Ózbekstan memleketi búghan deyin de Újymdyq qauipsizdik kelisim-shart úiymynan (ÚQKÚ) shyghatyndyghy turaly eskertken bolatyn. Al osy joly ózbek biyligi mýshelikten birjola qol ýzetindigin mәlimdegende, múnyng astarynan әrtýrli boljam izdegenderding qatary kóbeyip ketti.

Ózbekstan memleketi búghan deyin de Újymdyq qauipsizdik kelisim-shart úiymynan (ÚQKÚ) shyghatyndyghy turaly eskertken bolatyn. Al osy joly ózbek biyligi mýshelikten birjola qol ýzetindigin mәlimdegende, múnyng astarynan әrtýrli boljam izdegenderding qatary kóbeyip ketti.
Ózbekstan 1999 jyly da ÚQKÚ qúramynan shyghyp ketken edi. Biraq 2005 jyly mamyrda Ándijanda bolghan oqighalardan keyin әrtýrli syny pikirler aityla bastaghan kezde, Ózbekstan 2006 jyly qaytadan mýshelikke ótken-di. Endi taghy da: «Úiym bizding ústanymdarymyzdy eskermeydi. Sondyqtan da úiymnyng strategiyasyna kónilimiz tolmaydy», - dep mәlimdegen resmy Tashkent búdan әri birlesip júmys isteuden bas tartyp otyr. Negizi úiymnyng mindeti -­ mýshe memleketterding territoriyasy men ekonomikalyq kenistigin kez kelgen syrtqy әskeriy-sayasy agressordan, halyqaralyq terroristerden birikken әskermen qorghau bolsa, al negizgi qaghidasynyng biri - mýshe elderge syrttan qanday da bir jau shabuyl jasasa, úiymgha mýshe elder agressorgha soghys jariyalaydy. Osy túrghydan kelgende, Ózbek biyligining kónili tolmaytyn hәm kelise bermeytin tústary kóp siyaqty. Búl jóninde aqparat qúraldaryna pikir bildirgen Ózbekstannyng Syrtqy ister ministrligining ókili: «Úiymnyng Aughanstangha qatysty strategiyasy bizding kónilimizden shyqpaydy. Ózbekstan búl elmen eki jaqty qarym-qatynasty joghary qoyady. Oghan qosa Tashkentke úiym elderining әskery yntymaqtastyqty kýsheytui únamaydy», - degen sebepterdi tilge tiyek etipti.
Bir aita keterligi, Ózbekstan preziydenti Resey men Qytay qatysatyn sharalardan kóbine boyyn aulaq ústaydy. Tipti biylghy jyldyng nauryzynda ótken Shanhay Yntymaqtastyq úiymyna (ShYÚ) mýshe elderding birlesken әskery jattyghuynda da Ózbekstan tóbe kórsetken joq. Osy rette keybir sarapshylar: «Ózbekstanda AQSh-tyng әskery bazasy qayta ashylatyn týri bar. Songhy kezde Ózbekstan men AQSh arasynda ózara kelisimder jýzege asuda» degen týrli sayasy boljam jasap ýlgerdi.
Ózbekstannyng atalmysh úiymnan shyghuy dúrys pa, búrys pa? Búl sheshim qay elding ong jambasyna kelip túr? Osy túrghyda sayasattanushylar ne deydi?

Dos KÓShIM, sayasatker:
- Ár memleket óz mýddesin qorghaydy. Kenes ýkimeti taraghan kezde әr memleket jeke, tәuelsiz boldy. Qazirgi kezde Resey qaytadan jana odaqtyng bir týrin nobaylay bastady ghoy. Ony ashyqtan-ashyq jýrgizbekshi. Biz sol Reseyding eteginen ústap ketip bara jatyrmyz. Al Ózbekstan ózining tәuelsizdigin tolyq saqtap qalghysy kelgen siyaqty. Sebebi kez kelgen úiymnyng sayasy maqsaty men sayasy astary bolady. Al songhy uaqytta ÚQKÚ-nyng da, Euraziyalyq odaqtyng da ekonomikalyq maqsattan góri, sayasy maqsaty basym. Meninshe, Ózbekstan osy joly óz oiyn ashyq aitqan siyaqty. Óz basym búl sheshimdi qoldaymyn. Biz kimnen azat boldyq? Kimnen tәuelsizdik aldyq? Bylaysha aitqanda, әueli Resey imperiyasy, odan keyingi Kenes ýkimeti de Reseyding negizinde jasaldy. Sondyqtan Ózbekstannyng búl sheshimi dúrys. Ókinishke qaray, Qazaqstan memleketi osynday baghytty ústanbaydy.
NATO 2015 jylgha deyin ózining әskerin Aughanstannan shygharady. Búl kezde ýlken problema tuyndaydy. Olar soghys jabdyqtarynyng bәrin eki jolmen alyp ketkisi kelude. Birinshisi - múhit arqyly. Ekinshisi - Europa arqyly. Yaghny búl tasymal Tәjikstan men Ózbekstannyng ýstinen ótkeli otyr. Sondyqtan AQSh songhy kezde osy eki elmen óte jaqsy qarym-qatynas ornatty. Búl jerde ózbekter de ýlken payda tappaqshy. Qazir Aughanstanda kóptegen qaru-jaraq, azyq-týlik, kiyim-keshek jinalyp qaldy. Múnyng bәrin AQSh alyp ketpeydi. Óitkeni oghan ketetin aqshany jana qaru-jaraqqa bóluge bolady. Qysqasy, AQSh osy aimaqta Reseymen belgili bir bәsekege týsip otyr. Sondyqtan da AQSh-qa Qyrghyzstandaghy «Manas» әskery bazasyn saqtau men Ózbekstanda әskery baza salu manyzdy. Demek, AQSh Ózbekstanmen arada belgili bir kelisimge qol jetkizgen siyaqty. Ózbekstannyng ÚQKÚ-dan shyghuynyng birden-bir sebebi osy boluy mýmkin.

Aydos SARYM, sayasattanushy:
- Mening oiymsha, ODKB - óli úiym. Onyng basty maqsaty Reseyding imperiyalyq mýddelerine qyzmet etu. Shyn mәninde, búl úiymnyng ishinde alauyzdyq pen kóre almaushylyq basym jәne oghan mýshe memleketterding mýddeleri bir-birine jii qayshy keledi. Mysaly erteng Armeniya men Ázirbayjan Qarabaq ýshin qaqtyghyssa, Qazaqstan qay jaqty qoldauy kerek? Armyandargha jaqtasyp, әsker jibersek, óz aghayyndarymyzdy satqanymyz bolady ghoy?! Nemese ózbek-qyrghyz qaqtyghysyp qalsa, biz kimdi qoldauymyz kerek? Osy siyaqty mәseleler óte kóp. Meninshe, búl úiymdy ne taratu kerek, ne qatarynan shyghyp ketuimiz kerek. Odan da Reseyge tótep bere alatyn, yaghny qúramynda Qytayy bar ShYÚ-nyng damuyna atsalysqanymyz tiyimdi.
Al eger shynayy bolashaghymyzdy oilaytyn bolsaq, biz de ózbekter siyaqty osy úiymnan shyqqanymyz jón. Reseyding kónili men qabaghyna qaraghan tәuelsizdik pen tútastyqtyng qúny asa joghary emes. Ekinshi kezekte biz elimizdegi Reseyding әskery poligondaryn jauyp, NATO-men barynsha tyghyz qarym-qatynas ornatuymyz qajet. Eger bolashaqta NATO-gha Ózbekstan men Ázirbayjan ótedi desek, onda bizding de tandauymyz sol boluy tiyis. Bizge etene jaqyn Týrkiya da NATO-nyng mýshesi. Sondyqtan týrki birligi túrghysynan Reseyding etegine jabysa bergenshe, osynday tyn, bolashaghy men mýmkindigi kóp joldar men tәsilderdi tandaghanymyz abzal.

Múrat ÁBENOV, Parlament mәjilisining deputaty:
- Ózbekstannyng atalmysh úiymnan shyghuy oilandyratyn mәsele. Degenmen ózbek elining úiymnan shyghyp, qayta kirui ýirenshikti bolyp qaldy. Sebebi kezinde 1999 jyly shyghyp ketip, qayta kirgen bolatyn. Bir bayqaghanymyz, ózbek biyligi úiymgha ishki jәne syrtqy qajettilik retinde ghana kiretin siyaqty. Tipti úiymgha mýshe bola jýrip kóp sharalargha qatyspay, kóp qújattargha qol qoymay jýrgenin bilemiz. Yaghny Ózbekstan búrynnan da túraqsyzdyq kórsetip keldi. Búl úiymnyng bedelin týsiredi. Meninshe, aldaghy uaqytta úiymnyng úiymdastyru sharalaryn dúrystap, qataldau qarau kerek.

Ghany QASYMOV, Parlament senatynyng deputaty:
- Ózbekstan taraby «NATO jәne AQSh-pen yntymaqtastyq ornatu jaghyn qarastyryp jatyrmyz degen mәlimdemesin taratty. Újymdyq qauipsizdik kelisim-shart úiymy ala taqiyaly aghayyndy ústap túra almady. Osyghan deyin de úiymgha bir kirip, bir shyghyp ketken ózbekter taghy da sayasy sensasiya jasady. Olar osymen ekinshi mәrte Újymdyq qauipsizdik kelisim-shart úiymynyng mýsheliginen shyghyp ketti. Sóitsek, ózbekterding ókpesi qara qazanday eken. On jyldan astam tarihy bar ÚQKÚ-nyng býkil әlem bile qoyar abyroyy joq. NATO-day nar bolmasa da, azdy-kópti jeti elding basyn qosyp otyrghan jaghdayy bar. Áskery qúrylym qauipsizdikti qamtamasyz etu maqsatynda qúrylghan. Biraq bir qúmalaqtyng bir qaryn maydy shiritetini sekildi, úiymnyng da ústanymyn kórshilerimiz qúrtyp bitti.

Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti