Audarma núsqa jyly qabyldanuda...

Biraq odan otandyq mulitiplikasiya salasy jandana ma?

Álemdik klassikanyng kósh basynda ozyq túrghan kinotuyndylardyng qazaq tiline tәrjimalanyp, qazaqstandyq kinoteatrlardan kórsetile bastaghanyna biraz uaqyt boldy.

«Meloman» dýkender jelisining habarlauynsha, «Qara kiyimdiler-3»-ting orystildi núsqasy qazaqstandyq prokatta 200 million tenge jinaghan. Búl filimning memlekettik tildegi núsqasynan 70 ese kóp bolyp otyr. Qazaq tilinde sóilegen kinofilim prokat barysynda nebary 2,9 million tengege juyq payda әkelipti. «Meloman» jelisining mәlimetinshe, "Qara kiyimdiler-3»-ting ýshinshi aptalyq jinaqtyq kórsetkishi nólge tenelgen.

21 -24 mausym kórsetkishi boyynsha qazaqstandyq kinoteatrlar jelisinde «Batyl jýrek» animasiyalyq filimi kósh bastap túr. «Meloman» sauda jelisining songhy nәtiyjesi boyynsha, atalmysh filimning jalpy tabysy 38 997 383 tengeni qúrapty, qazaq tilindegi núsqasynan - 617 180 tenge týsken.

Audarma núsqa jyly qabyldanuda...

Biraq odan otandyq mulitiplikasiya salasy jandana ma?

Álemdik klassikanyng kósh basynda ozyq túrghan kinotuyndylardyng qazaq tiline tәrjimalanyp, qazaqstandyq kinoteatrlardan kórsetile bastaghanyna biraz uaqyt boldy.

«Meloman» dýkender jelisining habarlauynsha, «Qara kiyimdiler-3»-ting orystildi núsqasy qazaqstandyq prokatta 200 million tenge jinaghan. Búl filimning memlekettik tildegi núsqasynan 70 ese kóp bolyp otyr. Qazaq tilinde sóilegen kinofilim prokat barysynda nebary 2,9 million tengege juyq payda әkelipti. «Meloman» jelisining mәlimetinshe, "Qara kiyimdiler-3»-ting ýshinshi aptalyq jinaqtyq kórsetkishi nólge tenelgen.

21 -24 mausym kórsetkishi boyynsha qazaqstandyq kinoteatrlar jelisinde «Batyl jýrek» animasiyalyq filimi kósh bastap túr. «Meloman» sauda jelisining songhy nәtiyjesi boyynsha, atalmysh filimning jalpy tabysy 38 997 383 tengeni qúrapty, qazaq tilindegi núsqasynan - 617 180 tenge týsken.

«Kólikter-2-den» bastalyp, «Qara kiyimdiler-3», «Batyl jýrek», «Jana ór­mekshi adam» sekildi animasiyalyq, blokbaster filim­der­di kórer­menning jyly qabyldauy otandyq kinoteatrlar jýie­sining júmysyn jan­dandyrdy deuge bola ma? Qazaq kórermeni «Kólikterdin» kórigin qyzdyryp, «Batyl jýrektin» batyl qadam­daryna tәnti bola bastady. Býkil ghalamshardy qútqarghysy keletin Agent Djeyge (Qara kiyimdiler-3) nemese әdiletti «Ór­mekshi adam» men «Djeyms Bondtyn» (josparlanyp otyrghan audarma filim) óz tilinde sóiley bastaghanyn jyly qabyldaghan kórermen ýshin tilek­shi - otandyq mulitiplikasiya salasy da búl bastamagha quana qol soghuda.

«Qazaqfilim» kinostudiyasynyng basshylyghy bolsa, talaydan beri «qazaq­standyq kishkentay kórermenderdi ýiirip alyp ketetin qazaq ertegi­lerining keyipkerleri izdestirilip jatyr, tolyqmetrajdy animasiyalyq «Er Tóstik» óndiriste» deumen jýr. Búl bizding animasiyalyq salanyng aldaghy uaqytta da Gollivud shedevrlerine tamsana qol soghumen jýretinin kórsetedi. Walt Disney-ding mulitfilimderi onsyz da bizge kózimizdi tyrnap ashqannan beri belgili. Qazirgi buynda Tom men Djerry nemese nayzaghay Makkuinning ne aitqanyn audarmasyz-aq qaghyp alady. Endeshe, Djerry tyshqangha jete almay tili salaqtaghan Tomnyng tonyn endi el kýtip jýrgen «Er Tóstiktin» qansha uaqyt kiyetini belgisiz. Degenmen atalmysh jobanyng bolashaghyna senetinder kóp. Búl kinotuyndylardyng memlekettik tilde sóileuine, negizinen, múryndyq bolyp otyrghan «Bolashaq» qauymdastyghynyng tóraghasy Bauyrjan Baybekting aituynsha, әlemdik shedevrlerding qazaq­standyq kinoteatrlarda memlekettik tilde sóileui - orasan zor tabys әkeletin joba. Ár filimning dybystaluyna shamamen 17-20 mln tengening ýstinde qarjy júmsalyp jatqanyn algha tartushylar kórermenge ataqty Walt Disney-ding kórermenning kóniline meyirimi men jylylyq syilaytyn tanymal tuyndylarynyng tanymdyq jәne aghartu­shylyq baghyttary basym ekenin de aitysuda. «Qazir Gollivud ónimine teng keler filim joqtyng qasy, tek qana «Jana órmekshi adam» filimining ózine 215 mln dollar júmsaldy, búl - eng ozyq tehnologiyalar qolda­nylghan ónim. Biz qazaq tilining osynday ozyq tehnologiyalarmen bay­lanysty bolghanyn qalaymyz, sonda oghan degen qyzyghushylyq ta joghary bolady. Yaghny batystyng standarttary men ónimi arqyly ózimizding mәdeniyetimiz ben tilimizdi damytqymyz keledi» - deydi «Bolashaq» qauymdastyghy kene­sining tóraghasy Bauyrjan Baybek.

Analyq sezimdi bayqadym

«Batyl jýrek» - kez kelgen jastaghy kórermenderge baghyttalghan tuyndy. Ata-ana men bala arasyndaghy qarym-qatynasty suretshiler talantymen, kompozitordyng sәtti trekterimen órip úsynghan rejisser Brenda Chepmen adam sýisinter filim týsirgen eken.

«Batyl jýrek» búryndary biz kórgen piksarlyq «Vall-iy», «Joghary» sekildi dramalyq nuanstargha basa mәn bergen tuyndylargha úqsamaydy, múnda әldebir bala minezdik, ertegilik basym. Búl qasiyet filimdi kishkentay auditoriyanyng jenil qabyldauyna mýmkindik beredi. Ekshn-kadrlardyng kóp boluy, ashyq týsterding keninen qoldanyluy, detalidardyng baryn­sha anyq kórsetilui, qala-orman, kýn men týn auysy­mynyng sәtti berilui prokatta filim qorjynyn qampaytar qosymsha sebepter bolsa kerek.

Filim әzilderi janashyldyghymen tanghaldyr­maydy, biraq keyipkerlerding qylyq-túrystary men keyip-qimyldary kýlmesine qoymaydy.

Rejisser Chepmen filim jasau barysynda agha­yyn­dy Grimmder men Gans Hristian Andersenning er­te­gilerine jәne qyzyna degen mahabbatqa sýiengenin aitady. Kórermen retinde ózim «Batyl jýrekten» atalghan avtorlardyng shygharmalarynda kezdesetin siqyr men mamannyng analyq sezimin anyq bay­qadym.

Dinmúhamed ZIYaDIYN

Bolat ÁBDILMANOV, akter: Akter enbegi baghalana bastady

Bolat Ábdilmanov - teatrda da, kinoda da ózindik qabilet-qarymymen, tabighy talantymen kórermenning kóniline jol tapqan әrtis. «Kino - taza shygharmashy­lyq adamyna arnalghan alan, sondyqtan erkin kenistik­ti tandadym. Men ýnemi ýlken izdenis ýstinde jýrudi qalaytyn aktermin» deytin Bolat Ábdilmanovtyng kino tóniregindegi әngimesi bylaysha órbidi...

«Orynbayym - bir tóbe...»

- Teatrda jýrgende men on shaqty kinogha týstim. Teatrdan ketkeli bergi alty jylda 20 kinogha týsippin. Onyng ishinde «Qosh bol, Gýlsary!», «Birjan sal», «Afalinanyng sekirisi», «Jerúiyq», «Mahambet», «Jaujýrek myng bala» sekildi kórkem filimder, «Krestnaya dochka», «Aghayyndylar», «Astana - arman qala» tәrizdi serialdar bar. «Toghyz úlym bir tóbe, Er Tóstigim bir tóbe» demekshi, osy kinolardaghy barlyq beynelerim bir tóbe de, maghan obrazy arnayy layyqtalyp jazylghan «Jerúiyq» filimindegi Orynbay aqsaqalym - bir tóbe.

«Bizding kinonyng dәuiri kelgendey»

- Osy salanyng ishinde jýrgen maman retinde qazaq kinosy kenestik kezende de búlay dәuirlegen joq bolatyn Qazir bizding kinonyng dәureni kelgendey der edim. Jyl sayyn kinogha qomaqty qarjy bólinip, búl salagha erekshe mәn berilude. Jas rejisserler men tәjiriybeli mamandarymyzdyng enbekteri kóptegen halyqaralyq festivaliderge jol tartyp, jýldeli oraluda. Odan bólek, eng bastysy, qazaq kórermeni óz kinosyna qayta oraldy. Oghan songhy týsirilgen «Jaujýrek myng bala» kinosy dәlel. Biraq búl qazaq kinosynyng bar mýmkindigin kórsetetin shyng emes. Bizding kinomyzdyng alar asuy alda.

«Mongholiyanyng akterlerinen tórt-bes ese joghary qalamaqy aldyq»

- Akterlik óner - qazaqtyng qanynda bar qasiyet. Ol - tumysynan sezim­tal, jýregi әn salyp túratyn halyq. Osy túrghydan kelgende, qazaq akterleri әlem akterlerinen ozyq. Eshkimnen kem emes, kerisinshe kóp artyqshylyqqa iye. Kenes Odaghy kezinde sheteldik rejisserler bizding akterlerge qyzyghyp, kinogha tartatyn. Búl - shygharmashylyq túrghydaghy bagha.

Qúdaygha shýkir, qazir qazaq akterlerining kinodaghy oiyny da mate­rialdyq jaghynan tómen baghalanyp jýrgen joq. Men ózim teatrdan alghash kinogha auysqandaghy alghan qalamaqym men qazirgi songhy obrazymdaghy qalamaqymdy salystyryp aitsam, arasy jer men kóktey. Bizge produserler qalamaqymyzdyng mólsherin jariya etuge tyiym salghan, degenmen salys­tyrmaly túrghyda aitar bolsam, akter enbegi dúrys baghalanatyn dәrejege jete bastadyq. Mәselen, songhy týsken filimderding biri «Jaujýrek myng bala» desek, oghan shetelden, Mongholiyadan da әrtister keldi. Bizding kýndik qalamaqymyz olardan tórt-bes ese joghary boldy. Yaghny biz óz jerimizde jýrmiz. Bizding baghamyz olardan artyq. Búl bayaghydan osylay boluy kerek nәrse edi. Qazir bizding qalamaqymyz Reseyding әrtisterimen salystyrugha bolatyn dәrejege jetip qaldy.

«Últtyng batyrlaryn sol últtyng balalary ghana oinay alady»

- Osydan biraz jyl búryn kinogha shetelden akter shaqyryp qatystyru sәnge ainalghan bolatyn. Men ony rejisserlerding tayazdyghynan der edim. Jútang ssenariymen jaqsy kino shyghara almasyn sezedi de, «eng bolmasa beti jyltyr shetelding osy akterin kórsetu arqyly kinony tanymal eteyin» degen maqsat qoyady. Búl qatty shatasu der edim. Kórermen solardy qabyldap jatyr ma? Joq, bәribir qabylday almaydy. Amerikalyq әrtisting atqa otyrghanyn elestetinizshi, esekting ýstinde jýrgendey әser beredi. Ne ýstindegi shapany jaraspaydy. Últtyng batyrlaryn tek sol últtyng balalary ghana oinay alady. Mústafa Shoqaydy, mysaly, qyrghyz әrtisi oinady. Sol beyne halyqqa jetti dep aita alamyz ba? Ayta almaymyz. Óitkeni ol Mústafanyng kim ekenin ssenariydi oqyghan kezde ghana bildi. Múnday sheshimning qate ekenin uaqyttyng ózi dәleldep berdi.

«Akterding izdenisi manyzdy»

- Salystyrmaly týrde alghanda serialdyng aqshasy azdau bolady. Biraq akter ol jerde de ról alar kezde eki nәrsege kónil bóledi. Birinshisi, somdaytyn beynesining qyzyqtylyghy, janyna jaqyndyghy. Eger beyne únap jatsa, akterdi keyde materialdyq jaghy asa qyzyqtyrmaydy. Keyde serialdaghy epizodtyq qana, eleusiz rólge týsui mýmkin. Biraq akterding salmaghyna qaray rejisser oghan qomaqty qarjy úsynatyn kezder bolady. Akterlik ózi - Qúdaydan keletin qabilet. Onyng kórermen jýregine jol tabuy akterding enbegi men izdenisine baylanysty dýniye.

Qúralay Gollivudta mulitfilim týsirmek

Belgili dizayner jәne modelier Qúralay Núrqadi­lova úsynghan mulitfilim iydeyasyna rejisser Timur Bekmambetov qyzyghushylyq tanytyp otyr. Ózining aituynsha, Qúralaydyng mulitiplikator bolsam degen kópten bergi armany oryndalugha jaqyn kórinedi.

Mulitfilimdi ekshn janrynda Gollivudta týsiru josparlanuda. Oqigha jelisi qazirding ózinde oilastyrylyp qoyylghan, biraq dizayner ony әzirge qúpiya ústaudy jón kórude. Alayda ony komiks týrindegi seriyaly jalghasy bar mulit­filimge ainaldyrghysy keletinin, soghan baylanysty týrli oiynshyqtar men quyrshaqt­ar­dyng shygharylghanyn qalaytynyn jasyrmaydy.

Ýndistan «Aqqyzdy» asygha kýtude

Jәnibek Jetiruovtyng «Aqqyz» filimi HII sian's-Cinefan kinofestivaline shaqyrtu aldy. Ýndistannyng Niu-Dely qalasynda 27 shilde - 5 tamyz aralyghynda ótetin búl sharagha Ýndi, Aziya jәne Arab elderining kinotuyndylary qatysyp, ózara baq synasady.

«Aqqyz» - qazaq halqynyng dýniyening payda boluy jónindegi mifologiyalyq kózqarasyna negizdelgen filim. Filimde mifolo­giyalyq, filo­so­­fiyalyq dýnie óte kóp. Mysaly, Q.Tastanbekov qariya beynesimen qatar, qazaqtyng anyz-әdebiye­tindegi Qorqytata, Asanqayghy, Qarlyghash­biyding ró­lin alyp shyghady. Osy keyipker arqyly filim­ning býkil oiy men maghynasy jetkizilgendey bolady. Filim Qapshaghay kólining jaghasynda týsiril­gen.

«Áke paryzy» óndiriske jol tartty

Qazaq kino әlemi taghy bir tuyndymen tolyqpaq. 3TA Pictures kompaniyasy «Áke paryzy» degen bastapqy atpen jana jobany qolgha aldy. «Qazaqstan» últtyq teleradiokompaniyasynyng tapsyrysy boyynsha týsiriletin telehikaya әrqaysysy 45 minuttyq 16 bólimge negizdelgen.

Bir otbasynda bolghan jayttar tónireginde órbiytin telehikaya maz­múny otbasy qúndylyqtary men ata-ana jәne bala arasyndaghy baylanystar barysyn bayandamaq. Negizgi shygharmashylyq qúram qazaq akterlerinen túrady. Al tehnikalyq jaghyn retteytin operatorlar men dybys rejisserleri, kompiuterlik grafika mamandary týrik elinen shaqy­rylmaq. Telehikayanyng qongshy rejisseri әri ssenariy avtory - belgili týrik rejisseri Nurettin Ozeli. Jana jobagha saundtrek retinde Múhtar Shahanovtyng «Áke turaly jyr» ólenine jazylghan Núrghisa Tilendiyevting әni alyndy.

Betti dayyndaghan Sholpan QARAEVA

«Alash ainasy» gazeti