Evgeniy GRIGOREV. Tang shyghystan atady. Bastamalarda Shyghystan bastalady
Mening jasym 82-de. Ómir boyy Qazaqstanda túryp, jarty ghasyr boyy D.Serikbaev atyndaghy Shyghys Qazaqstan memlekettik tehnikalyq uniyversiytetinde ústazdyq etip kelemin. Doktorlyq dissertasiya qorghadym, professor atandym. Qazaq dosy, kórshisi dese bir japyraq nanyn bólip beretin jomart halyq ekenin bala kezimnen bilemin. Qazaq tilin tәp-tәuir mengerip aldym. Maghan, әsirese, Abaydyng fiylosofiyalyq oi-tújyrymdary, tereng maghynaly ólenderi ýlken oy saldy. Úzaq jyldar izdenip, «Úly dalanyng Prometeyi», «Adam bol», «Abay jәne Alash qozghalysy» degen kitaptardy jaryqqa shyghardym. Búl jinaqtardy shygharugha ózim enbek etetin ShQTMU kóp kómek kórsetti.
Mening jasym 82-de. Ómir boyy Qazaqstanda túryp, jarty ghasyr boyy D.Serikbaev atyndaghy Shyghys Qazaqstan memlekettik tehnikalyq uniyversiytetinde ústazdyq etip kelemin. Doktorlyq dissertasiya qorghadym, professor atandym. Qazaq dosy, kórshisi dese bir japyraq nanyn bólip beretin jomart halyq ekenin bala kezimnen bilemin. Qazaq tilin tәp-tәuir mengerip aldym. Maghan, әsirese, Abaydyng fiylosofiyalyq oi-tújyrymdary, tereng maghynaly ólenderi ýlken oy saldy. Úzaq jyldar izdenip, «Úly dalanyng Prometeyi», «Adam bol», «Abay jәne Alash qozghalysy» degen kitaptardy jaryqqa shyghardym. Búl jinaqtardy shygharugha ózim enbek etetin ShQTMU kóp kómek kórsetti.
Abaydyng ólenderin oqyp, kónilge týigende úly aqynnyng qazaq halqynyng óz aldyna derbes memleket boluyn qalaghanyn týsinu qiyn emes. Mine, sol armangha jettik. Tәuelsizdikting aq tany atqanyna da 20 jyldan asyp barady. Tәuelsizdik - úly baqyt. Babalar ansaghan tәuelsizdikti saqtap qalu ýshin ne isteu kerek? Eng aldymen, eldi mekendegen jýzden astam últ pen úlystyng dostyghy men tatulyghy bayandy bolsa, beybitshilik nyghaya bermek. Áli esimde, 1995 jyly týrli etnostardyng basyn qosyp, elimizde tatulyq pen beybitshilikting saltanat qúruyn maqsat tútqan Elbasy N.Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúru jóninde bastama kóterdi. Ony barlyq etnos ókilderi qyzu qoldap әketti. Sóitip, basqa memleketterde joq qoghamdyq institut bizde birinshi bolyp dýniyege keldi.
Tannyng shyghystan atatyny belgili. Demek, nendey bir iygi bastamalardyng shyghysta tuyndap jatatyny zandylyq bolsa kerek. Elimizdegi túnghysh Dostyq ýii Óskemende 1992 jyly qúrylyp, onyng saltanatty ashyluyna Elbasy N.Nazarbaevtyng ózi kelip qatysty. Men de ol kezde jiyrmadan astam etnostyng basyn qosyp, tatulyq pen dostyqqa úiytyp otyrghan Dostyq ýiining júmysyna belsene aralasqan edim.
Túnghysh Dostyq ýiining ashyluynda Núrsúltan Ábishúly aqjarma tilegin aitty, shyrayly shyghystan bastau alghan qúndy tәjiriybeni elimizding barlyq oblystarynda qoldanu qajettigine toqtaldy. Artynsha Kendi Altaydyng tәjiriybesin Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Ákimshiligi zerttep, ony barlyq oblystargha taratty. Búl kýnderi ónirde segiz Dostyq ýii bar, olarda 82 etnomәdeny birlestik júmys isteude.
Oblystyq Dostyq ýiining maqsaty - últaralyq kelisim men túraqtylyqty nyghaytu, últtar mәdeniyetin, ana tilin, salt-dәstýrin janghyrtu, mәdeny múrany saqtau jәne Qazaqstan jastaryn patriottyq sezimde tәrbiyeleu bolyp tabylady.
Endi ózim kuә bolghan birneshe jaydy aita keteyin. 2001 jyldyng jeltoqsanynda oblystyq filialdyng bastamasymen últaralyq qarym-qatynasty terendetu jәne onyng tәsilderin zertteu degen taqyrypta respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya bolyp ótti. ShQO Qazaqstan halqy Assambleyasynyng tóraghasy, ónir basshysy B.Saparbaevtyng bastamasymen de songhy ýsh jylda halyqtar dostyghyn terendetu maqsatynda otyzdan astam iygi sharalar ótkenin aita ketken oryndy. Shyghys Qazaqstan oblysynyng ghalymdary da Assambleya júmysyn jandandyrugha layyqty ýles qosyp keledi.
Endi birer kýnnen keyin Astanada Qazaqstan halqy Assambleyasynyng H1H sessiyasy ótedi. Oghan bizding oblystan da delegasiya qatysyp, aldaghy uaqytta atqaratyn júmystaryn saralap, jana shepter men mindetter qabyldamaq. Tatulyq pen túraqtylyq mekeni - Qazaqstan basqa memleketterge aldaghy uaqytta da ýlgi-ónege kórsete bermek.
«Abay-aqparat»