Elordamyz Astanada shildening 13-i kýni  «Nashe mesto» atalatyn antikafening aldynda jabysyp alyp jalastyndardyng jarysy ótkeli jatqanyn alghashqylardyng biri bolyp qazaq tildi ghalamtor betinde jariyalaghan edik. Sol kezde taqyrypqa baylanysty pikir bildirgenderding biri «Abay.kz», osynday arzymaytyn mәseleni kóteruding qajeti qansha edi?» dep keyistik bildirgen. Oghan qosylyp taghy bir aghayyn qazaq jurnalisterin jerden alyp, jerge salyp yanattaghan da edi. Teginde, qoghamda jiligi tatymaytyn taqyryp kem. Biraq,  azamattyq qoghamnyng belsendiligi artpay qandayma mәsele kýn tәrtibine qoyylsa da tasada qala beredi. Sodan otyra qalyp bәrine biylikti jazghyramyz. Ásilinde, azamattyq qogham sergek bolyp últtyq, eldik jayttargha jan ashyrlyq tanytyp otyrsa, biylikke jetpey-aq keybir isting sheshimi tabylyp jatar edi. Búny nege aityp otyrmyz? Búny aityp otyruymyzgha sebep - Astanada óte jazdaghan arsyz sharanyng aldyn alyp, mysaly QMBD bastaghan músylmandardyng qarsy shyghuy der edik. Qazaq tildi sayttar men gazetterde antikafeshilerding әreketi turaly jazylghan song meshitterdegi jamaghat narazylyq bildirip, ýndeu jariyalay bastady. Nәtiyjesinde jariya týrde jalasatyndardyng jarysyn úiymdastyrmaq bolghan Kýshighúlov deytin jigit jenilgenin moyyndady.

Elordamyz Astanada shildening 13-i kýni  «Nashe mesto» atalatyn antikafening aldynda jabysyp alyp jalastyndardyng jarysy ótkeli jatqanyn alghashqylardyng biri bolyp qazaq tildi ghalamtor betinde jariyalaghan edik. Sol kezde taqyrypqa baylanysty pikir bildirgenderding biri «Abay.kz», osynday arzymaytyn mәseleni kóteruding qajeti qansha edi?» dep keyistik bildirgen. Oghan qosylyp taghy bir aghayyn qazaq jurnalisterin jerden alyp, jerge salyp yanattaghan da edi. Teginde, qoghamda jiligi tatymaytyn taqyryp kem. Biraq,  azamattyq qoghamnyng belsendiligi artpay qandayma mәsele kýn tәrtibine qoyylsa da tasada qala beredi. Sodan otyra qalyp bәrine biylikti jazghyramyz. Ásilinde, azamattyq qogham sergek bolyp últtyq, eldik jayttargha jan ashyrlyq tanytyp otyrsa, biylikke jetpey-aq keybir isting sheshimi tabylyp jatar edi. Búny nege aityp otyrmyz? Búny aityp otyruymyzgha sebep - Astanada óte jazdaghan arsyz sharanyng aldyn alyp, mysaly QMBD bastaghan músylmandardyng qarsy shyghuy der edik. Qazaq tildi sayttar men gazetterde antikafeshilerding әreketi turaly jazylghan song meshitterdegi jamaghat narazylyq bildirip, ýndeu jariyalay bastady. Nәtiyjesinde jariya týrde jalasatyndardyng jarysyn úiymdastyrmaq bolghan Kýshighúlov deytin jigit jenilgenin moyyndady. Sóitip, Astanada 2010 jyldyng 25 jeltoqsanynda «Núr Astana» meshiti janyndaghy «ASIA PARK» sauda ýiinde tyrday jalanashtar jarysyn ótkizip tayrandaghan Kýshighúlov eriksiz atynyng basyn tartty. Atalghan sauda ýiinde basynan baqayshaghyna deyin sheshingenderge tegin djnsy shalbaryn taratyp shalqyghan Kýshighúlovtyng ol kezdegi masqara tirligi de qazaq baspasózinde jazylghan-dy, biraq oghan QMBD dәl osy jolghyday asa mәn bermegen edi. Esterinizge sala keteyik, Astanadaghy antikafening aldynda óte jazdaghan marafongha baylanysty QMBD mynanday mәlimdeme jasaghan bolatyn:

Kýni keshe ghana býkil qazaq músylman el ekenimizdi aiday әlemge pash ettik. Ghajayyp «Áziret Súltan» meshiti ashyldy. Mine, býginde ruhany kelisimning ordasyna ainalghan Astanada últ bolashaghy - úl men qyzymyzdy sýiisuden jarystyru qanshalyqty oryndy? Ay deytin aja, qoy deytin qoja bolmasa, erteng elimizde ashyq zina jasaudan bayqau ótkizemiz deytinder shyqpasyna kim kepil?

Adamzattyng asyly ardaqty payghambarymyz Múhammed Mústafa (s.gh.s.) hadisterining birinde: «Eger bir jamandyqty kórsen, qolmen týzet, oghan shamang kelmese, tilmen ait, oghan da kýshing jetpese, jýrekpen jek kór. Búl - imannyng eng әlsizi», - degen.

«Abay-aqparat»