Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetining aqparattyq top jetekshisi - Jasaral Quanyshәlin myrzanyng sot zalynan jazghan reportajdary www.abai.kz aqparattyq portalynda túraqty jariyalanghanyn ghalamtorgha kóz tikken jahan júrt jaqsy biledi.

49 adamgha «әdilettilik proporsiyasyna»  «sәikestendirilgen» ýkim shygharyp, jaza kesken sot ayaqtaldy. Qazaqstannyng shenberinen shyghyp әlemge ayan bolghan «әigili» sot ayaqtalar tústa «Arqankergen qyrghyny»  elimizding ontýstik-shyghysyna júrt nazaryn audaryp әketti de 49-dyng taghydyry kómeskelene bergendey boldy. Alayda, 16 jeltoqsan kýni Janaózen men Shetpedegi  aishyqty alanda oqqa úshyp, soqqygha jyghylghan qorghansyz elding júpyny hali jadymyzdan onay kóship ketpese kerek degen oidamyz. Osy maqsatta biz qazaqtyng shyn maghynasyndaghy qayratker úly - Jasaral Quanyshәlinmen súhbattasqan  edik. Ángime barysynda Jasekeng Janaózen men Shetpe oqighasyna qatysty   SOT ÝKIMI «BIYLIKTING JÝGENSIZDIGIN, JAUAPSYZDYGhYN, JAZASYZDYGhYN JÁNE HALYQTYNG ShARASYZDYGhYN «ZANDASTYRDY» dep ashyghyn aitty.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetining aqparattyq top jetekshisi - Jasaral Quanyshәlin myrzanyng sot zalynan jazghan reportajdary www.abai.kz aqparattyq portalynda túraqty jariyalanghanyn ghalamtorgha kóz tikken jahan júrt jaqsy biledi.

49 adamgha «әdilettilik proporsiyasyna»  «sәikestendirilgen» ýkim shygharyp, jaza kesken sot ayaqtaldy. Qazaqstannyng shenberinen shyghyp әlemge ayan bolghan «әigili» sot ayaqtalar tústa «Arqankergen qyrghyny»  elimizding ontýstik-shyghysyna júrt nazaryn audaryp әketti de 49-dyng taghydyry kómeskelene bergendey boldy. Alayda, 16 jeltoqsan kýni Janaózen men Shetpedegi  aishyqty alanda oqqa úshyp, soqqygha jyghylghan qorghansyz elding júpyny hali jadymyzdan onay kóship ketpese kerek degen oidamyz. Osy maqsatta biz qazaqtyng shyn maghynasyndaghy qayratker úly - Jasaral Quanyshәlinmen súhbattasqan  edik. Ángime barysynda Jasekeng Janaózen men Shetpe oqighasyna qatysty   SOT ÝKIMI «BIYLIKTING JÝGENSIZDIGIN, JAUAPSYZDYGhYN, JAZASYZDYGhYN JÁNE HALYQTYNG ShARASYZDYGhYN «ZANDASTYRDY» dep ashyghyn aitty.

- Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin  atynan portalymyzgha sot otyrysynyng qalay ótip jatqandyghy jayynda túraqty týrde reportajdar seriyasyn jasadynyz. Enbeginizge alghys aita otyryp: «Sottyng ótu barysyn qalay baghalaysyz?» - degen saualdan әngimemizdi bastasaq deymiz.

- Reportajdargha sayt oqyrmandary riza bolsa, maghan odan artyq eshtene kerek emes. Al, sol reportajdardy jaryqqa shygharugha mýmkindik bergenderiniz ýshin men óz tarapymnan sizderge: «Zor rahmet!» - deymin.

«Janaózen isi» de, «Shetpe isi» de Aqtaudaghy sot prosesterinde bir «ssenariy» boyynsha qaralghandyghyna eshkim talasa qoymas dep oilaymyn, sondyqtan rasynda da «sottar» degennen góri «sot» dep, ekeuin biriktire ataghan dúrys, meninshe. Al, onyng qalay ótkendigine keler bolsaq... Sot otyrystaryn múqiyat qadaghalap otyrghan barsha júrtshylyqtyng kózi anyq jetkendey, tergeushiler janaózendik 37 jәne shetpelik 12 azamattyng «qylmystaryn» úryp-soghu, azaptau, qorqytyp-ýrkitu arqyly, bir sózben aitqanda - taza fashistik әdis-tәsildermen «moyyndatsa», tipti aiyptau jaghynyng «kuәlaryna» deyin úqsas tәsildermen «dayyndasa», prokurorlar osynday, yaghni, kópe-kórneu zansyz «tergeu» materialdary «negizinde» bastan-ayaq jalghan «ayyptau qorytyndysyn» jasasa, al sot, osynyng bәrin óte jaqsy kóre-bile túra, jappay zansyz qújattardy týk bilmegendey qabyldap alyp, is jýrgizse, onday «sot» qalay ótuge tiyis? Álbette, әdiletsiz ótuge tiyis edi jәne solay ótti de.

- Býkil el kóz tigip kýtip otyrghan sot ýkimi nelikten úzaq uaqytqa keshigip shyqty?

- Múnyng sebebi - jogharyda aitqanymday, jalghan qújattar men óreskel zansyzdyqtar arqyly yn-shynsyz sydyrtyp óte shyghugha tiyis bolghan sot prosesi әu bastan-aq biylikting aldyn-ala týzgen josparynan kýrt auytqyp, mýlde basqa qalypqa týsip ketti.

Naqtylay aitsaq, 2011 jyldyng 16-jeltoqsany kýni biylikting ózi úiymdastyryp, jýzege asyrghan qandy alatopalannan auyr zardap shekken qarapayym halyq ókilderi, shyn jәbirlenushiler, sot bastalghan boyda birinen song biri talaptarynan bas tartugha kiristi. Jәne de jәy bas tartqan joq, birinshiden, biylik ókilderining talap-aryzdardy ózderine aldap jazdyrghandyghyn әshkere etti, ekinshiden, talaptarynan bas tartu sebebin sottalushylardyng kinәsizdigimen týsindirgen olar 37 azamattyng ashyq qoldaushylaryna ainalyp, sudiya men prokurorlardy esengiretip tastady.

Búl az bolghanday, «jәbirlenushi» atalghan biylik ókilderining ózderi, sonyng ishinde Tәuelsizdik kýngi qandy qyrghynnyng tikeley «avtorlary» - poliyseyler de, bir de bir sottalushynyng qylmysyn moynyna sala almady. Kerisinshe, olardyng arasynda aiyptylardyng joq ekendigin ózderi moyyndaugha mәjbýr boldy.

Onyng esesine, sottalushylar birinshi bolyp súralghan «jәbirlenushiler» arasynan da, ekinshi kezekte súralghan «kuәlar» arasynan da halyqqa oq atyp, qanshama adamnyng ómirin qighan, jaradar etken, ózderin úryp-soghyp, azaptap, qorqytyp-ýrkitken pogondy jendetterdi tanyp, olardy aiday әlem aldynda әshkere qyldy. Sóitip, aiyptalushylar - aiyptaushylargha, aiyptaushylar - aiyptalushylargha  ainaldy da, biylikting beykýnә múnayshylardy nahaq sottau ýshin úiymdastyrghan sot prosesi is jýzinde ózining bastapqydan-aq oryndaugha tiyis bolghan tikeley mindetin oryndap, №1-shi qylmysker - biylikting ózin sottaushy prosess qalpyna týsti. Biraq búl, qaytalap aitam, is jýzinde oryn alghan aqiqat jaghday, al formaldy týrde, ókinishke oray, betsiz biylik eshtenege qaramastan ózining «sottaushy» rólin jalghastyra berdi, әriyne.

Aqyr ayaghynda, súrau kezegi sottalushylargha jetken kezde, olar týgel ózderining zorlyq-zombylyq saldarynan «moyyndaugha» mәjbýr bolghan «qylmystarynan» ýzildi-kesildi bas tartty jәne taghy da kóptegen mundirli jendetterding (ishinde prokurorlar da bar) qylmystaryn ashyp saldy.

Al, biylikting ózin osynshalyqty dәrejede masqara qylyp әshkerelegen sot prosesi ayaqtalghan son, sóz joq, sudiya men prokurorlargha múnday jaghdaydan qalay «abyroymen» shyghu amaldaryn qarastyru maqsatynda «jogharghy jaqpen» aqyldasu ýshin uaqyt kerek boldy. Yaghni, sot ýkimin jariya etu prosedurasynyng búryn-sondy bolmaghan úzaq merzimge sozylyp, keshiguining negizgi sebebi - osy...

- Nelikten ýkim әrkelki boldy? Poliyseyler soty qarapayym azamattar isining kólenkesinde qalyp qoyghan joq pa?

- Sottalushy janaózendikter men shetpelikterge qatysty ýkimning әrkelki boluynyng sebebi - tipti qarapayym. Jogharyda atap ótkenimizdey, shyn mәninde ózi qúrghan qaqpangha ózi týsip, sot prosesinde masqara bolghan biylikke «sot әdiletti ótti»-mis degen týr kórsetip , júrtshylyq aldynda ózin az da bolsa «aqtap alu» («reabilitasiya» jasau) ýshin myqtap bas qatyrugha tura keldi. Sonyng nәtiyjesinde formaldy týrde «әdilettilik proporsiyasyna» az-maz «sәikestendirilgen» ýkimder qabyldanyp, shetpelikterding de (12 adamnyng «tek» tórteui), janaózendikterding de (37 adamnyng «tek» on ýshi) ýshten biri týrme merzimderine kesilip, qalghandary ne shartty jazalar aldy, ne rahymgershildikke (amnistiyagha) ilikti, ne aqtaldy (eng az bóligi).

Álbette, múnday «proporsiyagha» shýkirshilik etuge de bolar ma edi, eger... Iya, eger sottalghandardyng shyndyghynda da onday-múnday qylmystary bar bolsa. Biraq myna jaghdayda eshqanday shýkirshilikke oryn joq, óitkeni, jogharyda dәleldegenimizdey, sottalghandardyng arasynda eshkimning eshqanday qylmysy joq ekendigin, kerisinshe, bәrine kinәli tek biylikting ózi ghana ekendigin sot prosesi aiqyn kórsetip bergen bolatyn. Basqasha aitqanda, 49 azamattyng bir de bireui eshqanday sot jazasyn alugha tiyis emes edi.

Al poliyseyler sotynyng qarapayym azamattar isining kólenkesinde qalyp qony - «zandylyq». Nege? Óitkeni «ssenariy boyynsha» solay bolugha tiyis edi, solay boldy da. Múny «ýlken qylmys jasap, az jazamen qútylu» deydi. Naqtylay aitsaq, birinshiden, sottalushylar oryndyghynda esh kinәlary joq janaózendik jәne shetpelik enbekshiler emes, qaytalap aitam - bәrine ózderi kinәli biylik ókilderi otyrugha tiyis edi. Ekinshiden, olardyng ishinen tek halyqqa qarsy oq atu jónindegi búiryqty oryndaushylar, yaghny - kishi jәne orta buyn poliyseyler ghana emes (nemese «jappay tәrtipsizdikterdi» úiymdastyrghan kishi jәne orta lauazymdy sheneunikter ghana emes), 16-jeltoqsan kýni Janaózen qalasynyng ortalyq alany men onyng tónireginde týrli arandatular, órteuler, qiratular, tonaular úiymdastyru jәne, sony syltau etip, halyqqa qarsy oq atu jóninde búiryq bergen joghary lauazymdy basshy da (óz ainalasyndaghy negizgi qosshylarymen birge) zang aldynda jauapkershilikke tartylugha tiyis bolatyn.

Biraq, әlbette, tek sotty ghana emes, býkil memleket biyligin tyrp etkizbey ashsa - alaqanynda, júmsa - júdyryghynda ústap otyrghan ol basshylyq ózin-ózi sottaytynday aqymaq emes qoy. Sondyqtan ol «óte aqyldy» tirlik jasady - óz búiryghyn mýltiksiz oryndaghan poliyseyler men sheneunikterdi ghana (jәne de olardyng tek keybirin ghana) sottady. Onyng ózinde de tek sottaghan... týr kórsetti. Óziniz oilap qaranyzshy: sot esh kinәsi joq adamdargha neshe jyldan jaza kesse, qanshama adamdardyng ólimine kinәli poliyseylerge de... tap sonsha jyldan jaza kesti! Sonday-aq, eger nazar audarghan bolsanyzd, ýkim jariyalanghan song týrmege kesilgen janaózendikter men shetpelikterding qoldaryn kisendep alyp ketse, týrmege kesilgen poliyseylerdi... «bileziksiz» alyp ketti. Nege? Óitkeni alghashqylary - biylikting «jaulary», al songhylary - óz adamdary. Osy túrghydan alghanda, eger kóp úzamay әlgi poliyseylerdi bosatyp jibergendigi jóninde estip, bilip jatsanyz - tang qalmanyz...

- Biylik nege Janaózen oqighasy bolghan kýnge qaraly kýn jariya etpedi? Mysaly, «Arqankergen» oqighasyna azaly kýn jariyalandy. Búl eki oqighany biylikting eki basqa baghalauy - Ata zang boyynsha teng qúqyqty bolyp sanalatyn azamattardy bólu bolmay ma?

- Men búl súraqqa jauapty ózimning biylghy jyldyng 12-qantary kýni «Azattyq» saytynda jariyalanghan «Ubiysa ne skorbit po svoim jertvam» atty maqalamda bergen bolatynmyn (http://rus.azattyq.org/content/zhasaral_kuanyshalin_zhanaozen/24450001.html?page=1#relatedInfoContainer): «Bir qaraghanda, olay boluy mýmkin emes tәrizdi kórinetin búl jaghday, yaghni, múndayda ózin-ózi sәl de bolsa syilaytyn biylik ýshin mindetti bolyp tabylatyn aldynghy qatarly sharalardy, kem degende - oqqa úshqan qúrbandargha arnap jalpyúlttyq azaly kýn jariyalaudy jәne býkil el boyynsha belgili merzimge deyin kez-kelgen saylau nauqandaryn, sonday-aq, kónil kóterulerdi keyinge qaldyrudy rejimning qajet kórmeui - onyng cúmdyq qylmysyn odan sayyn auyrlata týsedi.

Alayda búl, qaytalap aitamyn, tek bir qaraghanda ghana mýmkin emes tәrizdi kórinetin jaghday. Jәne de múnday jaghday jany ashu, esirkeu, kýiinu men qayghy bólisu tәrizdi qasiyetter olar ýshin tabighy qasiyetter bolyp tabylatyn adamdargha solay kórinedi. Al, qandy qasap jasaghan rejim ýshin, basqa da adam óltirushi qylmyskerler tәrizdi, kerisinshe, olardyng ózderi óltirgen adamdargha degen óshpendilik pen kekshildik sezimderi «tabighi» sezimder bolyp tabylady. Adam óltirushi óz qúrbandaryna qatysty qayghyra almaydy jәne qayghyrmaydy da. Mine, sondyqtan da rejiym, onyng múnday qylyghynyng shyn mәninde ózin-ózi qantógis ýshin kinәli dep moyyndauymen parapar ekendigin óte jaqsy týsine túra, 2011 jyldyng 16-jeltoqsany kýngi oq atudy qarapayym adamy dәstýrler boyynsha eske alugha layyq qasiret dep moyyndaghan joq jәne, búl eldi biylep túrghan kezinde, eshqashan moyyndamaydy da...».

Sonymen qatar, ózge memleketterde oryn alghan qayghyly oqighalargha qatysty mindetti týrde kónil aityp jatatyn Aq Ordanyng óz elimizde tek Janaózen qandy qasabyna ghana emes, basqa da osyghan úqsas jaghdaylargha da baylanysty (mәselen, shahterler qazasyna, Qyzylaghash qyrghynyna jәne t.b.) eshqashan azaly kýn jariyalamaghany, halyq qayghysymen ortaqtaspaghany, әlbette, barshanyzdyng esterinizde. Al búl neni kórsetedi? Búl rejimning tek halyqtan mýlde alshaq qana emes, halyqqa qarsy rejim ekendigin kórsetedi, әriyne.

Sóite túra, ne sebepten Qazaqstan biyligi ózining sol myzghymas «dәstýrin» Arqankergen qyrghynyna oray búzyp, azaly kýn jariyalady? Meninshe, múnyng eki sebebi bar. Birinshiden, elimizding qoghamdyq-sayasy úiymdary, jekelegen qogham qayratkerleri men sayasatkerler kezinde atalmysh qasiretterge baylanysty Aq Ordanyng azaly kýn jariyalamauyn onyng betine basyp, aiyptaghany, onday dauystardyng shegaradaghy qantógiske oray da estile bastaghany belgili (mәselen, búl jóninde osy joldar avtory K+ telearnasy arqyly aitqan bolatyn), sondyqtan rejim búl joly sodan «ynghaysyzdanyp», tútas bir apta keshiktirip bolsa da, әiteuir azaly kýn jariyalaghandy maqúl kórui mýmkin. Ekinshiden, bәlkim, biylik eshtenege qaramastan búl joly da selt etpes edi, eger shegara beketinde qaza tapqandar... memleketting resmy qaruly kýshterining ókilderi bolmasa. Yaghni, «qarapayym» halyq ókilderining qazasyn eshqashan kózine de ilmegen (ol az bolsa, olardy óz qolymen óltiruge de barghan!) qatygez biylik memleket shegarasyn kýzetushi jauyngerler ólimine de oray ýnsiz qalar bolsa, ózin halyqaralyq dengeyde adamgershilikten taza júrday «bezbýirek» biylik retinde týbegeyli әshkere etetindigin týsinse kerek.

Biraq Aq Ordanyng osy әreketimen ózin basqa jaghynan, yaghni, siz óz súraghynyzda óte oryndy qozghaghanynyzday, el azamattaryn eki «sortqa» bóletin alalaushy (diskriminasiyashyl) biylik retinde ayamay әshkerelegendigin úghynugha óresi jetpegenge úqsaydy...

- Sottalghan azamattargha keshirim jasalynuy, yaghni, amnistiyagha iligui mýmkin be?

- Meninshe, olay boluy neghaybil. Nege deseniz, sottyng esebinde rahymshyldyqqa (amnistiyagha) iliguge «tiyis» bolghandar osy sot ýkimderinde-aq jariya etildi. Atap aitsaq, onday tizimge shetpelik 6, janaózendik 5 azamat ilikti. Áriyne, týrli sebeptermen, sonyng ishinde, әsirese,  әdiletsiz sot ýkimderine qarsy qalyng búqara arasynda narazylyq kýsheyip ketken jaghdayda, týrmege kesilgender arasynan jaza merzimderi tómendeulerine qatysty Aq Ordanyng kenet «ayaushylyq» sezimi «oyana» qalsa, keybir sottalghandardy bosatyp jiberu - onyng qolynda túrghan sharua. Biraq mening óz basym múnday «perspektivagha» ýlken kýmәnmen qaraymyn.

Sonymen qatar, sot ýkimderine oray úmytugha bolmaytyn búghan kerisinshe maghynadaghy bir kýrdeli fakt - ol - shetpelik 1 jәne janaózendik 16 azamattyn  shartty jazalar alghandyghy. Al búl - olardyng tarapynan biylikke qarsy sәl-pәl narazylyq is-әreketter oryn alsa boldy, sot onday «oghash oilylardy» qaytadan sottap, op-onay týrmege tygha salatynday etip «ilmekke ilip qoydy» degen sóz.

- Sottyng Janaózen isi boyynsha ýkimi neni bildiredi?

- Birinshiden, bizding elimizde әr kezde shygharylghan basqa da әdiletsiz sayasy sot ýkimderi tәrizdi, búl ýkim de - halyqqa jәne onyng sózin sóilep, qamyn jep, mýddesin qorghap, qamqorshylyq etetin oppozisiyalyq kýshterge, jekelegen halyqshyl azamattargha kezekti ses kórsetu . «Eger biylikke qarsy bas kóterer bolsandar - kórertindering osy bolady»-mys.

Ekinshiden - búl ýkim iz jasyru maqsatyna júmys isteydi, yaghni, óz halqyna qarsy soghys ashyp, qanshama adamnyng qanyn suday shashqan biylik sol qylmysy ýshin ózi zang aldynda jauap berip, jazalanudyng ornyna (býkil memlekettik organdardy jekeshelendirip alghan diktatorlyq biylikting ózin-ózi sottaghanyn qaydan kórdiniz?!), óz qylmysyn tek beykýnә ghana emes, atalmysh qyrghynnan qayghy jútyp, qan jylaghan halyq ókilderining moynyna nahaq qyiyp salyp, qylmystylardyng qylmyssyzdardy jazalau prosesin jýzege asyrugha «mýmkindik beredi», el ishinde jәne halyqaralyq arenada qandyqol rejimning «abyroyyn» saqtaugha «kómektesedi» . Al bú dýniyede búdan asqan әdiletsizdik pen qiyanat boluy mýmkin be?

Ýshinshiden, búl sot ýkimi - «kýshtining aldynda qashan da әlsiz kinәli», «kimning qúqyghy kóbirek bolsa - sonyki dúrys» («u kogo bolishe prav - tot y prav») deytin jabayy «prinsipterdi» túraqty jetekshilikke alghan jeke biylik rejiymi halyqqa qarsy qanday qylmys istese de oghan qarsy túrudyng «esh nәtiyje bermeytindigin», «paydasyzdyghyn» kópshilik sanasyna sinirip, dәrmensizdik, ýmitsizdik sezimin ornatu, basqasha aitqanda, bir jaghynan, «mәngilik» biylikting jýgensizdigi, jauapsyzdyghy men jazasyzdyghyn, ekinshi jaghynan - halyqtyng sharasyzdyghyn «zandastyru» mindetin atqarady.

- Týrli qoghamdyq, últtyq úiymdar jәne jekelegen túlghalar «Sot isining әdil ótuin» talap etuden, ashyq hat jazudan әrige bara almady. Jalpy, Janaózen sekildi últtyq mәselelerde jogharyda aitqan qoghamdyq, azamattyq úiymdar men túlghalar naqty iske barudan nege taysaqtaydy?

- Siz aityp otyrghan jaghdaydyn, yaghny - 1994 jyldyng nauryzynda demokratiyalyq jolmen saylanghan Qazaqstannyng túnghysh jәne songhy shyn mәnindegi tәuelsiz parlamenti 1995 jyldyng nauryz aiynda, osydan 17 jyl búryn zansyz quyp taratylghannan keyin qalyptasqan jәne halyqtyng ózining zandy qúqyq-mýddeleri jolyndaghy әdil kýresine orasan zor zardabyn tiygizip, elimizdi 20 jyldan beri biylep-tóstep kele jatqan diktatorlyq jeke biylik rejimnen qútylugha mýmkindik bermey kele jatqan keritartpa jaghdaydyng syry nede?

 

«Bú dýniyede ne de bolsa salystyrghanda aiqyndalady» qaghidasyna sәikes, búl әngimeni men osynday súraqqa baylanysty kóbinese tilge tiyek bolatyn: «Qyrghyzdyng qolynan kelgen kýres nege qazaqtyng qolynan kelmeydi?» - saualyna jauap beruden bastaghandy maqúl kórip otyrmyn. Rasynda da, nege? Qyrghyz «myqty», qazaq «әlsiz» bolghandyqtan ba? Joq, әriyne.

Eger, arghy ghún, saq, ejelgi týrik, qypshaq... zamandaryna barmay-aq, berini ghana kóktey sholyp ótsek, anau aitqanday «әlsiz» qazaq qalaysha 15-shi ghasyrda býkil Ortalyq Aziyadaghy jergilikti halyqtyng óz atymen atalghan túnghysh jәne jalghyz últtyq memleket - Qazaq handyghyn qúrdy? Sodan beri basynan ótkergen ne bir qiyamet-qayym jaghdaylargha qaramastan (basqasyn aitpaghanda, ghasyrlargha úlasqan jәne qazaqty últ retinde jer betinen joyyp jiberuge baghyshtalghan joyqyn jonghar shapqynshylyqtary, jabayy Resey otarshyldyghy men kenes kezindegi alapat Asharshylyq zúlmattarynyng ózi nege túrady!) jer kólemi jaghynan dýnie jýzinde 9-shy oryn alatyn úlanghayyr Otany - Qazaqstandy kózining qarashyghynday saqtap, 21-shi ghasyrda ómir sýrip jatqan myna bizderge qalaysha amanattap tapsyrdy? Sol súrapyl zamandarda otarshyldargha qarsy jýzdegen kóterilis jasap, aqyry, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisimen alyp imperiyanyng irgesin shayqaltyp, kóp úzamay onyng birjola qúlauyna qalaysha sebepker boldy?..

Áriyne, bazbireuler: «Júrttyng bәri jatqa biletin búl faktilerdi aita bergennen ne payda, mәsele qazaqtyng qazirgi dәrmensizdigi jóninde ghoy», - deui mýmkin. Solayy - solay, alayda men  últymyzdyng býginin dúrys týsinip, ertenin qatesiz boljau ýshin qansha qaytalasang da eshqashan eskirmeytin jәne tozbaytyn osynau mәngilik aqiqattar bizge túraqty sabaq bolugha tiyis dep esepteytin azamattar qataryna jatamyn.

Osy túrghydan alghanda: «Qalay bolghanda da, ýsh ghasyrgha sozylghan otarshyldyq zar zaman qúrsauynan da aman shyqqan qazaq ne sebepten tәuelsizdik alghan nar zamanda múnshalyqty púshayman halge dushar boldy?» - degen zandy súraq tuady. Al onyng jauaby, meninshe, mynada: ókinishke oray, últymyz ghasyrlar boyy kýresip, ansap, kýtken tәuelsizdik kelgen kezde Qazaqstandy, qazaqtyng soryna, tәuelsizdik ýshin kýrespegeni bylay túrsyn, oghan... qarsy bolghan adam basqaryp otyrdy! Sonyng saldarynan, beyneley aitqanda, ÓZI kelip esik qaqqan tәuelsizdik bizding elge eng sony bolyp, jetim balasha qysylyp-qymtyrylyp әzer degende kirdi.

Búghan kóz jetkizu ýshin búrynghy odaqtas respublikalardyng qaysysy óz tәuelsizdigin qay kezde jariyalaghandyghyn kórsetetin tómendegi kestege kóz jýgirtse de jetip jatyr.

 

1990 jyl:

11 nauryz - Litvan KSR

1991 jyl:

9-sәuir - Gýrji KSR

20-tamyz - Eston KSR

21-tamyz - Latysh KSR

24-tamyz - Ukrain KSR

25-tamyz - Belarus KSR

27-tamyz - Moldova KSR

30-tamyz - Ázirbayjan KSR

31-tamyz - Qyrghyz KSR

1-qyrkýiek - Ózbek KSR

9-qyrkýiek - Tәjik KSR

23-qyrkýiek - Armyan KSR

27-qazan - Týrikmen KSR

16-jeltoqsan - Qazaq KSR

 

Kórip otyrghanymyzday, Qazaqstan tәuelsizdikti eng birinshi bolyp jariyalaghan Litvadan 1 jyl 8 ay 5 kýn keyin, ekinshi bolyp jariyalaghan Gýrjistannan 7 ay 7 kýn keyin, ýshinshi bolyp jariyalaghan Estoniyadan 3 ay 26 kýn keyin jәne bizding aldymyzda eng sony bolyp jariyalaghan Týrikmenstannan tabandatqan 1 ay 20 kýn (!) keyin qabyldap alghan. Nege? Búl súraqqa jauap - aitarlyqtay kólemdi jәne jauabyn kózi qaraqty oqyrman biluge tiyis kýrdeli әngime taqyryby, sondyqtan әzirshe osy faktini ataumen ghana shektelip, әlgindegi qazaq pen qyrghyzdy salystyru jelisin әri qaray jalghastyralyq.

Tәuelsizdik kelgen kezde   Qyrghyzstangha esh  bir kenestik-partiyalyq joghary lauazymdy qyzmet atqarmaghan ghalym, akademiyk-intellektual túlgha birinshi basshy boldy. Mine, osy tústan bastap kórshi eki elde birine-biri mýlde qarama-qayshy sayasat kórinis tauyp,  Qyrghyzstan preziydenti ә degennen-aq shyn mәnindegi demokratiyalyq prinsipterge negizdelgen basqaru jýiesin qúrugha kiristi.

Nәtiyjesinde Qazaqstan kóp úzamay býkil biylik tizgini bir adamnyng qolyna shoghyrlanghan jәne bastapqy kezde qylang bergen demokratiyalyq qúqyqtar men bostandyqtardyng is jýzinde zatyn joyyp jiberip, zang jýzinde tek atyn ghana «saqtap qalghan» avtoritarlyq kvaziymemleketke ainalsa, Qyrghyzstan әlemge «Ortalyq Aziyadaghy demokratiya araly» degen atpen mәlim boldy. Ókinishke oray (qyrghyzdar ýshin), Bishkektegi basshynyng 1998 jyly qazaq basshysymen qúda bolyp, sonyng yqpalyna týsui ony da birte-birte demokratiya jolynan taydyryp, eldi avtokratiyalyq jәne klandyq әdis-tәsildermen biyleu «auruyna» shaldyqtyrdy.

Alayda qyrghyz halqy soghan deyin-aq demokratiyanyng dәmin meylinshe tatyp, erkindik auasyn tereng jútyp ýlgergen edi. Sondyqtan olar «búzylyp ketken» basshysynyng әuselesine kóp shydamay, 2005 jyly ony taqtan qúlatyp, elden quyp tyndy. Ekinshi preziydent búrynghydan da beter avtokrat bolyp shyqqanyna kózderi jetken demokrat qyrghyzdar ony da 5 jyldan song ornynan ketirip, shegara asyrdy. Sóitip, preziydenttik biyleu jýiesi Qyrghyzstanda mindetti týrde diktatorlyqpen ayaqtalatyndyghyna әbden kózderi jetken bizding aiyr qalpaqty bauyrlarymyz qazir parlamenttik respublika qúru isine qyzu kirisip jatyr...

Al, tәuelsizdik jariyalanghannan keyingi 2-3 jyl ishinde demokratiyanyng tek kólenkesin ghana kórip, qazir ony mýlde úmytyp ýlgergen qazaqtar bolsa, әtten, 20 jyl boyy jeke biylik rejiymi týrindegi superpreziydenttik  rejimning tabany astynda taptalyp, ezilip-janshyludan kóz ashpay, mýlde azyp ketti.

Onyng ýstine, ózining tabighy diktatorlyq qasiyetterine qosymsha Makiavelliydi jastanyp jatyp oqityn bizding preziydent sonyng arqasynda qaramaghyndaghy eldi jeke-dara, yaghni, oppozisiyasyz basqarudyng ne bir әdis-tәsilderine (quyrshaq «parlamentti» aldyn-ala dayyndalghan tizim boyynsha bir «partiya» ókilderinen «saylap» alu, «qauipti» partiyalardy ekige jaryp, ózara qyrqystyryp qoi nemese jyldar boyy tirkemey, «qantaryp» tastau, el aldynda bedeldi qogham qayratkerleri men sayasatshylardyng keybirin týrmege tyghyp, ekinshilerin «óz-ózine óltirtip» nemese «kreditpen» atqyzyp, ýshinshilerin shetelge shyghandatu degendey) әbden mashyqtanyp alghany sonshalyq, atalmysh 20 jyl ishinde ol ózine qarsy túrghan jәne, tipti, qarsy túruy mýmkin oppozisiyalyq úiymdar men jekelegen túlghalardan «eldi tazartu» sayasatyn ýzdiksiz jýrgizip, búl túrghyda «zor tabystargha jetti».

 

Bizding rejimning qol jetkizgen jәne bir ýlken «tabysy» - ol - jogharyda aitylghan tazartular nәtiyjesinde onsyz da adam aitqysyz dәrejede әlsiregen shynayy oppozisiyalyq kýshter ornyna halyq aldynda kólbendetip, Aq Ordadan qúpiya basqarylatyn jalghan oppozisiyalyq partiyalar men túlghalargha sayasy spektaklider oinatyp qoiy saldarynan kimning kim ekenin aiyrudan qalyp, mýlde adasyp, shatasqan júrtshylyqtyng basyn shyr ainaldyryp tastauy. Mysal ýshin, Janaózen qandy qyrghynyna narazylyq retinde býkil shynayy oppozisiyanyng songhy «parlament saylauyna» qatysudan bir adamday bas tartuyna qaramastan, sonday jalghan oppozisiyalyq partiyalardyng biri (biregeyi dese de bolady) - JSDP sol «saylaugha» bastan-ayaq qatysyp, rejimge ony «zandastyryp» berdi. Sóitti de, «parlamentke ótkizbey tastaghany ýshin» biylikke «narazy» bolyp, rúqsat etilmegen mitingiler «nauqanyn» bastady (onysyna da rahmet!), basshylary tipti eki retten 15 tәulikke otyryp shyghyp, «erlik» jasady, Aqtaudaghy sot prosesterine túraqty týrde qatysyp, zalda aldynghy qatarda otyrdy, al songhy kezde tipti... Mәskeudegi oppozisiya sharalaryna da qatysyp, biraz «úpay» jinap aldy...

Al endi óziniz aitynyzshy, eger halyqqa, sonyng ishinde janaózendikterge de, qamqor bolugha әleuetti shynayy oppozisiyalyq úiymdardyng biri (Kompartiya) jabylyp, ekinshisi (tirkelmegen «Algha!» partiyasy) jabylu aldynda túrsa, songhysynyng basshysy - Vladimir Kozlov pen belgili sayasatker Serik Saparghaly janaózendik әriptesterimen birge jarty jyldan beri ÚQK qamauynda jalghan aiyptar «negizinde», al shyn mәninde - halyqqa qamqor bolghany ýshin - sot kýtip otyrsa, onyng ýstine kýni keshe ghana Bolat Atabaev pen Janbolat Mamaydy da tútqyngha alyp, Almatydan Aqtaugha avtozakpen alyp ketse, qanday «azamattyq úiymdar men túlghalardyng naqty iske baruy» jóninde әngime boluy mýmkin?!

Ókinishti, әriyne, biraq býgingi Qazaqstanda qalyptasqan masqara qoghamdyq-sayasy hal-ahual jónindegi ashy shyndyq - osy...

- Ángimemizdi negizgi taqyrypqa qaytadan búrayyq. Jasagha, ózinizde bayqap jýrgen shygharsyz, sot ýkiminen keyin Janaózen oqighasy birte-birte úmytyla bastaghanday. Bizding qogham nege úmytshaq osy?

- Sózinizding jany bar, alayda búl mәselede astyn syza anyqtay ketudi qajet etetin bir aqiqat - «úmytshaq» qogham emes, biylik.

Eger ótkendi eske týsirsek, búghan deyin de últtyq tarihymyzdan oiyp túryp oryn alugha tiyis halyq qasiretterin, jalpy alghanda - iri búqaralyq-tarihy oqighalardy úmytu, dәlirek aitsaq - úmyttyru túrghysynan bizding biylikting mol «tәjiriybesi» bar. Mәselen, tәuelsizdik jyldary Aq Orda eshqashan bir jarym ghasyrlyq Jonghar zúlmatyna da, Reseyding ýsh ghasyrgha sozylghan otarshyldyq qylmystaryna da, 1916 jyl kóterilisine de, HH ghasyr basyndaghy «Alash» qozghalysyna da, 1921-23 jәne 1931-33 jyldar Asharshylyqtaryna da (tek biyil ghana songhy Qasiretting 80 jyldyghyna oray tiyip-qashpa sharalardy jýzege asyrghanday týr kórsetti), 1949-1989 jyldar aralyghynda jýrgen qylmysty Yadrolyq synaqtar mәselesine de (shyn mәnisinde ol - Kremliding 40 jyl boyy qazaq halqyna qarsy jariyalamay jýrgizgen yadrolyq soghysy bolatúghyn), 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine de, 1989 jylghy Janaózen oqighasyna da, 1991 jyldyng Oraldaghy qazaq-kazak teketiresine da, 2006 jylghy Shanyraq kóterilisine de layyqty mәn bermey (sanaly týrde), olardy túmshalaumen keledi. Onyng esesine «ýlken kisinin» ghalym, jazushylar aldyna: «Ótkendi qazbalay bermey, tәuelsizdik jetistikterin pash etinder», -dep, mindet qoyghany belgili.

Endi, mine, býkil әlemning kóz aldynda óz qolymen jasaghan 2011 jylghy Janaózen qyrghynyn da, onyng býkil shynayy mәn-maghynasyn kópe-kórneu búrmalau ýshin úiymdastyrylghan әdiletsiz sottar arqyly ghana emes, basqa da amaldarmen tezirek úmyttyru ýshin búl rejimning bәrin isteytinine esh kýmәn joq. Osy túrghyda mening bir «jaman oiym» bar. Áriyne, qatelessem, Qúday keshirsin, biraq songhy kezde kókeyimnen bir kýdikting ketpey qoyghanyn jasyra almaymyn. Ol  kýdik: «Osy Arqankergen qyrghynyn úiymdastyrushylar ony jýzege asyrghan kezde ózderining ózge da qylmysty maqsattarymen qatar júrt nazaryn Janaózen qyrghynynan basqa jaqqa audaryp, ony osynau ekinshi «júmbaq» qantógisting «kólenkesinde» qaldyru arqyly úmyttyra bastau maqsatyn da qoymady ma eken?» - degen kýdik. Óitkeni búl rejim ózining bir qylmysyn jasyru ýshin ony kez-kelgen basqa da qylmystarmen «býrkey saludan» tayynbaydy dep esepteymin.

Al, biylik úmyttyrugha qansha tyrysqanymen, Janaózen qasiretin bizding qogham úmytqan joq jәne eshqashan úmytpaydy da. Óitkeni ol - halqymyzdyng jazylmay, qansyrap túrghan ashyq jarasy...

- Qogham ózin tútas kýsh retinde әli de sezine almay otyr deuge bola ma? Qoghamnyng ózin tútas kýsh sezine almauyna әleumettik tap arasynyng alshaqtyghy, «kópúltty memleket» degen sayasattyng salqyny da tiyip otyr dep oilamaysyz ba?

- Bizding qoghamnyng әli kýnge deyin tútas kýshke ainala almay, әri-sәri kýy keship jatqandyghy - basy ashyq aqiqat. Jәne, sóz joq, búghan siz aitqan sebepter de aitarlyqtay әser etip otyr. Eger elding býkil jer asty, jer ýsti qazyna-baylyghyn qazaqtyng qasiyetti qara JERIMEN qosa «jogharydaghy» ýrkerdey ghana qaraqshy top jekeshilendirip alyp, 20 jyldan beri baqylausyz jәne ayausyz talan-taraj, hantalapaygha salyp, bilgenin istep jatsa, al, Konstitusiya boyynsha «biylikting jalghyz qaynar kózi» bolyp tabylatyn jәne jer men baylyqtyng Qúdayy iyesi - qarapayym HALYQ is jýzinde sonyng barlyghynan aiyrylyp, esh qúqyqsyz hәm qayyrshylyq jaghdayda ógey ómir sýrip jatsa, yaghni, bizding elimiz mýddeleri bir-birine mýlde qabyspaytyn eki antogonistik bólikke bólinip otyrsa, onday qogham tútasuy mýmkin be?! Mýmkin emes.

Sonday-aq, is jýzinde de, zang jýzinde de Qazaqtyng birtútas (unitarlyq) últtyq memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstangha Aq Orda «kópúlttylyq» shapanyn kiygizip, federasiyada ghana boluy mýmkin, al unitarlyq memleketke ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn qaydaghy bir «Qazaqstan halqy assambleyasyna» (búrynyraq ol, tipti, «Qazaqstan halyqTARynyng assambleyasy» atalatyn!) diasporalar ókilderin jasandy týrde toptastyryp, ýy ishinen ýy tigip qoydy. Al múnday sayasat, әriyne, qoghamymyzdy tútastyrugha emes, kerisinshe, bólshekteuge qyzmet etedi.

Qoryta aitqanda, «myng ólip, myng tirilgen» qazaqtyng tym qúryghanda tәuelsizdik kezinde óz eline ózi alansyz ie boluyna esh mýmkindik bermeytin osynday jәne basqa keritartpa qúbylystar - jalpy alghanda el basqarudyng eng «tiyimdi» tәsili retinde Aq Ordanyng qúityrqy «Bólip al da, biyley ber» tәsilin qoldanyp otyrghandyghynyng aiqyn dәleli. Búghan rejimning kez-kelgen órkeniyetti elde erkin ómir sýrip, erkin әrekettenuge qúqyqty oppozisiyagha qatysty jýrgizip otyrghan dәl osynday sayasaty turaly jogharydaghy әngimeden de kózimiz jetse kerek...

- Janaózen oqighasyna syrtqy kýshterding yqpaly turasynda kóp aityldy. Sonyng ishinde osy iske Reseyding Qazaqstanda túraqsyzdyq tudyru maqsatyndaghy jymysqy sayasatynyng úshyghy bar deuge kele me?

- Olay deuge eshqanday negiz joq. Janaózende oryn alghan teketires - bir jaghynan, shyn mәninde konstitusiyalyq enbek qúqyqtary óreskel búzyluy saldarynan ereuilge shyghugha mәjbýr bolghan múnayshylar men, ekinshi jaghynan, olardyng sol qúqyqtaryn búzyp, dúrys jalaqy alu ýshin enbekshilerge ereuil jasaghannan basqa amal qaldyrmaghan júmys berushiler, yaghny - QazMúnayGaz (ÓzenMúnayGaz) ben onyng әriptesteri - sheteldik investorlar arasyndaghy mýdde qayshylyqtarynan tughan teketires. Basqasha aitqanda, «syrtqy kýshter» tek osy túrghyda, yaghny - sheteldik kompaniyalargha qatysty ghana sóz boluy mýmkin, al prinsiypinde búl - taza qazaqstandyq fakt.

Jәne qarapayym enbek dauyn kópke sozbay, zang boyynsha әdil sheshuding ornyna júmysshylardyng oryndy talaptaryna jeti ay (!) boyy qúlaq aspay qoyyp, aqyr ayaghynda jaghdaydy masqara qantógiske jetkizgen, әlbette, eshqanday da «syrtqy kýshter» emes, biylikting ózi. Qazaqstan Respublikasynyng tolyqqandy azamattary - múnayshylardyng mýddesinen jatjúrttyq jәne jergilikti alpauyttardyng (ishinde «№1-shi kýieu bala» da bar) mýddesin joghary qoyghan «óz» biyligimiz. Sonyng saldarynan biz qazir búl rejimning óz «qojayyndary» - sheteldik investorlar ýshin qazaq halqyna qarsy oq atyp, qyrghyn salugha dayyn ekendigine kuә boldyq. Al búl, óz kezeginde, Qazaqstannyng shyn mәninde qazir eshqanday da tәuelsiz memleket emes, janasha otarlau (neokolonializm) qúrsauyna myqtap ilikken, shetelge tolyq tәueldi beyshara otar jaghdayyna qaytadan qúldyrap ketken memleketsymaq ekendigining aiqyn aighaghy! Mine, dәl osy túrghydan alghanda Janaózen qyrghynyna «syrtqy kýshterdin» yqpal etkendigi - búltartpas shyndyq! Álbette, «Qazaqstanda túraqsyzdyq tudyru maqsatynda» emes (elimizge investisiya qúiyp, payda tauyp jatqan esh te bir kompaniyanyng búghan mýddeli emes ekendigi ózinen-ózi týsinikti),  kapitaldaryn qarapayym qazaqtan Qazaqstan biyligining kómegi arqyly osynday qanqúily jolmen «qorghau» maqsatynda.

- Janaózen oqighasynyng búrq ete qaluyna «oralmandar kinәli» degen sóz Timur Qúlybaev, Ómirzaq Shýkeev siyaqty resmy adamdardyng auzynan shyqty. Sot sheshimi boyynsha, qansha oralman isti boldy? Bolmasa, Elbasymyzdyng ózi erekshe mәn bergen kóshi-qon sayasatyna kólenke týsirip sóilegenderge endi ne aitugha bolady?

- Búl da - osy súhbat barysynda aitylghan jymysqy amal, yaghny - biylikting óz kinәsin «saqina bastan sau basqa audaru» arqyly iz jasyru әreketi. Áytpese, múnayshylargha uaqytynda jalaqy tólemey nemese sheteldik júmysshylarmen salystyrghanda anaghúrlym tómen jalaqy taghayyndap, ereuilshiler narazylyghyn tudyrghan, sóitip, preziydentting ózi «zandy» dep moyyndaghan olardyng talaptarynyng kýn tәrtibine qoyyluyna sebepker bolghan kimder - oralmandar ma, әlde QazMúnayGaz basshysy T.Qúlybaev pen premier-ministrding birinshi orynbasary Ó.Shýkeev pe? Álbette, songhylar.

Al, jalpy alghanda Janaózen múnayshylary arasynda da, soghan sәikes, 16-jeltoqsan kýngi qandy qasaptan song qylmystyq jauapkershilikke tartylghandar arasynda da oralmandardyng ýles salmaghy edәuir ekendigi ras. Nege? Óitkeni, statistikalyq derekter boyynsha, Manghystau oblysy respublikamyzda oralmandar sany jóninen ýshinshi oryn alady. Naqtylay aitsaq, oralmandar negizinen ontýstikte shoghyrlanghan: OQO - 183,4 myn, Almaty obl. - 130,7 myn, Manghystau obl. - 107,5 myn, Jambyl obl. - 80,3 myn. Yaghni, elimizdegi jalpy sany 868,2 myng oralmannyng 501,9 myny (60%-gha juyghy) osy tórt oblystyng ýlesine tiyedi. Jәne, býkil oralmannyng 80,7% Qazaqstangha atalghan oblystarmen irgeles Ózbekstan (60,5%), Qytay (12,4%), Týrikmenstannan (7,8%) kelgendigin eskersek, búghan tandanudyng da esh reti joq.

Al, oblystardyng barlyq túrghyndary sanyna shaqqandaghy oralmandar ýlesi boyynsha (20,1%) Manghystau oblysy birinshi oryn alady (Jambyl obl. - 7,7%, OQO - 7,1%, Almaty obl. - 7,0%). Múnyng sebebi - tәuelsizdik jariyalanghannan keyin kórshi elderde jappay «týrikmendendiru» jәne «ózbektendiru» ýrdisi jýruine baylanysty ondaghy qalyng adaygha ata-baba jeri - Manghystau oblysyna ýdere kóshuge tura keldi. Taghy bir nazar audaratyn jaghday - kórshi memleketterde de olar búryn negizinen múnay salasynda júmys istegen.

Endi isti bolghandar tizimine kelsek, 37 janaózendikting 15-i oralman bolsa (Týrikmenstannan - 11, Ózbekstannan - 4), týrme merzimderine kesilgen 13 azamattyng ýsheui oralman.

Ókinishke oray, songhy jyldary bizding elimizde eng aldymen joghary lauazymdy biylik ókilderining ózderi jýieli týrde «oralmanofobiya» dertin qozdyryp otyr deuge tolyq negiz bar. Jәne de búl ýrdisti kezinde shettegi qazaqtardyng Atameken - Qazaqstangha oraluyna «múryndyq boldy» dep esepteletin preziydent Nazarbaevtyng ózi 2010 jyldyng jazynda su apatyna úshyrap, kóptegen túrghyny qaza bolghan Qyzylaghashqa barghan kezde: «Oralmandar elding paydasyna әli jetkilikti júmys istegen jok, sondyqtan el ekonomikasyn damytuda olardyng eshqanday enbegi joq», - dep, bastap berdi.

Sol sol-aq eken, oralmandardy bir týirep ótudi ózderining «resmy mindeti» eseptegendey, auyzdaryna erik bergen shenunikterding (Qúlybaev pen Shýkeevten basqa) keybirining ghana sózderining siqy mynaday: «Men әri-beriden son, qazaqsha aitqanda, úrghanym bar. Al jóni joq esirip, qútyrghandy qoi kerek» (Talghat Mamashev, búrynghy mәdeniyet ministri, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary); «Manghystaudaghy tәrtipsizdikterge qatysqandardy Qazaqstannyng tolyqqandy azamaty dep aitudyng ózi qiyn. Janjal bastaghandar Janaózenge Týrikmenstan men Ózbekstannan kóship kelgender. Ýkimet olargha qoldan kelgen jaghdaydyng bәrin jasady. Endi olar ózderin panalatqan elding túraqtylyghyn búzyp otyr» (Qazaqstan preziydentining kenesshisi Ermúhamet Ertisbaev); «Keybir oralmandar keledi de maghan jer bersin, ýy bersin deydi. Ol da dúrys emes. Elbasymyz aitqanday, kelgen qandastarymyzdyng boyyndaghy masyldyq minez-qúlyqty qúrtuymyz kerek» («Núr Otan» partiyasy Almaty qalalyq bólimi jetekshisining orynbasary Sanjar Boqaev)...

Átten, osy atalghandardyng barlyghyn qazaqtyng milliongha juyq (al tәuelsizdik jyldary «oralman» atalghandargha odan kóp búryn, mәselen, kenes dәuirinde Qytaydan elge kelgen bauyrlarymyz ben olardyng úrpaqtaryn qossaq, qazir birneshe milliongha jetti) tútas bir bóligine jala jauyp, til tiygizgenderi, sóitip, olardy qalyng qazaqtan alalap, últ ishine iritki salghandary ýshin jauapqa tartatyn sot joq Qazaqstanda. Áytpese, qay qaysysynyng da «kókesin kózine kórsetip», tәubesine keltiruge bolar edi!

- Qarjylyq, ekonomikalyq daghdarystargha baylanysty Batys  elderinde jappay tәrtipsizdikter men sheruler jii bolyp túrady. Osy songhy birer aidyng ózinde Europa memleketterinde damylsyz tolqular boldy. Polisiyamen qaqtyghystar da oryn aldy.  Biraq bizdegedey sottalyp, jazagha kesilgen eshkim joq. Nege? Álde bizding Janaózen oqighasynyng astary әleumettik talaptan ózgeshe bolyp shyqty ma?

- Búl mәselening týp-tamyry - dәl osy «ózgeshelikte». Halyqtyng biylikke qarsy bas kóterulerine baylanysty qozghalghan «Jeltoqsan isi», «Shanyraq isi», «Janaózen isi», «Shetpe isi», qazir rejim dayyndap jatqan «Áleumettik arazdyq qozdyrushylar isi» tәrizdi qylmystyq ister «negizindegi» sot prosesterining ortaq «ereksheligi» - olardyng barlyghynyng da shyn mәninde «qylmystyq» emes, taza sayasy qudalau jәne jazalau maqsatynda úiymdastyrylghan prosester ekendiginde. Al, demokratiyalyq prinsipter tek sóz jýzinde emes, eng aldymen is jýzinde júmys isteytin órkeniyetti elderde búlay boluy, әlbette, mýmkin emes. Sondyqtan bizding elimizde múnday «sot» prosesterining «ýirenshikti daghdygha» ainaluynyng ózi-aq Qazaqstan biyligining totalitarlyq-polisiyalyq bet-beynesin tolyq әshkereleytin aiqyn aighaq bolyp tabylady.

- Qogham Janaózen oqighasynan qanday sabaq aluy kerek?

- Meninshe, bizding qoghamymyzdyng Janaózen qasiretinen alugha tiyis eng basty sabaghy - óz halqyna qarsy oq atyp, beykýnә adamdardyng qanyn suday shashqan qylmysty biylikti búdan әri qaray, birinshiden, keshiruge, ekinshiden, onymen ymyragha keluge, ýshinshiden - oghan tózuge bolmaytyndyghy.

- Oqigha eldegi sayasy ýreydi jenuge kómek bola aldy ma? Múnday oqighanyng qaytalanbasy ýshin biylik jәne qogham ne isteui kerek?

- Áriyne, ótken jyldyng basqa kýni emes, dәl 16-jeltoqsan - Tәuelsizdik kýni tek beybit ereuilge shyqqany ýshin ghana beykýnә halyqqa qyrghyn salghan kezdegi diktatorlyq rejimning basty maqsattarynyng biri - el ishinde «ekinshi úmytylmastay» (onyng esebinde) ýrey tughyzyp, alda sózsiz kýtip túrghan auyr әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasiy-qoghamdyq daghdarystar jaghdayynda mindetti týrde bas kóteretin kýshterdi «birjola» basyp tastau bolatúghyn. Alayda búl joly ol ózining ýirenshikti diktatorlyq esebinen myqtap shatasty. Nege deseniz, óziniz bayqaghanday, býgingi tanda, kerisinshe, qarapayym halyq ókilderining ozbyr biylikke degen narazylyghy men qarsylyghy uaqyt ótken sayyn kýsheyip keledi. Demek, onyng ózi sony qalamasa da, Qazaqstannyng әbden irip-shirigen biyligi Janaózen qandy qasireti arqyly halyqtyng әri «oyanuyna», әri óz boyyndaghy syasy ýreydi jenuine kómektesip, keri nәtijkege «qol jetkizdi».

Al, múnday qasiretting keleshekte qaytalanbauyna kepildik beretin bir-aq shara bar, ol - osynau qasiretterding birden-bir «avtory» bolyp tabylatyn totalitarlyq biylikti tarih sahnasynan ketirip, superpreziydenttik-diktatorlyq biylik jýiesining ornyna aldymen preziydenttik-parlamenttik, odan song - taza parlamenttik basqaru jýiesine kóshu.

- Janaózen men Shetpede ótken sot otyrystarynan jazylghan reportajdarynyzdy keneytip kitap etip bastyru oiynyzda joq pa?

- Bar.

- Reportajdarynyzdy ýzbey jariyalaghan Abay.kz portalynyng qoghamdyq pikirge yqpalyn sezine aldynyz ba?

- Álbette. Mening úghymymda Abay.kz portaly qazir - halyq mýddesine qyzmet etip, halyq múnyn múndaytyn jәne sol arqyly qoghamdyq pikirge ong yqpal etetin elimizdegi sausaqpen sanarlyq portaldarynyng biri. Sondyqtan sizderge aldaghy uaqytta da osy pozisiyadan taymay, tabystargha jete berulerinizdi tiley otyryp, oqyrmandargha Janaózen turaly aqparatty jýieli týrde jetkizuge mýmkindik bergenderiniz ýshin óz atymnan taghy da rahmet aitamyn!

 

Súhbattasqan Ómirjan Ábdihalyqúly.

«Abay-aqparat»