Redaksiyadan:

Jigitter" kvartetining kezekti gastrolge shyghyp ketuine baylanysty atalghan toppen Abay.kz oqyrmandarynyng arasyndaghy internet-konferensiya keyinge qaldy.

"Abay-aqparat"

Sanauly kýnderden song kýlli músylman әlemi asygha kýtken Ramazan aiy da bastalady. Dinimizdegi úlyq ghibadat týrlerining biri oraza qarsanynda QMDB men Orta Aziya mýftiyler kenesining tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli haziretting «Jarylqaushy aida kóp jaqsylyq jasayyq» atty ýndeui jariyalanghany belgili. Ýndeude Ramazan aiynyng qúrmetine ministrlikter men týrli sala jetekshilerine, oblys, qala, audan basshylaryna, kәsipkerlerge azyq-týlik pen qoghamdyq qyzmetterding baghasyn 10 payyzgha arzandatyp, jenildik jasaugha shaqyrghan edi. Osy orayda elimizding әr týkpirinde dinbasynyng iygi bastamasyna ýn qosyp jatqandar qataryn shyghys ónirining kәsipkerleri de tolyqtyruda.

Redaksiyadan:

Jigitter" kvartetining kezekti gastrolge shyghyp ketuine baylanysty atalghan toppen Abay.kz oqyrmandarynyng arasyndaghy internet-konferensiya keyinge qaldy.

"Abay-aqparat"

Sanauly kýnderden song kýlli músylman әlemi asygha kýtken Ramazan aiy da bastalady. Dinimizdegi úlyq ghibadat týrlerining biri oraza qarsanynda QMDB men Orta Aziya mýftiyler kenesining tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli haziretting «Jarylqaushy aida kóp jaqsylyq jasayyq» atty ýndeui jariyalanghany belgili. Ýndeude Ramazan aiynyng qúrmetine ministrlikter men týrli sala jetekshilerine, oblys, qala, audan basshylaryna, kәsipkerlerge azyq-týlik pen qoghamdyq qyzmetterding baghasyn 10 payyzgha arzandatyp, jenildik jasaugha shaqyrghan edi. Osy orayda elimizding әr týkpirinde dinbasynyng iygi bastamasyna ýn qosyp jatqandar qataryn shyghys ónirining kәsipkerleri de tolyqtyruda.

Atap aitsaq, Bas mýftiyding ýndeuine oray Semey qalasyndaghy birqatar sauda ortalyqtary óz sórelerindegi dinimizde haram etilgen ishimdikterdi sóreden alyp, azyq-týlik pen tútynu tauarlary baghasyn arzandatu arqyly jamaghatqa jenildik jasaytynyn mәlimdeude. Osyghan oray QMDB-nyng Semey óniri boyynsha ókil imamy Erjan qajy Mayamerovke qaladaghy kәsipkerler tarapynan qoldau hattar kóptep kelip týsude. Olardyng qatarynda «Ali Trad» «JK Menhanov» jәne «Almo» t.b. syndy birqatar mekemeler bar. Sauda ýilerining basshylary Ramazan aiynyng qúrmetine oray, Bas mýfty atap ótkendey, óz sauda nýktelerindegi tauarlar baghasyn 10-nan 25 payyzgha deyin jenildikpen ótkizetinderin de aitady. Ár jyly oraza qarsanyndaghy Bas mýfty ýndeuine ýn qosyp, qasiyetti aidyng halyq arasyndaghy qadir-qasiyetin artyrugha Semey ónirinde de eleuli ýles qosylady. Áytsede, biyl izgilikti iske niyet beldirip otyrghandar qatary artyp otyr. Onyng sebebi de joq emes sekildi. Óitkeni, QMDB-nyng Semey óniri boyynsha ókil imamy Erjan qajy Mayamerov jergilikti BAQ ókilderimen tyghyz qarym-qatynasta júmys isteudi jolgha qoyghan bolatyn. Mysal keltire ketsek, mausym aiynyng sonyndaghy el jurnalisterining kәsiby merekesine oray Ánet baba atyndaghy qos múnaraly meshitte baspasóz ben telearna qyzmetkerlerine arnalyp dastarhan jayylyp, merekelik syilyqtar tartu etilgen bolatyn. Osynau shara barysynda Erjan Malghajyúly Bas mýftiyding ýndeuin Semey ónirindegi halyqqa jetkizuge ýles qosularyn da ótingen bolatyn. Jalpy, Shyghys aimaqtaghy BAQ qyzmetkerleri QMDB-nyng jergilikti ókildigine ýnemi aqparattyq demeushilik tanytyp keledi. Ónir júrtshylyghynyng dinbasy ýndeuimen qúlaqtanuyna búl da sebebin tiygizgeni anyq. Odan bólek, tól dinimizding nasihattalu dengeyi de jyl sayyn arta týsude. Imandylyqty, salauatty ómir salty men elding әleumettik ahualynyng onala týsuin joghary qoyatyn semeylik kәsipkerler men mekeme basshylarynyng búl iygilikti qadamy osynyng aiqyn aighaghy bolsa kerek.

Quanysh Qoja Semey qalasy.

"Abay-aqparat"