Sybaylas jemqorlyq turaly el Preziydenti jyl sayynghy joldauynda Ýkimetke tapsyrmalar berip, qay salada bolmasyn jemqorlyq dertimen ayausyz kýres jýrgizu qajettigine basa nazar audarady. Biraq memleket basshysynyng osy synynan qorytyndy shygha ma? Jemqorlyqpen jýrgizilip jatqan kýresting nәtiyjesi bar ma? Eger kýn qúrghatpay desek, artyq aitqandyq bolar, apta aralatyp, aragha ay salyp Qarjy polisiyasynyng sheneunikterdi ústap jatqanyn eskersek, nәtiyje deuge bolar. Alayda, búl Qarjy polisiyasynyng qyraghylyghyn aighaqtaytyn mәsele me, әlde jemqorlardyng barghan sayyn kóbeyip bara jatqanyn kórsete me? Búl da әlgi jii aitylatyn medalidyng eki beti ispetti.

Preziydent jyl basyndaghy Ýkimet mýshelerimen ótkizgen keneytilgen mәjiliste jerimizding maqsatty paydalanylyp, rәsua bop jatqanyn qatty syngha alghan bolatyn. Onda Elbasy bylay dedi: «Ákimder túrghyn ýy salugha nemese sharuashylyq jýrgizu maqsatyna jer bólgende, ony kim alyp jatqanyn eshkim teksermeydi. Jer qanday talaptargha sýienip beriletini de belgisiz. Jer - halqymyzdyng negizgi baylyghy. Sondyqtan, ýkimetke osy mәselelerdi tekserip, anyghyna jetudi tapsyramyn». Osy mәjilisten keyin ile-shala Jer resurstaryn basqaru agenttigining búrynghy basshylary qosshylarymen birge isti boldy. Áyteuir, memleket basshysynyng kezekti syn eskertpesinen Qarjy polisiyasy da, basqa da qúzyrly mekemeler tiyisti qorytyndy shyghardy. Juyrda «Núr Otan» HDP jemqorlyqpen kýres jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting dәl osy «jerdegi» jemqorlyqqa qatysty kezekti otyrysy ótti. Onda isti bolghan agenttikting búrynghy basshylary taghy ataldy. Ózbekov, Naqypbekov, Janpeyis jәne birneshe sheneunik. Búdan basqa da sharasyzdyqtan ezu tarttyratyn derekter keltirildi. «Almaty oblysynda audan basshylary óz qaramaghyndaghy territoriyany bilmey me, әlde bile túra belden basa ma?» - degen әngime aityldy. Búghan osy otyrysqa arnayy dayyndalghan jurnalisttik zertteulerding nәtiyjesinde jasalghan beynematerialdar dәlel. Mәselen, Jambyl audanyna qarasty jerdi Ile audanynyng әkimi kәsipkerlerge bergen. Búl jer telimi ózge audanda ornalasqany bylay túrsyn, onyng zandy iyesi bar ekenine de әkim qúlaq aspaghan. Jambyl audandyq jer komiytetining basshysy Novokovskiy, Ile audany әkimining zansyz әreketine shekteu qon ornyna, ony qúptap, tiyisti qújat dayyndap, 70 gektar jerdi zandastyryp bergen. Qazir sol kezdegi Ile audanynyng әkimi bildey Mәjilis deputaty. Al, shauyp al! Osy sekildi itting tabanynday 10 sotyq jerge talasqandar da az emes. Óitpegende she, әrqaysysynyng qolynda jergilikti әkimdikting móri basylyp, tiyisti mekemelerding basshylarynyng qoly qoyylghan zandy qújattary bar. Yaghny bir jer telimin birneshe adamgha satyp, aqshasyn salyp alghan son, «ary oina» dep manyna jolatpaydy. Jәne osynday әreketterine shaghymdanghan halyqtyng aryz-armanyna qúlaq týrip, shaghymyn tirkep, tekseru, tergeu jýrgizip jatqan da eshkim joq. Parlament Mәjilisining deputaty Tólegen Ybyraevtyng aituynsha, Almaty oblysynda әrbir ýshinshi azamattyq is jer mәselesine qatysty eken. Oblystaghy Talapker, Qoyandy dep atalatyn auyldyq okrugterding әkimderi auylgha tiyesili jer aumaghynyng qay tústan bastalyp, qay mannan ayaqtalatynyn da bilmegen. Sonyng saldarynan olar basqa seriktestikke qarasty jerdi jekege berip kelgen. Mine, masqara! Osynday adamdar auyldarda Preziydentting senimdi ókili, jergilikti halyqtyng basshysy bolyp otyr. Qostanay oblysynda 2007-2011 jyldary aralyghynda jalpy 700 ga jerdi qúraytyn 1374 telim zansyz berilip ketken. Saldarynan memleketke 2 mlrd tengeden astam shyghyn kelgen. Búl mәselege qatysty әli tergeu jýrip jatyr. Jergilikti prokuratura «zansyz» deydi, Jer qatynastary basqarmasynyng mamandary «zandy» deydi. Ázirge itjyghys. 
Osydan biraz búryn memleket basshysy Ýkimet mýsheleri men Almaty oblysy men qala basshylaryn qamshylap jýrip, Alataudyng bókterindegi jer telimderin týgendetken edi. Sol tústaghy Ýkimetting beldi mýshesi Ó.Shýkeev bastaghan arnayy komissiya qúrylyp, sheneunik bitken say-sala men shatqaldyng bәrin aralap ketkeni de esimizde. «Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jarady» demekshi, sol sharanyng da arty súiylyp ketti. Jyl aunaghan sayyn janghyryghy da semip barady. Búl mysaldy nege keltirip otyr deysiz? Aybarly Alataudyng bókteri bitip, endi kóz tartar Kókshening jeri de satylyp jatyr eken. Áygili Burabaydyng qaraghaylaryn qyrqyp, arasyna synalap kirgen bay-manaptar zәulim saraylar salyp tastaghan. Qazaqstan týgili, Jer betinde siyrek kezdesetin Biyshi qayyndargha da qauip tóngen. Burabay audanynyng basshylary «bizding qolymyzdaghy kartada ol jerde Biyshi qayyng bar ekeni kórsetilmegen» dep qarap otyr. Yaghny biyshi týgili әnshi bolsa da, oghan qarayyn dep otyrghan pende kórmedik. Erekshe qorghalatyn aimaqtyng jeke menshikting qolyna qalay ótip ketkenin eshkim týsindire almaydy. «Burabay» MÚTP-ning basshylary jergilikti әkimdikke, әkimdik park basshylaryna iyterip әlek. Qysqasy, «apam da an-tan, men de an-tan».
Otyrysta osy sekildi derekter az keltirilgen joq. Tipti jer salasynda jemqorlyqtyng tamyr jayyp ketkenin agenttikting qazirgi basshysy Qadyrhan Otarov ta joqqa shygharmaydy. Onyng aituynsha, songhy kezderi jer mәselesine qatysty zanbúzushylyqtar 7,5 esege artyp ketken. 2010 jylmen salystyrghanda 2011 jyly jemqorlyq kórsetkishi 30 payyzgha artyp, respublikadaghy barlyq jemqorlyq kórsetkishterining 10 payyzyn qúrapty. Qyzmet babyn asyra paydalanu 16 payyzgha artqan. Agenttikting búrynghy basshylarynyng «qymqyru-jymqyrular­ynyn» kesirinen budjetke 1 mlrd tengege juyq ziyan kelgen. Biyldyng ózinde 2 mynnan astam azamatqa jeke qúrylys salugha jer telimderi berilgen. «Núr Otan» partiyasy janynan qúrylghan arnayy saraptamalyq top mýsheleri tekseru jýrgizip, әlgi berilgen jerlerding jartysynan astamy zang talaptaryna say emesin anyqtaghan. Birining qújaty dúrys bolmasa, endi birine injenerlik-kommunika­siyalyq jýieler juyq arada barmaytyn mandardan jer telimin bólip bere salghan.
Búl jer mәselesine qatysty ýlken bylyqtyng bir sheti ghana. Bas prokuraturanyng mәlimetterine qaraghanda, býginde jer kezeginde túrghan azamattardyng úzyn sany 900 mynnan asyp jyghylady eken. Olardyng keybirine jergilikti basshylar san týrli syltaular aityp, tipti tiyesili 10 sotyq jerin de bermey kele jatqanyna ondaghan jyl bolghan. Bir jylda elimizde jerin daulaghan qyryqtan astam narazylyq sharalary ótedi eken. Esesine, jergilikti atqaminerler jalghan qújat jasap nemese basqa amalyn tauyp «barmaq basty, kóz qystymen» jer telimin ondy-soldy taratyp kelgeni de mәlim boldy. Mәselen, ótken jyly ghana Bas prokuratura jergilikti әkimderding jerge qatysty 162 myng sheshimin zansyz dep tapqan. Osy jaghdaylar Qazaqstanda jer mәselesi kýnnen-kýnge ushyghyp bara jatqanyn aighaqtaytyn kórsetkish. Auyl, qala manynan beriletin jer telimderi bas jospargha say jýzege asyrylatyna qaramastan, elimizdegi eldi mekenderding 52 payyzynyng kýni býginge deyin bas jospary joq bolyp shyqty. Osyghan qaramastan, jergilikti basshylyq qalauyna qaray jer bólip kelgen. Múnyng barlyghy әlgi biz jogharyda aitqan Jer resurstaryn basqaru agenttigining júmysy әli kýnge jýielenbegenin aighaqtaytyn dәiek. «Nege múnsha sauatsyz sheshim, qojyraghan zangha tompaq qújat?», - degenge keleyik. Agenttik tóraghasy Q.Otarovtyng aituynsha, býginde ózining qaramaghyndaghy mekemede júmys isteytinderding 40 payyzy ghana óz mamandyghy boyynsha júmys isteydi eken. Qalghany «kóldeneng kók atty» demeske laj joq. Sonan song solaqay sheshimder men jalghan qújattar qújynap ketpey qaytsin?! Qoghamdyq kenesting osy jiynynda partiya mýsheleri memleket basshysynyng «eger qaramaghyndaghy qyzmetker jemqorlyqpen ústalsa, sol mekemening basshysy qyzmetinen ketui kerek» degen mәseleni de agenttik basshylarynyng esine saldy. Biraq Q.Otarovtyng tarapynan «pionerlik әzirlikti» bayqamadyq. Shyntuaytynda, mekemening basshysynan bastap eki-ýsh qosshysy birdey jemqor bolyp shyqsa, Agenttikten kim ketip, kim qaluy kerek, ózi? Búl da basy ashyq mәsele.

Núrbol ALMANOV,
«Núr Otan» HDP jemqorlyqqa qarsy media-ortalyghynyng redaktory

«Jas qazaq» gazeti