«Ortaq Týrki әlipbiyi» nege ortaq bolmay otyr?
1991 jyly Stambulda ótken «Qazirgi týrik әlipbiyi» atty simpoziumda bir top ghalym týrki elderining ortaq paydalanuy ýshin «Ortaq týrki әlipbiyi» dep atalatyn әlipby jýiesin jasaghan bolatyn:
Alayda búl әlipbiy ortaq әlipby qyzmetin atqara almay otyr.
«Ortaq týrki әlipbiyi» jýiesi boyynsha týrki halyqtary ózderining әlipbiylerinde osyndaghy tanbalardy paydalanuy jәne birdey dybysty birdey tanbamen tanbalauy tiyis edi. Biraq myna kestege nazar salatyn bolsaq, týrki elderi latyn negizdi әlipbiylerin qabyldaghanda búl aitylghan sharttargha baghyna qoymaghanyn angharugha bolady.
«Ortaq týrki әlipbiyi» ortaq әlipby qyzmetin nege atqara almay otyr? Múny últtyq әlipbiylerde oghan qanday ózgertuler jasalghanyna qarap anyqtaugha bolady.
1. «Ortaq týrki әlipbiyinde» ózbekting «tútyq» dybysyna layyq әrip joq bolghandyqtan olar óz әlipbiyine (’) tanbasyn engizgen. Sol siyaqty ortaq әlipbiyde bizding ú-myzdyng da óz aldyna tanbasy joq, latynnyng u әrpi әri u, әri ú dep oqylady. Búl «bir dybys – bir tanba» qaghidasyna qayshy bolghandyqtan qazaq әlipbiyining Orfotop úsynghan núsqasynda ú dybysyn belgileu ýshin ortaq әlipbiyde joq ū әrpi paydalanylghan. Demek, key dybysty belgileuge layyq әripting bolmauy últtyq әlipbiylerdi ortaq әlipbiyden tys tanba engizuge mәjbýr etude.
2. Ortaq әlipbiyde dj dep oqylatyn c әrpining ornyna týrkmender j әrpin alghan. Búl orayda latyn әlipbiyin paydalanatyndardyng kópshiligi c әrpin s ne k dep oqitynyn, al j әrpining halyqaralyq til − aghylshyn tilinde dj dep oqylatynyn eskersek, týrkmendiki búrys dep aita alamyz ba? «Ortaq týrki әlipbiyinde» y dybysy ı әrpimen, i dybysy i әrpimen belgilenedi. Al qazaq әlipbiyin qúrastyrushy orfografiyalyq top i dybysyn belgileuge ɪ әrpin qoldanyp, y-ny latynnyng y әrpimen belgileudi úsynyp otyr. Jii kezdesetin i dybysyn noqatty әrippen belgileu jazugha qolaysyzdyq keltiretinin jәne i әrpi tehnikalyq pәnderde y dep oqylatynyn eskersek, «Ortaq týrki әlipbiyinshe» tanbalaudy tiyimdirek dep aita alamyz ba? Demek, key dybystyng «Ortaq týrki әlipbiyindegi» tanbasynyng dau tughyzarlyq boluy ony moyyndamay, basqasha belgileuge soqtyryp otyr.
3. Ázirbayjandar ә dybysynyng ortaq týrki әlipbiyindegi noqatty tanbasynan bas tartyp, ony ә әrpimen belgilegen. Óitkeni әzirbayjanda búl әrip óte jii kezdesetindikten onyng noqatty boluy qolmen jazghanda әripter arasynyng ýziluine mәjbýr etip, qoldy kidirtedi jәne mәtinning kórkin ketiredi. Múnday noqatty әripter qazaqqa da qolayly emes. Ony «ónshen» degen sózding osy әlipbiymen jazyluynan angharugha bolady. Soghan baylanysty keybir ghalymdarymyz ng dybysyn noqatysyz ŋ fonetikalyq tanbasymen belgileudi úsynyp jýr. Demek, últtyq әlipbiylerde ortaq әlipbiyden tys tanbalardy paydalanugha sebepshi bolyp otyrghan taghy bir nәrse − keybir әripterding jazugha qolaysyzdyghy.
Jogharydaghy taldaular әlipbiylerding «Ortaq týrki әlipbiyine» baghynbauy jaydan-jay emes, ol әlipbiyding ortaq әlipby retinde qoldanugha jaramsyzdyghynan ekenin kórsetedi. Soghan qaramastan keybir ghalymdar býkil týrki halyqtaryn әli de osy әlipbiyge baghyndyrghysy keledi. Alayda búdan ónjeyli nәtiyje shyghady dep oilamaymyz. Óitkeni әlipbiyin búryn qabyldaghandardyng oghan qaytadan ózgeris engizui ekitalay. Sonday-aq latyn negizdi әlipbiyge bolashaqta kóshetinderding de «Ortaq týrki әlipbiyine» bas shúlghy qoyatynyna senim az. Múnyn bir dәleli − qabyldanghaly jatqan qazaq әlipbiyinde ortaq әlipbiyden ózgeshelikterding oryn aluy. Sol siyaqty eki týrli z dybysy bar bashqúrttar da latyn negizdi әlipbiydi paydalanatyn bolsa, onda «Ortaq týrki әlipbiyinde» tanbasy joq ekinshi z-syna jana tanba taghayyndaugha mәjbýr bolady. Sondyqtan «Ortaq týrki әlipbiyin» paydalanu turaly qauzay bergenning paydasy shamaly.
Búl orayda «týrki birligine qarsysyz ba» dep shygha keletinder bolar. Joq, biz týrki birligine qarsy emespiz. Biz «Ortaq týrki әlipbiyi» jaramsyz bolghandyqtan onyng ornyna basqa әlipby paydalanu kerek dep esepteymiz. Múnday әlipbiydi qúrastyram dep әurelenuding de qajeti joq, sebebi týrkilerding qarym-qatynasyna jaramdy әlipby býginde de bar. Ol − «Halyqaralyq fonetikalyq әlipbi» dep atalatyn әlipbiy.
«Halyqaralyq fonetikalyq әlipbiydin» jaramdy bolatyn sebebi, ol ortaq әlipbiyge qoyylatyn sharttardy tolyqtay qanaghattandyrady әri «Ortaq týrki әlipbiyine» qatysty aitylghan kemshilikterden ada.
Atap aitqanda, birinshiden, onda kez kelgen halyqtyng kez kelgen dybysynyng tanbasy bar.
Ekinshiden, «Halyqaralyq fonetikalyq әlipbiydegi» tanbalardyng oqyluy barlyq halyqqa ortaq, sondyqtan ony paydalansa, barlyq týrki júrty birdey dybysyn birdey tanbamen belgileytin bolady. Mysaly, ʒ әrpi − barlyq halyq ýshin de j-nyng tanbasy, ŋ әrpi barlyq halyq ýshin de n-nyng tanbasy, taghy sol siyaqty.
Ýshinshiden, fonetikalyq tanbalardyng kópshiligi noqatsyz, sondyqtan jazugha qolaysyzdyq tudyrmaydy.
Fonetikalyq tanbalardyng tómendegidey erekshelikterine baylanysty ony qoldanymgha engizu de qiyndyq tudyrmaydy.
a) Fonetikalyq tanba − әripting dybystaluyn kórsetetin qosymsha tanbasy. Sondyqtan kez kelgen últ ony ózining últtyq әlipbiyimen qabat qoldana beruine bolady (mysaly, aghylshynsha sóz latyn әripterimen qosa transkripsiyalyq (fonetikalyq) tanbalar arqyly da jazylady).
b) Sózdi fonetikalyq tanba arqyly jazu ýshin adamgha óz әlipbiyindegi әr әrpining qanday fonetikalyq tanbagha sәikes ekenin kórsetetin (Aa (a), Bb (b), Nng (ŋ), Jj (ʒ) degen siyaqty) týsindirmeli әlipbiy-keste qajet bolady. Búl orayda múnday týsindirmeli әlipby barlyq elde de bar. Býginde ol ghylymy qoldanymda ghana paydalanylady, alayda ony kópshilikke qoljetimdi etuding esh qiynshylyghy joq.
g) Týsindirmeli әlipbiydi paydalanyp, kez kelgen adam sózdi arnayy ýiretusiz-aq fonetikalyq tanbalarmen jaza alady. Al fonetikalyq tanbany kompiuter nemese úyaly telefonnyng pernetaqtasynda terudi onaylatu ýshin ony ózine sәikes әrip túrghan pernege ornalastyrsa bolghany. Múnday pernetaqtanyng drayverin dayyndau qoldan keletin sharua.
d) Týrki halyqtary әr týrli әlipby qoldansa da, birdey dybysynyng fonetikalyq tanbasy birdey bolyp keledi. Al bir-jar ózgeshe tanbasy bolghan jaghdayda, onyng dybystaluyn «Halyqaralyq fonetikalyq әlipbi» arqyly anyqtay alady, óitkeni onda barlyq tanbalardyng sipattamalary berilgen, tipti dybystalu ýlgileri de túr.
Sondyqtan týrki halyqtary bir-birining fonetikalyq tanbaly jazuyn oqy alady.
Jogharydaghylardy bayanday kele biz jalpytýrkilik qarym-qatynasta fonetikalyq tanbalardy qoldanudy úsynamyz.
Quantqan Yrzaúly Vanov
Abai.kz