«Iya» nemese «joq» demes búryn songhy uaqyttarda oryn alghan birneshe oqighalar tizbesin zerdemizden ótkizip kóreyik. Osy jyldyng 20 mausymy kýni Mәskeude Resey Feredasiyalyq kenesi tórayymy janyndaghy Integrasiyalyq klubta «Postkenestik kenistiktegi integrasiyalyq ýderisterding gumanitarlyq negizi» (Gumanitarnye osnovy integrasionnyh prosessov na postsovetskom prostranstve») atty jiyn bolyp, onda atalghan Federasiyalyq kenesting spiykeri Valentina Matviyenko «Resey rubli  bolashaqta Euraziyalyq odaqtyng ortaq valutasy boluy mýmkin» dedi. Múny bir dep qoyynyz. Ekinshiden ol, TMD elderin damytuda oryn alyp otyrghan taghy bir mәsele postkenestik kenistikte birynghay bilim beru jýiesin qalyptastyru ekenin aita kelip, gumanitarlyq baylanystardy nyghaytuda osy mәseleni sheshuding manyzy zor ekenin atap ótti. Sonymen birge TMD elderi arasyndaghy qarqyndy damyp kele jatqan integrasiyalyq prosesterge orys tilining taralu dengeyi ilese almay otyrghanyn aitty. Ol «TMD elderinde Resey mәdeny ortalyqtarynyng sanyn arttyru kerek, orys tilin oqudyng yntalandyru sharalaryn kýsheytu kerek» http://slovari21.ru/news/integraciya_trebuet_znaniya_russkogo_yazika dedi spiyker hanym. Búny ýsh deniz.

«Iya» nemese «joq» demes búryn songhy uaqyttarda oryn alghan birneshe oqighalar tizbesin zerdemizden ótkizip kóreyik. Osy jyldyng 20 mausymy kýni Mәskeude Resey Feredasiyalyq kenesi tórayymy janyndaghy Integrasiyalyq klubta «Postkenestik kenistiktegi integrasiyalyq ýderisterding gumanitarlyq negizi» (Gumanitarnye osnovy integrasionnyh prosessov na postsovetskom prostranstve») atty jiyn bolyp, onda atalghan Federasiyalyq kenesting spiykeri Valentina Matviyenko «Resey rubli  bolashaqta Euraziyalyq odaqtyng ortaq valutasy boluy mýmkin» dedi. Múny bir dep qoyynyz. Ekinshiden ol, TMD elderin damytuda oryn alyp otyrghan taghy bir mәsele postkenestik kenistikte birynghay bilim beru jýiesin qalyptastyru ekenin aita kelip, gumanitarlyq baylanystardy nyghaytuda osy mәseleni sheshuding manyzy zor ekenin atap ótti. Sonymen birge TMD elderi arasyndaghy qarqyndy damyp kele jatqan integrasiyalyq prosesterge orys tilining taralu dengeyi ilese almay otyrghanyn aitty. Ol «TMD elderinde Resey mәdeny ortalyqtarynyng sanyn arttyru kerek, orys tilin oqudyng yntalandyru sharalaryn kýsheytu kerek» http://slovari21.ru/news/integraciya_trebuet_znaniya_russkogo_yazika dedi spiyker hanym. Búny ýsh deniz.

Búl mәlimdemeni oqyghan kezde-aq ishimizding qylp ete qalghany ras. Óitkeni Kedendik Odaqtyn, Euraziyalyq ekonomikalyq kenistikting barlyq zandaryna qol qoyyp jibergenimiz eske týskende ishing alay dýley bolady.  Ótken jyly ózin ózi taratyp jibergen Mәjilis deputattarynyng Kedendik odaqtyng mәselelerin retteytin manyzdy zang jobalaryn qalay talqylap, (shyndyghyn aitqanda jobalardyng betin de ashpastan) «optom» qabyldap jibergeni eske týskende deputat myrzalar ýshin memleket mýddesining qanshalyqty baghaly ekenin angharghan edik. Ol kezde de biren-saran tabanynyng býri, jýregining týgi bar, azamattyq pozisiyasy myghym keybir mamandar bolmasa, «kýshtileri sóz aitsa, bas iyzeytin shybyndap» biylikting biyshigin ústaghandar taghy da qúptap, bas iyzegendi. Áriyne, Elbasynyng bastamasyna qarsy shyghyp, dau aityp kreslosy ekeu deysing be?

Mine endi, barlyq zandardy Parlament qabyldady, Preziydent qol qoydy, Qazaqstannyng ayaq-qolyna bolat búghau salyndy. Endi qazaq júrtyna óktem sóilep, qyr kórsete beruge bolady. Ony eng aldymen osydan az ghana uaqyt búryn Resey Preziydenti Vladimir Putinning Qazaqstandy ainalyp ótip, Ózbekstangha barghanynan anyq bayqay bastadyq. Vladimir Putin nege qyr kórsetti? Óitkeni Núrsúltan Nazarbaev osy jyldyng nauryzynda Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru jónindegi kelisimke qol qoidy 2015 jylgha shegerudi úsynghan edi. Búl turaly býkil resey baspasózi shu ete qalghan-dy. (http://novostink.ru/sng/32469-nursultan-nazarbaev-vystupil-protiv-evraziyskogo-ekonomicheskogo-soyuza.html)  Ekinshiden, barlyq zandargha qol qoyylyp, ratifikasiyalanyp ketken song Qazaqstan eshqayda qashpaydy. Endi ol Reseyding qolbalasyna ainaldy... onyng «jarqyn» kórinisin Vladimir Putin Ózbekstannan qaytqan jolynda elimizge soqqan kezinde de anyq kórsetip, qazaqstandyq marqasqa ministrlerdi, Premier men Preziydent әkimshiligi basshysyn qosyp sausaghyn shoshaytyp, shaqyryp alghany. Onyng otyrysynyng ózi qúl iyelenushilerding qúldardyng tóbesinen qaraghanynday tәkappar, menmendigin pash etip túrdy. Mine búl V. Putinnin  qas-qabaghyn andyghan reseylik sheneulikter ýshin «fas» degen belgi edi.

Kópshilik búl oqighanyng mәnisine ýnilip ýlgermey jatyp-aq, Qazaqstan kommunister partiyasynyng marqasqasy, qazirgi Mәjilis deputaty, keshegi Preziydenttikke ýmitker Jambyl Ahmetbekov «Euraziyalyq Odaq kenistiktiginde qyzmet etu - óte dúrys sharua. Ortaq til mәselesin Qazaqstan óte dúrys sheship qoyghan. Bizding memlekette resmy til - orys tili. Eger basqa da memleketterde halyq qay tilde kóbirek sóilese, ortaq til orys tili bolsa da, eshtene etpeydi. Óitkeni bizde ortaq til, resmy til - orys tili. Basqa memleketter de orys tilin resmy til retinde qabyldasa, búl imperiyanyng kórinisi bolyp sanalmaydy» dep, (http://old.abai.kz/content/kommunist-deputat-ortak-til-orys-tili-bolganyn-kalaidy) aidy aspangha biraq shyghardy.

Múny oqyghan kópshiliktin, әleumettik jýiede otyrghan «belsendilerdin» arasynda ýlken dau tuyp, deputattyng búl mәlimdemesin satqyndyq dep baghalaghandar da tabylyp jatty. Al keshe Almatyda ózin qazaq ziyalysymyn dep sanaytyn «qazaqstandyq últ», «eurziyalyq kenistik» iydeyalaryn qoldap, orys últynyng joghyn joqtau arqyly aty shyqqan Áuezhan Qodar «Battler» atty  arnayy klub ashyp,  orys tilin damytugha bilek sybana kirisip ketipti. Ol turaly jazghan janaozen.net  saytynyng jurnaliysi Dias Beysenbek bylay deydi: «Pikirtalas aldynda «Almaty qalasyndaghy últaralyq qarym-qatynastyng etikasy» degen jazuy bar 2 bet qaghaz barlyghymyzgha birdey taratyldy. Onyng mazmúnymen tanysyp: «Mynau, qazaq últyn jong jospary emes pe?», - degen oigha qaldyq. «Amerikandyq últ» iydeyasyn negizge ala jazylghan jiyn úiymdastyrushylarynyng ýndeui qazaq últyn memleketqúraushy últ retinde emes, qatardaghy jýzden astam etnosqa tenep, onyng da, tilining de qanday da artyqshylyqtargha ie boluyna ýzildi-kesildi qarsy». Sonymen Áuezhan Qodardyng kóksegeni ne eken? Óz últyna ózi qoygha tiygen qasqyrday shýiliguining sebebi ne dep oiymyzdyng san saqqa ketkeni de jalghan emes. Sóitsek atalghan maqalanyng ayaghynan onyng da jauabyn tapqandaymyz. Maqala bylay dep ayaqtalypty «Búl toptyng aituynsha, 2015 jyly qúrylatyn odaqtyng tili orys tili boluy tiyis. Janaozen.net tilshisining «Orys tili tyqpalaularynyz, Reseyding imperiyalyq odaq qúru sayasatyn nasihattaudyng kórinisi emes pe?» degen saualyna: «Múnda Reseyding imperiyalyq ambisiyasy sayasidan góri, ekonomikalyq jaghynan basym» dep ashyq aitty. Demek, Reseyding orys tili arqyly ózining imperiyalyq ambisiyalaryn kórsetip jatqanyn úiymdastyrushylar anyq moyyndady. Ayta keterligi búl bastamashyl top ózderining búl oilary men josparlarynyng ózegi retinde preziydent Nazarbaevtyng integrasiya men orys tilin jaqtau sózderin birneshe mәrte qaytalap, Reseyge rahmetterin aitudan tanbady.» (http://janaozen.net/oam/orys-tln-zhataushylary-belsenp-tr-nege.html?lang=kz) deydi.

Iya, Preziydent ótken jylgha deyin kópvektorly sayasat jýrgizip, AQSh-qa Reseydi, Reseyge Qytaydy degen siyaqty bir birine qarsy paydalanu arqyly tarazynyng basyn teng ústap kelgen edi. Ótken jylghy Liviya kósemi Muammar Kaddafiyding it óliminen keyin Elbasynyn  syrtqy sayasattaghy kózqarasy kýrt ózgertip, Qazaqstan kemesining basy Reseyge qaray týbegeyli oiysqan edi. Ony Elbasynyng osy jyldyng 2 nauryzyndaghy mәlimdemesinen anyq bayqaugha bolady. Onda Núrsúltan Ábishúly «EQYÚ atty keme әli kýnge bir jaghyna qisayyp barady» (Korabli pod nazvaniyem OBSE po-prejnemu iydet krenom na odin bok (http://news.ivest.kz/news/7284649) dep, endi Qazaqstannyng basqa elding demokratiyasyn qúlaghyna qystyrmaytynyn aitqan bolatyn.

Sol uaqyttan bastap, osyghan deyin densaulyq saqtaudy, salauatty ómir saltyn qúrudy, SPIYD-pen kýresti qarjylandyryp kelgen AQShtyng týrli qorlary endi belsendi jastar úiymdarynyng jetekshilerimen kezdesip, jasyl qaghazdaryn kórsete bastady. Ekinshi jaghynan, mine, óz ishimizden de jau shyghyp, reseyding imperialistik sayasatynyng otyn mazdatugha dayyndar qatary kóbeye bastady.

Osy tústa endi ghana kózimiz shalyp qalghan myna bir jaghdaydy eleusiz qaldyrugha taghy bolmaydy. Tipti jogharyda aitylghan kóp әngimening negizgi týiini de osy jerde jatqan siyaqty. Sonymen býgin, yaghny 25 mausym kýni ózin jeltoqsan qúrbanymyn dep sanaytyn, kópshilik últ patrioty retinde tanityn Hasen Qoja-Ahmet belgili aqyn, qazaq tilining janashyry Múhtar Shahanovty «ar-ojdangha tiyip, qorlau» jәne «alayaqtyq» baptary boyynsha sotqa berdi.

Hasen Qoja-Ahmet ózining sotqa jazghan aryzynda Múhtar Shahanovtyng jeltoqsan oqighasyna qatysushylargha tiygizgen zalalyn bastan-ayaq tizimdep shyghypty. Onyng aituynsha, M.Shahanov 1986 jyly Jeltoqsan kóterilisi kýnderi Mәskeude aqyndyq keshin ótkizip jýredi. Sol kezde Mәskeude jýrgen student Erbol Bayjarqynov Almatydaghy qan-josa qyrghyn turaly M.Shahanovtyng keshine kelgen qazaq diasporasyna, sheteldikterge habarlamaq bolghanda ol «Ne aitatynyndy bilemin, ket, keshimdi búzasyn!» dep, oghan mikrofon bermey, KGB-gha ústattyryp jiberipti. «Eger sol keshte E.Bayjarqynovqa Almatydaghy jaghday turaly habarlaugha M.Shahanov mýmkindik bergende shet memleketter jeltoqsandyqtargha  sot bastalghangha deyin-aq arasha týsip, KSRO ýkimeti dәl anaday repressiyalaudan tartynar edi» deydi H.Qoja-Ahmet. Odan әri qaray taghy biraz mәselelerdi tizbelep, Múhtar Shahanovty jeltoqsanshylardyng jauy degenge keltiripti. (http://www.serke.org/node/358#.T-gHxncGYIY.facebook)

Mening oiymsha onyng astarynda ýlken sayasy oiyn, bireulerding týn úiyqtamay, samayyn syghymdap otyryp oilap tapqan ýlken jospary jatyr....

Endi oilanyp qaranyz, nege Hasen Qoja-Ahmet, nege Múhtar Shahanovqa qarsy shyqty? Hasen Qoja-Ahmet Múhtar Shahanovty sotqa berudi nege 26 jyl kýtti?

Jogharydaghy  Euraziyalyq odaqtyng ortaq valutasy, ortaq tili turaly әngimening órttey qaulay jónelgeni biraz últ patriottarynyng alandaushylyghyn tughyzghany anyq. Búl jerde kópshilikke bastamashy bolatyn da, tartylu ortalyghyna ainaluy mýmkin adam da Múhtar Shahanov bolatyn. Jýregi әlsirep, densaulyghy syr berip túrsa da ózining ómirlik ústanymynan taymaytynyn songhy Parlament saylauynda da M. Shahanov taghy bir dәleldep tastady. Últ patriottarynyng arynynan qoryqqandar ol saylaugha týsken partiyany dodagha qatystyrmay tastady. Sondyqtan Múhtar Shahanovtyng auzyn jabu ýshin ony sotqa sýirep, silikpesin shygharu kerek boldy. Onyng ýstine M. Shahanovtyng sayasy túlgha retinde atyn shygharghan jaghday jeltoqsan oqighasy. Eger Múhtar Shahanovty jeltoqsanshylardyng jauyna ainaldyrsa, onyng biyik túlghasynyng kólenkesi de qalmauy mýmkin, el aldyndaghy bedeli jermen jeksen bolary  haq. Sonday-aq shygharmashylyq pen azamattyqtyng auyr jýgin arqalap, býgingi zamannyng syqpytynan onsyz da týnilip jýrgen aqyn jýrekke búl orasan zor soqqy bolary taghy da aiqyn. Odan arghysy taghy bir insulitke tura jol... Endi ekinshi mәsele, nege Hasen Qoja-Ahmet, nege Áuezhan Qodar, ne bolmasa basqa bireu emes? Sebebi Hasen Qoja-Ahmet el aldynda últ patrioty retinde tanylghan adam, onyng ainalasynda jýrgen birdi ekili adamdar ózin últqa jaqynbyz dep sanaydy, al Múhtar Shahanov eki bastan últ janashyry. Sondyqtan últ patriottarynyng eki jetekshisin bir birine qarsy qong arqyly últynyng ertenin oilaghan jandardy bir birine qarsy qoyady. Búl әri qaray olardyng arasyndaghy qiyrghiqabaq, arazdyqtyng tughyzatynyn aitpasa da týsinikti.

Sonymen bir birimen jalghasqan búl ýlken sayasy jospar kimge, ne ýshin qajet? Búl eng negizgi jәne jauapty súraq... Búghan jauaptyng da әrtýrli boluy mýmkin. Mening oiymsha, búl joghary jaqtaghy biylikke talasqan  toptardyng Preziydentke jasap otyrghan qysymy boluy mýmkin. Aqtóbe, Atyrau, Janaózen, Arqankergen oqighalary, búl bir baghyt... «Din isteri jәne diny birlestikter turaly» jәne «Migrasiya turaly» zannyng dýniyege kelui ekinshi baghyt... qazirgi til mәselesine, últ mәselesine qarsy baghyttalaghan oqighalar tizbesi ýshinshi baghyt... Múnyng bәri eng birinshi halyqty biylikke, eng aldymen Preziydentke aidap salu, qarsy shygharu, baghynbau ýshin jasalyp jatqan әreketter... Sonymen birge keybir adamdar Qazaqstannyng Reseyge tәueldi bolyp qalghanyn óz mýddesine paydalanyp, Reseyge arqa sýieu arqyly biylikke keluge yntaly boluy mýmkin. Búl jaghdayda Reseyge últ patriottarynyng da, músylmandardyng da, oralmandardyng da kýsh alyp, bedelge ie bolghany әste qajet emes...

Endi ne isteuge bolady? Búl shyrghalannan shyghar jol bar ma?

Búl aldynghy súraqtan da jauaby joq qiyn mәsele... Búdan shyghudyng bir joly, atap aitqanda Euraziyalyq Odaqqa kiru arqyly tәuelsizdikten aiyryludan qútyludyng bir ghana joly, preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Preziydenttikten ketui bolmaq. «QR Birinshi preziydentu turaly» zannyng negizinde biylikten sheginis jasap, naqty múragerin anyqtau kóp týiindi mәselening sheshiluine jol ashuy mýmkin. Alayda Elbasynyng múnday qadamgha baratynyna eshkim sene qoymaydy. Resey sayasattanushysy Ajdar Kurtovtyng aituynsha Qazaqstan Preziydenti tiri kezinde taqtan ketpeui mýmkin. (http://www.respublika-kz.info/news/politics/23175/) Alayda qanday da bir jolmen Elbasy auyssa, ekinshi Preziydent kim bolmaq? Ol  qazirgi Preziydent qol qoyghan kelisim sharttardyng kýshin joyyp, Euraziyalyq odaq búghauynan shygha alam ma, kópvektorly sayasatqa qayta bet búryp, tarazy basyn teney ala ma? Tipti onday niyeti bolghan kýnning ózinde ODKB әskeri avtomatyn shoshaytuy da ghajap emes... Ol kezde NATOgha iyek artugha mәjbýr bola ma? Ne bolmasa ol basshy qoltyghynan demegen Reseyding qoynyna kirip, odan әri memleket qúraushy últty qudalaugha úshyratyp, mýlde jaghdaydy ushyqtyryp jebere me? Búl qazir tek bir Allagha ghana ayan nәrse... Sonymen Qazaqstan memleketining tәuelsiz ghúmyry 2015 jyly bite ma, joq pa belgisiz... Keshe «Qayran da mening Edilim» dep eniregen qazaq, erteng «Qayran da mening Esilim» dep jylauy bek mýmkin bolyp túr...

«Abay-aqparat