Júma, 22 Qarasha 2024
Arylu 5579 14 pikir 1 Qarasha, 2021 saghat 16:34

Qazaqstan Leninmen qoshtasa almay jýr

Eki kýn boldy. Bizdegi hәm bizge bóten orys tildi aqparattyq kenistik Aqtóbe jaqtaghy Kenes Nokin deytin shap-shaghyn auyldaghy Leninning eskertkishi qiratylatyn boldy dep, alatayday býlinip, kýn kósemning kereksiz qalghan tastúghyrynyng basy týsip qalghanyna kýn jauarday kýnirenip, otyz tisi syrqyrap, oibaylap jatyr.

«Centrasia.org» deytin alashúbar, әlem-jәlem bir sayt: «Qazaqtyng Aqtóbesinde qazaq memleketining negizin qalaghan V.Leninning eskertkishining basyn qiratty», - dep jazypty, tipti. Alyp-qosqanymyz joq. Sózbe-sóz: (V Kazahskom Aktobe snesly golovu pamyatniku osnovatelu kaz-gosudarstvennosty - V.Leninu).

Oqigha Aqtóbe oblysynda, dәlirek aitqanda Aqtóbe qalasynan 15 shaqyrymday jerde ornalasqan, 2,5-3 myngha juyq halqy bar Kenes Nokin deytin auylda bolghan eken. Auyldyq mәdeniyet ýiining qaq aldyndaghy shaghyn sayabaqta ornalasqan Lenin eskertkishin sol mannan ótip bara jatqan auyl túrghyny viydeogha týsirip, taratqan.

«Býgin 2021 jyldyng 29 qazany – komsomoldyng tughan kýni. Bizding mәdeniyet ýiimizding aldynda eskertkish bolghan. 1965 jyly, onyng ashyluyna men de qatysqam, ol kezde men 5 jasta edim. Sodan beri túrghan. Mine, býgin onyng basyn júlyp tastady. Soghan qaraghanda, birtindep, qiratatyn sekildi. IYә, búl bir túrghynnyng qalauy boldy... Bәri búl oqighagha bastaryn shayqap, ótip jatyr. Osymen bizding sayabaghymyzdaghy Vladimir Iliich Leninning tarihy tausyldy», - deydi viydeodaghy er adam.

Aytpaqshy, búl Leninning qiraghan «basyna» baylanysty jergilikti әkimdik te óz jauaptaryn yldym-jyldym berip ýlgeripti. Sóitsek, kýn kósemning tastúghyry qorghalatyn mәdeny eskertkishter sanatyna jatpaydy eken. Al eskertkishting basy demontaj kezinde týsip qalghan.

«Kenes Nokin atyndaghy auyldyng Mәdeniyet ýii aldyndaghy eskertkish –jaramsyz bolghan. Ábden tozyp, týgelimen qirap qalmasy ýshin, qanday da bir oqys jaghday bolmasyn dep, jergilikti túrghyndardyng qauipsizdigi ýshin eskertkishti qiratu (bólshekteu) turaly sheshim qabyldanghan. Bólshekteu kezinde eskertkish ýgitilip, basy týsip qaldy», - depti әkimdiktegiler.

2014 jyldyng jeltoqsanynda Kiyevting qaq ortasynda qasqayyp túrghan proletariat kósemi Leninning alyp tastúghyry qiratyldy. Búl dekomunizasiya ayasynda atqarylghan kóp sharuanyng basy edi. Rasynda «Kýn kósemge» kýresinnen oryn bergen jalghyz el Ukraina emes. Postkenestik elderding birsypyrasy eski tastardan әldeqashan arylghan.

Al bizde she? Bizde jaghday bylay: 

Osydan ýsh-tórt jyl búryn (2017 jyly) jazghanymyzda, elimizde kýn kósemning 159 eskertkishi qasqayyp túrghan edi.

«Pamyatniky Lenina» deytin arnayy sayt bar eken. Sol sayttyng aqparattyq bazasynda Vladimir Iliich Leninning úzyn-sany 10 mynnan astam eskertkishi tirkelipti. Atalghan sayt: «Qazaqstanda Leninning 254 eskertkishi túr», - deydi. Árqaysysynyng ornalasqan orny men suretterin qosa jariyalapty. Qaranyz:

Qostanay oblysynda – 102,
Aqmola oblysynda – 29,
Pavlodar oblysynda – 21,
Qaraghandy oblysynda – 18,
Soltýstik Qazaqstan oblysynda – 14,
Almaty oblysynda – 11,
Shyghys Qazaqstan oblysynda – 11,
Almatyda – 9,
Jambyl oblysynda – 8,
Aqtóbe oblysynda – 7,
Batys Qazaqstan oblysynda – 5,
Astanada – 4,
Atyrau oblysynda – 4,
Búrynghy Ontýstik Qazaqstan oblysynda – 4,
Qyzylorda oblysynda – 3,
Bayqonyrda – 2,
Manghystau oblysynda – 2.

Leninning eskertkishteri jóninen kósh basynda Resey, Ukraina men Belarusi túr eken. Qazaqstan tórtinshi orynda. Onan song Qapqaz ben Ortalyq Aziya elderi (243), Europa elderi (195), Baltyq elderi (169) men Maldova (64) tizimdelip túr eken.

Qazaqstanda Leninning eng kóp eskertkishi Arhiymed Múhambetov tizginin ústaghan Qostanay oblysynda eken. Ondaghy Lenin eskertkishterining sany – 102 dep kórsetilipti. Al Qostanay oblystyq әkimdigining resmy saytynda 19-20 tamyz kýnderi (2021 jyl) jergilikti jәne respublikalyq manyzy bar eskertkishterding tizimi jariyalanghan eken. Ol eki tizimning birde-bireuinde Vladimir Iliich Leninning eskertkishi atalmaghan.

«lenin.tilda.ws» sayty: «1991 jyly Qazaqstanda Leninning 500-ge tarta eskertkishi bolsa, 2021 jyldyng qantaryndaghy esep boyynsha, Leninning 159 eskertkishi bar», - dep jazady.

Atalghan sayttyng reytinginde de Qazaqstan tizimdikting tórtinshi satysyna jayghasypty. Aldaghy ýshtik – Resey, Belarusi pen Ukraina. Endi myna qyzyqty qaranyz, 1991 jyly Ukrainada 5500-ge juyq Lenin eskertkishi bolsa, qazir olardyng sany 350-den kemipti. Al Baltyq elderi kýn kósemning birde-bir eskertkishin qaldyrmaghan (1991 jyly onyng sany 160-tan asqan).

Biyl Tәuelsizdikting 30 jyldyghyn alaulatyp-jalaulatyp, atap ótpekpiz. Preziydent arnayy maqala jazyp, biylghy jyldy «Tәuelsizdikting 30 jyldyghy» dep jariyaldady. Sol maqalada preziydent Toqaev:

«Alghashqy on jyldyq egemen Qazaqstannyng óz derbestigin qalyptastyru kezeni boldy. Ekinshi on jyldyqta elimiz túghyryn nyqtap, keregesin keneytip, irgesin bekitti. Ýshinshi on jyldyqta memleketimiz shyn mәninde, kemeline kelip, әlemdik sayasattyng tórine ozdy. Aldaghy tórtinshi on jyldyqta bizdi jana mindetter kýtip túr», - degen edi. Bizshe, bolsa, sol jana mindetterding basy – býginde ózge týgili Kremlige kerek bolmay qalghan proletariat kósemining eski-qúsqy eskertkishterin birjola jongdan bastaluy kerek! Otyz jyldyqtyng qúrmetine otyz myng orden taratu – Tәuelsizdikti úlyqtau emes!

Agha úrpaqtyng esinde bar:

«Ýiimizde, tórimizde, Portrette túrghan kim?
Kimning jýzi tanys bizge, Bizge jaqyn, tughan kim?
Búl – Lenin babamyz,
Búl – Lenin danamyz!» degen Lenin әli de tórimizden týspey túr.

Biyl Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jyl tolady. Biraq sonda da KSRO-gha degen saghynysh azaymay keledi. Qazaqstan Leninmen qoshtasa almay jýrgendey... Áytpese, Tәuelsizdikting 30 jylynda Leninning 159 eskertkishin tórden týsirmey ústap otyrghan basshy-qosshynyng búl tirligin ne dep aqtaugha bolady?Sonda jyl sayyn budjetten yryp-jyryp milliardtardy bólip, alashapqyn jýrgizip jatqan «Ruhany janghyru» deytin iydeologiyalyq sayasat qayda?.. Sol «Ruhany janghyrudy» jýzege asyru ýshin budjetter 119 mlrd tenge bólingeni ótkende ghana jariya boldy.

Lenindi úlyqtaudy dogharmay, ruhany janghyru bolmaytynyn rasynda, biyliktiler týsinbey me? Bizshe bolsa, solay... Leninnin, Leninnning ghana emes, 70 jyldan astam qazaqty ezip-janshu sayasatyn jýrgizgen Sovettik biylik atributtaryn birjola joigha, eski biylikting eshkimge kereksiz elementterinen arylugha Kremliding qas-qabaghyna jәutendep qaraytyn Aqordanyng batyly, erik-jigeri, kerek bosla minezi jetpeytin sekildi... Janaghy «159 Leniyn» sonyng aiqyn kórinisi. Basqa sóz joq...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290