Jambyl oblysy Bayzaq audanyndaghy qoyma órtke oranyp, jarylys bolghan song ile-shala Qazaqstan TJM-ining zardap shekken qyzmetkerining súhbaty әleumettik jelilerdi sharlap ketti. Onyng sendiruinshe, belgisiz bir әskery ofiyser oq-dәrilerding jarylmaytynyn aityp, janylystyrghan-mys. Dәl osy sebepti olar jarylystyng qaq ortasynda qalyp, saldarynan 15 jalpy әskery adam qaza tapqan. Onyng sózinshe, әskeriyler bolsa, órt sóndirushilerdi ajal apanyna tastap, ózderi tayyp túrghan kórinedi.

Búl jansaq sózder Qorghanys ministrligine jәne býkil qazaqstandyq Qaruly kýshterge baghyttalghan alapat heytke, «laghynet legine» sebep boldy. Bet baqtyrmaghan «trolliderdi», tipti óz qyzmetkerining sózin joqqa shygharghan TJ ministri Yuriy Iliinning mәlimdemesi de toqtata almady.

«Mert bolghandar arasynda Qorghanys ministrligining de, Tótenshe jaghdaylar ministrligining de qyzmetkerleri bar. Sondyqtan әrkim óz ornynda tiyisti qyzmettik paryzyn oryndaghanyn aitqym keledi», – dedi Iliiyn.

Áytkenmen TJM basshysy óz vedomstvosyn qorghashtaymyn dep, ekiúshty jauap qatty. Iliinning aituynsha, órt sóndirushiler Qorghanys ministrligining qoymasynda jarylys qaupin tóndiretin eshtene joq degen habar alypty.

«Trotil shashkalary saqtalghan qoyma jalyngha oranghany rastaldy. Qorghanys ministrliginde, basqasynda qabyldanghan núsqaulyqtar, barlyq parametrler boyynsha búl shashkalar detonatorsyz saqtalghan jәne jarylys qaterin tóndirmegen», – dep mәlimdedi ol.

Onyng mәlimetinshe, trotilderding nege jarylghanyn tergeushiler anyqtap jatyr.

Alayda, mynanday súraq tuyndaydy: órt sóndiruge kelgen kәsibi órt sóndirushiler aty-jóni belgisiz bir adamnyng sózben núsqauyn tyndaugha tiyis pe? Al, TJ ornynda bir adam emes, birneshe adam әr týrli aqyl-kenes berip túrsa, sonda qaysysyn tyndaytyn bolasyzdar?

Qorghanys ministrligi órt sóndiruding qoldanystaghy hattamasyna qatysty anaghúrlym anyq mәlimdeme jasady. Vedomstvonyng dereginshe, órt bastalghanda әskery bólimning shtattaghy órt sóndiru komandasy órt sóndirushi eseptoptardyng keluin kýtpey-aq, dereu «tilsiz jaumen» kýresuge kirisip ketken. Sonymen birge Jambyl oblysy boyynsha TJD-ge oqigha jóninde dabyl joldaghan.

«Ary qaray Ishki ister ministrining 2017 jylghy 26 mausymdaghy №446 búiryghymen bekitilgen órt sóndiruding qoldanystaghy qaghidalaryna sәikes, kelip jetken TJD órt sóndiru komandasynyng jetekshisi  jalyndy auyzdyqtaugha tikeley basshylyq ete bastaydy. Birynghay basshylyq qaghidatyna sәikes, dәl osy órt sóndiru isining jetekshisi otty sóndiruge  qatysyp jatqan býkil jeke qúramdy jәne qosymsha tartylghan kýshterdi ózi basqarady. Osy maqsatta TJD-ning órt sóndiru qyzmeti eldi mekendegi barlyq órt qaupin tudyratyn obektiler turaly habardar bolugha tiyis», – dep týsinikteme berdi Qorghanys ministrligi.

Qoryta aitqanda, әskery qoymalardaghy órtke qatysty shaqyrugha attanghan órt sóndirushiler barlyq yqtimal tәuekel turaly jәne janyp túrghan zattardyng qasiyetteri turaly biluge tiyis. Búl – Ishki ister ministrining (búryn órt sóndiru qyzmeti IIM-ning qúramynda edi) búiryghymen bekitilgen órt sóndiru erejelerinde jazylghan. QM-daghy derekkóz búl núsqany rastady.

«Bilesiz be, órt sóndirushiler komandasy kelip jete salysymen oqighany basqarudyng tizgini solargha ótedi. Obektining pasporty da solardyng qolynda jәne onyng ishinde ne jatqanyn olar biledi. Demek, órt bolyp jatqan jerge jetkenshe nemese naqty órt bolyp jatqan orynda  olar barlau jәne jaghdaydyng baghalau jýrgizip, sheshim qabyldaydy», – dedi aty-jónin qúpiya ústaugha tilek bildirgen Qorghanys ministrligining qyzmetkeri.

Shynynda, oilanayyqshy: eger TJD-ning «pojarnikter» órt qauipsizdik masatynda әskery bólimshelerdi ýnemi tekserip jýretin bolsa, sonda sol әskery bólimshelerding órt qauipsizdik ýshin kim jauap beruge tiyis? Basqa bir mysal: órt sóndirushiler janyp túrghan AZS-qa kelgende, benziyn, solyarka «jaryla ma, jarylmay ma» bireuden súraydy ma? Tipti múnday súraqqa jauap berealatyn adam bar ekenine kim kepildik beredi?

Onyng dereginshe, súhbatta «әskeriylerding qashuy» dep atalghan, al shynynda әskery qyzmetshilerdi evakuasiyalaudyng mәnisi qarapayym: atalghan әskery bólimshede komandirovkada bolghan merzimdi qyzmettegi  jas jauyngerlerdi qauipti orynnan tezdetip alyp ketu qajet edi.

«Búlar – merzimdi әskery qyzmetke shaqyrylghandar. Tәjiriybesi shamaly, ómir kórmegen jas jigitter. Oqigha qauipti bola bastaghandyqtan, olardy әriyne, evakuasiyalady. Al kontrakt boyynsha qyzmet etetin barlyq tәjiriybeli әskeriyler oryndarynda qaldy. Keybir aqparat qúraldary aitqanday, eshqanday qashu bolghan joq. Jas jigitterding qauipsizdigin qamtamasyz ettik, biz ýshin búl asa manyzdy faktor edi», – dedi memorgandaghy derekkóz.

Osylaysha, órt sóndirushilerdi qúrban etken kim degen súraqqa jauap tabu ýshin – órtti sóndiru nemese sóndirmeu jәne evakuasiyalau turaly kim sheshim qabyldaugha qúqyly eken degen súraqqa jauap beru kerek.  Áskeriyler de, qútqarushylar da ol jerde injenerlik oq-dәrilerdin, sonday-aq detonatory salynbaghan trotil shashkalarynyng saqtalghanyna senimdi bolghan. 2019 jyly Arysta jarylghan artilleriyalyq snaryadtar, zymyrandar jәne basqasy, әskeriylerding sendiruinshe, myna qoymada bolmaghan. IYә, Arystan әkelingen birneshe tonna jarylmaghan, qauipsizdik tekseruden ótken injenerlik oq-dәriler boldy. Biraq, injenerlik jәne artillertyalyq oq-dәriler – eki bólek.

Ayta ketetin jayt: Daniyar Áshimbaevtyng telegram-kanalynda kórsetkendey, 2020 jyly sol kezdegi qorghanys ministri Núrlan Ermekbaevtyng búiryghyna sәikes, dәl sol qoymadan 2009 jylynan beri saqtalyp jatqan, 500 tonnadan astam eng qauipti reaktivti jәne artilleriyalyq oq-dәrileri basqa shalghaydaghy qoymagha tasymaldady. Ol jasalmasa, osy jarylystyng saldary әlde-qayda auyr bolar edi. Nege deseniz: saperlerding aituynsha, tazalau nәtiyjesinde eng alys qashyqtyqqa úshqan fragmentter 200-400 metr qashyqtyqta tabyldy. Al artilleriyalyq jәne reaktivtik oq-dәriler bolsa, fragmentterding úshu qashyqtyghy 15 kilometrge deyin jetu mýmkin bolatyn edi.

Búl paradokstay kórinui mýmkin, biraq ishine oq-dәriler de kiretin paydalanylmaytyn әskery mýlik Qazaqstannyng Qorghanys ministrligining menshigi bolyp tabylmaydy. Memleketting әskery blokty qayta-qayta qúrylymdauy jәne reformalauy aqyr sonynda armiyanyng mýlkine Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligine baghynatyn «Qaztehnologiyalar» AQ-y, «Qazarnayyeksport» RMK sekildi kompaniyalardyng iyelik etuine soqtyrdy.

Jambyl oblysy sekildi Qazaqstannyng tәuelsizdigi jyldarynda bolghan onshaqty tragediya osy kompaniyalardaghy bylyqtan bastau alady. Búl kompaniyalargha әskeriyler esh yqpal ete almaydy. Osynday TJ-lardan keyin әshkerelengen búzushylyqtar qatarynda – qauipsizdik tehnikasyn elemeu, oq-dәrilerdi bólshekteu ýshin әldebir korrupsiyalyq shemalarmen satyp alynghan jaramsyz jabdyqtardy paydalanu, әskery mýlikti utilizasiyalaugha kóshedegi kezdeysoq adamdardy, tipti qayyrshy-qanghybas, belgili orny-mekeni joq adamdardy júmyldyru sekildi soraqy tirlikter kezdesedi. Endeshe búl IIDM-ge baghynatyn kompaniyalardaghy bylyqtyng bir úshy sekildi kórinedi.

Onyng ýstine, mysaly, qoldanys merzimi bitken oq-dәrilerdi kәdege jaratumen ainalysatyn «Qaztehnologiyalar» AQ-y birneshe jyldan beri júmyssyz bos qantarylyp túrdy, yaghny qyzmetkerleri jalaqysyz otyrdy. Múnday jaghdayda kadrlyq qúramnyng degradasiyagha úshyrauy, kәsiby biliktiligin joghaltuy – әbden tabighy nәrse.

Qynjyltatyny sol, múnyng bәri aqyr sonynda qayghyly oqighagha soqtyrady. Eger búryn jarylystardan tek «Qaztehnologiyalar» AQ-nyng qyzmetkerleri ghana zardap shekse, endi әskeriyler jәne órt sóndirushiler opat bolyp jatyr.

Biraq sózding qorytyndysy: Jambyl oblysynda bolghan apat ýshin jauapkershiligin ekige bólu kerek siyaqty. Birinshi – qoymada ot shyqqan ýshin. Ol – sol әskery bólimning әskery qyzmetshilerding jauapkershilik ekeni aidan anyq. Biraq, adam ómirler shyghyndarynyng sebebi sonda emes. Óitkeni, qaza tapqandardyng bәri – dәl sol jerde órt sóndirip jýrgen qyzmetshiler. Azamattyq túrghyndardyng birde bir adam mert bolmaghan tipti auruhanagha da jatqyzylmaghan. Áskery adamdar,sonyng ishinde órt sóndirushilerding qaza tapqannyng sebebi – olardyng evakuasiyanyng ornyna órt sóndiruin jalghastyryp jatqany. Onday  sheshimge órt sóndiru júmysyna basshylyq etetin lauazymdy túlgha jauapty. Alayda, naqty sol jerde, sol jaghdayda sheshim qalay qabyldandy, qazir eshkim aitalmaydy.

Búl bireuding qayghyly qatesi bolsa da, kinә emes ekeni sózsiz.

Abai.kz