Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Janalyqtar 5099 0 pikir 2 Shilde, 2012 saghat 09:08

Túrsyn Júrtbay. «BOSTANDYQTYNG AYaTTY JASYL TUYN TIKKEN...» (jalghasy)

ÝShINShI TARAU: «BOSTANDYQTYNG AYaTTY JASYL TUYN TIKKEN...»

 

(Halel Dosmúhamedov, Jahansha Dosmúhamedov jәne...)

 

1.

«Stalin qazaqtyng jauapty qyzmetkerlerin bir-birine qarsy qoyyp, qidalastyru arqyly búl halyqty ziyalylardan aiyrdy»,- degenge sayatyn Troskiyding pikiri aqiqat.

Búryn búl «әdis» jazalau sayasatynyng kóp qiytúrqysynyng bir tәsili retinde qaralatyn. Qúpiya qújattarmen dendep tanysqan sayyn múnyng naqty jәne eng ayar sayasat ekeni derekti dәlelmen ashyla bastady. Jәne Kashiriyn, Yakubovskiy, Alishanskiy siyaqty kәnigi arandatushylar olardyng sonyna tynshylardy túraqty týrde salyp qoydy. Olar, birinshi kitapta aitylghanynday, ýsh aida, jarty jylda, jyl ayaghynda Mәskeuge esep berip, arandatudyng jana tәsilderin aldyn-ala qarastyryp, jansyzdardy der kezinde «sinirip» otyrdy.

ÝShINShI TARAU: «BOSTANDYQTYNG AYaTTY JASYL TUYN TIKKEN...»

 

(Halel Dosmúhamedov, Jahansha Dosmúhamedov jәne...)

 

1.

«Stalin qazaqtyng jauapty qyzmetkerlerin bir-birine qarsy qoyyp, qidalastyru arqyly búl halyqty ziyalylardan aiyrdy»,- degenge sayatyn Troskiyding pikiri aqiqat.

Búryn búl «әdis» jazalau sayasatynyng kóp qiytúrqysynyng bir tәsili retinde qaralatyn. Qúpiya qújattarmen dendep tanysqan sayyn múnyng naqty jәne eng ayar sayasat ekeni derekti dәlelmen ashyla bastady. Jәne Kashiriyn, Yakubovskiy, Alishanskiy siyaqty kәnigi arandatushylar olardyng sonyna tynshylardy túraqty týrde salyp qoydy. Olar, birinshi kitapta aitylghanynday, ýsh aida, jarty jylda, jyl ayaghynda Mәskeuge esep berip, arandatudyng jana tәsilderin aldyn-ala qarastyryp, jansyzdardy der kezinde «sinirip» otyrdy.

Sonymen qatar «eski kózder» men «jana kózderdin» jazbalaryn, múraghattaryn, qúpiya kýndelikterin, ózara jazysqan hattaryn timiskilikpen de, súghanaqtyqpen de paydalandy. Tipti erli-zayyptylardyng ekeuara «jýrekjardysy» da tergeuding kәdesine jaratyldy. Sonday qaterden saqtanghan alash qayratkerleri ózining jeke múraghattaryn qúpiya ústady nemese ýnemi kózin joyyp otyrdy. «Alashorda» turaly jinaq qúrastyrghanda ózderining tek qúpiya tynshylar men jandarmeriyanyng jasyryn mәlimetterine sýiengenin Braynin men Shafiro:

«Osymen qatar basqa bir mәseleni qozghay ketkim keledi. Aytushylar bizdi: tek qana jandarm mekemesining qújattaryn paydalandy - dep aiyptaydy, múnyng da jóni bar. Mәsele: búl qújattardy paydalanugha bola ma, joq pa,- dep qoyylyp otyrghan joq, mәsele - búl qújattardy qalay paydalanuda»,- dep (Alash qozghalysy, 4 tom, 73-bet) qysylyp-qymtyrylmastan ashyq moyyndady.

Al qanday qújatty, qay kezde, kimge qarsy jәne qalay paydalanudy kenestik kýrkilder biletin. Sondyqtan da negizinen jandarmeriya men OGPU tergeushileri jinaqtaghan tynshylyq qújattardan qúrastyrylghan «Alashorda» turaly múrahattardyng tek qana aiyptau baghytyndaghy әshkereleushi derek retinde qyzmet etkeni týsinikti.

Ókinishke oray, uәjge qúlaq aspaytyn, oghan pәrmeni de jetpeytin, pәinegi de shydamaytyn, tergeushilerding yqpalynda ketken, aqyry ózi de arandap tynghan jalaqorlar men jaltaqtar da әdiletsizdikting ýstemdik qúruyna septigin tiygizdi. Týrme ishine jiberilgen tynshylar jauapqa tartylghandardyng әrbir sózin qaghys qaldyrmay qojayyndaryna jetkizip otyrdy. Solardyng sypsyma ósekterining negizinde aiyp qorytyndysy әzirlenip, súraq qoyyldy. Tikeley «Alashorda» ýkimetine qatysy joq, jay ghana jeleumen jauapqa tartylghandardyng arasynda «salpanqúlaqtardyn» kirip ketui әbden mýmkin. Tergeuge jetpisten astam adamnyng alynuy da kýdik keltiredi. Olar bir-birin jaqsy da tany bermeytin.

Sonday-aq, «ýshtiktin» qaramaghyna kóshkenderge qinaudyng qanday da bolsyn týrlerin qoldanugha erkindik berilgen arnayy jarlyq ta bar bolatyn. Sol ýshin әrbir týrmening ishinen ystyq, suyq kameralar jasaqtaldy. Múny «úly qúrbandyqtargha» da qoldanghany kýdik tudyrmaydy. Oghan OGPU-ding Mәskeudegi Shyghys bólimining bastyghy Diyakovqa Orta Aziya  bólimining bastyghy Karuskiy men Shyghys bólimshesining bastyghy Krukovskiydin:

«... Qazaq intelliygentterin qinaudy kýsheytu turaly sizding jarlyghynyz basshylyqqa alyndy jәne intelliygentterding sózderin jetkizip otyru ýshin әzirshe ýsh tynshy - «Qalam» («Pero»), «Niyaz», «Dalishe» - olardyng arasyna kirgizildi. Ózge tynshylardy tartugha dayyndyqtar jýrgizilip jatyr. Eskerte keterimiz, «Shaghyr» Shymkenttegi túraqty qyzmet orynyna jýrip ketti, tazartu kezinde partiya qatarynan shygharyldy»,- degen mәlimeti tolyq dәlel.

Búdan «úly qúrbandargha» qarsy úryp-soghu, qinau, arandatu әreketterining barynsha keninen әri qataldyqpen qoldanylghany anyq bayqalady. Múnyng egjey-tegjeyin bayandau derbes taqyryptyng arqauy. Qarmaqqa kim ilindi, qanday qiyanatqa jol berildi, «Qalam» men «Niyaz», «Dalishe» degender kimder edi, «ýndemesterdin» maghlúmaty tergeu barysyna qalay әser etti? Búl - jauapsyz qalatyn súraqtar emes. Jauap beriledi de. Tek adamgershilikten attamas ýshin, kinәsiz úrpaqtardyng betine shirkeu týsirmeu maqsatynda әzirshe búl mәseleni qaltarysta qaldyra túrudy jón sanadyq. Senimmen, kepildik bere aitylatyn bir sóz - alashtyng ardagerleri:

Qinamaydy týrmesine japqany,

Qinamaydy atqany,

Qinaydy tek óz iytimnin,

Balaghymnan qapqany, -

dep Aqang - Ahmet Baytúrsynov aitqanday, týrmeni de, qinaudy da, atu jazasyn da salqyndylyqpen qabyldap, qasqayyp qarsy túryp, ruhyn tik ústady.

Tergeushilerding qiytúrqy arandatularyn olardyng emeurininen-aq týsinip, mysqylmen jauap berip, mysyn qúrtqan. «Búl mәseleni anau jaqsy bildi» dep kósemderge silteme jasap, kelesi súraqty qoydyrmay, aldyn orap otyrghan. Tergeushilerding ózderi de tiksinip arandap qaludan seziktenip, arnayy dayyndyqpen kelgen. Biraq ta qansha janyqqanymen de «Alashorda» ýkimetining Tóraghasy Álihan Bókeyhanovty tútqyndaugha dәrmeni jetpedi. Sondyqtan da tergeushi Baldaev (qoly anyq tanylmady, ózgeshe boluy da mýmkin - T. J.) Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng bastyghynyng orynbasary Alishanskiyge bergen esebinde:

«Qoldaghy derekterding jetkiliksizdiginen Bókeyhanovty taban astynda shúghyl týrde tútqyndaugha mýmkindik bolmady, sondyqtan da biz tergeu júmysyn mynanday tәsilimen, egerde taghylghan aiyptaulardy moyyndamay, teriske shygharsa, ony tútqyndamay bosatyp jiberuge mýmkindik alatynday eseppen jýrgizdik»,- dep jazdy.

«Alashorda» Ýkimetining Tóraghasy әr sózin shegelep, dәleldep, búrynghy jәne býgingi Resey ókimetining әrbir әreketin qysqa ghana taldap, «qyzyldargha qarsy bolghan sebebim mynau, oghan kenes ókimetine bylay qarady»,- dep týiip-týiip aityp, túqyrta týiindep otyrdy. Álekenning mysy basqany sonday: «Kenes ókimeti jer men az últtar turaly qauly shygharardyng qarsanynda meni tútqyndap, aqyr sonynda Butyrkadan - Kremliding tórine biraq-aq shygharushy edi. Búl joly qaytesinder»,- dep keketuden de jasqanbady. Ózin-ózi ústay bilgen últ kósemin OGPU - tergeushileri aqyry tútqyndaugha bata almady. Álihannyng erkindikte jýrui týrmedegi Ahmet, Mirjaqyp, Jýsipbek, Maghjan, Múhamedjan, Múhtar, Álimhan ispetti dostary men bauyrlarynyng da ruhyn kóterdi. Stalinning ózi jeke qalyp sóileuden iymenetin Álekeng - Álihan Bókeyhanov bostandyqta jýrse - ózderine arasha týsetinderine sendi. Ol senimderi aqtaldy da.

Osynyng ishinde alashtyq jәne kenestik qazaq ziyalylaryn shetinen «japon imperalizmining shpiony» etip kórsetip, olardy bauday qyryp týsiruge tu basynda sebepker bolghan derekting biri de, biregeyi de túrlauy tolyq anyqtalmaghan túlghalar - M.Túnghashin men B.Qarataevting jeke arhiv qújattary edi.

Qart kýreskerler, patsha men kenes ókimeti túsynda qazaq mýddesin quzaghan, eki ókimetting de tizginin kezek qaghyp, «qamshyger» atanghan M.Túnghashin men B.Qarataev ózderining «tiyanaqty týrde jiystyryp», qúpiya týrde saqtaghan derekterining barlyghyn (S.Mendeshevting kenesimen - ?) bolishevikterding arhiyvine ótkizdi. Egerde «Alashordanyn» úiymdastyru qúryltayynda M.Túnghashin men B. Qarataevti «jandarmeriyanyng jansyzy» dep jariyalap, jiynnan shygharyp jibergenin eske alsaq, búl oqighany myna «tiyanaqtylyqpen» salystyryp, onyng astary men zalalyn tarazylasaq, sanada «qart kýreskerlerdin» beynesi emes, kómeski tartqan aq shashty sýlderleri ghana qalady. Tikeley «Alashorda» ýkimetining qúramyna kirmese de, olardyng hattamalary men sheshimderi, búiryqtary men núsqaulary tirkelgen qújattargha, sol qújattardaghy oqighalargha qarsy pikir bildirgenderding jazbalary men kuәlikterining týpnúsqasyna nemese kóshirmelerine tiyisti týsinik berip, týptep otyrghandary úqyptylyq pa, joq, úrymtaldyq pa? Joq, «aurulary qalsa da, әdetteri qalmay», qashan da biyleushi ýkimetting kónilin tauyp, eki betti qalyptaryn saqtap qalghany ma? Áyteuir, tergeushilerdi - sýiindirip, tergelushilerdi - kýiindirgen búl qújattar alashordashylargha da, bolishevikterge de «japon shpiony» degen qarghybau ildi.

Qazaq ziyalylaryna qarghybau bolyp taghylghan osynau qarghys atqan formulirovkanyng shyghuyna negiz qalaghan tarihy oqigha turaly Zaky Validy ózining «Esteliginde»:

«1918 jyly 15 mamyr kýni Astyrtyn jaghdayda «Alashorda» ókilderimen aqyldasa otyryp Qostanayda jasyryn kenes ótkizildi, onda: Qazaqstannyn, Bashqúrtstannyn, Týrkistannyng sayasy jaghdayy turaly mәlimdeme jazylyp, ony býkil әlemge taratu ýshin Japoniya ýkimetine jetkizu mәselesi qaralyp, maqúldandy. Japoniyanyng tandap alynuy, búl el Reseyding odaqtasy bolatyn. Sol arqyly halyqaralyq ýrdisti saqtau kózdeldi. Alayda 27 mamyr kýni Chehoslovak korpusy Chelyabi - Omby arasyndaghy temir jol jelisin basyp aldy... Kenes ókimetine qarsy kýresu ýshin bashqúrttargha dem berip, 7 mausym kýni últtyq ýkimet qúryldy. Onda Z.Validov әskery ministr mindetin atqardy. Qalyptasqan әskery qorshau jaghdayynda Ural men Qazaqstan aimaghyndaghy birikken músylman Memleketin qúru iydeyasy da úsynyldy. Bashqúrt әskeri jenisten jeniske jetip, Qazaqstan men Týrkistangha bet aldy. «Kenes ókimetine qarsy bashqúrttarmen qazaqtardyng birigip kýresui (bolishevikterdin) óshpendiligin órshite týsti. «Kolchaktik Sibir ýkimetining joghary komandovaniyesi ótkizetin 18-21 shilde aralyghyndaghy qúryltaygha úsynu ýshin Bashqúrtstan men «Alashorda» ýkimetining 12 baptan túratyn úsynysy Semeyde talqylandy. Oghan Bashqúrtstannan - Seitgerey Maghazov, «Alashordadan» - Álihan Bókeyhanov, Týrkistan - Qoqan avtonomiyasynyng tóraghasy Múhamedjan Tynyshbaev qatysty»,- degen maghlúmat beredi.

Mine, Japoniya ýkimetine qatysty osy qújattar 1922-1953 jyldardyng arasynda qazaq ziyalylaryna «Japon militaristik memleketining shpiony» - degen aiyp taghugha mýmkindik berdi. Al ol qújattar Sibir ýkimetining qúryltayynan:

«...keyin eki jyldan song (1920) astrahandyq ziyaly qazaq Múhamedjan Túnghashinning qaghazdarymen qosa jogharydaghy 12 punkten túratyn biz qabyldaghan hattama jәne «Alashorda» ýkimetining qújattary kenes ókimetining qolyna týsipti... Kenes ókimetining sayasy qayratkerleri de sol patsha túsyndaghylarday orys últshyldary bolghanyn keyin men Chicherinning auzynan estidim»,- deydi Z.Validov (249-bet)

Ashyghyn aitsaq, múnday «súrqiya pighyldaghy sýiketpelerdi» nazargha ilmes edik. Biraq ony paydalanugha mynaday bir kiltipan eriksiz mәjbýr etti. B.Qarataevting qorynda saqtalghan ol hatty 1928 jyly S.Mendeshev Ólkelik Komiytetting bólimderi men múraghatynyng qúzyryna úsynghan. Al onda týsken qújattardyng barlyghymen eng birinshi qúpiya tynshylar tanysyp, mәlimetterdi iriktep, tiyisti oryndargha habarlap baryp, múraghattyng qoryna qosatyn búljymaytyn kenselik tәrtip bar. Onyng ýstine tura sol kezde «Alashordagha» qarsy qúpiya mәlimetter jinaqtalyp, Ólkelik Komiytette tekserilip, kimge qanday aiyp taghu kerektigi turaly tergeushilerge núsqau berilip jatqan. Búl rette qart kýresker B.Qarataevting qújattary olar ýshin asa qúndy edi. Sol «qúndy qújattardyn» biri «halyq múghalimi S.Túryntaevting hatynyn» negizinde, H.Dosmúhamedov bastatqan «Oyyl uәlayaty» ýkimetining qayratkerleri týgeldey tútqyndalyp, barsa-kelmeske jiberildi. Hat «halyqtyq múghalimnin» jat pighylyna oray:

«Búdan keyin tiyisti ókim shygharuynyz ýshin Sizding qúzyrynyzgha Oral oblysynyng arghy betindegi túrghyndardyng (qazaqtar men qonystanushylardyn) taghdyryn ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan (vershiyteley sudeb) Halel Dosmúhamedovting (búrynghy Oiyl audandyq atkomynyn, Oral oblatkomynyn, Oral jer basqarmasynyng tóraghasy jәne «Alashordanyn» batys bóliminin, taghy basqalardyng da mýshesi) qimyl-әreketteri turaly bayandaudy ózimning paryzym dep esepteymin. Halel Dosmúhamedov tónkeriske deyin 8 jyl dәrigerlik etti, ol kezde qoghamdyq qozghalysqa eshqanday da yntasy bayqalghan joq»,- degen әshkereleushi ekpinmen bastalady.

Zady Salyq múghalim H.Dosmúhamedovting 1904 jyly Qazan qalasyndaghy Veterinar institutynyng studenti, dosy Ghúbaydolla Berdiyevke el qamyn oilap jazghan hatynan keyin jandarmeriyanyng baqylauyna alynghanynan, әriyne, bimaghlúm bolsa kerek. Oghan halyqtyq múraghattanushy Bolat Nәsenovting Mәskeuding Áskeriy-tarihy arhiyvinen tapqan tómendegi deregi dәlel. Hattyng shekesine:

«Áskeriy-medisina Akademiyasynyng studenti Dosmúhamedov Halel Dosmúhamedúly turaly. Qoghamdyq qauipsizdikti qorghau bólimi, 4-sóre. 23 qazan, 1904 j. №15081. Polisiya departamentining osy jylghy 16 qazandaghy №12065 úsynysyna oray mynany habarlaymyn:

Qazan qalasynyng Veterinar institutynyng studenti Ghúbaydolla Berdiyevke 1904 jyly 7 qazanda Sankt-Peterburgten jazylghan «Sening Halelin» dep bastalatyn hattyng avtory - Áskeriy-medisina akademiyasynyng studenti Dosmúhamedov Halel Dosmúhamedúly, Damanskiy kóshesindegi № 46 ýide túrady. Osyghan deyin búl adam turaly sayasy senimsizdik kórsetetindey mәlimetter týsken joq»,- degen eskertu jazylghan.

Demek, Halel sol kýnnen bastap timiskining anduyna ilingen. Hattyng iyesine jetpey, nege jandarmeriyanyng qúpiya tartpasynda qalghany endi týsinikti.

Ondaghy: «1904 jyl, 7 qazan. S-Peterburgten Qazan qalasyndaghy Veterinar institutynyng studenti Ghúbaydolla Berdiyevke.

Qaladaghy úzaq merzimge sozylghan qapyryq ómirden keyin shalqar dalanyng kendigi mening boyymdy biylep aldy. Ózime tanys kiygiz ýiding kórinisi, asa qymbatty auylyma keluim, tuystarmen kezdesuim, syrt adamdardyng qúrmeti - osynyng bәri tanqalarlyqtay әser etti. Búl qyr elining órkeniyettilerden joghary túrghandyghynyng belgisi. Senen basqa jýzdegen, myndaghan qazaqtyng jogharghy dәrejeli bilim alyp jatqanyn oiyna alsan, sol kezde: búl halyq ta enbekke, algha basugha qabyletti eken, - dep esepteysin. Búl: «Bir kezde dýnie jýzinde aldynghy qatarly qúrmetti oryndardyng birin alady, ol ekinshi Japoniyagha ainalady»,- degen sóz.

Múnday elding - aq saytandardyng qol astynda ýnemi bola berui mýmkin emes. Ózin-ózi túnshyqtyrghan, әri ózining ozbyr biyligine shek qoya almaytyn, tipti jerasty dýmpuine qarsy túra almaytyn búl júrt ózining óshin eshqanday kinәsi joq shet aimaqtaghy halyqtardan almaqshy. Osylaysha, әzirshe qarsylasugha shamasy joq bizding halqymyzdy tyqsyruda, janshuda. Olardyng jerin tartyp aluda. Búl jerdi halqymyz qanyn tógip tatar, bashqúrt, qalmaqtardan qorghap qalghan edi. Myndaghan adamdy qúrban etip, olardyng jerin  úrylaryna, tonaushylaryna, bizding halyqty «ýiretushilerge» bólip berdi. Olar bizding halyqqa temeki tartu, araq ishu, ótirik aitu, úrlyq, zorlyq zombylyq arqyly qayyrshy boludy ýiretip, sonyng jemisi retinde býkil halyqty qúryp ketu kezenine jetkizbekshi. Bizding halyq ómir sýru ýshin jantalasuy qajet. Bizding dala әkimshiligindegiler de dәl osynday jolmen jýrmekshi. Birin-biri jamandaudy, pәleqorlyqty, dau-janjal tughyzudy jәne partiyagha, jikke bólinip jaulasudy órshitude.

Mine, birneshe jyldan beri baqytsyz zamannyng keselinen qatygez, adamgershiligi joq, halqyna degen jýregi taza emes, ayaushylyqty bilmeytin, tonaushylar, qasiyetti diny sezimdi ayaqqa basushylar el basqaryp keledi. Mysaly, «Qyzyl krestke» janashyrlyq jәrdem kórsetu» degendi syltauratyp, bastyqtar «búiryqpen» baylardan bir-bir qoydan, al kedeylerden bir somnan jinaugha pәrmen berdi. Búl adam aitqysyz kóp somanyng 100 somy basqarmagha qaldyrylady. Bizding baqytsyz halqymyzgha Júldyzovtyng (nglduzovtyn)  kompaniyasynyng jasaghan jamandyghyn eseptep shygharu ýshin birneshe adamdy otyrghyzu kerek.

Saylau kezinde de solay. Oghan eshnәrseni qarsy qoya almaysyz. Býkil halyqty qorqytyp qoyghan. Olar ýndemeydi. Eng ókinishtisi sol, osyny kóre túryp sening qolynnan eshnәrse kelmeydi. Biz halyqqa kómektesemiz dep qiyaldaymyz. Qashan? Osynyng barlyghy jýrekti auyrtady. Tek sen ghana meni týsinesin, maghan janyng ashidy. Oilanshy. Bolystyqqa Aday Ójekti (19 shar alghan) nemese Jylsýiimbetti (11 shar alghan) saylaugha bolmas pa eken? Áytpese, bolystyqqa Gaduchevterding kompaniyasynan súmyray Júmaghúldy saylauy mýmkin. Onda taghy da halyq onyng qanauynan qan qaqsaydy»,- dep órshil de namysty qalammen jazylghan osynau hattyng astarynan oyanyp kele jatqan kýresker ruhtyng tegeuirini anyq tanylady.

Búl turaly Halelding ózi:

«1906 jyly qyrdaghy auyldardy aralap jýrgenimde polisiyanyng kózine iliktim de, sayasy júmys jýrgizuime tyiym salyndy»,- dep jazdy.

Mýmkin, «halyq múghalimi»Halelding múnday eldik minezin bilip túryp, bilmestikke saldy ma, kim bilsin.

Egerde «qoghamdyq qozghalysqa esh qatysy bolmasa», onda H. Dosmúhamedov «Batys Alashorda» ýkimetining maqsaty men mindeti turaly 1918 jyly sәuirde Lenin men Stalinge HH ghasyrdyng basyndaghy qoghamdyq qozghalys turaly:

«Taptyq jәne tektik (sosloviyelik) alauyzdyq pen bólinuding joqtyghy, túrmys pen sharuashylyqtyng bir formasy qazaq halqyn biriktire týsti, sana-sezimi oyana bastaghan halyq jalpyúlttyq múrat-mýddelerdi taldaugha úmtyldy. Jalpyúlttyq mәselelerding ishindegi eng manyzdysy últtyq memlekettik derbestik mәselesi edi. Búl mәselening kýn tәrtibine ótkir qoyyluyna yqpal etken myna jaghdaylar bolatyn:

1. Qazaq halqy ózining últtyq tәuelsizdigi men derbestigin әli úmyta qoyghan joq edi, qazaqtardyng orys bodandyghyna tolyq ótui ótken ghasyrdyng 80-jyldarynda, yaghni, búdan 50 jylday búryn ghana ayaqtaldy.

2. Bastan keshirip otyrghan patsha ókimeti otarlau sayasatynyng qorlyghy men ezgisi.

Mine, sondyqtan da 1905-1906 jyldardaghy revolusiya kezinde, qazirgi kezde de qazaq halqy eng aldymen últtyq derbestik pen tәuelsizdikti talap etti, derbestik Qazaq ólkesin avtonomiyalyq jolmen basqaru arqyly kórinui kerek.

Revolusiyanyng basynda qazaq halqy últtyq avtonomiyany Qúryltay jinalysy arqyly da almaq boldy, biraq, keyingi Oktyabri revoysiyasy men eldegi azamat soghysy qazaqtardyng kózin ashty. Bostandyqtyng qúny qymbat, sondyqtan da biylik basyndaghylar bostandyqty onay bere qoymaydy. Tәuelsizdik pen bostandyqqa tek úiymdasqan kýres arqyly ghana jetuge bolady. Kýres nәtiyjeli bolu ýshin qorshaghan qoghamdyq ortadaghy әrtýrli sayasy aghymdargha beyimdele biluding jәne kýres jolynda senimdi odaqtastardy tanday biluding de ýlken manyzy bar.

Osy alghy sharttardy aita otyryp, qazaqtardyng sayasy úiymdarmen, qazaq halqynyng últtyq tәuelsizdigi jolyndaghy kýrestegi partiya úiymdarynyng mindetimen, kýres әdisterimen tanystyrudy maqsat ettik»,- dep bagha bermes edi.

Nazar salynyz, әngime, «senimdi odaqtas tanday bilu» turaly bolyp otyr. Múnday formulirovka sayasy kýreste tәjiriybe jinaqtamaghan kez-kelgen dәrigerding qalamynyng úshyna iline bermeydi.

Al «halyq múghalimining oryndalghan paryzynyn» mәtinindegi sayasy «formulirovkalar» keyingi jyldardaghy «Alashordanyn» batys bólimi turaly «kenestik ýkimderde» sol kýiinshe qaytalanady. Demek, «sauatsyz halyq» atanghan júrttyng sauatty ókilderining aryzyndaghy qoldanystar kenestik tarihshylar men iydeologtardyng ózine de ýlgi bolghan. Arhiv pen tergeu qújattarymen tanysa otyryp, tang qalghan bir jayym - sol jyldardaghy jazylghan aryzdardyng sauattylyghy. Onyng әr joly sottyng ýkimine para-par. Sonday «talanttardyn» basqa qyry ashylmay, «dýleydin» týideginde ketkeni ókinishti. Sonymen, halyq múghalimi ózining búqara aldyndaghy, dәlirek aitqanda, S.Mendeshevting aldyndaghy «paryzyn»:

«Alayda aqpan tónkerisi bastalghan tústa ol ózin demokratiyalyq qoghamdyq qozghalystyng kósemi retinde kólegeylep kórsetkenimen de, ishtey monarhiyalyq qúrylymnyng jaqtaushysy, asqan ataqqúmar, ózimshil jәne materialist (qúdaysyz degen maghynada - T.J.) kýiinde qalyp qoydy. Ózining osynday qasiyetterin qanaghattandyru ýshin ol tughan halqyn qúrbandyqqa shalugha da beyimdi edi. Monarhiyalyq jýie qúlaghan song H.Dosmúhamedov atalghan audandar men Tatarstandaghy monarhiyalyq qúrylymdy jaqtaytyn partiya mýshelerining kómegine sýienip, H.Dosmúhamedovting kandidaturasyna qarsy kýresken Oiyldaghy demokratiyalyq baghyttaghy orys túrghyndary men múghalim Sýbihanov bastatqan qazaqtardan basym týsip, Oiyl audandyq atkomynyng tóraghalyghyna ótip ketti. 1917 jyly kókektegi Oralda ótken qazaqtardyng oblystyq qúryltayyna H.Dosmúhamedov ókil bop qatysty. Ol múnda minbege jii shyghyp sóilep, ózin demokratiyalyq qozghalystyng naghyz qayratkeri, sózústar shesheni retinde kórsetti. Ókinishke oray ol múny degenine jetu ýshin istepti, onyng degen maqsaty - oblatkomnyng tóraghalyghyna ótu eken, al H.Dosmúhamedovti búryn bilmeytin qúryltay mýsheleri oghan senip qalypty. Sonymen qatar, ózining tanys ókilderine, egerde múny tóraghalyqqa ótkizbegen jaghdayda, qúryltay júmysyn tarattyryp jiberetinin aitypty, al qúryltaydyng basty maqsaty - barlyq demokratiyalyq baghyttaghy ziyalylardy biriktiru bolghandyqtan da, ony kórsetilgen qyzmetke saylaugha mәjbýr boldy. Sodan bastap ózining qúzyrly qyzmet babyn paydalanghan Dosmúhamedovting kontrrevolusiyalyq is-әreketi ýdey týsti. Aytylghan qúryltaygha ókil retinde men de qatystym. Onyng qúryltaydy taratyp jiberetini jónindegi jogharyda aitylghan sózin estip, 2 kýnnen keyin onyng tóraghalyghymen ótken oblatkomnyng otyrysynda uezdik komissardyng orynbasarlyghyna ataqty alayaq Shәrip Seyketovti taghayyndaghanda ghana H.Dosmúhamedovting onbaghandyghyna kózim anyq jetti»,- dep («Alashorda qozghalysy», 3-tom, 2-kitap 272-273 better) Halel Dosmúhamedovke minezdeme beru arqyly  ótedi.

Sonday ornyqtylyqpen hatqa týsirilgen búl joldardyng arandy astary «ataqty alayaq Shәrip Seyketovtin» orynbasarlyqqa taghayyndaluyn «onbaghandyq» dep baghalaghan tústa bir-aq ashylady. Qazaq ziyalysynyng bir últtyq ereksheligi, ol dúshpanynyng osy dýniyedegi barlyq qylmysyn keshiruge, ony úmytugha bar, tek ru tartysy men saylau túsyndaghy baqtalastyqty keshirmeydi de, úmytpaydy da. S.Túryntaev qazaqy eki maydanda da H.Dosmúhamedovting qarsylasy S.Mendeshevting tobynan tabylghan adam siyaqty. Óitkeni Halel Dosmúhamedovting últ ýshin qoldanghan sharalarynyng bir de bireui oghan jaqpady әri dúshpandyq bop kórindi (Biz búl kórsetindilerge tek ómirlik derek retinde ghana qarap, tergeu isine qatysty maghlúmattardy ghana tilge tiyek ettik).

Al osynday «qúpiya qújattardy úsynghan qart kýresker B.Qarataevti» S.Mendeshev sayasy nauqan túsynda arashalaugha tyrysyp:

«IYә, Qarataev patshalyq qúrylymdy tas-talqan ete alghan joq, sonda da, Memlekettik Dumada «artyq jer joq» dep sóiledi. Qanday batyl pikir... Eger Qarataevting Dumadaghy jogharydaghy sózin bayandamashy teris týsindirip: artyq jer bar - dep aitty dep túr. Búl mýldem qate»,- dep pikir bildirgenimen de onyng búl sózi qaperge  ilinbedi.

«Ótkelden ótkenshe qyzyn alyp, ótkelden ótken song qyzyn talaq etip» әdettengen bolishevikter 1933 jyly jeltoqsan aiynda «Alashorda» qozghalysy turaly pikir alysudy tyndaugha kelgen Baqytjan Qarataevting qyzyn da jinalystan amalyn tauyp alastap shyghardy. Asa «sayasy kóregendik» jasaghan I.Qúramysov búl jóninde partiya mýshelerining aldynda:

«Bir nәrsening basyn ashyp alayyq. Men pikir talasy bastalmas búryn sizderge týsiniksizdeu kóringen, yaghni, partiyada joqtardyng mәjilisten shyghyp ketuin ótinuimning sebebin týsindire keteyin. Mәsele mynada, osynda jinalghan tyndaushylardyng qatarynda bir top әielder de otyrdy, olardyng qatarynda Teljan Shonanovtyng әieli, Qarataevting qyzy da boldy. Olardy shygharyp jiberu ýshin sonday oqys shara qoldanugha tura keldi, onym týsinikti ghoy deymin, kóldeneng kuәning qajeti qansha...»,- dep aqtaldy.

Shyndyghyna kelgende, Baqytjan Qarataevting endi olargha kedergiden basqa keregi shamaly-tyn. Sondyqtan da onyng ózi týgili, onyng qyzyn da qoghamnan tys qaldyrdy. Áytpese, әkesining taghdyry talqygha týskende ony biluge tughan tólining qaqysy tolyq bar bolatyn. Jaqynnan - jau izdep, jattan - taptyq bauyr tapqan súm zamannyng oiyn sharty solay bolatyn.

Ol tústa múnday qúryqqa týspegen qayratker joqtyng qasy. Sәken siyaqty «aqyndardyng aqquy» da ózin-ózi aqtau orayynda sonday qadamdargha barghany jәne onday mәlimetterdi sayasy nauqandardyng qarsanynda 1925 jyly 19-sәuirde jәne 1937 jyldyng basynda jazghan. Alghashqysy Goloshekinning keluinin, al ekinshisi ýlken «gharasat maydanynyn» qarsany. Biz sonyng ishinde D.Ádilevting kórsetindisinde aitylatyn bir oqighagha ghana toqtalamyz. Ýkimet tóraghasynyng ornynan týskennen keyingi S.Seyfullinning Stalinge jazghan hatynda:

«...Aynalyp kelgende, Qazaqstandy onshyl elementter biylep aldy, al «Alashordashylar» qol shapalaqtap otyr. Dәiek ýshin ýlken mәni bar eleusiz bir oqighany keltireyin. Býkil Qazaqstan tútastyqqa ie bop, Jetisu men Syrdariya oblystary qosylghannan keyin ótken Aqmeshit (Perovski) qalasyndaghy                        Ý jalpyqazaq qúryltayyna ýlken manyz berildi. Qúryltaydyng ashylghanyna eki-ýsh kýn ótken song mening bir joldasym: mәjilis ótip jatqan zaldyng tórindegi qyzyl tudyng janyna «Qúrannan» alynghan ayat jazylghan Dosmúhamedov basqarghan Batys alashordanyng tuy qoyylypty - dedi. Men senbedim. Biraq ta qyzyl tulardyng ortasynda jasyl tudyng túrghanyn esime aldym. Keybir joldastar renishterin bildirdi. «Alashordanyn» tuy orynynan alyndy. Keyin: «Bir orys qyzmetkeri bilmestikpen ilip qoyypty»,- dep týsinik berildi. Qúryltaydyng tehnikalyq jaghyn joghary bilimdi adamdar basqardy emes pe»,- dep maghlúmat berdi.

Al «mәjilis ótip jatqan zaldyng tórindegi qyzyl tudyng janyna «Qúrannan» alynghan ayat jazylghan» Alash tuynyng ornalasuynda jәne onyng Halel Dosmúhamedovting esimimen baylanystyryluynda tarihy nysan jatyr edi. Óitkeni «Alash - Alash bolghaly, Alasha - han bolghaly», «Keregemiz - Aghash, Úranymyz - Alash!» bolghaly qazaqtyng tәuelsizdigin túnghysh nysana etken Tu osy bolatyn.

Óitkeni: 1917 jyly 19-22 sәuir aralyghynda ótken Oral qazaqtarynyng I qúryltayynda Halel Dosmúhamedov:

«Bizding maqsatymyz - el biyligin halyqtyng óz qolyna beru, qazaq halqy avtonomiyagha ie bolyp, aldaghy uaqytta óz taghdyryn óz qolyna aluy tiyis. Biz tapqa, jikke bólinbeymiz, birtútas halyq retinde bolashaq ýshin kýresemiz. Jayyq ónirin mekendegen basqa últtarmen dostyq odaq qúryp, olardyng ózara arazdasuyna jol bermeuimiz kerek, óitkeni búl - zaman tudyrghan bizding taghdyrymyz. Qazir jelbirep túrghan bostandyqtyng jasyl tuy - bәrimizdi birlikke, bauyrlastyqqa shaqyrady. Qazaqtyng qara shanyraghy bәrine de pana bola alady. Sondyqtan da sayasy arandatushylardyng jolyn bógeyik, qan tógiske jol bermeyik. Elding berekesining ketuine týpkilikti sebep - qazaqtardy jik-jikke bólip, olardy birin-birine qarsy qoyyp, qan qaqsatqan sayasat. Bizge bereke-birlik әperetin tek qana Ádildik. Qalyng halyqty tonaushylar, momyndardy jylatushylar bizge joldas bola almaydy. Qazaqty, basqa halyqtardy ayausyz qanaghan patsha orynynan týsti. Qazaqty - elding túrmysyn, tilin, minez-qúlqyn, әdet-ghúrpyn biletin qayratker ghana basqaratyn bolady. Sol sebepten de biz qalay da Reseyden avtonomiya alugha tiyistimiz»,- dep sóilegende tórde túrghan «Qúran» ayaty jazylghan jasyl Tu - osy Tu edi.

Búl - últ ýshin úly tarihy nysana sóz. Búl - qazaq elining imperiyadan irge bóluining mýmkindigine sendirgen, sanagha bostandyqtyng sәulesin týsirgen kiyeli habar bolatyn. Janylysyp qoyylsa da, aqyn janyn «әri tebirendirip, әri týrshiktirgen» tórdegi ayatty tu - týpkilikti qasiyetti orynyn tapqan azattyqtyng ayan tuy, Tәuelsizdik Tuy, Alash Tuy edi. Osy qúryltaydyng tóraghasy retinde J.Dosmúhamedov 1938 jyly tergeushige:

«Qúryltaydyng tapsyruymen Oral qazaqtarynyng basqaru qúrylymyn jasadym, ol esh ózgerissiz qúryltayda bekitildi. Keyingi demokratiyalyq ózeristerding barysynda ol jeke kitapsha bop basylyp shyqty. Qúryltay: monarhiyagha - demokratiyanyng qúldyghynyng simvoly, bir halyqty ekinshi halyqqa arandatudyng oshaghy retinde bagha berdi. Egerde: barlyq halyqtardyng ózi-ózi biyleuine erik berilgen jaghdayda jәne barlyq derjavalar qarusyzdandyrylsa, onda qúryltay ókilderi eshqanday anneksiyasyz, kontribusiyasyz beybit kelisim jasaudy jaqtaytynyn mәlimdedi. Jalpygha ortaq ashyq jәne jasyryn dauyspen saylanghan Qúryltay jinalysy - Rossiyanyng melekettik zandyq qúrylymy retinde tanyldy, ózining sanyna baylanysty әr últtyng ókili memlekettik mekemelerge qabyldanatyn bolsyn dep sheshim shyghardy»,- dep jauap berdi.

Sol qúryltayda kóterilgen jasyl tudyng shylauymen 1917 jyly 1-11 mamyr aralyghynda Mәskeu qalasynda ótken I Býkilreseylik músylmandar qúryltayyna H.Dosmúhamedov, J.Dosmúhamedov, Gh.Álibekov, K.Jәlenov, Ghúbaydolla jәne Dәulet ishandar, U.Tanashev pen Sh.Bekmúhamedov qatysty. Búl qúryltay Resey bodandyghyndaghy músylmandardy ghana biriktirip qoyghan joq, sonymen qatar tәuelsiz respublika turaly mәsele ashyq minbede kóterilgen túnghysh bas qosu boldy. Búl kezde qúqyq generaly dәrejeles Tom okrugining aimaqtyq prokurory bop istep jýrgen Jahansha Dosmúhamedov jalpyreseylik bedelge ie bolyp, Býkilreseylik músylmandar kenesi tóraghasynyng orynbasarlyghyna saylandy.

Arada tura bir jyl ótken son, qyzyl imperiya kósemderining 1918 jyly 24 jәne 27 nauryz kýngi shaqyruy boyynsha «Alashorda» ókimetining ókiletti ókili retinde Halel jәne Jahansha Dosmúhamedov ekeui 1-kókek kýni Lenin men Stalinning aldynda qazaq elining memlekettigin mәsele etip qoydy:

«Alashordanyn» Jympity toby alghashqyda «Oyyl uәlayaty» ýkimeti dep ataldy, yaghni, Oral qazaq әskerleri territoriyasynan bólek Oiyl oblysy qazaqtarynyng ýkimeti qúryldy. Keyin ... resmy týrde «Batys Alashorda» ýkimeti dep atala bastady. «Batys Alashorda» ýkimetining alghashqy sheshimi - Halyq Komissarlar kenesine ókil jiberu turaly boldy. Ókildikting maqsaty - kenes ókimetine Qazaq avtonomiyasyn tanu turaly ótinish jasau, sonday-aq ólkedegi azamattyq jәne әskery basqaru isin úiymdastyru ýshin materialdyq kómek súrau, әsirese, ólke túrghyndaryn azyq-týlikpen jәne fabrika-zauyt ónimderimen qamtamasyz etu turaly kelissóz jýrgizu edi. Ókildikting kenestik Rossiyagha jiberiluining ózindik sebebi de boldy: ol - últtardyng ózining memlekettik qúrylymyn ózi sheshui qúqyn jariyalaghan Kenesterding III sezining qaulysy bolatyn, sondyqtan da últ mәselesi boyynsha Rossiyadaghy eng senimdi ókimet - (kenester) dep tanyldy. Ókildik 1918 jyldyng nauryz aiynda Moskvagha keldi. Jogharghy kenes mekemelerining Petrogradtan Moskvagha kóshu kezenine tap kelgen ókildik mýsheleri óz ólkesining mún-múqtajyn últ isteri jónindegi Halyq Komissary IY.V.Stalinge bayan etti. Stalinning kenesimen azyq-týlikke baylanysty mәseleler Azyq-týlik Komissariaty janyndaghy Kollegiya mәjilisining qarauyna úsynyldy.

Batys ólke qazaqtary jaghdayymen múqiyat tanysyp alghan son, Stalin tikeley baylanys arqyly sol kezde Semey qalasynda bolghan «Shyghys Alashorda» basshylarymen sóilesip: Qazaq avtonomiyasy turaly mәsele Halyq Komissarlary kenesining qarauyna úsynylatynyn, sodan song Býkilrossiyalyq Ortalyq Atqaru komiytetinde qaralatynyn mәlimdedi. Jergilikti jerlerdegi avtonomiya iydeyasyna jeke basy týsinistikpen qaraghan Stalin VSIYK-ting basylymy «Izvestiyada» osy mәselege baylanysty prinsipti maqalasyn jariyalady. Maqalada: aimaqtardaghy biylik últtyq burjuaziyanyng qolynda emes, ózin-ózi biyleushi últtyq demokratiyalyq tómengi tobynyng qolynda bolghan jaghdayda ghana jergilikti aimaqtargha, sonyng ishinde Bashkiriya men Qazaq ólkesine de últtyq-territoriyalyq avtonomiya beruding mýmkindigi men qajettigi turaly pikir aityldy. ...Elge qaytar aldynda delegasiya Stalinge eldegi qalyptasqan jaghdaydy týsindirip ketti: mýldem qarusyz, әli tolyq úiymdaspaghan, búryn әskery qyzmette bolyp kórmegen qazaqtar kenes ókimetin mezgilinen búryn, ashyq, belsendi týrde qoldap shyghatyn bolsa, Orynbor men Oral kazaktary tarapynan jappay qyrghyngha úshyrauy mýmkin, sondyqtan da qazaq ziyalylarynyng mindeti - qazaq jigitterining kazaktar jaghyna shyghuyna jol bermeu, kazaktardyng qataryn qazaqtardyng esebinen tolyqtyryluyn boldyrmau - kerektigi aityldy. Jolda, Saratov qalasynda, ókildik mýsheleri...» tútqyndaldy.

Óitkeni múnday nysanaly adamdardyng azattyqta jýrui kenes ókimeti ýshin asa qauipti әri «namysqa» sanalatyn.

Sondyqtan da proletariat kósemi Lenin «Alashorda» ýkimetine o bastan ekijýzdi sayasat ústandy. Olardy betpe-bet kelgende sonday bir bezbýirek «bauyrmaldyqpen» bauyryna tartyp, «Alashorda» qayratkerlerine keshirim jasau turaly Qaulygha qol qoya otyryp, tu syrtynan Orynbordaghy әskery keneske:

«Alashorda» ýkimetine esh qoldau bolmasyn, biraq uaqytsha olardyng basshylaryn (oqyghandaryn) Kenes ókimetining qyzmetine kenirek paydalanu kerek, jas Kenes ókimetine olardyng bilimderi qajet. Al qalghanyn keyinnen kórermiz... Biraq olargha mýlde senuge bolmaydy»,- degen (D.Sýleymenova, «Alashordanyng batys bólimining tarihy», 10-bet) dúshpandyq tapsyrma berdi.

Kenes ókimetining jazalaushylary alash azamattaryna «kórsetetin kóresisin» keyinge qaldyryp jatpady. Mәskeuden qomaqty qarjy kómegin alyp, qyr eline qaytyp bara jatqanda, jolda Saratov qalasynyng vokzalynda H.Dosmúhamedov pen onyng serikterin bolishevikterding yqpalyndaghy Saratov sovdepi (júmysshy, sharua jәne soldattar kenesi) tútqyngha aldy.

Shúghyl týrde shaqyrylghan Atqaru komiytetining mәjilisinde tóragha V.P.Antonov-Saratovskiy:

«Keshe maghan Oral kenesining mýsheleri: aldynghy sheptegi jasaqtar birneshe adamdy ústap, olardyng kýdik tudyratyny turaly ilespe hat bar, - dep osynda alyp keldi. Sóitse, olar Petrogradqa baryp qaytqan qazaq jer basqarmasynyng ókilderi eken, qoldarynda Halyq komissarlar kenesining arnayy qújaty bar. Men olardy tútqynda ústaudyng qajeti joq jәne baylanysymyzdy shiyelenistiruge bolmas degen oimen bosattym. Olar: «Halyq komissarlary kenesi (Oral) jer basqarmasyna arnayy komissar jibermek edi, ol komissar әli taghayyndalghan joq, sondyqtan da ortalyq bizge arnayy komissar jibergenshe, Saratov sovdepi óz ókilin jibergeni dúrys bolar edi»,- degen ótinish bildirdi. Jandarynda ortalyq bólgen asa kóp mólsherde aqsha bar bolyp shyqty. Olardy osy mәjiliske jiberip, pikirlerin tyndaudy ótinemin»,- degen («Alashorda qozghalysy», 2 tom, 143-bet) úsynys jasady.

Úsynys qabyldandy. Qalyptasqan jaghdayda shart qoya sóileu qaterli edi. Sonda da H.Dosmúhamedov:

«Men býkilqazaqtyq «Alashorda» halyq kenesining mýshesimin. Barlyq qazaq oblystary keneske qaray beyimdelui tiyis. 8 kenes (bólimi) boluy kerek. Ortalyq basqarma Semey qalasynda ornalaspaq. Qazir onday kenes joq. «Alashorda» kenesin ózge de ókildermen tolyqtyru kózdelgen. Shyndyghyn aitqanda, bizde kenesti úiymdastyru qiynshylyqqa soghady. Ony úiymdastyratyn da eshkim joq. Júmysshy da, soldattar da bizde joq. Bizde tek qana jer basqarmasy ghana bar, sony ghana saqtaudy úighardyq. Halyq komissarlar kenesi: Qazaq isi jónindegi komissariat - úiymdastyrudy úighardy. Ortalyqta biz: sovdepterding jer basqarmasyna eshqanday ziyan keltirmeui turaly sheshimdi Saratovtaghy, sonday-aq Oraldaghy sovdepterge habarlaudy ótingemiz. Osylay jýruge bir apta qalghanda, kazaktardyng Oral kenesin taratqany jәne olar bizding jer basqarmasymen til tabysa almay, olardan tolyq baghynyshty boludy talap etip jatqany turaly habar aldym. Endi olargha qalay jetuding amaly baryn bilmeymiz»,- dep jalpy jaghdaylarynan maghlúmat berdi.

Biraq olardyng qanday sheshim qabyldaytyny belgisiz edi. Ásirese, million somdaghan qarjy qyzyldardyng da kózin qyzartqany, ony qalayda alyp qalugha tyrysqany kenes mýsheleri:

Stepanovtyn: «Oral kenesining mýsheleri symsyz baylanys arqyly bizge basqasha mәlimet berdi. Kazak әskery ýkimetining sheshimimen ortalyqtan qomaqty aqsha alyp, ony bizge qarsy júmsaugha jiberilgen ókilder osylar emes pe. Búlar Oral kenesining rúhsatynsyz ketti»;

Bankriyserdin: «Qaghaz myltyqpen ózimizdi atyp jýrmesin. Biz olardyng tilinde týk týsinbeymiz. Men olardyng Seyit degen bireuding ysqyryghymen jýretinin ghana bilemin. Ústap qalmayyq, biraq Ýndeuge senip qalugha bolmaydy»;

Folikinnin: «Qazaqtar Ombyda Uaqytsha ýkimetke qarsy shyqqan, alayda qytyghyn basqan song ony moyyndady. Kenes ókimeti ornaghanda ony da moyyndady. Búlardy kazaktardan oqshau ústap, Ýndeudi taratu kerek»;

Aty-jóni belgisiz bireudin: «Jer basqarmasyna on million som súrau ýshin kenesting rúqsatynsyz ortalyqqa ketkender turaly estigemin. Komissiyanyng qúramyndaghy Popov - onshyl eser, Dosmúhamedov - konstitusiyalyq demokrat. Áriyne, búlardy bәrinen búryn últ mәselesi alandatady, biraq komissiya mýsheleri óte kýdikti adamdar»,- degen pighyldarynan anyq tanylady.

Áskery tótenshe jaghdaygha sәikes qazaq qayratkerleri óz qauipsizdikterin saqtau maqsatynda sol eki arada Últ mәselesi jónindegi halyq komissary komissar IY.Stalinge:

«Saratov sovdepi uraldyq kazaktargha tosqauyl qoigha kiristi. Oral qalasyna baratyn jol әskery baqylau astynda, jýruge qauipti. Saratov qalasynyng vokzalynda ózderin: Ural sovdepining ókilimiz dep tanystyrghan belgisiz bir adamdar bizdi tútqyngha aldy. Alayda Saratov sovdepi bizdi bosatty. Biz: Komissarlar kenesimen jýrgizilgen kelisimning nәtiyjesin týsindirip, kazaktardyng arandatularyna úrynyp qalmauy turaly qazaqtargha ýndeu jariyaladyq. Komissardy tezdetip taghayyndaugha jәne Halkomnyng janyndaghy qazaq komissaryn Ural sovdepine jiberuge tyrysynyzdar. Saratov sovdepi arqyly: jer basqarmasynyng ókilderine kýsh kórsetpeu turaly telegraf arqyly qaytalap habarlaudy úmytpanyzdar. Jer basqarmasyna qazir tiyispesin. Bizben Saratov sovdepi arqyly habarlasynyzdar»,- dep («Alashorda qozghalysy», 2 tom, 441-bet) jedelhat joldap ýlgeredi.

Qúzyrly habardyng yrqyna kóngen V.P.Antonov-Saratovskiy qazaqtardy jaqtay sóilep:

«Qazaqtar әli alghashqy qauymdyq qúrylys dengeyinde ómir sýredi. Tap jigi tolyq anyqtalghan joq. Olar maldyng basyna qarap adamgha bagha beredi. Sondyqtan da kenes mýsheleri men jer basqarmasynda isteytinderding qúramy birdey shyghar. Kýshtep tap kýresin jýrgizuding qazir qajeti shamaly. Ol keri nәtiyje berui mýmkin, qazaqtar men kazaktardyng arasy onsyzda shiyelenisti damyp keledi. Áriyne, kedey qazaqtargha kómektesemiz. Oral kazaktarymen baylanys jasaghannan keyin biz búlarmen aradaghy qarym-qatynasymyzdy retke keltirip qaldyq. Bizding azyq-týlik jónindegi komissarlarymyz olarmen tiyimdi aiyrbas jasay alady. Olar bizge et pen jýn beredi. Al myna jaghdaygha keletin bolsaq, onda qazaq halqynyng ókilderi: kenes ókimetining manyzyn týsindirip, kazaktargha qosylmau turaly Ýndeu jariyalasyn. Ony maydangha aeroplanmen jiberu kerek, sonday-aq ýndeu «Habarshygha» jariyalansyn»,- degen úsynys jasady.

Erikten tys jazylyp, «jergilikti Gubatkomnyng tehnikalyq qúraldarynyng kómegimen basylyp, aeroplan arqyly taratylghan búl Ýndeudegi:

«Býkilqazaqtyq halyqtyq «Alashorda» kenesi kenes ókimetin - Rossiya federativtik respublikasyn moyyndady jәne Halyq komissarlary kenesimen baylanys ornatty. Halyq komissarlary kenesi janynan tayau kýnderi Qazaq isi jóninde komissariat qúrylady, kóp ótpey Qazaq avtonomiyaly ólkesi turaly dekret jariyalanady. Halyq komissarlary kenesining 1 sәuir kýngi №335 qaulysyna sәikes Uraldan syrtqy oblystar búrynghy ózining qyzmetine kirissin. Búl turaly tómende qol qoyghandar sizderge habarlay otyryp, mynany eskertemiz: barlyq qazaq jer komiytetteri men úiymdaryn, sonday-aq Uraldyng syrtyndaghy Oral oblysynyng qazaqtaryn kenes ókimetine qarsy qanday da bir qarsy әreketke barmauyn jәne eshkimge eshqanday jaghdayda kómek bermeuin ótinemiz. Qazaq aghayyndar, esterinizde bolsyn, senderding erikti últ bolyp ómir sýru qúqyqtaryndy enbekshilderding kenes ókimeti moyyndap otyr, orys proletariatynyng osy sayasy parasatyn baghalay bilinizder!»,- degen «Alash avtonomiyasynyn» moyyndaluy turaly sýiinshi habardy iysi últqa jetkizgen de Halel men Jahansha Dosmúhamedovter jәne Isa Qashqynbaev, Berkin Atshybaev, Kәrim Jәlenov bolatyn.

Búl da jaghdaygha baylanysty oraylastyrylghan ontayly amal edi. Degenine jetken H.Dosmúhamedov:

«Biz Saratov kenesi siyaqty iri kenesting qarauynda jәne yqpalynda bolghymyz keledi. Sizderde - astyq, bizde - shiykizat bar. Qazaqtargha ýndeu jariyalaghan dúrys. Atqarushy komiytet múny taratugha kómekteser edi. Bizding halqymyz qaranghy, ony kazaktar paydalanyp ketui mýmkin. Baylanys ornatu ýshin ókil jibergen dúrys. Biz onyng qauipsizdigin qamtamasyz etemiz. Qazaqtardy kazaktardan oqshaulay otyryp, olarmen kýreser edik. Biz Oral qalasyna kirip, kenesterdi úiymdastyrar edik. Kazak atty әskerlerining paydalanuyna mýmkindik bermes ýshin, qazaqtargha jylqylaryn alys týkpirge әketuge shaqyrar edik»,- degen senimsózdi jeleu etti.

Aqyry bolishevikter yrghasa kelip: qazaq ókilining maghlúmatyna oray qazaqtardyng kenes ókimeti jaghyna shyqqanyn maqúldap, olarmen sayasy jәne ekonomikalyq tyghyz baylanys jasaudy qoldap, ýndeu taratyp, Saratov sovdepining músylman tobynan komissar jiberuge sheshim qabyldady. Osyghan oray H.Dosmúhamedov:

«Enbekshiler eline qazaq halqynyng atynan alghys aitamyn, bizge jany ashyghan jalghyz ýkimet - kenes ókimeti. Biz avtonomiya alu jolynda úzaq kýrestik, biraq, kenes ókimetinen basqa bir de bir ókimet bizding úsynysymyzdy qabyldaghan joq. Múnday týsinistikti biz eshqashanda úmytpaymyz»,- dep eruge qaru qayyrdy.

Sóitip, olar kenes ókimetining ajal tyrnaghynan birinshi ret osylay aman qútyldy. Eng bastysy - halyqqa arnalghan qarajatty aman-esen saqtap qaldy. Áriyne, bas amandyghyna ne jetsin, biraq myna qarjynyng qúndylyghy - onyng qazaq elining tәuelsizdigi ýshin qyzmet etetindiginde edi. Sondyqtan da basty bәigege tiguge túrarlyq tәuekel sapary edi búl.

IYә, búl joly aman shyghuy - shyqty, biraq sol joly Saratovtaghy mәjilistegi belgisiz bolisheviktin:

«Dosmúhamedov - konstitusiyalyq demokrat», ony «bәrinen búryn últ mәselesi alandatady», «óte kýdikti adam»,- degen minezdemesi Halel Dosmúhamedovting qalghan ghúmyryna kók bauyr bolyp jabysty.

«Batys alashorda» qayratkerlerine bergen minezdemesinde bolishevik Á.Áytiyev:

«Dosmúhamedov Halel - dәriger, orys taqylettes sheneunik, mansapqor, minezi túiyq, qulyghymen kez-kelgen adamdy janylystyrady. Onyng óz kýshine sengeni sonshalyqty, eng auyr avanturagha da bara alady. Kózqarasy jaghynan monarhist, Miyheevting birinshi me, ekinshi me (adamy), әiteuir Dutov, Tolstov, Martynovtardyng ong qoly»,- dep jazdy.

Sayasattyng qúraly - amal, aila. Qysyltayannan - qiyalap, tyghyryqtan - tizerlep, ajaldan - arbap jol tabatyn ailaker qaraketting iyesi ghana sayasat minbesine kóteriluden dәmeli. Sonynan el-júrtty erte alatyn kósemdik - mansapqorlyq bolyp tabylmaydy. Sondyqtan da orta qol kósem-kommunist Á.Áytiyev: H.Dosmúhamedovting kósemdik qasiyetin - mansapqor; qiynnan jol tabatyn ailakerligin - avanturist, arandatushy; qatal biylik iyesin - atamandardyng «ong qoly»,- dep týsingen deuge tolyq negiz bar. Endeshe, ózining ata jauy - kazak atamandarymen kelisimge baruy búl «minezdemelerdi» tolyq aqtaydy. Sebebi:

«Batys Alashorda ýkimetining úiymdastyru júmystary osylay qyza bastaghan kezde, qazaqtardyng úiymdasa bastaghanyn sezgen general Dutov - Orynbor jaghynan, Oral әskery ýkimeti - ekinshi jaqtan Qazaq avtonomiyasy men «Alashorda» ýkimetine qarsy nauqan jýrgize bastady. Sol kezde Dutov Orynbordy basyp alghan bolatyn, al Oral kazaktary qyzyldardyng shabuylyn toytaryp tastaghan edi. General Dutov: «Qazaq avtonomiyasy bir top ziyalylardyng oidan shygharghan nәrsesi, eger osy bir toptyng kózi joyylsa, qazaqtardyng kópshiligi aq patsha biyligin ózderi-aq súraydy»,- dep jaulyq niyetin ashyq bildirse, al Oral Áskery ýkimeti, onyng tóraghasy Fomichev tyldaghy qazaqtardan kelip otyrghan qauip turaly jar sala bastady. Kazaktarmen qaqtyghys sol kezde qazaqtar ýshin óte tiyimsiz bolatyn, osyny eskergen Qazaq ýkimeti Oral әskery ýkimetimen odaqtyq shart jasaugha mәjbýr boldy. Sharttyng negizi tómendegidey basty baptardan qúryldy:

1. Qyzyldar kazaktardy óz territoriyasynan ysyrghan jaghdayda «Alashorda» ýkimeti kazak әskerlerine, olardyng bosqyndaryna pana beredi; 2. Qazaq әskery bólimderi kazaktarmen birge maydandaghy úrystargha qatyspaydy jәne tek óz territoriyasyn ghana qorghaydy; 3. Kazaktar qyr elining ishki ómirine aralaspaydy jәne Qazaq ýkimetine qaru-jaraq, әskery jabdyqtarmen kómek kórsetedi.

Bekitilgen sharttyng osynday erejeleri qazaqtar ýshin tiyimdi boldy, óitkeni, sol kezde maydan shebi qazaq dalasynan alysta bolatyn, sondyqtan da «Alashordanyn» qyzyl armiyamen qaqtyghysuy mýmkin emes edi. Al kazaktar qyr eline qaray shegingen jaghdayda olardy «qalay qarsy alu» kerektigin qazaqtar jaqsy bildi jәne ony keyin ispen dәleldedi de. Sonymen qatar kelisim-shart jasalu faktisining ózin «Alashorda» ýkimeti әdeyi dәriptep, oryndy paydalana bildi, shart Alash avtonomiyasynyng qas jaularynyng ýnin óshirip, bastalghan úiymdastyru júmystaryn әri qaray jýrgize beru ýshin Qazaq ýkimetine azdy-kópti qolayly jaghday jasady».

Múndayda, ózara kelisimge qaramastan, kenes ókimetimen «jaulasudan» basqa qazaq ýkimetining qolynda ózge qauqar joq bolatyn. «Halyq múghalimi» S.Túryntaev múny da qalt jibermey jogharydaghy Á.Áytiyevting minezdemesin:

«Túrghyndar saylaghan ókilderding basy qosylghan oblystyq qúryltayda H.Dosmúhamedovting jәne onyng qoljaulyqtarynyng qysym kórsetuining saldarynan tek olargha paydaly qaulylar ghana qabyldanyp otyrdy. H.Dosmúhamedov pen onyng jaqtastary kenes ókimetining naghyz dúshpandary. Olar bolishevikterdi tútqyndap, atyp, tonau ýshin hoholdar men qazaqtardyng auylyna halyq jasaqtaryn jiberdi. Mýmkindik tua qalsa bolishevikterge qarsy qolyna qaruly qarsylyq kórsetuge dayyn túrdy, mysaly, Oiyldy alghan kezde olardyng halyq jasaqtary songhylarmen (kenes әskerimen - T.J.) shayqasty. Olar amaly qalmaghan son, eshqayda qashyp qútyla almaytyn bolghan song ghana bolishevikter jaghyna shyqty, olar Kavkazgha ótip ketudi de qarastyrdy, biraq ondaghy qymbatshylyq pen soghys jýrip jatqanyn bilip, tonalyp, oqqa úshyp ketuden seskenip, kýn kóristik kýileri bolmaghandyqtan da raylarynan qaytty. Sonymen qatar jasalghan keshirim de olardyng ýmitin (bolishevikterge qolgha týse qalghan jaghdayda óltirilmeytinine kózderi jetken son) oyatty. Kenes ókimetin moyyndau turaly qauly shyqqannan keyin Jahansha Dosmúhamedov: kenes ókimetining qolyna týssek atylamyz, qúryp ketkende 4-5 adamnyng atylatyny anyq. Eger de qashyp ketudi kózdesek, onda jer basqarmasynyng biraz mýsheleri bizding sonymyzdan ermeydi, óitkeni qauip-qater kóp - degen bolatyn. H.Dosmúhamedovpen birge...»,- dep («Alashorda qozghalysy», 3-tom, 2-kitap 274-275 better) tolyqtyryp, búdan әri «halyq jaularynyn» (!) aty-jónin (1920 jyly - !!!) tizbeley jóneledi.

Jalpy minezdeme jaghyna kelgende «Alashordanyn» ózge qayratkerlerine qaraghanda H.Dosmúhamedovting joly bola bermepti. Tipti M.Áuezov te ózining týrmedegi jauabynda oghan «qabaghyn shyta» bagha beripti.

Taghdyrdyng tarazysyna tang qalasyn. Jogharydaghy «qyzyldardyng qyzyl kózi týsken» aqsha «qyzyl kózqarasty» kenes tarihshysynyng da kókirek qúrtyn qozdyrypty. Qazaq SSR Jogharghy sotynda  «Alashorda» isi aqtalugha bet alghanda L.J.Kýderina әkesi Mәjit Kýderindi aqtau turaly KPSS Ortalyq Komiytetine hat jazyp, jalpy alash ardagerlerin aqtau turaly mәsele kóterdi. Búl hatqa kenestik iydeologiyanyng kórnekti mamany, partiya tarihy institutynyng diyrektory B.Tólepbaev jauap bere kelip, H.Dosmúhamedovke:

«1917 jyly «Alashordanyn» Batys-Oral tobynyn jetekshilerining biri boldy. «Alashtyn» II siezi ony ýkimet mýsheligine saylady. 1918 jyly nauryz aiynda «Alash» Ortalyq Komiytetining tapsyrmasy boyynsha Moskva qalasynda Últtar mәselesi jónindegi komissariatpen kelisim jýrgizdi, qazaq túrghyndarynyng múqtajyn óteu jәne olardyng arasynda iydeyalyq-týsinik júmystaryn jýrgizu  maqsatynda kenes ýkimetinen birneshe million somdy jalynyp jýrip súrap aldy (vyprosiyl). Aqshanyng negizgi bóligin kenes ókimetine qarsy kýreske júmsau ýshin oraldyq aq kazaktargha berdi. Oral qalasyndaghy aqgvardiyashylardyng tónkerisinen keyin «Oyyl ualayaty» degen atpen belgili «Alashordanyn» batys bólimin basqardy. 1919 jyly qazaq baylarynyng ókilderin Kolchakqa bastap bardy»,- dep (Alash qozghalysy, 4 tom, 58-bet) minezdeme beripti.

Minezdemening jaghymsyz túrghydan berilui týsinikti. Týsiniksizdigi, OGPU-ding timiski tergeushileri taba almaghan, aiyp retinde tagha almaghan: «birneshe million somdy H.Dosmúhamedov paydalanyp ketti», - dep kinә taghuy. Zady «Oyyl ualayatynyn» kósemining bedeline shirkeu týsiretin odan ózge syltau taba almasa kerek. IYә, kezinde aiyp taghugha kelgende tergeushilerdi jolda qaldyrghan osynday tarihshylar da bolghan. Búl kisining sayasy qyraghylyghynyng birneshe ret kuәsi bolghanymyz da bar.

Jә, ol «ólshem ózimen» ketsin, tek sol tústa «kenestik tarihshylar kesip-piship ketken iydeologiyalyq shapandy» býgingi tarihshylardyng qayta-qayta iyghyna jamyla beruge әuestigi ókindiredi.

Búdan keyingi H.Dosmúhamedovting barlyq «qylmysy» «Batys Alashorda» ýkimetining Lenin men Stalinge bergen týsiniktemesinde tolyq qamtylady. Onda azamat soghysy jaghdayyndaghy kýrdeli de taghdyrly maydannyng is-qimyly, aila-tәsili bylay bayandalady:

«1919 jyly jazdyng ayaghyna qaray Oral maydanynyng bir bóligi Qazaq jerine auysty. Osy kezennen bastap kazaktardyng maydangha barudan jappay bas tartuy kýsheyip, jalpy kazak әskerining daghdarysy men azyp-tozuy bastaldy. Osy kezden bastap Oral armiyasynyng jogharghy basshylyghy da tikeley әreketke kóshti. Ózderine ýnemi kedergi bolyp kelgen Qazaq ýkimetimen aradaghy kelisim-shartty ayaqqa taptaghan әskery ýkimet basshylary tikeley jarlyq shygharyp, óz qataryn qazaq jerin mekendeytin halyqtardyng esebinen tolyqtyra bastady, qonystanushylarmen qatar, keyin qazaqtardy da ala bastady. Búl әreketke qarsylyq bildirgen Qazaq ýkimeti: «Qazaq territoriyasyndaghy jogharghy biylikke qazaq ýkimeti iye, sondyqtan da Qazaq ýkimetining rúqsatynsyz qazaq jerinde rekvizisiya jýrgizuge tolyqtay tyiym salynady, al kazak әskery basshylarynyng búiryghy júrtshylyq pen jergilikti basshylar tarapynan oryndalmauy kerek»,- degen arnayy búiryq shyghardy. Búl búiryqqa jauap retinde general Tolstov Qazaq ýkimetining kelisiminsiz ýkimet biyligin óz qolyna alyp, qazaq dalasyn basqaru ýshin general-gubernator taghayyndady. (...) Búiryqta búl turaly tikeley núsqau bolmasa da, is jýzinde Tolstovtyng búiryghymen Qazaq ýkimeti taratyldy. Búiryqtaghy atu jazasyn qoldanu turaly qoqan-loqqy sol kezde «Alashorda» ýkimetine qarsy baghyttalghan edi, óitkeni, kazaktargha qarsylyq keltirui mýmkin kýsh - jalghyz Qazaq ýkimeti ghana bolatyn. Onyng ýstine: Qazaq ýkimetining bolisheviktermen baylanysy bar,- degen kýdik te boldy.

Qazaq ýkimeti sol kezde shynynda da 4-armiyanyng revolusiyalyq әskery kenesining (Revvoensovet) mýshesi Lejava Murat arqyly Týrkistan maydanymen baylanysta bolatyn. Murat kezinde Oralda bolghanda, Oral revkomyn basqarghan edi. Qazaq ýkimeti Murat arqyly Týrkistan maydanynan: Qazaq dalasyn kazak bandylarynan tazartu ýshin belsendi sharalardy jýrgizudi súrady, óz tarapynan operasiyanyng sәtti ótui ýshin mýmkindiginshe barlyq kómekti kórsetuge uәde etti. Murat: Dalany azat etu jospary jasalghanyn, Týrkistan maydany juyq arada jospardy jýzege asyrugha kirisetinin habarlady. Al Qazaq ýkimetine: maydan ýshin tiyimdi júmysty, Oral armiyasyn jabdyqtaugha barynsha kedergi jasaudy jalghastyryp, sóitip, kazaktardan tóngen qauip-qaterge baylanysty әzirge Kenes ókimeti jaghyna ashyq shyqpay, júmysty jýrgize berudi tapsyrdy. (...) Osydan keyin Qazaq ýkimetine issaparmen Týrkistan maydany men Qazrevkomnyng uәkilderi keldi. Týrkistan maydanynyng uәkili, 1-shi armiyanyng Revәskery kenesining mýshesi Naumov pen Qazәskeriyrevkomynyng mýshesi Begimbetov óz mekemeleri atynan kelissóz jýrgizuge, Qazaq ýkimetining kenes ókimeti jaghyna shyghuynyng sharttaryn anyqtau men songhy sheshim qabyldaugha ókiletti boldy. Naumov pen Begimbetovtyng jýrgizgen kelissózderi men qabyldaghan sheshimderi 1920 jylghy 1-shi qantardaghy hattamada tirkelgen. Kelisimning negizi tómendegi basty erejelerden túrady:

1. «Batys Alashorda» Qazәskeriyrevkomyna qosylady, «Alashordanyn» barlyq qory (kapitaly) men mýlki Qazәskeriyrevkomgha kóshedi. 2. Ortalyq Kenes Ókimetining basshy núsqaularyna say jariyalanghan Týrkistan maydany Revәskeriykenesining 1919 jylghy 4-shi qarashadaghy qaulysynda kórsetilgen shart boyynsha: Qazaq ýkimeti men qazaqtyng qogham jәne sayasy qayratkerleri tolyq oryndasa, qanday da bir jaghdayda bolsyn kenes ókimetine qarsy kýreske qatysqan «Batys Alashordanyn» qayratkerleri men jetekshilerine de jasalghan jogharydaghy amnistiya kýshine enedi, sóitip, «Batys Alashorda» qayratkerlerining jeke qauipsizdigi men derbes qúqyghy tolyq qamtamasyz etiledi. 3. Túraqty Qazaq әskery bólimderi uaqytsha Týrkistan maydany komandovaniyesine baghynady, olardyng búdan bylayghy taghdyry turaly mәseleni týpkilikti sheshu Respublikanyng jogharghy basshylyghynyng qúzyrynda. 4. Bolystyq jәne auyldyq jasaqtar, sol siyaqty eldi meken túrghyndary qarusyzdandyrylady, qaru-jaraq uezdik revkomgha tapsyryluy kerek. Revkom qarudy әskery basshylyqqa tapsyrghansha ózinde saqtaydy. 5. Tapsyrylatyn qarudy óz qarjysyna satyp alghandary turaly mәsele kóteriledi. 6. Kazaktardan Qazaq әskery bólimderi qolgha týsirgen әskery mýlik qazaq dalasynda úrys jýrgizip jatqan barlyq qyzyl әsker bólimderining múqtajyna júmsalady, al qalghandary erekshe búiryq kelgenshe tizimdelip, Oiylgha saqtaugha jiberiledi. 7. Búryn Qazaq territoriyasynda qoldanysta bolyp kelgen Sibir, Don t.b. aqsha belgilerin jalpy Kenes respublikasynyng aqsha belgisine auystyru turaly ótinish - Alashorda basshylary Orynborgha barghannan keyin Qazәskeriyrevkomnyng qarauyna jәne sheshuine úsynylady.

Búdan keyin barlyq isti, mýlik pen kapitaldy Qazәskeriyrevkom mýshesi Begimbetovke tapsyrghan «Batys Alashorda» basshylary Orynborgha keldi. Bir kýnnen song Qazәskeriyrevkom tóraghasy Pestkovskiy olargha «Alashorda» jetekshilerining 5 adamy, atap aitqanda: Jahansha Dosmúhamedov, Kәrim Jәlenov, Halel Dosmúhamedov, Isa Qashqynbaev, Berkin Atshybaev VSIYK-ting Prezidiumynyng jarlyghymen Moskvagha shaqyrylyp jatqandyghyn habarlady. Olar sol kýni-aq Orynbordan Moskvagha attanyp ketti».

Sonymen, «Alashorda» ýkimetining qayratkerleri «senimdi odaqtastan bitim» izdep - Mәskeuge, al S.Mendeshev pen Ivanov «әshkereleushi aighaq jinau ýshin» - Jympitygha attandy. «Alashordanyn» batys bólimin taratu ýshin Qyzylqoghagha barghan búl ekeui issapardyng esepti qorytyndysynda jogharydaghy «halyq múghaliminin» aryzyna sýiene otyryp:

« (...) «Alashordanyn» batys bólimining basshylary qulyqpen siazdyng barlyq negizgi pikirlerin ózderining mýddesine paydalanghan. Ózderining barlyq resmy jarlyqtaryn oryndatu ýshin, búqara arasynda óz bedelderin kóteru ýshin Batys bólimning ókilderi ýnemi Oral kazaktarymen auyz jalasyp, údayy olardy kómekke shaqyryp, әskery kómek alyp otyrghan. Batys bólimderining ókilderi qalyng búqara men әskery bólimder arasynda eshqanday sayasy jәne aghartu júmystaryn jýrgizbegen. Para alu, qazynany úrlaushylyq, qulyq, súmdyq ýnemi óristep otyrsa da olardy qasahna bayqamaghan, olargha nazar audarmaghan. Osynday jaghdaylardyng saldarynan alashordashylardyng arasynda patsha ýkimetining qyzmetshileri men jaulardyng toptasuyna jol ashqan. Osynyng bәrin eskere otyryp, Alashordanyng batys bólimin jeke úiym dep esepteuge bolmaydy. Ony sayasiy-qoghamdyq baghyty joq bólim dep esepteymiz. Ekinshiden, jogharyda aitqanymyzday, «Alashordanyn» ortalyghymen eshqanday baylanys pen yntymaqtastyq bolmaghan...».

«Batys alashorda» jәne onyng jetekshisi H.Dosmúhamedov turaly pikir qozghaghanda kenestik qújattarda olardy «Alashorda» ýkimetinen bólip qarastyru yrqy bayqalady. S.Mendeshev te búl arada sony menzep otyr. 1918 jyly 8-23 qyrkýiek arasynda Ufa qalasynda ótken, 170 ókiletti ókil qatysqan týrik halyqtarynyng birikken kenesi kezinde, yaghni, 11 qyrkýiek kýngi «Alashorda» qayratkerlerining tótenshe kenesining otyrysynda tәuelsizdikting qúrylymy men basqaru jýiesi turaly mәsele qaraldy. Álihan Bókeyhanov tóraghalyq etken búl keneske Jahansha jәne Halel Dosmúhamedov, Ahmet Birimjanov, Álimhan Ermekov, Uәlihan Tanashev, Múhamedjan Tynyshbaev qatysyp, Birtútas alash memlekettigin jariya etti. Áskery jaghday men baylanystyng nasharlyghyna baylanysty Bókey, Oiyl, Manghystau, Aqtóbe, Yrghyz uәlayattary «Alashordanyn» batys bólimi retinde qúrylghan bolatyn.

S.Mendeshev (jalghasy): «Ekinshiden, jogharyda aitqanymyzday, «Alashordanyn» ortalyghymen eshqanday baylanys pen yntymaqtastyq bolmaghan, kerisinshe «Alashordanyn» batys bólimi Oral kazaktarymen tyghyz baylanysta bolghan, ataman Tolstovpen birige otyryp Kenes ókimetine qarsy kýreske qatysqan ózderining әskery bólimshelerinen jazalaushy ekspedisiya jasaqtaghan. Olardy - bolishevikterdi qoldau pighylyn tanytqan janadan qonystanghan poselkeler men qazaq  auyldaryna attandyryp otyrghan, al olar bolsa oilaryna kelgenderin istep baqqan. «Alashordashylar» bolishevikterge qarsy tótenshe komissiya qúrghan, búl komissiya ózderining qatal әreketterimen jergilikti halyqty dýrliktirgen. Dosmúhamedovter kazaktargha Kenes ókimetining tótenshe komissary Andrey Latyshty opasyzdyqpen ústap bergen, Latysh 1918 jyldyng kókteminde Oral oblysyna jiberilgen bolatyn. «Alashordanyn» batys bólimi Kolchakpen, Denikinmen jaqyn baylanysta bolghan. Kolchak «Alashordanyn» batys bólimin jeke úiym dep eseptep, maqtau qaghazyn jәne kóptegen qarajat bergen. Denikin alashordashylar alyp kelgen shiykizatqa kiyim-keshek, ónerkәsip zattaryn auystyryp bergen. Ekinshi ret Denikinge jiberilgen polkovnik Sarhardjin (-?) «Alashordanyn» batys bólimi kenester jaghyna shyqqangha deyin olargha baryp ýlgere almady. Jeke adamdardyng aituy boyynsha polkovnik Sarhardjin Jylqosy tónireginde bolghan, oghan Dosmúhamedovter arnauly adam jibergen... 4) Kazaktarmen auyz jalasugha jәne birigip qyzmet etuge úmtylghan Halel Dosmúhamedúly edi. Al Jansha Dosmúhamedúly jergilikti halyqty qorghap, kazaktardyng úryp-soghuyna ózinshe toytarys beruge tyrysqan. 5) «Alashordanyn» batys bólimining kenes ókimeti jaghyna ótuine, kazaktardyng Oral jerinen qashuy sebep boldy, biraq ta «Alashordashylar» kenes ókimetining barlyq isterin qolday qoyghan joq, olardyng qoldaudan basqa amaldary da joq edi. 6) Alashordanyng batys bólimining keybir jaqtaushylary: Jahansha Dosmúhamedúlyn kenes ókimeti han qylyp saylady jәne de jergilikti jerdi «Alashordanyn» batys bólimi basqarady - degen jalghan pikirdi taratugha tyrysqan. Al jergilikti adamdar búl jaydy týsine almay dal boluda. Jogharyda bayandalghan barlyq jaghdaydy eskere otyryp, әskery revolusiyalyq komiytet pen Áskery komissiyagha (qazaq ólkesindegi) «Alashordanyn» kýshterin paydalanugha baylanysty tómendegilerdi bayandaydy:

a) «Alashordanyn» batys bólimining belsendi basshylaryna eshqanday jauapty lauazymdyq júmysty tapsyrugha bolmaydy. Qyzylqoghadaghy әskery bólimdi tez arada taratu kerek. Kazaktargha bolysqan, olarmen auyz jalasugha tyrysqan Halel Dosmúhamedúlyn azamat soghysy jýrip jatqan kezdegi zangha sәikes tútqyndau qajet;

b) Jergilikti búqara arasynda «Alashordanyn» batys bólimining barlyq atqarghan isterin týsindirip, mәlimdeu qajet.

Qosymsha: 1) Qasabolatov tobynyng aryzy. 2) Asanovtyng aryzy. 3) Túryntaevtyng aryzy. 4) Komissiyanyng qaulysy. 5) № 97, 21 aqpandaghy (1919 j.) әskery qyzmetten qashushylar jayly qaulynyng kóshirmesi.

Qazaq ólkesin basqarushy Áskery revolusiyalyq komiytetting mýshesi jәne Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi - S.Mendeshov. Qazaq ólkesindegi Áskery komiytetting tekserushisi - Ivanov. 13 aqpan. 1920 jyl. Jympity qalasy»,- dep búiryq rayyndaghy úsynys jasady.

Búl qorytyndynyng basty maqsaty - «Halel Dosmúhamedúlyn azamat soghysy jýrip jatqan kezdegi zangha sәikes tútqyndap», atu jazasyna búiyru ekeni týsinikti. Alayda 1918 jyly 8-23 qyrkýiek arasynda ótken Ufa kenesinde «Oyyl uәlayatynyn» uaqytsha ýkimeti taratylyp, Alash avtonomiyasynyng Batys bólimi retinde qúrylghanyn bile túryp, S.Mendeshevting ony zansyz memlekettik qúrylym qatarynda kórsetuge tyrysuy qalay? Ol:

«Osynyng bәrin eskere otyryp, Alashordanyng batys bólimin jeke úiym dep esepteuge bolmaydy. Ony sayasiy-qoghamdyq baghyty joq bólim dep esepteymiz. Ekinshiden, jogharyda aitqanymyzday, «Alashordanyn» ortalyghymen eshqanday baylanysy men yntymaqtastyghy bolmaghan, kerisinshe, «Alashordanyn» batys bólimi Oral kazaktarymen tyghyz baylanysta bolghan... Tolstovpen birige otyryp Kenes ókimetine qarsy kýreske qatysqan ózderining әskery bólimshelerinen jazalaushy ekspedisiya jasaqtaghan... Halel Dosmúhamedúly kazaktarmen auyz jalasyp, olarmen birigip qyzmet etuge úmtyldy. Al Jansha Dosmúhamedúly jergilikti halyqty qorghap, kazaktardyng úryp-soghuyna ózinshe toytarys beruge tyrysqan»,- dep Halel Dosmúhamedovti ózge qayratkerlerden bólip alyp, qorytyndy úsynys jasaghan.

1918 jylghy 13 (26) shilde kýni «Alashordanyn» tóraghasy Álihan Bókeyhanov Sibir ýkimetining premier-ministrining atyna:

«...Qazirgi kezde birtútas Rossiya joq. Birtútas memlekettik ókimet te joq... Sondyqtan da tarihy oqighalardyng kýshimen bolishevikter biyliginen qútylghan avtonomiyaly oblystar men halyqtar memlekettik tәuelsizdik jolyna týsuleri kerek... Sibir men «Alashtyn» ózara ortaq maqsaty men mýddeleri eki avtonomiyanyng ózara tyghyz odaghy boluyn talap etedi. Birin-biri tanu (moyyndau) - (әskeri) kýshterdi biriktiredi... Biz avtonomiya mәselesin talqylau ýshin Sibir ýkimetine kelisimning tómendegi baptaryn úsynamyz:

1) Sibir ýkimeti men «Alash» avtonomiyasy birin-biri tanidy; 2) «Alash» territoriyasyn mekendeytin barlyq halyqtar moyyndaytyn ýkimet qúrylghansha «Alashorda» qazaq-qyrghyz halqynyng ókimet organy bolyp tabylady; 3) Armiya territoriyalyq jәne últtyq negizde qúrylady... Ol soghys kezinde Uaqytsha Sibir ýkimetining әskerlerimen ortaq komandovaniyege baghynady. Sibir ýkimeti armiyany qaru-jaraqpen... azyq-týlikpen jәne әskery núsqaushylarmen qamtamasyz etuge mindetti... «Alashorda» Alash territoriyasyn bolisheviktik bandalardan tazartudy, Týrkistan men Jetisugha kómek kórsetudi ózining birinshi mindeti dep sanaydy»,- degen mәlimdeme joldaghanda, osy úsynysty qoldap jedelhat jibergen H.Dosmúhamedovti:

«Kolchakty qazaqtyng tóbe bii etip saylady»,- dep duyldasqan bolishevikter, sonyng ishinde bas labashy S.Mendeshev tura osy arada neghyp «Batys Alashordany» - Bas «Alashordadan» bólip tastady?

Demek, búl: S.Mendeshev Halel Dosmúhamedovti - «qaraqshy», «monarhist», «anarhist» retinde kórsetip,  ony әskery tribunal arqyly eshqanday sotsyz, taban astynda atyp tastaugha barynsha mýddeli bolghan, - degen joramal jasaugha negiz qalaydy. Jalpy «Batys Alashordagha» baylanysty kenestik minezdemelerding barlyghynda da H.Dosmúhamedovke tek qana «qara boyau» jaghylyp, kósem retinde tanylghan Jahansha Dosmúhamedovke «nemketti minezdemeler» beriledi. Áygili belsendi Á.Áytiyevting ózi oghan qarata:

«Jahansha Dosmúhamedov - zanger, sheshendik qabileti óte myqty, kózqarasy jaghynan týsiniksizdeu, aq kónil, erik-jigeri әlsizdeu, orys taqylettes intelliygent, sayasy jaghynan tolysqan sanaly adam»,- dep bagha beredi.

Al S.Mendeshev bolsa ony:«Al Jahansha Dosmúhamedúly jergilikti halyqty qorghap, kazaktardyng úryp-soghuyna ózinshe toytarys beruge tyrysqan», - dep qorghay sóileydi.

Al osy «al», «aldyn» astarynda qanday syr bar? Álde J.Dosmúhamedovting Túrar Rysqúlovpen bajalyghy «aldatyp» otyr ma?

Qalay desek te, dәl osy kezde kenesting qúrghaq uәdesine senip Mәskeuge kelgen bes qayratker ózderining shartsyz kepildikke alynyp, biyresmy ýkimsiz myrzaqamaqta otyrghanyn týsinip, sharasyzdyqtan qoldaryna qalam ústady. Sóitip:

«Biz, Alashorda ókilderi, Moskvagha kelip túryp jatqanymyzgha bir aidan astam uaqyt ótti, osy uaqytqa sheyin bizding shaqyryluymyzdyng sebebin týsindirudi, osyghan baylanysty mәselelerdi mýmkindiginshe tezirek qaraudy ótinemiz. Bizding otbasylarymyzdyng Orynborgha jaqyn jerde mýldem panasyz qaluy da búl ótinishti jazugha sebep bolyp otyr, olardyng arasynda, biz ketkende, ókpe auruymen, sýzekpen (tiyf) auyrghandar da boldy. Eger osy bayanhatta aitylghan basty pikirlerdi dәleldeuge aighaqtar qajet bolsa, biz kerekti qújattardy kórsetuge jәne Kenes ókimeti basshylarynyng kýdigin tughyzbaytyn adamdardyng týsinikteri men jauaptaryn beruge әzirmiz.

Qoryta aitqanda, biz, Alashorda ókilderi, ózimizding Qazaq ólkesindegi sayasy basshylyq pen Uaqytsha Ýkimetting basshylyghyna halyqtyng óz tandauymen, halyqtyng qalauymen kelgenimizdi mәlimdeudi qajet dep esepteymiz. Qiyn-qystau kezende basshylyqta bolghan biz, óz shama-sharqymyz ben mýmkindigimizge qaray óz halqymyzdyng erkin, qalauyn jýzege asyru jolynda qyzmet istedik. Senip tapsyrylghan biylikti óz erkimizben Qazәskeriyrevkomgha bere otyryp, biz: búl әreket qazaq halqynyng mýddesine qayshy kelmeu kerek - degen pikirge sýiendik, óitkeni, Qazrevkom da: biz qyzmet etken iydeyagha, Qazaq ólkesin avtonomiyalyq basqaru iydeyasyna qyzmet etedi nemese qyzmet etuge tiyis - dep senemiz. Ázirge: jalpy Memlekettik biylik jaghdayynda ózin-ózi saqtap qalu maqsatymen qazaq halqynyng derbes memlekettik apparaty bolugha tiyis - degen sayasy kózqarasty ústana otyryp, biz: Qazaq ólkesin basqaratyn jogharghy organdargha mindetti týrde qatysuymyz kerek - degen niyetten aulaq ekenimizdi mәlimdeymiz. Sonymen birge: ólkedegi avtonomiyalyq biylikti jýzege asyrushylardyng qanday da bolsyn sayasy senim, nanymdaryna qaramastan, biz ózimizding barlyq kýsh-jigerimiz ben bilimimizdi, enbegimizdi qazaq ólkesining gýldenui ýshin júmsaugha әzir ekenimizdi de bildiremiz.

Biz tek: taghy da «ónin ainaldyrghan» úly derjavalyq ýstemdik pen qúldyqtyng ornauyna, sonday-aq qazaqtardyng taghy da úly derjavalyq últtyng sayasy qyzmetshisi men qolshoqparyna ainaluyna barlyq jan-tәnimizben qarsymyz.

Alashorda ókilderi: Jansha Dosmúhamedov, Kәrim Jәlenov, Halel Dosmúhamedov, Isa Qashqynbaev»,- degen sayasy mәlimdememen býkil últ-azattyq qozghalysy men «Alashorda» ýkimetining tarihyn qamtityn bayanhatyn ayaqtaydy.

Býkilodaqtyq Atqaru Komiyteti 3-mausymda arnayy Qauly qabyldap, olardy Qazaq әskery revkomyna qyzmetke aludy úsyndy. Alayda búl «qaghaz qauly» bolyp qaldy. Óitkeni búl kezde olardyng taghdyry Orta Aziyadaghy qyzyl armiyanyng bas komandarmy, múharramshyl basmashylardyng «bata oqyry» Frunzenin:

«Olardyng qazaq  dalasynda boluy kenestik qúrylysqa qauipti... Sondyqtan da qazaq enbekshi búqarasynan oqshaulandyrylsyn. ...Burjuy Dosmúhamedovterdi tónkerip tastasyn da, ókimet biyligin enbekshiler qolyna alsyn»,- degen úsynysynyng negizinde sheshilip qoyghan edi.

Qyzyldardyng qyrypsal komandiyri Frunzening múnday óktem búiryqtary kazaktar men qazaqtardyng arasyn ashyq arandatty. Ol: eshqanday alashorda ýkimetin moyyndamaytynyn, әskery jasaqtardan shúghyl týrde qarularyn tapsyrudy talap etti. Búl sheshimge boysúnghan jaghdayda, qylyshyn jalandatyp otyrghan kazak jýzdikteri qazaq auylyn dereu jazalaugha attanatyn edi. Sonday-aq, J.Dosmúhamedovting jospary boyynsha: aq tu kótergen ziyalylar - alash әskerlerining sheruining aldynda, syryghy joghary kóterilgen jarty qyzyl ay beynelengen alash tuyn týsirip ústaghan alash әskeri - sonynda jýredi, olar qarsy alyp túrghan qyzyl әskerlerding aldyna sappen toqtaydy, sodan keyin eki jaqtyng ókilderi betpe-bet jýredi, alashordashylar ókili kenes ókimetin moyyndaytyny turaly mәlimdeme jasalady, sol qaru-jaraghymen qyzyl әskerding qataryna qosylyp, qyr elin qorghaugha attanugha tiyis bolatyn. Al mynaday qorlyq pen basynudy kýtpegen edi. Ashyq qorlyq, biraq, basqa amaly da qalmap edi. Sondyqtan da ashuly qyr kórsetu jәne qyr elin qauipsizdendiru maqsatynda Qyzylqoghadaghy general Akutinning korpusyna shabuyl jasap, olardy tútqyngha alyp baryp kenes ókimeti jaghyna:

«Oral maydany әli joyylghan joq, ondaghan qazaq bolystary әli de kazaktardyng әskeri ornalasqan aimaqta túrady. Bizding kenes ókimeti jaghyna shyghyp soghysqanymyzgha óshtesken kazaktar bizding beybit túrghyndarymyzdy qyra bastady. Kazak әskerlerining qol astynda qalghan ontýstiktegi bolystardan basqa, biz alyp otyrghan naqty mәlimet boyynsha, jekelegen kazak jasaqtary túrghyndargha aityp jetkisiz zorlyq kórsetip, bizding tu syrtymyzdan tónip keledi eken... Múnday jaghdayda túrghyndardy taghdyrdyng tәlkegine qaldyryp, әskery qosynmen Oiylgha attanyp ketu, bizding oiymyzsha, túrghyndardyng aldyndaghy qylmys bolyp tabylady. Qashan bizding ólkemiz kazaktardan tazarghansha biz olarmen soghysa beremiz. Soghys ayaqtalghannan keyin qay jerge bar desender de biz maqúlmyz. Biz sizderden Oral maydanyn tezirek joylarynyzdy ótinemiz... Sonday-aq biz qolgha týsirip, Orynbordaghy Kirrevkomnyng qarauyna jiberilgen qaru-jaraq qyzyl әskerdi jasaqtaugha júmsaluyn ótinemiz. Tóragha - J.Dosmúhamedov, mýsheler - T.Medetov, T.Túrmúhamedov»,- dep jedelhat joldady.

Soghan qaramastan, Frunzening úsynysyn negizge ala otyryp Qazaq ólkesin basqaru jónindegi Áskeriy-revolusiyalyq kenes 1920 jylghy 5 nauryzda:

«... Bayandamany tynday kelip, qújattarmen tanysyp shyghyp, batys alashordanyng kóptegen jauapty qyzmetkerleri Oral oblysynda Oral kazaktarymen jәne basqa da burjuaziyalyq qúrylymnyng qorghaushylarymen tize qosyp soghysqanyn eskere otyryp, olargha jasalghan keshirimge qaramastan, olardyng búdan keyin qazaq dalasynda túruy qazaqtardy kenes ókimetine tartugha kesirin tiygizui mýmkin ekendigi atap ótilip. 2. Ekinshi jaqtan alghanda, olardyng birazy qylmysker retinde olardan japa shekkender tarapynan azamattyq sotqa berilui mýmkindigi eskerilip, Revkom: 1. Qazaq ólkesinde kenes ókimeti barynsha ornyqqansha «Batys Alashorda» últtyq ýkimetining tómendegi jauapty jetekshileri: 1) Jahansha Dosmúhamedov; 2) Halel Dosmúhamedov; 3) Isa Qashqynbaev; 4) Kәrim Jәlenov; 5) Berkinghaly Atshybaev enbekshi qazaq búqarasynan alastatylsyn: kelgen jauapty qyzmetkerler Moskvagha nemese ortalyq guberniyalyq qalalargha jiberilsin... Kenes ókimetin jaqtaytyn qazaq túrghyndary men qonys audarushylar Batys «Alashordanyn» belseni qyzmetkerlerine óshtikpen qaraytyny eskerilip, alashordashylardyng úsynysyna qaramastan olar revkom mýsheligine de jәne basqa da jauapty qyzmetterge alynbasyn»,- degen qauly qabyldady.

 

Sóitip, olar Qazaqstanda túru qúqynan aiyryldy, onyng orynyna Reseyding ishki oblystarynda baqylau astynda ómir sýru mýmkindigi berildi. Búl biyresmy jer audaru degen sóz edi. Leninning jogharyda keltirilgen:

«Alashorda» ýkimetine esh qoldau bolmasyn, biraq uaqytsha olardyng basshylaryn (oqyghandaryn) kenes ókimetining qyzmetine kenirek paydalanu kerek, jas kenes ókimetine olardyn bilimderi qajet. Al qalghanyn keyinnen kórermiz... Biraq olargha mýlde senuge bolmaydy»,- degen núsqauyn eskere otyryp, S.Mendeshevting H.Dosmúhamedovke qarata:

«Kazaktargha bolysqan, olarmen auyz jalasugha tyrysqan Halel Dosmúhamedúlyn azamat soghysy jýrip jatqan kezdegi zangha sәikes tútqyndau qajet»,- degen úsynysy úzaq talqylanyp baryp «júmsartyldy».

Alghashynda taza orystar túratyn Reseyding ishki oblystary úsynylsa da, keyin onda baqylausyz qalyp, sheteldik últshyldarmen baylanysuy mýmkin ekendigi eskerilip (Stalinning kýdigi), aqyry Týrkistan respublikasyna baryp baspanalauyna rúqsat etildi.

Kenes ókimetining osynday «kendigin paydalanghan» Halel men Jahansha Dosmúhamedovter, Kәrim Jәlenov pen Isa Qashqynbaev mәjbýrlikpen Mәskeuden tikeley Orta Aziyagha, yaghni, Tashkent qalasyna «myrza qughynmen» jer audaryldy. Sonyng ishinde:

«Doktor Dosmúhamedovke 1920 jyldyng 28 mausymynan bastap anatomiya, fiziologiya jәne gigiyena pәninen Qazaq pedagogikalyq institutynyng studentterine leksiya oqugha» rúqsat beriledi, «kurstyng sanitarlyq dәrigeri retinde arnayy bólme bólinedi», «qashan jәne qay kýnderi qanday pәnning ótiletinin doktor Dosmúhamedovting ózi belgileytin» bolyp» (Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl, 11-bet) sheshildi.

Búghan alghashynda oqu isining mengerushisi, diyrektory mindetin atqarghan, al 1920 jyly 21 tamyz kýni instituttyng pedagogikalyq kenesining tóraghasy bop bekitilgen (demek qazirgi Abay atyndaghy pedagogikalyq uniyversiytetting birinshi rektory) alash qayratkeri Isa Toqtybaev úsynys jasaghan. H.Dosmúhamedov ózining qyzmet anketasynda:

Oqytushy-dәrigermin, Oral oblysynda tughamyn, 1920 jyly Mәskeuden auysyp keldim, әielim jәne 1 jas pen 12 jas aralyghyndaghy 4 balam bar, Týrkistan memlekettik uniyversiytetining ordinator - dәrigerimin, kenes ókimetine kózqarasym dúrys, eski ókimetting túsynda polisiyada qyzmet istegemin joq,- dep anyqtama bergen.

Institutta pedagogikalyq, medisinalyq, auyl sharuashylyq jәne fizika-matematika bólimderi bolghan. H.Dosmúhamedov bir jyldyng ishinde institut pen onyng janyndaghy peduchiliyshege ortaq 5 bólmeden túratyn 8 oryndy emdeu lazaretin ashady. 1920 jyldyng 1 qazanynan múnda A.Baytúrsynov, M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov, S.Qojanov, IY.Toqtybaev, M.Júmabaev, K.Jәlenov, H.Bolghambaev, Q.Qojyqov, J.Aymauytov, D.Ádilev, A.Baytasov, D.Sәrsenov, S.Ótegenov, P.Qúltasov, E.Tabynbaev oqytushy bolyp ornalasty. Keyin búlardyng qataryna Álimhan Ermekov pen Múhtar Áuezov, J.Kýderin de qosyldy.

Mine, sol kezde Orynbordan «astyrtyn úiymnyng partizany» D.Ádilev te keledi. Ol jyl tolmay, yaghniy:

«1922 jyly 19 aqpan kýni: oqu-aghartu komissariatynyng qyzmet tapsyrmasyna oray 16 aqpannan bastap azamat Ádilev instituttaghy qyzmetinen bosatylady» (Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl, 11-bet).

Búl - Dinshe Ádilevti «qyzyl partizannan dala qaraqshysyna» ainalugha bastaghan, eng sonynda «alashordashylardy» jappay týrmege toghytqan túiyq joldyng alghashqy qadamy, tom-tom tergeu isine tirkeluge tiyisti birinshi qújat bolatyn.

Sol qysqa merzimde ol «eshkim qúqyq bermegen, eshkim moyyndamaghan», 1921-1922 jyly qúrylghan «astyrtyn úiymnyng qúpiya mәjilisin ótkizip» ýlgeredi. Sóitip D.Ádilevtin:

«Dulatovtyng qonaqýidegi bólmesinde ótken Tashkenttegi úiym mәjilisine Dulatov, Isa Qashqynbaev, Halel Dosmúhamedov, Ermekov (- ?), Kәrim Jәlenov, Aqmolda Iztileuov qatysty. Uәlihan Omarov pen Dulatovtan basqasyn búryn tanymaytynmyn. Siz bilesiz be, bilmeseniz aitayyn, sodan keyin Tashkentte Orta Aziyadaghy ýilestirushi top retinde ashylghan úiymnyng bas qosuy ótti. Orynbordaghylar búl toptan habarsyz bolatyn. Olar orynborlyqtardyng maqsatyn qoldady. Úiymdastyru sharasy qaralyp, әr qaladan senimdi adam tauyp, sol qalada shaghyn top qúru mәselesi talqylandy. Aqmoladan, Semeyden bólimshe ashu úsynyldy. Ondaghy basty sengenimiz Ermekov pen Ghabbasov boldy. Aytpaqshy Petropavl men Semeyde úiym búrynnan bar eken ...»,- degen kórsetindisi H.Dosmúhamedovti jәne onyng maydandastaryn týrmening tabaldyryghynan attatty.

 

Sonymen, 1930 jyly 14 qyrkýiek kýni: PP OGPU-ding Shyghys bólimining Kaz SSR-i boyynsha ókili Popov, Qylmysty ister kodeksining 58/7 58/33 59/3 baptary boyynsha aiyptalghan Múhamedjan Tynyshbaevting ýstinen qozghalghan №2370 isti qayta qarap shyghyp, osy iste tergeletin qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymynyng mýshesi retinde:

1883 jyly Guriev okrugining Qyzylqogha audanynda tughan, Almaty qalasynyng túrghyny, últy qazaq, sharuadan shyqqan, joghary bilimdi, mamandyghy dәriger, KazGU-ding professory, partiyada joq, ýilengen, qaramaghynda asyraytyn 5 adamy bar, 1920 jyldan Qazaqstanda túru qúqy shektelgen, sottalmaghan jәne tergeude bolmaghan Halel Dosmúhamedovti:

astyrtyn úiymgha belsene qatysqany ýshin,

ókimet pen partiyanyng Qazaqstanda jýrgizgen sharalary men nauqandaryna bóget jasau ýshin jerge ornalastyru,

mәdeniy-aghartu men oqu oryndaryndaghy, baspasóz mekemelerindegi qyzmetkerlerdi óz yqpaldarynda ústaghany ýshin,

Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna jetekshilik etkeni ýshin,

sonday úiymdy Qazaqstanda qúrugha úmtylghany ýshin,

kómek alu ýshin shet elmen baylanys jasaghany ýshin,

sonyng ishinde kapitalistik elderden qaru alugha úmtylghany ýshin,

sóitip aqyrynda kenes ókimetin qúlatyp,

onyng ornyna burjuaziyalyq-demokratiyalyq memleket ornatpaq bolghany ýshin QIK-ning 128 babyna sәikes» - Shynәli Músaevpen, Serikbay Aqaevpen birge tútqyngha alu turaly qauly shyghardy.

1930 jyly 4-sәuir kýni «Alashordashylardyn» aldynghy tobynyng ýkimi shyghyp, Mәskeuge jóneltile salysymen olardyng ekinshi legining bәrine ortaq jogharydaghygha qosymsha:

«Kenes ókimetine qarsy astyrtyn úiym qúru ýshin qasahna Tashkentte bas qosqan»,- degen aiyp taghyldy.

Múnday formulirovkanyng qoyyluyna qazaq qayratkerleri de, biz maqtanysh etip jýrgen túlghalar da, sonyng ishinde - Qazaqstan ýkimetining tóraghasy S.Seyfullin men Týrkistan respublikasynyng tóraghasy T.Rysqúlov ta óz «ýlesterin qosty». T.Rysqúlov «partiyalyq tazalau» nauqanynda Stalinge ekinshi ret joldaghan qúpiya hatynda:

«(...) Múnyng barlyghy kezdeysoq kemshilik emes, óitkeni jold. Safarov pen jold. Peters bayaghydan-aq - 1920-1921 jyldardan bastap «Alashordanyn» qamqorshylarynyng qataryna kirgen (dóreki bolsa da aitayyn). Týrkistandy jaqsy biletin «bilgir» retinde jold. Peters qarapayym ghana nәrseni shatastyryp aldy: bolishevik qazaqtardy - últshyl, al «Alashordashylardy» - kedeylerding qamqory retinde qabyldady. Qysqasyn aitqanda, biz otstavkagha shyqqan song (yaghny Safarov pen Peters basqarghan kezde) Orynbordaghy kontrrevoysiyalyq «Alashordanyn» barlyq jetekshilerin (batys «Alashorda» ýkimetining tóraghasy J.Dosmúhamedovti, mýsheleri H.Dosmúhamedovti, M.Dulatovty, A.Baytúrsynovty t.b.) shaqyrtyp aldy. Olar barlyq qazaq oqu oryndaryn, «Aqjol» gazetining redaksiyasyn basyp aldy jәne Jetisudaghy jer reformasyn jýrgizudi qoldaryna aldy»,- dep alashorda qayratkerlerining Tashkentke shoghyrlanuyn jeke basyna ghana emes, kenes ókimetine tóngen qauip retinde baghalady.

Al S.Seyfullin olardy «qoghamnyng shirindilerinin» qataryna qosyp:

«Halel Dosmúhamedov, Myrzaghazy Espolov, Mirjaqyp Dulatov, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Qoshke Kemengerov, Jýsipbek Aymauytov, Ghazymbek Birimjanov siyaqty shirindilerdi jәne kontrrevolusiyalyq әreketteri ýshin biz Qazaqstannan quyp jibergen kontrrevolusioner jazushylardy Tóreqúlov pen onyng joldastary Tashkentke jinap aldy, qoltyghyna aldy, qasaqana jauapty qyzmetterge qoydy, negizinen, tashkenttik qazaq basylymdaryna, qazaq pedinstitutyna, qazaq-qyrghyz ghylymy kenesine t.b. ornalastyrdy»,- dep sayasy bagha berdi.

Osy arada mynaday oryndy súraq tuady: búl «shirindilerge» Qazaqstanda túrugha rúqsat etilmese, tughan elinen S.Mendeshev pen S.Seyfullin «quyp shygharsa»; Stalinning kýdigi boyynsha: alashordashylardyng Reseyding ishki oblystarynda túruy olardyng shetelmen baylanys jasauyna mýmkindik beretin bolsa, Týrkistanda «bas qosqany - basmashylyq bolyp» eseptelip, T.Rysqúlovtyng aituynsha «kenes ókimetine qauip tóndirse», sonda olar qayda, qalay, qaytyp ómir sýrui kerek? Álde Troskiy siyaqty shet elge zandy týrde, ne Validy men Shoqay siyaqty jasyryn jolmen emigrasiyagha audaryluy tiyis pe edi?

Biraq olargha múnday tandau berilgen joq jәne alashshyldar óz elderine ózi «qashqyn» nemese «oralman» atanghysy kelmedi

Aragha on jyl salyp baryp, T.Rysqúlov ta, S.Seyfullin de sol «shirindiler» men «japon imperializmining shpiondarynyn» qataryna qosyldy.

IYә, aldynghy әfsanada aityp ótkenimizdey: otyzynshy jyldan bastap «japon shpiony» degen aiyp ýkimi kәdimgi qatardaghy qoldanystaghy kóp tirkesting bireui ghana bolyp qaldy. Sonday-aq «Alashordanyn» «Japoniya ýlgisindegi salt-dәstýrge, ghylymgha sýiengen últtyq demokratiyalyq respublika qúru» turaly maqsaty da búl ýkimdi tiyanaqty týrde zandastyrugha negiz qalady.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1519
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5897