Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 2973 2 pikir 25 Qazan, 2021 saghat 12:17

Deklarasiya jariyalanbasa – Tәuelsizdik te bolmas edi...

Eger 1776 jyly 4 shildede Filadelifiyada 2-i Kontiynentalidyq kongresspen AQSh-tyng Tәuelsizdik Deklorasiyasy jariyalansa, Qazaqstan da dәl osy kýni 25 qazanda 1990 jyly elimizding búdan әri Tәuelsiz memleket bolyp Jogharghy kenesting 12-i shaqyrylymynda jariyalady.

Tarihy qújat býkil Qazaq elin tarihy qadamdargha bastau aldy. AQSh-qa 1776 jyly tәuelsiz birtútas memlekettilik qanshalyqty auaday qajet bolsa, elimizge de últtyq tәuelsizdik, egemendilik sonshalyqty qajet boldy...
Búl Deklorasiya anau aitqanday, әste de onay jolmen kele qoyghan joq. Barlyq KSRO-gha kiretin elder óz egemendikterin qarsha boratyp alyp jatqan kezde, Mәskeudegi KSRO-ng Jogharghy kenesi eshbir sebepsiz Qazaqstannyng tәuelsizdigin jariyalaytyn bastamalaryn qúqyqtyq hәm әkimshiliktik qúraldardyng týrli qúityrghy joldarymen toqtatyp otyrdy.

Sol jyldary býkil KSRO kenistigi tútas sayasy jәne ekonomikalyq haostyng shyrmauyna týsken auyr kezendi ótkerip jatqan bolatyn. Soghan qaramastan, elining tәuelsizdigi jolynda sheshushi tarihy qadamdardy arqalap, auyr jýgine barlyq sayasiy-burokratiyalyq әdis-amaldaryn, tәjiriybesin salghan Túnghysh preziydent, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng eren enbegi, qajyrly әreketteri týbinde, 25 qazanda Almatynyng Komsomoliskiy kóshesinde ornalasqan búrynghy Jogharghy kenes ghimaratynda «Qazaqstan KSR-ng memlekettik egemendigi turaly Deklorasiyasyn» jariyalaugha iytermeledi. Elbasynyng esil enbegi, manday teri esh ketpedi.

Ghasyrlar boyy ansaghan tәuelsizdik, últ pen jer tútastyghy, órkeniyetti jolgha derbes el retinde qadam basu armany qazaq jerine oraldy. El tәuelsizdigin qantógissiz sayasy diplomatiyalyq әdisterding kýshimen aldy.

Búlay deuime, AQSh-tyng mysalynda, 2-i Kontiynentalidyq kongressting aldynda 1-i amerikandyq kongressting deklorativtik qújattaryn Angliya koroli III Georg jәne britandyq Parlament ýzildi-kesildi joqqa shygharyp, arty úlan-asyr qantógiske, týrli sanksiyalargha úlasqan bolatyn. Basybaylyq aghylshyn biyligi uysynan jana dәuirdi qúrghan bolashaq amerikandyqtargha tәuelsizdikting iyisin iyisketpeuge bel budy. Biraq, tarihy progress, sayasy pluralizm, demokratiyalyq oishyldyq iydeyalar AQSh-y Tәuelsizdik jolynda kýresin toqtatpady. Últ ózin-ózi anyqtaugha úmtyldy, búl tabighy qaghida...

Qazaqstan da keshegi toqsanynshy jyldary últ retinde qalyptasqanyn, tәuelsiz bolatynyna bek senimdi boldy. Tәuelsizdik jyldary qanday jolmen bolsyn keshegi kók etik pen súr shiyneli kiygen kenes zamanyna ekinshi gәri oralmaytynday, jana qoghamgha ensesi biyik әlem elderimen tikeley qarym-qatynas ornatugha, óz paydasy, óz erejesi, óz maqsat-múraty bolatyn ýlken Qazaq ordasyna ainaluyna talpyndy.

Tarihy sәt osy Tәuelsizdik turaly Deklorasiyanyng jariyalanuymen tudy, elimiz óz Preziydentin, ýkimetin, Parlamentin anyqtady, elimizding barlyq resurstary men tabighy baylyqtaryna jeke ózi ie boluyna tolyq qúqyly boldy. Súltanmahmútsha aitsaq, «Qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bolam! Qaranghylyqtyng kógine, Kýn bolmaghanda, kim bolam?» deui, tek jeke individ túrghysynan ghana týsinbey, últ bolyp tәuelsizdikke úmtylghan qogham dep qabyldauymyz shart. Qazaq eli túsaulanghan qaranghylyqtan jarqyn kók aspanyna kýn bolyp samghaugha órmeledi, úrpaqtyng aldynda eng jogharghy missiyasyn oryndady. Elbasy men sol kezdegi Qazaq júrtynyng tarihy enbegi de osynda, búl aqiqatty tarihtan óshirip tastay almaymyz...
Barlyq qazaqstandyqtardy, elimizdi býgingi Tәuelsizdik deklorasiyasynyng jariyalanghan kýnimen qúttyqtaymyn!

Maqsat Jaqau

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552