Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Biylik 1175 0 pikir 22 Qazan, 2021 saghat 14:19

Últtyq joba: «Bilimdi últ» sapaly bilim beru»

Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha memlekettik baghdarlamalardan últtyq jobalar formatyna kóshu jýzege asyryldy. «Bilimdi últ» sapaly bilim beru» últtyq jobasynda jedel sheshimderdi talap etetin jәne halyqtyng qajettiligin qamtamasyz etuge baghyttalghan mәseleler boyynsha memlekettik baghdarlamamen sabaqtastyq saqtalghan.

Últtyq jobada balalardy mektepke deyingi tәrbiyemen jәne oqytumen qamtu, qalalyq jәne auyldyq mektepter arasyndaghy oqytu sapasyndaghy alshaqtyqty azaytu, oqushy oryndarynyng tapshylyghy problemalaryn sheshu ýshin mektep salu, qauipsiz jәne jayly bilim beru ortasyn qúru jәne t. b. mәseleler jalghasyn tapty.

Últtyq joba sapaly bilim alugha qoljetimdilikti keneytuge mýmkindik beredi. Últtyq joba әzirleu barysynda qogham ókilderimen, bilim beru salasyndaghy sarapshylarmen talqylanyp, barlyq mýddeli memlekettik organmen pysyqtaldy.

Últtyq joba bes mindetten qúralghan tórt baghyttan túrady.

Birinshi mindet – mektepke deyingi tәrbie men oqytudyng qoljetimdiligi jәne sapasyn qamtamasyz etu. Osy mindetti oryndau ýshin «aqsha balamen birge jýredi» qaghidaty boyynsha vaucherlik qarjylandyru jolymen memlekettik tapsyrysty ornalastyru arqyly mektepke deyingi úiymdar jelisin damytu jónindegi júmys jalghasatyn bolady. Nәtiyjesinde 2025 jylgha qaray 2 jastan 6 jasqa deyingi balalardy mektepke deyingi bilimmen qamtu 95%-gha, 3 jastan 6 jasqa deyin 100%-gha jetedi.

Búdan basqa, Memleket basshysynyng tapsyrmasy ayasynda barlyq mektepke deyingi úiymda bala damuynyng jana modeli engiziletin bolady. «Oyyn arqyly oqytu» qaghidaty negizinde memlekettik standart ózgertiletin bolady.

«Bilimdi últ» sapaly bilim beru» últtyq jobasynyng ekinshi mindeti – orta bilim beru sapasyn arttyru. Atap aitqanda, ónirler, qalalyq jәne auyldyq mektepter (PISA) arasyndaghy oqytu sapasyndaghy alshaqtyqty azaytu. Últtyq joba ayasynda oqushylardyng bilim sapasyndaghy alshaqtyqty azaytu boyynsha keshendi sharalar qabyldanatyn bolady. Joba shenberinde 12 jyldyq oqytugha kóshu josparlanyp otyr. Biyldan bastap qosymsha bilim beruge memlekettik tapsyrys ornalastyru josparlanuda. Búl prosess konkurstyq negizde jәne jeke úiymdarda ótedi.

Ýshinshi mindet – mektepterdi jayly, qauipsiz jәne zamanauy bilim beru ortasymen qamtamasyz etu. Oqushy oryndarynyng tapshylyghyn qysqartu ýshin 2025 jylgha qaray 1000 mektep salu josparlanghan. Nәtiyjesinde ýsh auysymdy mektepter joyylyp, apatty mektepter ýlesi 0,1%-gha deyin qysqartylady dep kýtilude. 2025 jylgha qaray shaghyn qalalarda, audan ortalyqtarynda, auyldarda 5000 mektep modernizasiyalanyp, balalardy oqytu ýshin qauipsiz jәne qolayly jaghdaylar jasalatyn bolady.

Tórtinshi mindet – qoljetimdi jәne sapaly tehnikalyq jәne kәsiptik bilimmen qamtamasyz etu. 2025 jylgha qaray jastardyng 100%-y qajetti mamandyqtar boyynsha tegin tehnikalyq jәne kәsiptik bilimmen qamtamasyz etiletin bolady. Qamtudy úlghaytu nәtiyjesinde NEET sanatyndaghy jastar ýlesining tómendeui kýtilude.

Besinshi mindet – qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyng bәsekege qabilettiligin arttyru. Últtyq joba shenberinde Nazarbaev Uniyversiytetining tәjiriybesi boyynsha 20 akademiyalyq artyqshylyq ortalyghy (15 ónirlik jәne 5 pedagogikalyq JOO) jәne 2 ozyq JOO qúrylatyn bolady. Sonymen qatar 2025 jyldyng sonyna deyin sheteldik joghary oqu oryndarynyng 5 filialyn ashu josparlanuda, búl jastardyng elden ketuin qysqartugha mýmkindik beredi.

QR BGhM baspasóz qyzmeti

Abai.kz

0 pikir