Úly Múhtar jolyndaghy Múhtar Shahanov 70 jasta!

Qaytpas qaysar ruhty  Múhtar aghamyz, qazaqtyng Múhtar Shahanovy  70 jasqa kelip jatyr.   Jer betindegi qay últ bolmasyn ózining qayratker úlyn qúrmet tútyp, onyn  erligin, aqyl-oyyn, erik-jigerin dәriptese kerek. Qazaqta óz Múhtaryn jaqsy kóredi. Oghan senedi. Tar zamannyng tayghaq keshulerinde kýderidey jalyn kóterip,  kýrkirep shyqqan Shahanov el aldynda shalqalap sóilegendermen sharpysty, taltandap basqandarmen tartysty. Áli de sol betinen tanghan joq. «Ýlken bir kisimiz nauqas, kónilin súrap shyghayyq», - degen jaqynyna: «Qaysysyna baramyn, mynda últ óleyin dep jatyr», - degen Shahanov  alanda ózin kýtip túrghan qauymgha qaray jýrip ketken eken (búl jayt «Últ birligi» doktrinasynyng qabyldanuyna qazaq ziyalylary qarsylyq tanytqan tústa bolsa kerek. Aty әp-әdemi bolghanymen, atalghan doktrinada qazaq  - memleketti qúraushy últ túghyrynan týsip qalghan edi).  Sonday Shahanov sharbolattay qalpynan aumay halqynyng qashanda qasynan tabyla bererine kýmәnsizbiz.

Úly Múhtar jolyndaghy Múhtar Shahanov 70 jasta!

Qaytpas qaysar ruhty  Múhtar aghamyz, qazaqtyng Múhtar Shahanovy  70 jasqa kelip jatyr.   Jer betindegi qay últ bolmasyn ózining qayratker úlyn qúrmet tútyp, onyn  erligin, aqyl-oyyn, erik-jigerin dәriptese kerek. Qazaqta óz Múhtaryn jaqsy kóredi. Oghan senedi. Tar zamannyng tayghaq keshulerinde kýderidey jalyn kóterip,  kýrkirep shyqqan Shahanov el aldynda shalqalap sóilegendermen sharpysty, taltandap basqandarmen tartysty. Áli de sol betinen tanghan joq. «Ýlken bir kisimiz nauqas, kónilin súrap shyghayyq», - degen jaqynyna: «Qaysysyna baramyn, mynda últ óleyin dep jatyr», - degen Shahanov  alanda ózin kýtip túrghan qauymgha qaray jýrip ketken eken (búl jayt «Últ birligi» doktrinasynyng qabyldanuyna qazaq ziyalylary qarsylyq tanytqan tústa bolsa kerek. Aty әp-әdemi bolghanymen, atalghan doktrinada qazaq  - memleketti qúraushy últ túghyrynan týsip qalghan edi).  Sonday Shahanov sharbolattay qalpynan aumay halqynyng qashanda qasynan tabyla bererine kýmәnsizbiz.

Qazaqtyng Múhtar esimdi úldarynyng últ isinde ayanyp qalary joq. Múhtarlardyng bәri sol ýlken Múhtardyn, úly Múhtardyng jolynda kele jatyr. Úly Múhtar jolyndaghy Múhtar -  Múhtar Shahanov qazaqtyng kýresker aqyny ghana emes, - sazger. Múhannyng әnderi 60-70 jyldardyng jastaryn әigili Shәmshi Qaldayaqovpen birge «valis qúshaghynda» terbetip, «jiyrmasynshy ghasyrdyng tóbesinen lirika bolyp tamshylaghan» edi, endi jahandanu zamanyndaghy qazaqtyng órimdey úldary men qyzdaryn patriottyq ruhqa bólep asqaqtap túr. Aqyn, kompozitor Múhtar - qogham jәne memleket qayratkeri. Qyrghyz elinde diplomatiyalyq qyzmette de boldy. Parlament Mәjilisining tórinde otyryp biylikting betin últ mýddesine búryp buyrqandy. Bir sózben aitqanda búl adam  - tirliktegi pendege tәn sharuanyng bәrin ysyryp tastap, ózin últ isine basybayly «tútqyn» etip bergen adam.

Qadyrly, Múha! Siz el ýshin etken enbeginizdi esh búldamaghan adamsyz. «Men әitip edim, býitip edim» deytin danghazadan da boyynyzdy aulaq ústaysyz. Sizding osy qarapayymdylyghynyzdyng ózi ólmes , óshpes ónege bolyp izinizden ergen shәkirtterinizge dary berse eken dep Tәnirden tileymiz. Eliniz aman, júrtynyz tynysh bolsyn. Qazaq deytin halqynyzben birge danqynyz arta bersin!

Qúrmetpen, Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy.

 

H.QOJA-AHMETTING EKINShI RET JAPQAN JALASYNA M.ShAHANOV PEN JAQTASTARYNYNG JAUABY

Almatyda kóterilis bolyp jatqanda, jeltoqsannyng 19-ynda Shahanov Mәskeude ózining jyr keshin ótkizip jatqan. Sondyqtan ol Jeltoqsan oqighasyna esh qatysy joq adam.

Hasen Qoja-Ahmet,

(«Anyz adam» jurnaly, №12, 2012 j.)

«Hasen Qoja-Ahmet ózining sotqa jazghan aryzynda Múhtar Shahanovtyng Jeltoqsan oqighasyna qatysushylargha tiygizgen zalalyn bastan-ayaq tizimdep shyghypty. Onyng aituynsha, M.Shahanov 1986 jyly Jeltoqsan kóterilisi kýnderi Mәskeude aqyndyq keshin ótkizip jýredi. Sol kezde Mәskeude jýrgen student Erbol Bayjarqynov Almatydaghy qan-josa qyrghyn turaly M.Shahanovtyng keshine kelgen qazaq diasporasyna, sheteldikterge habarlamaq bolghanda ol «Ne aitatynyndy bilemin, ket, keshimdi búzasyn!» dep, oghan mikrofon bermey, KGB-gha ústattyryp jiberipti...

Berik Mynjasar,

(«Hasen Qoja-Ahmet Múhtar Shahanovty sotqa berdi»

www.serke.org sayty, 25 mausym, 2012 j.)

Vozmushen g-n Kojahmet y tem, chto Muhtar Shahanov nazval ego agentom spesslujb (on yakoby skazal eto v efiyre radio "Azattyk").

"Znachiyt, vyhodiyt, ya, trijdy sudimyy po politicheskim statiyam, okazyvaisi kagebeshnikom, a on, chistyy kommunist, patriotom stal?! On y pro menya, y pro drugih govoriyt, chto my - agenty KGB, kleveshet na jeltoksanovsev, - podcherknul sobesedniyk.

(«Muhtar Shahanov doljen otvetiti za slova, - H.Kojahmet»

sayt http://www.kursiv.kz,

25 iinya 2012 g.)

H.Qoja-Ahmet nege mening sonyma shyraq alyp týsip aldy degenge kelsek, onyng mәnisi mynaday. Bir-eki jyl búryn meni «Azattyq» radiosy tikeley efirge shaqyrdy. Sol tústa Hasen Qoja-Ahmet: «Shahanov Jeltoqsan kóterilisin ayaghyna deyin alyp barghan joq», - dep eski әuenine qayta basty. Men de Hasenning ýstinen bir top jeltoqsanshylar arnayy hat joldaghanyn, onda H.Qoja-Ahmetting jyl sayyn Qauipsizdik komiytetining demalys ýiinde tynyghatyny turaly aitylghanyn tilge tiyek ettim. Jeltoqsan oqighasyn tekseru kezinde osy hatty Qauipsizdik komiytetining tóraghasyna kórsetkenimdi jәne onyng búl turaly aitqan pikirin radio arqyly júrtqa jariyalap jiberdim. Hasenning meni atargha oq taba almay jýrgeni, mine, osydan... «Jas qazaq ýni» gazetinde jurnalisting súraghyna oray, men mynaday pikir bildirdim: «Jeltoqsan oqighasyn tekseretin komissiya qúryp, onyng júmysyn jýrgizip jatqanymda osy Hasen Qoja-Ahmet maghan kele qaldy. Naq sol sәtte hatshy qyz maghan bir hat әkelip berdi. Onda Jeltoqsan kóterilisi kezinde Qauipsizdik komiytetindegiler bir mәshiynege toltyra araq tiyep, alangha jinalghan jastargha әkelip taratqan eken. Hatty sol mәshiynening jýrgizushisi, «Enbekshiqazaq» audanynyng túrghyny jazypty. Hasen hatty oqy sala, osyny ózi teksergisi keletinin aityp, mening rúhsatymmen hatty qaltasyna salyp aldy. Aqyrynda sol hatty úshty-kýili joq etti...» Osyny Hasen Qoja-Ahmet ótirik depti. Ayta bersin. Sol kezde mening qasymda otyrghan, múny týgel dәleldep beretin adamdar bar.

B.NÚRASYL,

(«Sheyh pen Shahanovty sotqa berdi»

«Halyq sózi» gazeti, 26 mausym, 2012 j.)

Halyqqa kóp taraytyn «Ómir-ay» gazetining 2010 jylghy 9 mausymdaghy sanynda «Hasen Qoja-Ahmet - graftyng túqymy» degen maqala jariyalanypty. Maqalanyng jaryqqa shyghuyna Hasenning ózi sebepker bolghany kórinip túr. Áytpese onyng anasy Ekaterina Lisovskayanyn, naghashy atasy Aleksandr Lisovskiydin, anasynyng kýieuimen, Hasenmen týsken, barlyghy 5 suretin jurnalister qaydan ala qoysyn? Maqalada Hasenning atasy Aleksandr Lisovskiyding bedeldi aqsýiekting biri bolghany jәne ol kisining orystargha qarsy kýreskeni maqtanyshpen bayandalypty. Jeltoqsandyqtar onyng anasynyng evrey últynan ekenin jii aitatyn. Bayqauymsha, sol ras siyaqty. Onda túrghan ne bar deymiz ghoy. Biraq elimizdegi últtyq mýddening basynda jýrgen sizge Hasen Qoja-Ahmetting kileng ótirikterdi qúrastyryp, 70 jyldyq merekeniz toylanghaly jatqan tústa shabuyl jasauy jәne birneshe telearnalardy, gazetterdi búruynyng arqasynda bir reseylik top túrghanyn shamalaugha bolady.

Al H.Qoja-Ahmetting Shahanov Mәskeudegi poeziya keshinde Erbol Bayjarqynovty «KGB-gha ústattyryp jiberipti» degeni shylghy ótirik. Men Aqtóbe qalasynda túratyn onyng әkesine habarlasyp edim, (Erbol jol apatyna úshyraghandyqtan, qazir qatty nauqas) ol Hasenning oidan shygharghan ótirigine qatty qapalanyp otyr eken. Mine, mәsele qayda jatyr?

Songhy jyldary Hasen sizding bedelinizdi týsiruge kóp kýsh júmsap jýr. Ótken jyly Abay eskertkishining qasynda bolghan demokrattar jiynynda «Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly» atty oidan shygharylghan, ósekterge qúrylghan 24 paraqtyq jinaqty júrtshylyqqa taratyp jýrgenin óz kózimmen kórdim. Angharghanym, búl jigit sizdi atargha oq taba almay jýrgen sekildi...

Nazarbek QANAFIYaÚLY,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

(Avtorgha joldanghan hattan ýzindi)

«Jas qazaq ýni» Ermúhambet Ertisbaevtan bastap "Shirigen júmyrtqa» syilyghyna ýmitkerlerdi tizip jatyr. Olardyng ishinde Hasen Qoja-Ahmet te bar. «Orystildi «Vzglyad» gazetining 2011 jylghy 28-qyrkýiek kýngi sanynda memlekettik til mýddesin kóterushilerge qarsy 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine qatysushy Hasen Qoja-Ahmet: «Shahanov seychas «napugaet» vse russkoyazychnye naseleniyya svoimy psevdopatrioticheskimy vystupleniyamy (smysl takov: ne day bog, pridut k vlasty nasional-patrioty y nachnut politiku vytesneniya vseh russkiyh), y ono potyanetsya k deystvuyshemu preziydentu, kotoryy takih vyskazyvaniy nikogda ne dopuskaet. Vkupe s etim Shahanov diskreditiruet y samu iydeiy razvitiya kazahskogo yazyka kak gosudarstvennogo. Da, opredelitisya so statusom russkogo y kazahskogo yazykov na zakonodatelinom urovne neobhodimo, no ne takimy metodami, kak on predlagaet», - dep jala japqan bolatyn. Al, 2-qazan kýni «Saryarqa» kinoteatrynyng manyndaghy alanda ótken «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda songhy kezderi tek qana Múhtar Áblәzovting yqpalymen ghana qozghalatyn Hasen Qoja-Ahmet erekshe búzaqylyq minez kórsetti».

E.Berdibek,

(«Hasen Qoja-Ahmet erekshe búzaqylyq minez kórsetti»

www.serke.org sayty, 8 qazan, 2011j.)

«...D.Áshimbaev maqalasynda Jeltoqsan oqighasy tóniregindegi biylik tarapynan ketken әdiletsizdikti túnghysh ret Respublika auqymynda ghana emes, әlemdik dengeyde de kótergen Múhtar Shahanovtyng Qazaqstan LKSM Ortalyq Komiytetining plenumynda, G.Kolbin sayasatynyng dәuirlep túrghan kezinde sóilegen sózin búrmalap jariyalaghan gazetten ýzindi keltirip, onyng bedelin týsirmekke kýsh salady. Múny Shahanovqa búrynnan tisin qayrap jýretin, aqynnyng halyq arasyndaghy bedelin mýlde qabylday almaytyn  Jasaral Quanyshaliyn  men  Hasen Qoja-Ahmet ózinshe paydalanbaq oimen  aldymen baspasóz maslihatyn ótkizip, 2011 jyldyng 5-qantary kýni internette (quorum.kz) mәlimdeme jasapty. Búghan qosa olar óte ýlken taralymmen «Ob istinnom obliyke Muhtara Shahanova» (Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly) atty kólemi kishigirim povestey paraqsha-jinaq shygharyp, onysyn arnayy jasaqtalghan top arqyly mekemelerge, jogharghy oqu oryndaryna, halyq kóp jinalatyn jerlerge, túrghyn ýilerge tarata bastapty. Zangha tikeley qayshy keletin búl sharagha qarjyny kim berip otyr jәne Quanyshalin men Qoja-Ahmetting artynda kimder túr? Eger  paraqsha-jinaqtyng sózine ilansaq, Shahanovtyng el iygiligi ýshin jasaghan iynening jasuynday da iygilikti isi joq eken. Ekeuinin  oidan shygharghan ótirikteri azday, attaryn býrkep, internettegi ózderi jazghan jәne esimi belgisiz bireulerding ósekterin negizge ala otyryp, ony «últ», «til», mýddelerin satty dep ghaybattaghan bylapyt sózderdi shamasy jetkenshe sapyrghanyn oqu ýlken qiyndyq tudyrady.

«Kakoe on iymel pravo tak govoriti ot iymeny naroda?.. A spustya dva goda posle nashego osvobojdeniya Shahanov vystupal v Moskve v techenie treh minut y stal geroem Jeltoksana. No na samom dele vo vremya Dekabriskih sobytiy ego voobshe v Kazahstane ne bylo, on provodil v Moskve svoy poeticheskiy vecher y daje blizko ne podhodil k vosstanii...» - deydi Hasen Qoja-Ahmet. Olardyng órbitken ósegine sensek, Shahanovtyng Jeltoqsan kóterilisining mýddesinde de, Aral qasireti, últ, til, mәselesi tónireginde de sharuasy bolmay, biylikke týgeldey satylyp, bir baydyng 17 jasar býldirshin qyzyna ýilenip, Bishkekke Qazaqstannyng Elshisi qyzmetine tayyp túrypty. Týptep kelgende "Qazaqstandyq últty» da, Kedendik Odaq pen Qytaygha jer beriluge qarsylyqty da, alghash ret úiymdastyrghan Shahanov basqarghan «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysy emes siyaqty... Shahanov «Qazaqstandyq últqa» qarsy ashtyq jariyalamaqshy bolghanda býkil el kóterilip kete jazdady. Tórt mynnan astam adam ishinde ataqty әdebiyet, óner, ghylym qayratkerleri de bar, onymen birge ashtyq jariyalaugha tilek bildirdi. Sonyng arqasynda biylik olarmen sanasugha mәjbýr bolyp, «El birligi» doktrinasyndaghy «Qazaqstandyq últ» iydeyasy týbirimen alynyp tastaldy jәne doktrinagha «Qazaqstannyng әr azamaty memlekettik tildi biluge tiyis» - degen sóilem endirildi. Búl az jenis pe edi?..

Jeltoqsan shyndyghyn әigileu jolynda Myrzaliyev komissiyasynan basqa 4 komissiya qúrylghanyn, onyng bәrinde Gorbachev biyligimen keskilesken kýres jýrgenin júrttyng kóbi bile bermeydi. Komissiya sheshimi boyynsha biylik basyndaghy 41 adamdy jauapqa tartu sheshimi de, tipti kóterilis kezinde qaza bolghan belgisiz adamdar turaly prokuraturagha úsynylghan qújattar da tekserusiz, jyly jabylghan kýide qalsa, oghan da Shahanov kinәli me?

Jeltoqsanshy Hasen Qoja-Ahmet qanshama jyldardan beri júrttan qol jinap, ózin «Halyq qaharmany» ataghyna úsyndyrudan jalyqpay, sharshamay kele jatsa, Shahanovtyng búl saladaghy týsinigi mýlde basqa. Ol jiyrmadan astam shet memleketterding qúrmetin kórip, syi-siyapatyn iyelense de, Qazaqstan biyligi úsynghan shen-shekpenderden, orden-medalidardan, Halyq qaharmany ataghyn bermek bolghan biylikting úsynysynan da óz ústanymy boyynsha jýieli týrde bas tartty. Jeltoqsan shyndyghyn qalyptastyru tóniregindegi isterin jәne úzaq jylghy qoghamdyq sharalarynyng bәrin el aldyndaghy azamattyq boryshym dep biletin M.Shahanovtyng búl mәseledegi ústanymy mynaday: «Otan - bizding eng úly anamyz. Árkim óz anasyna sinirgen enbegi ýshin jylu dәmetpeui kerek. Biraq Otan da ózining daralanghan perzentterin marapattap otyruy shart. Ony da joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq ol óte әdiletti boluy qajet. Qazir kez kelgen ýlken úrynyng eki orden ýsh medali bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi.» Mine, ne istese de óz ar-namysynyng jeteginde qyzmet atqaratyn qazaqtyng qaysar aqynyna eshkimning qara kýiesi júgha qoymasy anyq. Degenmen, adamdy qorlau men túqyrtudyng osynday abyroysyz týrine jýgingen eki azamatymyz jeltoqsan kóterilisine jala jauyp otyrghan D.Áshimbaevqa qarsy pikir bildiruding ornyna, Áshimbaev keltirgen, Kolbin biyligi túsynda Shahanovtyng búrmalanghan bir sózin tu ghyp kóterip, múnday abyroysyz qimylgha baruy shekten shyqqan úyat is boldy...»

«Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigining atynan: Baqtybek Imanqoja (tóragha), Qúrmanghazy Aytmyrza, Ýsiphan Seytimbet, Ermúhamed Quandyqov, Erlan Dekelbaev, Qúdayshýkir Abdullaev; Núrlybek Quanbaev, «Jeltoqsan» Respublikalyq halyqtyq-patriottar qozghalysynyng tóraghasy; Jansaya Sәbitova, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, Almaty qalalyq jappay qughyn-sýrgin qúrbandary qauymdastyghynyng tórayymy; Shora Qarabaev, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining dosenti; Tólegen Áljan, «Jeltoqsan janghyryghy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn tekseru jәne oghan týpkilikti bagha beru komissiyasy júmysshy tobynyng mýshesi; Ghaziz Aldamjarov, Qazaqstan Kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining birinshi hatshysy; Dulat Isabekov, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory; Amangeldi Aytaly, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor; Temirhan Medetbek, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Ghabbas Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi; Smaghúl Elubay, jazushy, PEN-klubynyng viyse-preziydenti; Ázimbay Ghali, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory; Rysbek Sәrsenbay, «Jas Alash» gazetining bas redaktory; Ermúrat Bapy «Tasjarghan» gazetining bas oqyrmany; Serghazy Múhtarbek, «Qazaqstan» gazetining bas redaktory; Qoghabay Sәrsekeev, «Qazaq» gazetining bas redaktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureat; Qazybek ISA, «Jas qazaq ýni» gazetining Bas diyrektory,aqyn, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, QR mәdeniyet qayratkeri... Barlyghy 51 adam qol qoyghan.

(«Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy jetim

qyzdyng toyynday ótpeui tiyis»

«Jas Alash» gazeti, 25 qantar 2011 j.)

 

«Ár adamnyng pendeligi óz taghdyryn sheshedi...»

Múny úghu qayda saghan Qoja-Ahmetting Haseni.

Amal neshik, qyzghanyshyng qaysar jәne batyl-aq,

Asanova Lәzzatqa da shashtyng qara topyraq.

Taghdyr seni qaralaudyng sarbazy etip qoyghanday,

Sottasyp en, abyroyyng tógildi odan airanday.

Bir pәtuә taba almastan isinnen, ne sózinnen,

Qanshama adal jeltoqsanshy azap shekti ózinnen.

 

Seniki ne? Pendelik pen qyzghanyshtyng shatysy?

«Shahanovtyng Jeltoqsangha joq, - deysing - esh qatysy!»

Býkil Kenes biyligining parqyna múng týsirip,

Kremlidin, Gorbachevting zәre-qútyn úshyryp,

Del-sal shaqta qayta oyatyp, el namysyn bógelgen,

Qayter edi últ,

Jeltoqsandy kótermesem eger men?

 

Biraq meni madaqtaudyng qajeti joq ol ýshin,

Múnda erlik joq. Ol jay ghana azamattyq boryshym.

Sol ýshin de ensem biyik, sol ýshin de asqaqpyn,

Biylik berer barlyq maqtau, marapattan bas tarttym.

 

Qoja-Ahmetting maghan qoyar ókpe-nazy kóp eken,

Mening tildik mýddege de «esh qatysym joq» eken.

Jә, solay ma? Onda bir sәt ýnilelik ótkenge,

Orys tili memlekettik mәrtebe alyp ketkende,

Qútylghanday iyirimi mol últtyq, tildik azaptan,

Talay ruhsyz deputattar - últsyz shalaqazaqtar,

Bir-birimen qúshaqtasyp, qúttyqtasyp jatqanda,

Dabyrlasa, qauymdasa últ mýddesin satqanda,

Men zor aiqay kótermesem,

qanyp ruhsyz aiyzy

Orys bolyp keter edi últtyng seksen payyzy.

Áriyne, olar MGhQ* bop, bas qoyyp zor bilimge,

Sóiler edi Hasekenning anasynyng tilinde...

 

Payymsyzdyq batpaghyna batqan jansyng belshennen.

Al ózinning bir enbeging boldy ma eken el sengen?

Sheksiz danqqa qúshtarlyghyng jazdy ansaghan daladay,

Preziydent te bolghyng kep jýr óz shamana qaramay.

Janyng qúmar әrqashan da dau-damay men shataqqa,

Ózindi san úsyndyrdyng «qaharmandyq» ataqqa.

Ras, ósek, ótirikti ainaldyrghan ghajapqa,

Sendey «ruhsyz qaharman» bar qazir bizding qazaqta!

________________

MGhQ* - mordiyasy ghana qazaq

 

Naghashybay Qabylbek. Qazaqtyng sen  kәtepti qara narysyn

(M. Shahanovqa)

Aqyndyqty tu etkender-az emes,

Kóbisining qughandary mәz-eles!

Últtyng joghyn joqtamaghan darynnyn,

Jan әlemi taza emes!!!

 

Qarynymen dem alghandar «danqty»,

Jyltyr sózben keledi aldap halyqty.

Týri qazaq, tili «ghajap» adamdar,

Qogham ýshin qauipti.

 

Azattyqtyng jútsaq taghy auasyn,

Nege jannyng taba almadyq dauasyn?

Ajdahanyng arbauynan seskenip,

Shyryldaghan boztorghaysyn, aghasy!

 

Jeltoqsannan quat aldy azat kýn,

biraq әli ózgelerge mazaqpyn!

Jiyrma jasta meshel bala sekildi,

«Tili qashan shyghady eken»  qazaqtyn?..

 

Últtyq ruh, Til men dilim búghauda,

Bolmaydy, agha, endi sizge qúlaugha!

Qalghyp ketken babalardyng namysy,

Qyr astynan tulap,saugha súrauda.

 

Qara bastyng qamyn jesen-úsaqtap,

Danq pen ataq alar edi qúshaqtap.

Alayda, agha, jalghandyqtyng jendeti,

Ómir boyy óter edi pyshaqtap.

 

Janyng taza, aryng taza qoqystan,

Ómir jolyng jaqsylarmen toghysqan.

Qogham qansha tezine alyp, soqqanmen,

Ór kemeniz tenselmegen aghystan.

 

Jetpis jasqa jetkender az úyalmay,

Bireulerge jýrgen jolyng -  qiyalday!

Ýni bólek, jyry bólek ór aqyn,

Endi otyrmyz jetpis jasqa qiya almay.

 

Aqyndyqty tu etkender-az emes,

Kóbisining qughandary mәz-eles!

Últtyng joghyn joqtamaghan darynnyn,

Jan әlemi taza emes!!!

 

Sen kórmegen qúqay bar ma, arysym,

Janynnan da biyik eldik, namysyn.

Qazaqtyng sen kәtepti qara narysyn,

Qara ólenning sarqylmaytyn nәrisin!!!

 

 

 

«Abay-aqparat»