Biz әu basta búl súhbatty belgili jas aqyn Asylzat Arystanbekten «Sәrsenbining sәtinde» degen dәstýrli aidargha arnap alghan edik. Biraq әngime barysynda aitylghan taqyryptar aidar ayasynan shyghyp, qoghamdyq ómirding әleumettik-sayasy aumaghyn aralap ketti. Halyqaralyq «Shabyt» shygharmashyl jastar festivalining laureaty Asylzat aqynnyng azamattyq («grajdanskiy» dep týsininiz) oi-pikiri qoghamgha qamkónil kópshilikti bey-jay qaldyrmaydy degen oidamyz.

- Asylzat, siz bir súhbatynyzda: «Biylik sening biliminmen de, óleninmen de, órenmen de sanaspaydy» depsiz. Al qazaq biyligining aqynmen sanaspauy - últ ruhaniyatyn jasaushy adamdargha qiyanat, әdebiyetke qylghan qastandyq emes pe?

- Onyng qiyanat, qastandyq ekenin óziniz de bilip otyrsyz, menen nesin súraysyz! Ónerdi jasaytyn halyq. Halyqpen sanaspaytyn biylik tek Qazaqstanda ghana bar shyghar. Óz halqyna oq atyp, qynaday qyryp tastau - tek bizding biylikten ghana shyghady. Shimirikpesten óz ótirikterin teledidar arqyly jariyalap, «senseng de - osy, senbeseng de - osy» dep, beti býlk etpey otyru tek bizding biylikke ghana tәn.

- Bizding qalam ústap, últ ýshin qyzmet qylatyn aqyn-jazushylardyng deni «biylik qiyanat qylyp jatyr, oghan qarsy qayran qane?» dep, ýmitsiz ýn qatady. Sizden de sonday әlsizdik bayqalatyn siyaqty. Sonda qazaqtyng qaraketin kim qylady, bәrimiz jaltaq bolsaq, jargha shetimizden qúlay bermeymiz be?

Biz әu basta búl súhbatty belgili jas aqyn Asylzat Arystanbekten «Sәrsenbining sәtinde» degen dәstýrli aidargha arnap alghan edik. Biraq әngime barysynda aitylghan taqyryptar aidar ayasynan shyghyp, qoghamdyq ómirding әleumettik-sayasy aumaghyn aralap ketti. Halyqaralyq «Shabyt» shygharmashyl jastar festivalining laureaty Asylzat aqynnyng azamattyq («grajdanskiy» dep týsininiz) oi-pikiri qoghamgha qamkónil kópshilikti bey-jay qaldyrmaydy degen oidamyz.

- Asylzat, siz bir súhbatynyzda: «Biylik sening biliminmen de, óleninmen de, órenmen de sanaspaydy» depsiz. Al qazaq biyligining aqynmen sanaspauy - últ ruhaniyatyn jasaushy adamdargha qiyanat, әdebiyetke qylghan qastandyq emes pe?

- Onyng qiyanat, qastandyq ekenin óziniz de bilip otyrsyz, menen nesin súraysyz! Ónerdi jasaytyn halyq. Halyqpen sanaspaytyn biylik tek Qazaqstanda ghana bar shyghar. Óz halqyna oq atyp, qynaday qyryp tastau - tek bizding biylikten ghana shyghady. Shimirikpesten óz ótirikterin teledidar arqyly jariyalap, «senseng de - osy, senbeseng de - osy» dep, beti býlk etpey otyru tek bizding biylikke ghana tәn.

- Bizding qalam ústap, últ ýshin qyzmet qylatyn aqyn-jazushylardyng deni «biylik qiyanat qylyp jatyr, oghan qarsy qayran qane?» dep, ýmitsiz ýn qatady. Sizden de sonday әlsizdik bayqalatyn siyaqty. Sonda qazaqtyng qaraketin kim qylady, bәrimiz jaltaq bolsaq, jargha shetimizden qúlay bermeymiz be?

- Mening әlsiz bolugha qaqym joq pa? Ári-beriden son, siz mening aqyn bolghanym ýshin ghana osynday súraq qoyyp otyrsyz. Jaltaqtyq bar! Ony joqqa shyghara almaymyn. Biraq jaltaqtyqty jenetin kýsh-qayratty ólennen alyp otyrmyn. Óleng arqyly halyqqa ýnimdi jetkizip jýrmin. Bәri estimeui mýmkin ol ýndi, nemese әrkim ózine kerek ýndi ghana estui mýmkin. Bizding kózimiz ghana kórmeydi emes, aqyr ayaghynda qúlaghymyz da bitelip qalghan ghoy. «Qúlaq kesti qúl» degen sóz bar qazaqta. Men osy sózding maghynasyn biraz búryn bildim. Adamdy ózining degenine kóndirip, jeteginde jýrgizu ýshin, onyng qúlaghyndaghy bir tamyryn ýzip jiberse boldy, onyng tili baylanyp, qúlgha ainalyp shygha keledi eken. Bizding de qúlaghymyz kesilip qalghan. Men ony jasyryp otyrghan joqpyn. Jaltaq ekenimdi, qorqaq ekenimdi ózim de bilemin. Sol ýshin úyalamyn, janym qinalady. Ózgeler qan jylap jatqanda, ózimning búghyp qalghanyma arlanamyn. Al endi tipti onysyna arlanbaytyn da adamdar bar. Olar menen de ótken qauipti.

Sizding súraqtarynyz mening namysymdy qayrau ýshin qoyylghanyn ishim sezedi. Biraq mening ýmitim zor. Týbi óz boyymdaghy qorqaqtyqty jenip, bar dausymdy shygharyp, halyqqa qiyanat jasap otyrghandargha qarsy shyghatynymdy bilemin. Solay bola túrsa da:

Óshkeni qashan kózden ot,

Erkeging ketti ezbe bop.

Úlan-baytaq daladan,

Últaraqtay jer de joq.

 

Kim bilgen az ba, kóppiz be?

Ótkenge sinip ketti iz de.

Menshikting joghy týk emes,

Memleket tipti joq bizde! - dep sol aghalar aita almaghandy da aitqanymdy eskeriniz...

- IYә, ishiniz sezip otyr eken, namysynyzdy qayraghanym búl. Keybir agha-әpkelerinizde qayraqqa janityn namys ta qalmaghan ghoy qazir... Biylikting óner adamdaryn Kenes ýkimeti kezindegidey jarylqamaytynyn bәri aitady, әdebiyette de solay. Jazghanynyzdyng enbegi tólenip, baghasy berilmeytin býgingi memlekettik sayasatta jastardyng әdebiyette jýrui - ýlken erlik. Biraq búl erlik qazaq әdebiyetining ótken ghasyrda jetken biyigin ústap túra ala ma?

- Túrady! Oghan kәmil seniniz. Tipti ol biyikten asyp týsui mýmkin. Ádebiyet bar. Óleng bar. «Tughanda dýnie esigin ólenmen ashyp, ólgende jer qoynyna ólenmen kiretin» qazaqty әdebiyetten bólip tastay almady eshkim osy uaqytqa deyin. Alash ziyalylaryn aghashtay otady, aiqaylasa dausy alty qyrdan asatyn altyn kómey qazaqty ash qaldyryp ta kórdi. Eshkim auzyn jaba almady. Jeltoqsanda júlynyn ýzip te kórdi. Tepkining astynda jatyp ta qazaq óleng oqyp jatty. Áli de kýmәniniz bar ma?

- Jogh-ә... Degenmen, bizding keybir agha buyn qalamgerler qogham men sayasat - basqa, әdebiyet - basqa dep týsinedi. Mәselen, olar qoghamda bolyp jatqan Janaózen qasireti, shekarashylar ólimi siyaqty últtyq-halyqtyq qandy oqighalardan tys ómir sýredi, shygharmashylyqtaryna arqau etpeydi. Aqyn retinde osyny qalay týsinesiz: poeziya - shópting sybdyry, sudyng syldyry ghana ma?

- Bәlkim, aqyndar oryn alghan oqighagha der kezinde ýn qosa almay jatqan shyghar. Biraq múny olardyng halyqqa jýregi auyrmady dep týsinbeu kerek. Kóbimizding shyndyqty shyryldap aita almay jatqanymyz ras. Biraq shyndyq qane? Biz shyndyqty kóre almay otyrmyz. Biylik bizding kózimizdi kólegeylep, әdemi kóilek kiygizip, óz «shyndyqtaryn» ótkizip baghuda.

- Biraq barlyq shyndyq kónilinizde sayrap túrghan joq pa?..

- IYә, kónilimde sayrap túr, tilim jetkenshe aityp jatyrmyn. Ayta beremin. Mýmkin, siz kýtken shyndyqty dәl bere almay otyrghan shygharmyn. Biraq tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl boldy dep, jyrtylyp-ayrylyp, toylap jatqanda, nesine jetisip toylaymyz osy dep oilaghanmyn. Álemde óz elinde bodannyng kýiin keship jýrgen qazaqtan basqa últ joq shyghar. Sony aitqym keldi, jazdym da.

Ózbekting biyin biyledim,

Qyrghyzdyng tony kiygenim.

Ózimmin desem - ózgemin,

Ózgemin desem - ýidemin.

 

Týrkimen biylep tórimdi,

Týrikke berdim mórimdi.

Sarttyng da sanyn soqtyryp,

Saudalap jýrmin kórimdi.

 

Balpang da balpang biyligim,

Shirense shuly, kýilimin.

Ózbekter alsa ózekten,

Úpaygha myqty úighyrym.

 

Kýshimen singen borshtyn,

Sanamda oiy orystyn.

Shetelge berip shiykizat,

Batystan tasyp boq ishtim.

 

Namysym joq, nәtim - bor,

Ataghym - aspan, atym - zor,

Bazarym - qytay, baghym - sor,

Qúldyqqa kóngen halim sol.

 

Til de joq bizde tildeytin,

Ýn de joq biz de ýndeytin.

IYesi sýiek laqtyrsa,

It siyaqtymyz ýrmeytin.

 

Kóretin kóz de qalmaghan,

Sóileytin sóz de qalmaghan,

Qazaqstandyq - qújatym,

Qazaqpyn deuge arlanam.

 

Qalaysha qozghap ketemin,

Biylikting mayly kótenin.

Eldikke úiyp kórmegen,

Erkindik mening ne tenim?!

 

Qosylyp kýnde núrgha núr,

Qoqandap qoyad qúlgha qúl.

Bostandyq atyn jamylghan,

Bodandyghyma - 20 jyl!

 

Shynjyrda qalghan shyndyghym,

Ashylmay qoydy-au týndigim.

Kýn kósem ketip ornyna,

Núr kósem kelgen kýn býgin!

 

Shabaqtyng qalmay kólshigi,

Jaraqtyng qalmay ershigi.

«Núr Otan!» deymiz ózeurep,

Otan da Onyng menshigi.

 

Biylikting bedeu betinen,

Qan shyqpas kesseng etinen.

Tórdegi basyn qazaqtyn,

Tartady keyin kótinen.

 

Qayran da qayran, qazaghym,

Qayghyndy qanmen jazamyn.

Býgingi kýnnen týk emes,

Ólgende kórgen tozaghyn.

 

Arzan sózine aldandym,

Arzan bózine arbaldym.

Tәuelsizdik kýni men ýshin -

Azattyq qaza bolghan kýn!

Shyn mәninde, azamattyqtyng qaza bolghanynday, artynsha Janaózen oqighasy búrq ete qaldy. Azat elding azat úrpaqtaryna oq jaudyru degen bizde tәuelsizdik joq degendi menzeydi. Men basqasha týsine almaymyn.

- Sol Janaózende qyrylghan halyqqa basu aitarlyq, bolmasa sonda sheyit ketken bozdaq úldargha arnap óleng jazdynyz ba?

- Joq, jazbadym. Qabyrgham qayysty, әli jýregim auyrady. Ári-beriden son, halyqqa basu aitqanymyz dúrys pa ózi. Biz halyqty basyp boldyq. Bizge, kerisinshe, ashu jetpey jatyr. Biz jylasaq ta, túmsyghymyzdy shapanymyzdyng ishine tyghyp alyp, bulyghyp jylaymyz. Janaózende qyrylghan adamdardyng jaqyn-juyqtary әli jylap otyr. Júbatyp keregi ne olardy, bәrimiz qosylyp jylayyq. Ashuymyzdy, aqyr ayaghynda «jynymyzdy» syrtqa shygharayyq. Halyq jyndandy dep biylik bizden yghatyn dәrejege jeteyik. Áytpese olar bizding taghdyrymyzdy bir oqtyng kýshimen sheshudi dogharmaydy.

- Asylzat, siz «birtýrli» aqynsyz. «Birtýrli» bolatynynyz, jazghan ólenderinizde qazaq әiel aqyndarynyng shenberin búzghan «tentektik» bar. Búl «tentektik» poeziyagha sony salu ma, joq әlde erotikalyq taqyryptargha jan-dýniyenizding jaqyndyghy ma?

- IYә, jan-dýniyem jaqyn. Tek mening ghana ma? Bәrining de sýngge, sýiispenshilikke bólenuge, lәzzat alugha jan-dýniyesi jaqyn. Biraq biz sýiy taqyrybyn qozghaghannan, atys-shabysty, óltirip, bauyzdap ketkenderdi aitugha qúmarmyz. Maghan osy súraq jii qoyylatyndyqtan, «erotika» degen sózding maghynasyn izdep, sózdikterdi qarap shyqtym. Ottaydy bәri! Erotika ol - ómir! Al ómirdi jyrlau úyat emes. Siz aitpaqshy «tentek» bolmasa, aqyndardan óleng tumaydy. Kerisinshe, bizge osy tentektik jetispey jatyr ghoy. Ónerge shenber syzyp qajeti joq. Ónerding órisi keng boluy kerek.

- Erotikalyq janrdaghy ólenderiniz ýshin oqyrman tarapynan aitylatyn syn az emes. Óitkeni qazaqtyng әdebiyeti týgili, qoghamyna jat sekildi kórinedi búl taqyryp. Shynynyzdy aitynyzshy, oqyrmandarynyz: agha-әpke, zamandastarynyz óleninizdi qalay baghalaydy?

- Joq, eshkim de synamaydy. Zamandastarym da, agha-әpkem de. Bylayghy әdebiyetshiler de, aqyndar da synamaydy. Synaugha olardyng óresi jetpeydi.

Al «qazaq әieline tәn emes» dep, pysh-pyshtaushylardyng sózderin sóz eken dep qúlaghyma qystyrghym kelmeydi. Qúddy solardyng ózderi qazaqqa tәn әreket jasap jýrgendey sóileytinderge jynym keledi. Sizding óziniz mening ólenderimdi qoghamgha, әdebiyetke jat dep týsinip otyrsyz. Búl - poeziya! Poeziya qalaysha әdebiyetke jat boluy kerek. Búl degeniniz әdebiyet adamgha jat degenmen birdey. Adamgha erotika jat dep aita alasyz ba? Ayta almaysyz, demek, ol turaly poeziya da, kórkem suret te, muzyka da kerek.

- Sizdi bir aqyn jigit: «Asylzat - qazaq әielderining búghan sheyin «jabyq» kelgen jan-dýniyesin ashqan aqyn» dep aitypty. Múny «demokratiyalyq qoghamgha talpynghan genderlik sayasattyng nәtiyjesi» dep jýr taghy bireuler. Osy pikirlermen kelisesiz be?

- Ártýrli pikir bolady, olardyng bәrine kelisemin, kelispeydi ekem - jauap beruge tiyisti emespin. Eng bastysy, mening ólenderim turaly pikir bar. Jәne ol bir jaqty emes. Ónerdi batpaqqa batyratyn bir jaqty pikir. Pikir aluan týrli bolghanda ghana ol óristeydi. Men soghan quanamyn. Sondyqtan da ananyng aitqanyna kelisemin dep alaqaylap, mynanyng aitqanyna kelispeymin dep tulap jatpaymyn. Kimning ne aitsa da óz erki, sonday-aq ólendi qabyldau da әrqalay. Oghan renjuding keregi joq.

- Qazir kóp jas aqyn ózderining «jarnamasyn» jaqsy jasap alghan: sayty, jeke paraqshalary bar. Mýshәiralardan da mýsәpirding kýiin keship jýlde alyp jatady. Biraq sizden onday qylyqtardy bayqay almadyq...

- Aqyndar jeke paraghyn, saytyn ashsa, ony ózine jarnama jasady dep qabyldamau kerek. Ony oqyrmandargha jol tabudyng ýlgisi dep úghynghan dúrys. Biz tipti osy baghytta dúrys júmys istey almay otyrmyz. Ghalamtor - әlemning kez kelgen týkpirimen baylanys ornatugha bolatyn birden-bir qúral. Kerisinshe, aqyndardyn, jazushylardyn, suretshilerdin, t.b. óner iyelerining sayttary kóbirek ashylyp, әlemge tanyluy kerek. Aldymyzda túrghan «mily jәshikti» tiyimdi paydalana almay otyrghanymyzgha qynjyludyng ornyna, eki-ýsh aqynnyng ashqan saytyn kóp kóru - meninshe, dúrys emes.

Al endi mýshәira turaly әngime basqa. Búryn oblys ortalyghynda túrghanda oblystyq dengeyde ótkizilgen mýshәiranyng denine qatystym. Almaghan jýldem joq. Ol mening ósuime, ortada tanyluyma kerek boldy. Bergen jýldeleri jyrtyghymdy jamady dep aita almaymyn. Al respublikalyq mýshәiralargha qatysqan joqpyn. Qúlqym joq. Bary osy, basqa sebebi joq onyn. Qatysyp, jýlde alyp jatqan aqyndardy da kinәlaugha bolmaydy. Mýsәpirding kýiin keship jýr deuding ornyna, mýsәpirding kýiin keshirmeytin jaghday jasau kerek.

- Sonda, ashyq aitynyzshy, mýsәpirding kýiin keshtirmeu ýshin ýkimet óner adamdaryna, jalpy shygharmashylyq adamdargha ne isteu kerek? Kómekti materialdyq túrghyda ghana týsinemiz be, joq әlde?..

- Materialdyq túrghydan bolsa, ol jaman ba? Memleket mening jaghdayymdy men aqyn bolghanym ýshin jasamasyn, men osy memleketting azamaty, aqyr ayaghynda ata-babamyz amanattap ketken jerding iyesi retinde bizge óz ýlesimizdi berui kerek. Men nege qazaq bola túryp, qazaqtyng jerinde qayyrshynyng kýiin keshuim kerek? Ne ýshin ýkimet maghan nesiyege ýy berui kerek? Nege men sol ýshin biylikting tabanyn jalap, janymdy shýberekke týiip, ómir boyy nesie tólep ótuim kerek? Búl jerdi bizge menin, senin, onyng atasy amanattap ketti, «bizding úrpaghymyz bireuding bodany bolmasyn, ózgening jerine kóz sýzbesin» dep, jaumen jaghalasyp, jan berip, jan alysyp jýrip bizge berip ketti. Biraq olar keyin el tútqasyn ústaytyndardyng eldi tonap, jeytinin jep, sosyn otanyn satyp, shetelge qashyp, shalqasynan týsip, qarnyn tyr-tyr qasyp jatatynyn bilgen joq.

Men eshqashan da aqyn bolghanym ýshin dep, Allanyng bergen talanty ýshin adamnan kómek súramaymyn. Maghan onsyz da Qúday kóp nәrse berdi. Sonymdy qút qylsam da jetedi. Biraq qazaq qazaqtyng jerinde bodannyng kýiin keshpey, baqytty kýn keshui kerek. Bes balasyn jetektep, ýisiz-kýisiz jylap jýrgen jesir әieldi kórgende, bizde shynynda da memleket joq eken dep jaghamdy ústaghanmyn. Onyng qasynda meniki etigi joqtyng ayaghy joqty kórip tәubesine kelgenindey nәrse.

- Sizge zamandas aqyn-jazushylardyng arasynda týsiniksiz ólen, ólim men ýreyge qúrylghan әngime jazatyn qalamgerler kóbeyip barady. Ádebiyet - qogham ainasy deydi, sonda bizding qoghamnyng keypi - býgingi jastar jazyp jýrgen shygharmalar siyaqty búlynghyr ma, qalay oilaysyz?

- Ádebiyet bireu - qazaq әdebiyeti. Al qazaq әdebiyetin men búlynghyr dep aita almaymyn. Ras, prozanyng daghdaryp túrghanyn bәrimiz ishtey sezemiz. Al poeziya damyp algha shyghyp bara jatyr. Shetelge shyghyp, ishine kirip aralaspasam da, qazaq poeziyasy sharyqtau sheginde túrghanyn ishim sezedi. Aqyn kóp, olardyng ishinde búlynghyry da bar. Ólim turaly kóp jazasyz degen eskertpeni (syn emes) ózim de jii estiymin. Tipti «kitabyng jastardy suisidke iytermeleydi, ólim turaly kóp jazady ekensiz» dep te aitqandar bar.

- Astanada túrasyz. Alataudan ketken kóp aqyn-jazushylar Arqanyng ayazyna shydamay, Almatygha ainalyp kelip jatady. Ónerge suyq Astanadan góri, mәdeniyetting bazary Almatyda túru oiynyzda joq pa?

- Onday oiym joq. Astana suyq bolsa da, maghan únaydy. Óitkeni men múndaghy kóp pәteriant qazaqtardyng birimin.

- Ángimenizge kóp-kóp raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

 

Poeziya

Asylzat

ARYSTANBEK

 

Kýreng atyng shóldese...

Kýmis kólden oiylghan,

Kýreng atty suarghan,

Sen de shyqtyng oiymnan,

Men de shyqtym qúmardan.

 

Jaghasynda kólimnin,

Jay jatpaysyn, jyrghaysyn.

Kýreng atyng shóldese,

Kýnde kelip túrghaysyn.

 

Túnghiyghy tap-taza,

Tabighattyng ghajaby:

Qysy-jazy kólimnin,

Tarqamaydy bazary.

 

Kýlip-oynap ketkeysin,

Kýmis terip terennen.

Kýreng kelse kisinep,

Kól de shyghar kemerden,

 

Tynyshtyqpen talasyp,

Tilegine jetkeysin,

Kýreninmen tang asyp,

Qazyq qaghyp ketkeysin.

 

Kól jaghasy qúraq-ty,

Kelip túrghay qús aulap,

Arghymaghym, birjola,

Alayyn ba túsaulap.

 

Kelsen-daghy tang asyp,

Tynshymaysyn, tynbaysyn.

Kýreng atyng shóldese,

Kýnde kelip túrghaysyn.

 

Tangha jetken tilegin,

Toyat týnning piri edin.

Short ýzetin shiderin,

Shóli qanbas kýrenim.

 

***

Shәii kórpe shytyr-shytyr etedi,

Shayyr tósek syqyr-syqyr etedi.

«Kelshi janym, kel taghy da» deysing sen,

«Boldy» deymin, «joq, osy da jetedi».

 

Birde mayyp,

Birde jenip,

Útamyz,

Bar búlaqtyng balyn birge jútamyz.

Alqyn-júlqyn,

Bóri tartqan tulaqtay,

Aydalada qalghan shyghar lypamyz.

 

Sezim - seri,

Kónil de - toq,

Sert - egiz,

Erke bala siyaqtymyz,

Erke qyz.

Búla kýshting búlqynysy shydatpay,

Belden tómen syrghyp ketti kórpemiz.

 

Kórikti sóz tógiledi keste bop,

Lәzzattardyng laghyl tasyn tesken oq.

Sen eminip,

Men ezilip jatqanbyz,

O, qúdiret...

Arghy jaghy este joq.

 

Zandylyghy bolghannan song ómirdin,

Ony jyrlau enshisinde ólennin.

Túra almaytyn bir-birinsiz ómirde,

Er men әiel eki jarty - bir býtin.

 

... «Qoy» degendi kýshigim tyndamaydy,

Esigindi iskelep tyrnalaydy,

Kirip shyqsyn endeshe esigindi ash,

Ne bar, ne joq ekenin bir qaraydy...

 

***

Aldy-artyma qaratpay,

Alyp esti,

Ónmenimnen

Otty kóz taghy testi.

Dәl ózindey kórmeppin dәruishti,

Dәl ózindey kórmeppin jarymesti.

 

Alqyn-júlqyn,

Aymalap,

Alyp-úshyp,

Appaq tәnge

Arghy oiyng shaghylysyp.

Qalypsyng ghoy kenezeng keuip әbden,

Qalyppyz ghoy keremet saghynysyp.

 

Jelkemdegi jeti órim shashym tarqap,

Jaqyndasang tartady boyym shalqaq.

Búryn nege bolghanbyz tym búiyghy,

Búryndary bolghanbyz nege qorqaq?!

 

Sharyqtady shat kónil,

Shólin basyp,

Qos búlaqtan ketkendey laghyl tasyp.

Bar jynynan airylghan baqsydaysyn,

Qaraugha da shamang joq kózindi ashyp.

 

Osy týnge baylyq ta,

Baq ta qúrban,

Kýlip atqan ainaldym aq tanymnan.

Jaryq kýnde jay týsken jalghyz talday,

Jayrap qaldym qauynday qaq jarylghan.

 

Nayzaghayyng tik týsip,

Kettim kýiip,

Nóserdeyin sonan song tókting qúiyp.

Qaymaghy alynbaghan sýttey edim,

Bir qasyq qatyghynnan kettim úiyp.

 

***

Tylsymnyng shym batyryp terenine,

Týsinsen, bәrin aityp keregi ne?

Jarty týn

Jarty aqylmen óte shyghar,

Jaryghy terezemning sónedi de.

 

Ernimnen,

Bal sorasyng barmaghymnan,

Qúday-au, tez atady tang neghylghan?

Qayrangha shyghyp qalghan aq shabaqtay,

Shorshidy aq baltyrym qarmaghynnan.

 

Shie sharap,

Shie erin,

Shiray denem,

Shyn qandyrmay shólindi qinay berem.

Sening de boygha syimay ystyq qanyn,

Mening de óz terime syimay denem.

 

Kóterilip-basylyp kórpe kónil,

Qimylymyz epsekti, erke-jenil.

Men kerildim,

Berildim bas ainalyp,

Bәrin mýlde úmytyp sen de beril.

 

Birte-birte bәsensip býlkilimiz,

Balbyraymyz baladay,

Kýlkilimiz.

Qúshaghymyz qarysqan jazyla sap,

Qúshaqtasa ketedi kirpigimiz.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 25 (153) 13 mausym 2012 jyl