Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3893 0 pikir 29 Mausym, 2012 saghat 11:04

Bolat Abaghan. «Keremetterdin» kólenkesindegi kelensizdikter

Búl maqala respublikalyq «Jas qazaq» gazetining 2008 jyldyng 8 tamyzyndaghy sanynda jariyalanghan edi. Sol kezde-aq, Shyghys Qazaqstan men Almaty oblysyndaghy shekaralyq audandardyng jaghdayy men shekara manynyng qanyrap bos qaluy, el qauipsizdigine qauip tóndiretindigin aityp, dabyl qaqqan maqala kezinde biraz pikirge ózek bolghany da ras.  Degenmen, uaqyt atty tóreshi biylghy jyly bir aidyng ishinde memlekettik shekarada tirkelgen birneshe tótenshe oqigha  arqyly sol 2008 jyly aitylghan oilar men tújyrymdardyng aqiqat ekenin aighaqtady. Sol oqighalardyng ekeui osy maqalada sóz bolghan  Alakól men Tarbaghatay audandarynda tirkeldi. Al osydan tórt jyl búryn qaghylghan dabylgha jauap boldy desek, qatty qatelesemiz. Bir kezderi jeke audandar bolghan Ýigentas pen Tarbaghataydyn, Narynqol men Qapaldyn, Maqanshy men Katonqaraghaydyn, Marqakólding  jaghdayy jaqsardy deuge auyz barmaydy. Jaylaular qúlazyp, shekaranyng aty ghana bar desek eshkim sóge qoymas. Oghan tómende nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan, osydan tórt jyl búryn «Jas qazaqta» jaryq kórgen maqala dәlel bola alady. Dәl sol kezde osy gazetti kóp adam oqy almaghany anyq. Sondyqtan tanysa otyryp, sol bayaghy jartastyng әli sol qalpynda ekenin kóz jetkizse, memlekettik shekarany nyghaytugha, shekaralyq auyldardy damytugha qatysty oilary men úsynystaryn ortagha salsa  degen tilek bar.

Avtor

 

Ýnsiz shókken Ýigentas

Búl maqala respublikalyq «Jas qazaq» gazetining 2008 jyldyng 8 tamyzyndaghy sanynda jariyalanghan edi. Sol kezde-aq, Shyghys Qazaqstan men Almaty oblysyndaghy shekaralyq audandardyng jaghdayy men shekara manynyng qanyrap bos qaluy, el qauipsizdigine qauip tóndiretindigin aityp, dabyl qaqqan maqala kezinde biraz pikirge ózek bolghany da ras.  Degenmen, uaqyt atty tóreshi biylghy jyly bir aidyng ishinde memlekettik shekarada tirkelgen birneshe tótenshe oqigha  arqyly sol 2008 jyly aitylghan oilar men tújyrymdardyng aqiqat ekenin aighaqtady. Sol oqighalardyng ekeui osy maqalada sóz bolghan  Alakól men Tarbaghatay audandarynda tirkeldi. Al osydan tórt jyl búryn qaghylghan dabylgha jauap boldy desek, qatty qatelesemiz. Bir kezderi jeke audandar bolghan Ýigentas pen Tarbaghataydyn, Narynqol men Qapaldyn, Maqanshy men Katonqaraghaydyn, Marqakólding  jaghdayy jaqsardy deuge auyz barmaydy. Jaylaular qúlazyp, shekaranyng aty ghana bar desek eshkim sóge qoymas. Oghan tómende nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan, osydan tórt jyl búryn «Jas qazaqta» jaryq kórgen maqala dәlel bola alady. Dәl sol kezde osy gazetti kóp adam oqy almaghany anyq. Sondyqtan tanysa otyryp, sol bayaghy jartastyng әli sol qalpynda ekenin kóz jetkizse, memlekettik shekarany nyghaytugha, shekaralyq auyldardy damytugha qatysty oilary men úsynystaryn ortagha salsa  degen tilek bar.

Avtor

 

Ýnsiz shókken Ýigentas

Jetisudyng shekaralyq auyldary qanyrap bos jatyr

Almaty oblysynyng kórshi alyp el - Qytay Halyq Respublikasymen shekaralas jatqan ýsh audany 1997 jylghy orasholaq ontaylandyru sayasatynyng kesirinen jabylyp qalghan bolatyn.

«Keremetterdin» kólenkesindegi kelensizdikter

Sodan beri de on bir jyl artta qalypty. Bireuge az, bireuge kóp kórinen osy uaqyt aralyghynda atalghan audandardaghy túrghyndar sany kýrt azayyp, shekara syzyghy boyyna ornalasqan eldi mekenderding keybiri mýlde qanyrap bos qalsa, taghy birining týtini óshuge tayau. Qazirgi kezde Rayymbek audanynyng «qúramyna kirgen» Narynqol men Alakól audanynyng «qúshaghyna engen» Ýigentastyn, Aqsu audanynyng qatardaghy bir auylyna ainalyp qalghan Qapaldyng túrghyny bolyp esepteletin elding qarasy sausaqpen sanarlyq. Eli ketip, ensesi týsken Ýigentas, Qapal, Narynqol ala baghangha jaqyn ornalasqan bir kezdegi audan ortalyqtary edi. Memlekettik qauipsizdik túrghysynan alghanda, manyzy erekshe sol auyldarda býginde qausap qartayghan zeynetkerler ghana túrady desek artyq aitqandyq bola qoymas. Olardyng da kóbi qalalar men audan ortalyqtaryn qonystanghan balalaryna býgin-erteng aua kóshetin kýndi kýtip, jinalyp otyr. Óitkeni, shekara syzyghyn boylay qonystanghan eldi mekenderdin  túrghyndary ýshin óz elimizdegi әkimshilik ortalyqtardan góri ala baghannyng arghy jaghynda bos jer qaldyrmay jaylap alugha kirisken Qytay eli tym jaqyn. Búrynghyday jappay jaylaugha shyghatyndar sany azayghan, oghan kýy de, kónil de joq. Sonyng kesirinen beytarap aimaqqa da kórshilerding kóz alartyp otyrghanyn jasyryp qalugha bolmaydy.

Dýnie esigin jana ashqan balagha, ómirden ótken ýlken kisige nemese jas shanyraq qúrghandargha qajetti alaqanday ghana anyqtama alu ýshin jýzdegen shaqyrymdy artty qaldyryp, jyl sayyn jóndelip jatyr degenimen jaghdayy bir onalmaghan tas joldy keship, arly-berlu sandalu júrttyng jýikesin әbden júqartyp bitken. Mektepterding birazy jabylyp, qalghandary qalt-qúlt etip, esikterine qara qúlyp týser kýndi alanday kýtip otyr. Óitkeni, bala sany az. Toqsanynshy jyldardyng basynan bergi demografiyalyq qúldyrau, elding «qara qazan sary balanyn» qamy emes, qaraqan basyn kýittegen jyldary ózining keri әserin kózge baqyraytyp túryp kórsetude. Al taghy biraz júrt bala-shaghasynyng ertenin oilap, shekaraly auyldardyng tasada qalghan toqyrauly tirliginen týnilip, kóship jatyr, kóship jatyr...

Jaqynda biz Jetisudyng jer úiyghy atanghan orman-tauly, ózen-kóldi alqaptarymen talaylardy tamsandyrghan, zamanynda uezd ortalyghy atanghan Lepsinsk (býgingi - Oijaylau) auyly ornalasqan, patshaly Resey kezinde Romanovtar әuletine baly mayday jaqqan Ýigentas aimaghynyng auyldaryn aralap, jergilikti júrttyng betke ústar azamattarymen jolyghyp qayttyq. Sonda baryp, Alakól audany basshysynyng oblystaghy esep beruler barysynda aitatyn «audandaghy keremet ekonomikalyq damu men auyl túrghyndarynyng tamasha әleumettik jaghdayynyn» kóbi shyndyqqa janaspaytynyna kózimiz jetti.

Rasyn aitu kerek, tútas audan boyynsha alghanda, azdy-kópti jetistikter bar. Ony joqqa shygharugha bolmaydy. Alakól audanynyng ózinde temirjol arqyly Qytaymen araqatynas jaqsaryp, balyq sharuashylyghy da damyghan. Sonyng esebinen barlyghy jaqsy degenmen, Alakól audanynyng qúramyna osydan on bir jyl búryn qosylghan Ýigentas óniri tasada qalyp, ýnsiz shóge bastaghanday.

«Jol azaby - kór azaby» degen, bir kezde audan ortalyghy bolghan Qabanbay auylynan 20-30 shaqyrymda jatqan auyldargha әupirimdep jenil kólikpen barugha bolghanymen, odan alysqa tek orystyng «UAZ»-ymen ghana jete alasyn. Kenes zamanynda tóselgen asfalit joldardyng aty ghana qalghan, qara joldaghy qazan shúnqyrlargha týnde týsip ketsen, kóligindi ghana emes, ózindi de jazym etering sózsiz. Bizdi ýigentastyqtar atynan sóz alyp, olardyng aryz-armanyn jogharygha jetkizuge jol tappay jýrgen azamattar qarsy aldy. Aralarynda jergilikti últtyng qaymaghyn aitpaghanda, orys pen ukraiyn, nemis pen tatar jәne taghy basqa da halyqtardyng ókilderi bar. Sonday-aq búrynghy audannyng hatshysy, sharuashylyq diyrektorlary, mәdeniyet salasynyng jetekshileri,  ústazdar kóshbasshysy, BAQ basshylary da osy jerden tabyldy. Barlyghynyng oilary men armandary ortaq. Ol - kýn ótken sayyn kýii ketip, bos qalugha ainalghan shekaralyq auyldar shoghyrlanghan Ýigentas ónirine osydan on bir jyl búryn aiyrylyp qalghan audan degen әkimshilik basqaru mәrtebesin alyp beru. Sonda ghana qazirgi kezde qanyrap bos qalghandyqtan syrt kózge sýieldey bolyp kórinip túrghan shekaralyq jerlerge tirlik oralyp, auyldargha qayta jan bitedi. Túrghyndardyng mәlimdeuinshe, keteui ketken tirshilikting kýii osylay jalghasa berse, endi birer jylda elding sheti mýlde jalanashtanyp qalmaq. Sol bayaghy Kenes zamanynan qalghan, janalyq atauly ainalyp ótetin shekaralyq kýzet zastavalaryndaghy shekarashylar da jaqyn mandaghy auyldargha arqa sýiep otyrghany anyq. Eger halyq qoparyla kóshse, olardyng da arttaryna qarap alandarlary belgili. Qyraghylyqtaryna selkeu týseri de dәleldeudi qajet etpeydi. Sonynda qara ormanday qalang el túrmaghasyn, arqatútar aibarynnyng jýzi de múqalmaq. Biz barlyghyn ózimiz bayanday bermey ýigentastyqtargha da sóz berelik.

Oyjaylau, osynday ma edi búryn halin?

Bolat Qoshqarov, búrynghy Ýigentas audany basshylarynyng biri, býginge kәsipker:

- QR Preziydentining 2006 jylghy 26 tamyzdaghy № 167 «Qazaqstan Respublikasynyng 2015 jylgha deyingi aimaqtyq damuynyng strategiyasy» atty Jarlyghymen múqiyat tanysyp, onda aitylghan basymdyq baghyttardyng qatarynan: «Shekaralyq aimaqtardaghy iri eldi mekenderding әkimshilik manyzyn arttyru men abattandyru» degen sózdi tauyp, quanyp qalghanymyzdy jasyrmaymyz. Búdan song ile-shala - sol jyldyng 29 qyrkýieginde QR Ýkimetining osy baghyttaghy qaulysy shyghyp, «shekaralyq aimaqtyng órkender kýni jaqyndap qaldy-au, audanymyz qayta ashylyp, shalghay eldi mekenderimizding shyraghy qayta jarqyraytyn boldy-au» dep tәubemizdi aitqan edik. Mine, odan beri de eki jylgha juyq uaqyt ótti. Ázirge Jarlyq pen Qaulyda aitylghandardyng jyly lebi seziler emes. Al shekaralyq auyldar qanyrap, aimaqtar iyen qalugha jaqyn. Sózimiz dәleldi bolu ýshin tómendegi statistikalyq derekterdi keltire ketkendi jón kórip otyrmyz.

Bizding aimaq 1992 jylgha deyin Andreev audany bolyp atalyp keldi. 1991 jyldyng 17-18 tamyzynda últyna úran bolghan qazaqtyng has batyry Qarakerey Qabanbay batyrdyng Alty alashtyng iygi-jaqsylary bas qosqan 300 jyldyq mereytoyy óte salysymen erteninde KSRO tarqap, qazaqtyng óz aldyna el boluyna ýlken mýmkindik ashyldy. Ol toyda 2,5 myng kiyiz ýy tigilip, 70 mynnan astamadam jinalghany qazirgi kezde de kóz aldymyzda. Keler jyly audanymyz ózining Ýigentas atty tarihy atauyna qayta ie boldy. Búlardyng barlyghyn batyr babamyzdyng kiyesi desip, sol kezde bir jasap qalghan edik ...

Ýigentas atauy turaly aitylar tarih ta tym terende jatyr. Ol jayyndaghy anyzdardyng birinde Shynghys han әlemdi jaulaugha attanyp bara jatyp, әskerining sanyn bayqau ýsh әr sarbazgha bir-bir tastan tastatyp, tastan tóbe ornatyp ketipti de, qaytarynda aman qalghandardan sol tóbedegi óz tastaryn alghyzyp tastapty. Sonda tastan ýiilgen tóbening alasarmaghanyn kórgen qaghan myndaghan sarbazynyng jat jerden qaytpay qalghanyn bilip, qatty qayghyrypty desedi. Sol Ýigentas býginde de alystan kórinedi.

Biraq qazirgi kezde aimaqta toqsanynshy jyldardaghy 47 myng halyqtan 27 myng ghana adam túryp jatyr. Sol halyqtyng arasynda qazaqtarmen birge basqa da últtardyng ókilderi de tatu-tәtti ómir sýrgen edi. Audan mәrtebesinen airylghannan son-aq irge kótergen olardyng kóbi tarihy otandaryna tartyp otyrdy. Germaniyadan, Ukrainadan, Reseyden jәne taghy basqa elderden habar alyp túramyz býginde. Al әlipting artyn baghyp, zaman jaqsarar, biylikting shekaralyq audandargha da nazary týsip, meyramy oyanar dep jyldar boyy sarghaya kýtken jergilikti júrt songhy kezderi jaqsylyqtan kýder ýzip, týp qoparyla kóshuge kiristi. Óitkeni, mәdeniyet, densaulyq saqtau oshaqtaryn aitpaghanda, balalar bilim alyp otyrghan mektepterding ózderine qater tóne bastady. Mәselen, Jonghar qaqpasynyng shyghysyna ornalasqan Ýshbúlaq auylyndaghy orta mektepte zamanynda 600 oqushy oqysa, býginge oqushylardyng sany 200-ge әreng jetedi. Mәdeniyet ýii, kitaphana, sport alany syndy kópshilikke arnalghan mәdeny oryndardyng júmysy mýlde qúryghan. Al audan ortalyghy - Qabanbay selosynda audan bolyp túrghynda 12 myng adam túrsa, qazirgisi jeti mynnan asar-aspas. Kenester Odaghyna deyingi kezding ózinde uezd ortalyghy atanghan Oijaylaudyng (Lepsinsk) jaghdayy jan auyrtyp, jýrek syzdatady. Kókjar, Mayqan, Jýnjýrek, Shymbúlaq, Shynjyly, Bayzerek, Aypara, Kenes, Jauynger, Maylyshat auyldarynyng týtinderi birer jyld mýlde shyqpay qaluy әbden mýmkin. Búlardyng kóbinde mektepter de jabylyp jatyr. Al eng kóp adam túrady degenderinde 20-30 otbasy qalsa, endi bireulerinde 3-5 shanyraq otyr. Osylaysha bizding aimaq boyynsha ótetin 300 shaqyrymdyq shekara syzyghy men ony arly-berli kesip jatqan soqpaqtar býginde elsiz-kýnsiz qaluda. Zamanynda sol jasyryn soqpaqtar arqyly bizge ótpek bolghan kópategen jansyzdardy jergilikti halyqtyng ózi-aq tyrp etkizbey ústap, tiyisti oryndargha tapsyratyn. Al qazirgisi turaly eshtene aita almaymyz.

Aq patsha әuletining dastarhanynda móldiregen Lepsi baly

Vladimir Polyakov, zeynetker-jurnalist, bir kezdegi audandyq «Janalyq jarshysy» gazetining eng songhy redaktory:

- Aymaqtyng býgingi januarlar jәne ósimdikter әlemi de asa bay әri ózining qúndylyghy jónininen eshbir aimaqty tendestirmeydi. Múnda endemikterding 76 týri, 133 dekorativti, 74 tamaqtyq jәne 52 baldy ósimdikter ósedi. Aporttyng atasy bolyp sanalatyn jabayy «Siyvers» almasynyng túqymy da osynda bayaghy qalpynda saqtalghan. «Qyzyl kitapqa» engizilgen 14 januar men qús týri de Ýigentastyng tamasha tabighatynda ósip-ónude. Olardyng qatarynda ilbisin, qyzyl qasqyr, aq tyrnaqty ang, sabanshy, úlar, býrkit jәne taghy basqalar bar. Árbir 3-4 shaqyrym sayyn aldynnan asau búlaqtar shyghady. Qazirgi kezde ónirde 20 myng búlaq aghady. Búryndary audanda ekologiyalyq jaghynan asa taza auyl sharuashylyq ónimderi: et pen sýt, biday men arpa, mayly daqyldar men qyzylsha, kókónister, jemis-jiydekter men emdik shópter óndiriletin. Al patshaly Resey kezinde Romanovtar әuletining 300 jyldyq toyynda jayylghan dastarhannyng tórinen oryn alghan Lepsi balynyng qúny men qasiyeti әli kýnge joyylghan joq. Osylardyng barlyghyn oigha alghanda býginde qarausyz qalghan aimaqty auylsharuashylyghy óndirisin órkendetetin ólkege ainaldyrudyng mol mýmkindigi kóz aldyna keledi. Osynyng bәrin kereksiz qylyp otyrghan biylikti men týsinbeymin.

Qojabay Manarov, Alakól audanynyng Qúrmetti azamaty, tayauda toqsangha tolatyn zeynetker:

- Jalpy Ýigentas audan bolyp túrghanda múnda 29 auyl bolsa, qazirde olardyng 19-y ghana qaldy.On eldi mekennen týtin shyqpaghaly birneshe jyl bolypty, 28 mektepting teng jarymynda ghana balalar kýlkisi estiledi jәne olardyng ózderinde de bir kezdegi oqushylarynyng sany 50 payyzgha tómendep ketken. Al audan boyynsha 1 ghana balabaqsha júmys isteydi. Audan ortalyghynyng tym alystyghy da auyldardaghy túrghyndardyng kýizelisin asqynta týsedi. Ýigentes ónirinde qys jeti aigha deyin sozylady. Bir otbasyna bir aigha 1,5 tonna kómir kerek dep eseptesek, jeti aigha 10,5 tonna kómir qajet. Jer shalghaylyghyna baylanysty kómirling tonnasy 9-10 myng tengege jetedi. Al jyl sayyn 90-100 myng tengege kómir alugha ekining birining jaghdayy kele bermeydi. Audan ortalyghyna bir ghana baryp-kelu ýshin 4-5 myng tenge taghy kerek. Júmyssyzdyq etekten tartady. Nauqastardyng auruhanagha der kezinde jetui de qiyametting qyl kópirinen ótkenmen birdey. Qystyng kýnderi joldar mýlde jabylyp qalady. Soghan qaramastan tughan jerin qimaghandar әzirge shydap-aq otyr. Alayda sol shydamnyng da shegi baryn úmytpaghan jón. Ázirge shekaraly auyldar shetinen bastap, bir-birlep tirlikterin toqtatuda.

 

Ákeler jolyn jalghaytyn jastar qalmay barady

Túrsynbay Kenjebaev, bir kezdegi sharuashylyq diyrektory, býginde sharua qojalyghynyng basshysy:

-  Ýigentas audan bolyp túrghanynda múndaghylar jarty milliongha juyq qoy, 20 myng siyr, 16 myng shoshqa, 8 myng jylqy ósirip, et-sýt ónimderin óndiruden audandardyng aldynan kórinetin. Jyl sayyn memleketke myndaghan tonna astyq, et pen sýt, qant qyzylshasyn, bal satyp dәuletimiz tasyp-aq edi. Sonyng arqasynda audanymyzdan sol jyldary segiz birdey enbek eri shyqty. Jasyrary joq, barlyq jaghynan ózimizdi qosyp alghan Alakól audanynan artyq edik. Qazirgi kezde de enbekke degen qúlshynys basym. Biraq bizding isti jalghastyrar jastar azayyp barady. Kóbi qalaly jerdi saghalap ketken. Auyldargha qayta oralghylary joq. Óitkeni, múnda olardyng bos uaqytyn mәndi ótkizuge arnalghan mәdeniy-kópshilik oryndarynyng júmysy nashar, mýlde joq deuge bolady. Býginde tek tughan jerin qimaghan naghyz patriottar qaldy. Al úrpaghynyng ertenin oilaghan, olardyng qatarynan qalmauynyng qamyn jegender týgeldey kóship ketti. Bizder de solardyng jolyq quatyn shygharmyz. Ázirge jyl sayyn jýzdep kelip jatqan oralman bauyrlarmen ghana qara kóbeytip otyrmyz.

Nafir Husaynov, audandyq mәslihattyng deputaty, tatar mәdeny ortalyghynyng jetekshisi:

- Men de ózime deyin sóilegenderding pikirlerine tolyghymen qosylamyn. Alakól óniri men Ýigentas aimaghyndaghy tirlik pen jaghdaydyng arasyndaghy aiyrmashylyq óte ýlken. Bizder zamana kóshinen qalyp baramyz. Sondyqtan shekaralyq audan qayta ashylsa, dúrys bolar edi. Sonda júrttyng aua kóshui sayabyrsyp, shekaralyq audandardyng ómiri qayta jandanady. Audandyq mәslihattaghy deputattardyng basym bóligi osyny qúptaydy. Alayda bizding janayqayymyz jogharygha jeter emes.

Viktor Rozling, nemis últynyng ókili:

Tuystarymnyn, balalarymnyng barlyghy Germaniyagha ketip qaldy. Bizdi de qayta-qayta shaqyrady. Ondaghy jaghdaylary jaman emes kórinedi. Biraq tughan jerimdi, әke-sheshem jatqan ónirdi qimaymyn. Qalany bylayghy kezde de kórip jýrmiz ghoy. Al Ýigentestyng jóni bólek qoy. Birer apta basqa jerde jýrsem, týsime kiredi. Degenmen ketip qalghandardyng birazy audan ashylsa, qayta oralamyz dep qúlshynyp otyr.

 

Qayran júrtym ...

Ontaylandyru sayasy qatelik boldy.

Búl - dausyz aqiqat

Jaqynda elge baryp qayttym. Mening de atajúrtym jogharydaghy audandar siyaqty shekaralyq aimaqta ornalasqan. Shyghys Qazaqstan oblysynyng Tarbaghatay audany. 1997 jyly audannyng atyn qaldyryp, ortalyghyn qytaymen eki aradaghy shekara týbinde ornalasqan Aqjardan 200 shaqyrym qashyqtyqtaghy, búrynghy Semey oblysynyng Aqsuat auylyna austyrghanda, tarbaghataylyqtar sol kezdegi astanamyz Almatydaghy talay-talay qúzyrly mekmelerding esigin qaghyp, aqsaqaldaryn aldaryna salyp, dabyldatqan edi. Eshkimdi eleng etkizbegen sol alandaudyng negizi barlyghyn uaqyttyng ózi dәleldep otyr. Kezinde sәuletti de aibarly qalpymen ansatatyn Aqjardyng býgingi jaghdayyn aitqanda, jýreging eriksiz syzdap, kózine kelip qalghan jasty kórestpeuge tyrysasyn. Aty alysqa taraghan audan ortalyghynyng kýii jylatarlyqtay bolghanda, shekarany boylay qonystanghan eldi mekenderdi eske týsirgende enirep jiberuge jaqyndaysyn. Ózim tuyp-ósken Jetiaraldaghy zamanynda respublika kólemindegi eng ýzdik mektepter qatarynda atalyp, elimizge kóptegen ghalymdar men jazushylardy, memlekettik dengeydegi qayratkerlerdi tartu etken orta mektepti biylghy jyly 19 oqushynyng ghana bitirgenin estigende tipten esengirep qaldym. Osydan tura otyz jyl búryn osy bilim shanyraghynan 103 bala qanattanyp, sonyng otyz payyzy joghary oqu ornyna týsken bolatyn. Aradaghy aiyrmashylyq jer men kóktey. Ýstimizdegi jyldyng ýsh aiynda ghana 15 otbasy baspanalaryn sata almastan tastap, qalaly jerge qonys audarypty. Kósh algha jyljyghan jyldarmen birge jiyilep barady dep kýrsinedi auyldyng aqsaqaldary. Osylaysha, jekeshelendiruge 55 myng qoy, 4 myng jylqy, 2 myng siyrmen jәne eskisi men janasy bar qyruar tehnikamen, zәulim mәdeniyet ýii, bay kitaphanasymen, mynnan astam bala oqityn bazarly mektebimen jetken Jetiaraldaghy jaghday da osy. Mәdeniy-әleumettik nysandardyng kóbi júmysyn toqtatqan. Tómengi auyldy aitpaghanda, ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng basyndaghy jer silkinisinen song keyin túrghyzylghan jana auyldyng kóshelerining de kórki ketip, qiraghan jәne iyesiz qalghan baspanalar kóbeygen. Áyteuir, kónilsiz bir tirlik. Solardy kórip otyryp, 1997-98 jyldary audan ortalyghy auystyrylghanda ýlken qariyalarymyzdyng appaq saqaldy bastarymen әdildik izdep sabylghanynyng sebebin týsindim. Qalay bolghanda da Qytaymen shekaralas oblystardyng eng shetki audandaryn qysqartu sol kezderi jiberilgen ýlken sayasy qatelik boldy. Búl - dausyz aqiqat. Endigi maqsat sol kemshilikti joyyp, el-júrttyng jaghdayyn týzetudi oigha alu. Áytpese, shekaramyz jalanash qalyp, elimizding tútastyghyna da qauip tónui әbden mýmkin. Sonymen birge halyqtyng nalasynan auyr eshtene joqtyghyn da esten shygharmayyq.

Týiin

Jalpy elimizdegi bir kezdegi әkimshilik reformamen qysqaryp ketken audandardyng barlyghynyng jaghdayy keremet bolmay túr. Degenmen solardyng qatarynda bolghan shekaralyq audandardyng býgingi tirligi tipten nashar. Qalay bolghanda da, sol jyldary qarjynyng jetispeushiligi kesirinen jabylghan audandar sapyna shekaralyq ónirlerdi qosqanda, ertenimizdi oilamaghan sekildimiz. Mәselen, Almaty oblysy boyynsha qysqarghan alty audannyng ýsheui: Ýigentes, Narynqol, Qapal audandary shekaralyq bolsa, Shyghys Qazaqstanda tarqaghan audandardyng arasyndaghy Tarbaghatay, Marqakól, Katonqaraghay, Maqanshy audandary da Qytaymen eki aradaghy shekara syzyghyn boylay qonystanghan bolatyn. Býginde osy audandardyng birde-birining dәuleti tasyp, mәrtebesi asyp túrghan joq. Kezinde 15 myng halyq jaylaghan Narynqol selosynda býginde segiz myngha jeter-jetpes júrt qaldy. Basqa jabylghan audandardyng da jaghdayy osy shamalas. El shebine qorghan bolar degen shekara zastavalarynyng býgingi jay-kýii azamat soghysy turaly týsirilgen kinolardaghy shekara beketterin kózge elestetedi. Keibirining darbazasynda qyzyl júldyzdar әli kýnge «jarqyrap» túr. Olargha aparatyn joldarmen tek qana traktor jýre alady. Sonan song Kenes zamanynan múra bolyp qalghan jol talghamaytyn avtokólikter әupirimdep qatynaydy. «Jaman aitpay, jaqsy joq» degen, eger shekarada tótenshe jaghday tuynday qalsa, ondagh,ylardyng óz shepterin qanshagha deyin ústap túra alatynyn tap basyp aitu qiyn. Basqa jerlerden kómek qalay keletinin de boljay almaysyn. Al kórshi el bolsa, beton tóselgen joldaryn shekaranyng túmsyghyna tirep qoyghan. Shekara syzyghyn qayta belgileu kezinde Ýigentas ónirinen Qytaygha berilgen Sholaq atyrabyn olar turizm jәne demalys ornyna ainaldyryp, ainaldyra qorshap, tabysty kýrep tauyp otyrghanyn songhy jyldary Qytaygha joly jii týsip jýrgen jergilikti azamattar kýiine otyryp bayandaydy. Bizding hal jogharydaghyday. Kórikti jerlerimiz kózding qúrtyna ainalyp, bos jatyr.

 

Tórt jyl ótken son

Osydan tórt jyl búryn Almaty oblysynyng  Alakól audany men Shyghys Qazaqstannyng Tarbaghatay audanyndaghy shekaralyq auyldar men memlekettik shekarany kýzetetin beketterdin  jaghdayy turaly dabyl qaghyp, mәsele kótergen edik.  Mýmkin, Alla auzymyzgha salghan bolar, qalay bolghanda da, biylghy mamyr men mausymda tura osy audandardaghy shekaralarda tirkelgen qandy qyrghyn men shekarashylardyng zastavany tastay qashuy sol kezde aitylghan qauipting uaqyt óte kele shyndyqqa ainalghanyn kórsetti.

Jogharydaghy maqalada aitylghanday, elding aua kóshui әli jalghasuda. Mәselen, Alakól audanynyng Ýigentas aimaghynda 2008 jyly 27 myng halyq túrsa, qazirgi kezde 22 myng ghana adam qalypty. Tarbaghatay audanynyng Aqjar aimaghynyng jaghdayy da osy shamalas, tauly ónirdegi shaghyn auyldardaghy mektepter qatary jyl sayyn qysqaryp keledi. Elbasy keyingi jyldary shekaraly ónirlerdi damytu jayynda jiyi-jii әngime qozghap, birqatar tapsyrmalar jýktegenimen, shekara boyyndaghy júrt onyng jaqsylyghyn әli kóre almay otyr...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5289