Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Jón-aq 4222 20 pikir 18 Qazan, 2021 saghat 18:40

Daydidau

(«Qozghaysyng qatyp qalghan ishting dertin»)

Qazaqstangha sinirgen erekshe jetistigi ýshin beriletin «Qazaqstannyng Enbek Eri» degen ataq bar. Osy altyn júldyz Dimash Qúdaybergenning keudesinde jarqyrau kerek.

IYә, ony «әli jas qoy» deytinder de tabylady. Joq, keshiriniz, Dimash jas emes, tipti jas bolyp ta kórgen emes. Kerisinshe, óner arqyly qazaqty dýnie jýzine tanytudyng jolyn tapqan jәne sonday missiya búiyrghan, jer jýzining tyndarmandaryna tanday qaqtyryp, ýnine tamsandyrghan tendesi joq qúbylysty der kezinde baghalay almay otyrghan bizding әreketimiz - qylmyspen para-par. Kenes Odaghy qalyptastyrghan sana stereotipterin kýl-parsha etetin uaqyt jetti. Shyn mәninde búl ataqqa Dimash zәru emes, qayta әlgining dәrejesin kótere týsu ýshin Dimash sol ataghyna keregip túr. Qazir әlemning qay týkpirinde bolsyn Dimashtyng esimi qazaq degen sózding sinoniymi әri simvoly retinde qabyldanady. Búl degening ghajap qoy, biz sekildi az últqa odan artyq ne kerek, Siz qalay oilaysyz, otandas?

***

Eger jadym janylystyrmasa, búl Dimash jayyndaghy alghashqy maqala, bolmasa sonyng qatarynda...

Myna zamanda kimdi, nemen tanghaldyrugha bolady dep oilaymyz ghoy keyde. Qúdaydyng qúdireti, ol da mýmkin emes nәrse bolmay shyqty. Tek óner ólkesindegi qaranóser jauynnan keyin qaptap shygha keletin qúrqúlaqtay arzanqol ónerpazgha, birinen ekinshisi ainymaytyn qúbatóbel oryndaushygha, kýnkóristing kýiin shertken bazbireulerge qúlaghymyz da, qúlqymyz da beyimdelip bara jatqany bolmasa. Sonyng saldarynan tandayy jarylyp, mandayy jarqyrap tughan qas talanttarymyzdy tany almay kelemiz. «Shóp te ólen, shónge de ólen, óleng de ólen» bolghan myna zamany týspegir olardy shyndap tanugha, moyyndaugha qúlyqty emes. Ony aitasyz, asa talanttylardyng soryna talantsyzdardy ósiruden bir janylmay-aq kelemiz. Ázirge búl jaghynan aldymyzgha jan salyp, qara týsirer týrimiz joq.

Ómirge jýz jylda bir-aq ret keletin óte siyrek ónerpazdar bolady. Solardyng ishindegi әnshileri әn óneri ýshin, tek әn aitu ýshin ghana tuady. Eger tughan topyraghy qadirin bilmese, Mәskeu men Europanyng jalandaghan menedjerleri qazir-aq qaghyp alyp ketui ghajap emes olardy. Keshegi kelmeske ketken Kenes Odaghynyng túsynda múnday erekshe jaratylghan jandargha ókimet tarapynan qoldau kórsetilip, memleket ózining әkelik qamqorlyghyna alushy edi. Myna «balapan basyna, túrymtay túsyna» ketip, jaqsy men jasyqty ajyrata almay túrghan abyrjy kezende birtuar talantqa qazir kimning emeshegi ezile qoyar deysin. Sóitip jýrip, kýnderding bir kýninde seni de qu qúlqynnyng qúlyna, sayasattyng qatardaghy sarbazyna ainaldyryp almasaq bolghany ghoy.

Eger men birdene bilsem, myna bozbala qazaq degen at tóbelindey halyqtyng baghyna tughan. Dәl osynday dengeydegi búlbúl kómeydi kórmegenime kóp jyldyng jýzi bolghan eken. Onyng dauysynda dәuirlerding qasiyet túnghan saghym-dirili, baghzyda qalyp ketken asyl ruhymyzdyng kýbiri, suyrypsalma oryndaushylyqqa qúrylghan erekshe iykem, ózegimizdi jaylaghan órt pen ókinishti syrtqa alyp shyghatyn qasiyet túrghanday bolyp kórinedi maghan. Men ony qaytalap tyndaghan sayyn sony sezemin. Sodan song jan dýniyem alay-týley arpalysty kýy keship, kýizelgen sanam san saqqa ketip, jýikemdi taram-taram oy basady. Ol әn aityp túrghanda qazaqtyng er kezi, bayaghy saltanaty men baghy basynda túrghan berendigi, bolmysy biyik bekzada shaghy elesteydi kóz aldyma. Ár elding tilinde aitqan óreli әnine әlemdegi tyndaushylar dýr silkinip, dýrildete qol soghyp, tilin týsinbese de, tabighatyn tanyghan biyik talghamdy jandar riyasyz riza boluda. Al endi bizding bauyrlardyng ne oilaghany bar ekenin qaydam, әzirge biri emes, bәri de ýnsiz, qúddy bir auyzdaryna múzday su úrttap alghanday.

Oghan qiyatyn ataghyng men danqyng bolsa erteng emes, býgin ber der edim. Ol osy jasynda-aq әkesindey ónerpazdardyng aita almaghanyn bir ghana «Daydidau» әnimen jetkizip berdi. Men múnyng osynshama súlu, biyik, sherli әn ekenin Dimash oryndaghannan keyin ghana sezine bastaghandaymyn. Soghan qaraghanda, búghan deyin naghyz oryndaushysynan tynday almaghanmyn ghoy. Al sen bolsan, búl qarapayym әnning iyin qandyryp myng búradyn, Dimashjan. Men sening oryndauyndaghy osy әndi tyndap otyryp, býgingi sahnalastaryng men keleshek izindi basqysy keletin әnshi bauyrlaryna kәdimgidey janym ashydy. Senen keyin olar búl әndi qaytip aitady endi. Áy, biraq bizding dauasyzdar aita beredi. Ózinnen keyingilerge oryn qaldyrmay, әn әlemindegi barsha kenistik ataulyny nәziktik pen súlulyqqa, jiger men jasyngha toltyryp, jerine jetkizip shegelep jiberding ghoy, ainalayyn. Shyn ónerpazdyghyng men erekshe soyyng osy bolmysynnan-aq bayqalady.

IYә, bizde әnshi kóp, biraq sen siyaqty Jaratqan jalghyzdyng ózi jer betine әn aitu ýshin jibergen qúbylystar mýldem joqtyng qasy. Sen jәne sen siyaqtylar tusa tek dәuirler aralatyp, jyldardy tynystatyp qana kelui mýmkin myna jaryq jalghannyng jýzine. Eshkimge úqsamaytyn ghajap dauysyndaghy jylt etken sәulege, sol arqyly bolmysyng men súlu tabighatyna, ózegindegi biyik talghamyna tәnti boldym. Sen bizding baghymyzgha tughan balasyn, tek ózindi talanttylardyng tәlkek taghdyrynan saqtasyn. Kópke topyraq shasha almaspyz, seni әlde de kóretin, tanityn kóz tabylatyn shyghar dep ýmittenemin. Álem kórip, dýnie jýzi tanyghandy biz baghalay almaytynday búl qazaqqa ne kórinipti sonshama. Seni qoldaytyn, qadirindi biletin últymyzdyng qalja jep tughan talay úl-qyzdary jýrgen shyghar aramyzda. Qolymda bolsa, men saghan bәrin de qazir, býgin-erteng enshiler edim, әtten... Al sen bolsang dәl osy qalpynmen-aq tym biyiksin. Nege ekenin qaydam, әiteuir sen sahna tórinde túryp «Daydidaudy» shyrqaghanda myna jalghanshynnyng kómeski jaryghy bir týrli sәulelene týsetin siyaqty.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636