyna, arbauyna týsip jem bolady. Qazaq jerindegi halyq kóbine qazaq pen orys. Qazaq mәdeniyeti orystan kem bolghan song jem bolatyny sheksiz. Ol jem boludan mәdeniyeti jetilgenshe qútylmaydy. Qazaq jem boludan týbinde dekiret quatymen qútylmaydy, mәdeniyet quatymen qútylady.

Ýkimet tarapynan qazaqtyng kәzirgi kýtetin kómegi - mәdeniyeti jetilgenshe basqalardyng zorlyghynan qorghau, mәdeniyeti kóteriluine qoldan kelgen jәrdemin aiamau. Solay bolghan song qazaq ýkimeti qúr dekiretin kóbeytumen bola bermey, qazaqtyng mәdeniyetin kýsheytu jaghyna kóz salyp, kóbirek kýshin júmsau kerek.

Mәdeniyet kýsheyedi óner-bilim kýshimen, óner-bilim kýsheyedi oqumen. Oqu isi sabaqtas әdebiyetpen. Oqu әdebiyetti kýsheytedi, әdebiyet oqudy kýsheytedi. Oqu men әdebiyet birin-biri qoldap, birin-biri kótermelep, birin-birin sýireydi. Oqusyz әdebiyetting kýni joq, әdebiyetsiz oqudyng kýni joq, qazaqta oqu da, әdebiyet te jana ghana kóktep kózge ilingen kýide túr. Onyng ósip, ýlkeyip, gýldenui ýshin kóp is, kóp kýsh kerek. Sol kóp isti qolynan kelgenshe isteytin, sol kóp kýsh shamasynan kelgenshe sarp etetin qazaq qalam qayratkerleri.

Ol qalam qayratkerleri búl kýnde óz júmysynda emes, ózge júmysta jýr. Olardy ózge júmystan alyp, óz júmysyna salu qazaq ýkimetining mindeti: qalam qayratkerlerining júmysy - әdebiyet, әdebiyetsiz oqu quattanu joq, oqusyz mәdeniyet quattanu joq, mәdeniyet quattanbay qazaq qorlyqtan, zorlyqtan qútylu joq. Orystan qazaqtyng kórip otyrghan otarshylyghy, omyraulyghy qazaq mәdeniyeti orys mәdeniyetinen tómen bolghandyqtan. Azattyq asyly mәdeniyette, mәdeniyet kýsheyuining tetigi - oqu men әdebiyette.

1922 jyl.

Imahanbet Rayhan Sahybekqyzy,

Halyqaralyq biznes uniyversiytetining dosenti,

Ahmet Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory

Paydalanylghan әdebiyetter:

1.      Baytúrsynúly A.Qalam qayratkerleri jayynan // Enbekshi qazaq №29, 8 shilde 1922; Egemen Qazaqstan, (Mәtindi dayyndaghan: Kәkishev T). 5 aqpan 2000.

2.      Últtyng úly ústazy: halqymyzdyng kórnekti qogham qayratkeri, ghalym, aghartushy A.Baytúrsynov. - Almaty: Ortalyq ghylymy kitaphana, 2001.-305 b., B. 75-80.

3.      Baytúrsynov A. «Qazaq qalamgerleri búralqy it emes» (Maqalany taldaghan: Qamzabekúly D) // Ayqyn №126, 12 shilde 2007.