Ánuar Túrlybekúly Álimjanovtyng 80 jyldyghyna arnalghan bayandama

Armysyzdar, qadirli aghayyndar, әdebiyet jәne әleumet janashyrlary!

Shygharmashylyq jolyna úly kóregen Múhtar Omarhanúly Áuezovting ózinen aq bata alghan qalamgerlerding birsypyrasy, Qúdaygha shýkir, bizding ótken shaghymyzda ózderining dara qoltanbalaryn qaldyryp ketti. Ol  halqymyzdyng nesibesine, iygiligine ainaldy. Al kemenger M.O. Áuezovting halyqaralyq arenada atqarylar jón-jobalaryn, iydeyalaryn is jýzinde ilgeriletken, danyshpan ústazynyng ósiyetine ómir boyy adaldyq tanytqan, qimyl-әreketimen de, tekti sózimen de әri damytyp әketken tek Ánekeng desek, oghan dau aitar qazaq balasy tabyla qoyar ma eken?

Ánuar Álimjanovtyng ómir joly - arman soqpaghy, kýres joly. Jazushy, qalamger Ýndistan perzenti Mahatma Gandiydin: «Ómir degenimiz - kýres pen qasyret», - degenin jii qaytalap otyratyn, ózi sol tәmsilden kýsh-qayrat jinaytynday kórinetin maghan. Ol eshkimge bas úrmay ótti, tek әdildikke, aqihatqa tabynyp ótti. Onyng jazushylyq, azamattyq pozisiyasy da osy prinsipterden órilip shyqty. Ol tek qalamger ghana emes, ol -  sonymen qatar sayasy qayratker. Sondyqtan ol turaly sóz sóilegende sayasiy-әleumettik ahaul men ótkir mәselelerden syrt ainalyp óte almaymyz.

Ánuar Túrlybekúly Álimjanovtyng 80 jyldyghyna arnalghan bayandama

Armysyzdar, qadirli aghayyndar, әdebiyet jәne әleumet janashyrlary!

Shygharmashylyq jolyna úly kóregen Múhtar Omarhanúly Áuezovting ózinen aq bata alghan qalamgerlerding birsypyrasy, Qúdaygha shýkir, bizding ótken shaghymyzda ózderining dara qoltanbalaryn qaldyryp ketti. Ol  halqymyzdyng nesibesine, iygiligine ainaldy. Al kemenger M.O. Áuezovting halyqaralyq arenada atqarylar jón-jobalaryn, iydeyalaryn is jýzinde ilgeriletken, danyshpan ústazynyng ósiyetine ómir boyy adaldyq tanytqan, qimyl-әreketimen de, tekti sózimen de әri damytyp әketken tek Ánekeng desek, oghan dau aitar qazaq balasy tabyla qoyar ma eken?

Ánuar Álimjanovtyng ómir joly - arman soqpaghy, kýres joly. Jazushy, qalamger Ýndistan perzenti Mahatma Gandiydin: «Ómir degenimiz - kýres pen qasyret», - degenin jii qaytalap otyratyn, ózi sol tәmsilden kýsh-qayrat jinaytynday kórinetin maghan. Ol eshkimge bas úrmay ótti, tek әdildikke, aqihatqa tabynyp ótti. Onyng jazushylyq, azamattyq pozisiyasy da osy prinsipterden órilip shyqty. Ol tek qalamger ghana emes, ol -  sonymen qatar sayasy qayratker. Sondyqtan ol turaly sóz sóilegende sayasiy-әleumettik ahaul men ótkir mәselelerden syrt ainalyp óte almaymyz.

Á.T. Álimjanov syndy qayratker osynda otyrghan әrqaysymyzdan qymbat ta ardaqty qazaq halqy, qazaq jeri bar ekenin әmse este ústady. Onyng zerthanasy da, observatoriyasy da ózining kishkentay auyly Qarlyghash edi, ol sonyng otty kózimen býkil planetany, kontiynentterdi sholdy. Ótip jatqan ýderisterge saraptama jasady.

Bir jaghynan ol dәuir auanyna tartylsa, ekinshi jaghynan  ruhany emigrasiyada jýrdi. Sondyqtan onyng janyn jegidey jegen izdenisteri, shar tarapqa sharq úruy  ózining ishki әlemi men syrtqy dýnie ajaryn tendestiru әreketi bolatyn. Sóz joq, bostandyqtyng materialdyq ta, materialdyq emes te úghymy onyng kókeyinde jýrgeni kәmil, ózgeris iydeyalary, kýn tәrtibine qoyylar últtyq mәselelermen qatar, men osyghan bek senimdimin, onyng jýrek týkpirinde ýrey men kýdik te oryn alghany anyq. Biraq onyng jurnalistik, jazushylyq tomografiyasy ony esh uaqytta jaza bastyrmady. Ol eshqashan shyndyqtan qashqan emes, kerisinshe, ol ony ózine tartyp otyrdy.  Sondyqtan qysyltayang tarihy sәtterde onyng ghajap harizmasy, iydeyalyq-mәdeny konsepsiyasy, men aitar edim, innovasiyalyq kreatiyvi jarq ete týsetin.

Qúrmetti halayyq!     Últymyzdyng «Ornynda bar - onalar» filosofiyasy búqarany әmanda algha jeteleydi. HH jýzjyldyqtyng 60-ynshy jyldary qazaq últy jiyrmasynshy-otyzynshy, qyrqynshy-eluinshi jyldary oisyrap-ortayyp qalghan mәdeniy-ruhany әleuetimizding san jaghynan da, sapa jaghynan da ornyn toltyra aldy, Alash ziyalylarynyng ónegesin ilgeriletti dep aitugha tolyq haqylymyz. IYә, sóitip, ótken ghasyrdyng 70-inshi jyldary qazaq ruhany óndirisi bar kýsh-quatyn iske qosty. Kamal Smailov, Sheriazdan Eleukenov, Tórekeldi Sharmanov, Erkeghaly Rahmadiyev, Shota Uәlihanov, Ánuar Álimjanov, Ózbekәli Jәnibekov, Kәkimjan Qazybaev, Ómirbek Joldasbekov, Múhtar Aryn, Kәken Ahanov, Jeken Qaliyev syndy әri ónerdi, әri әleumet sózin qosa ústaghan jana formasiyadaghy qayratkerler sahnagha shyqty. Búl tizimdi әri qaray jalghastyra beruge de bolar edi. Biraq osymen túiyqtayyq. Qarap otyrsaq, aty atalghan әr Túlgha nardyng jýgin kóterdi, qazaq mәdeny qúrylysynyng jetekshi-jetekshi salalaryn basqardy. Ánuar agha: «Biz tarihtaghy siiminutnostipiz, yaghny qas-qaghym sәtpiz», - degendi oqta-tekte aityp qalatyn. Sol tarihy qas-qaghym sәtte olar tekti ruhany bәske alanyn jasaqtady, sol bәsekening arqasynda qazaq qoghamynyng biliktilik, azamattyq sapasy artty.  Sol sana modernizasiyasyn iske asyrushylar qataryndaghy dara da biregey QÚBYLYS - ol Ánuar   Túrlybekúly Álimjanov!

«Ústazdyng oraluy» romananda keremet bir iydeya bar. Ol - әl Farabiyding arab júrtyna tek ýirenu ýshin emes, týrki әlemin, qypshaq órkeniyetin tanytu ýshin jol tartqany. Rasynda, taza-taqyr jerge ónim shyqpaydy. Qúnarly topyraqtyn  shyghymy da bólek. Búl ólkede әri jyrau, әri kýishi-kompozitor, әri qolbasshy Ket Búghanyn, Aqtamberdi jyraudyn, Abylay hannyn, Qarakerey Qabanbaydyn, Dulat Babatayúlynyn, Shoqan Uәlihanovtyn, orystyng ataqty suretshisi Vasiliy  Vereshaginnin, polyak sayasy qughyngeri Adolif Yanushkevichtin, Qúnanbay qajynyn, Árip Tәnirbergenovtin, Áset Naymanbaevtyn, Qoqan avtonomiyasynyng alghashqy premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaevtyn, Alash qayratkeri Otynshy Áljanovtyn, kórnekti aghartushy, publisist Bilәl Sýleevting izi qalghan, isi qalghan. Lepsi uezin Pier de Lazary atty fransuz da basqarghan. Osy orayda qazaq poeziyasynyng qúlageri Iliyas Jansýgirovtin, qazaq kompozitorlary arasynda túnghysh ret KSRO halyq artiysi ataghyn iyelengen, túnghysh ret KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty ataghyn alghan Múqan Tólebaevtin,  Qazaq KSR-ning alghashqy enbek sinirgen artisterining biri - Kәmәsy (Qamadiyar) Ómirzaqovtyn, belgili aqyn Túrsynbek Jabaevtyng ruhany izasharlyq jóni bólek.

Ánuar Álimjanov 1949 jyly  Oijaylaudaghy Lepsi pedagogtik uchiliyshesin tәmәmdady. Oqu baghdarlamasyn tolyq iygerui óz aldyna, bir ghajaby, uchiliyshe qabyrghasynda jýrgende ol kórkemónerpazdar ýiirmesine belsene qatysyp, saksafon aspabynda klassikalyq shygharmalardy qúiqyljyta oryndaudy ýirendi. Osy rette shalghay ónirdegi eldi mekenge óng kirgizgen oqu ornynyng diyrektory B. T. Torybekovting enbegin erekshe madaqtay ketken jón.

Jas Ánuardyng uchiliyshe qabyrghasynda iygergen óneri  Venada, Pragada ótken dýniyejýzilik  demokratiyashyl jastar festivaliderinde oghan kóp septigin tiygizdi. Osy orayda onyng muzykalyq mәdeniyeti men sauaty «Ústazdyng oraluy» romanyn jazugha, әl-Farabiyding «Muzykanyng úly kitabyn» kórkem jelige ainaldyrugha kóp septigin tiygizdi. Áriyne, onyng shygharmashylyq salasynda teoriyalyq bilimin shyndaugha S.M. Kirov  atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining (qazirgi Ál-Faraby atyndaghy QazÚU) jurnalistika fakulitetining ústazdary, atap aitqanda, M.O.Áuezov, B.K. Kenjebaev, H.N. Bekhojiyn, T.S. Amandosov kóp kónil bóldi. Student Á. Álimjanovtyng sol dәuirdegi úly erligi - danyshpan tәlimgeri M.O. Áuezovti Qazaqstan NKVD-synyng qandy shengelinen qútqaryp, Moskva qalasyna jasyryn attandyryp saluy. Búl tarihy oqigha turaly Halyq jazushysy Á. Ábishev, belgili qalamger Gh. Qabyshev, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor T. Júrtbay  Múhtar Áuezovting óz sózine, dәleldi faktilerge sýiene otyryp, arnayy maqalalar jazghany belgili. Odan sonyraq, keyingi kezde mәlim bolghanday, bir top student, onyng ishinde Ánuar Álimjanov, Sәken Jýnisovter bar, professor M.O. Áuezovti uniyversiytetke, oqytushylyq júmysqa qaytadan shaqyru turaly SOKP Ortalyq Komiytetine hat joldapty. Qalamy jýrdek shәkirtting týrli-týrli taqyryptaghy, әrtýrli janrdaghy materialdary uniyversiytetting kóp tirajdy gazetinde studenttik jyldary jiyi-jii jariyalanady.   IYdeologiyalyq tendensiyasy basym kenestik joghary mektep auditoriyasynda osynday-osynday mәndi isterge aralasqan  ol 1954 jyly jurnalistika mamandyghy boyynsha diplom alyp shyghady.

Negizinen orys tilinde jazatatyn qalamger alpysynshy jyldary «Leninshil jas» gazetining ocherkter bәigesine qatysyp, jýldeli oryngha ie bolady. Týrli basylymdardan alghan qalamgerlik tәjiriybesi keyinnen kenestik jurnalistikada ýlken qúbylys retinde qabyldanghan «Diqan turaly anyz»  atty kórkem-publisistikalyq shygharmanyng jelisin shiratugha edәuir әserin tiygizedi. Ataqty kýrishshi Ybyray Jaqaev turaly ocherktegi qaqtyghysty Ánuar Álimjanov individter arasyndaghy teketires dengeyinde qaldyrmaydy, ony dýniyetanymdar arasyndaghy kýreske deyin kóteredi.

Qazaqstan LKJO Ortalyq Komiytetining organy «Leninskaya smena» gazeti redaktorynyng alghashqy qazaq orynbasary bolghan da Ánuar Álimjanov edi. Sol jyldary ol el aralady, sheteldik saparalargha shyqty, jastar festivalidaryna qatysty. «Aq dos, sary dos, qara dos» (1958), «Dostar kezdesken kezde» (1959), «Mәngilik tamyrlar» (1960), «Su jolymen jәne qúrlyqpen elu mili» (1962), «Kýnge bet alghan keruen» (1963) atty kitaptar sol bir romantikalyq dýniyepayymnyng jemisi degimiz keledi.

Qúday bergen daryn eshqashan  tar qalypqa syimaydy. Sóz zergerining kiyesi odan beter. Eng aldymen, onyng orny kózi tirisinde de bólek, oqshau edi. Qazir tipti oisyrap túr. Myna syldyry kóp zamanda Ánuardyng kósemsózin eli-júrty izdeude, bitimi bólek ýnin saghyna eske aluda. Kezinde odan ozyp odaqtyq minbelerde, әlemdik әdebiy-publisistikalyq kenistikte últtyq namysty jyrtqan qansha qazaqtyng atyn atay alamyz? Úly ústazy M.O. Áuezov tәlimin is jýzine asyrghan, últtyq iydeyany әlemdik parasattylyqpen esendestirgen osy jazushy, publisist, halyqaralyq jurnalist, qogham jәne memleket qayratkeri emes pe edi? Ras, Mústafa Shoqay. Júmabek Tәshenov, Núrtas Ondasynov, Fazyl Kәribjanov, Keshirim Boztaev siyaqty marqasqalar da bәigege basyn tigip, túrlauly tuyn jyqpay ketken úlaghatty da arly túlghalar, sayasy qayratkerler edi.

Á. Álimjanovtyng armany - shet eldermen baylanysty Mәskeu arqyly emes, tikeley ornatu edi. Sondyqtan Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy shet elge jii shyghatyn, Jazushylar odaghynyng shet eldermen baylanys jónindegi  hatshylyq qyzmeti Ánuar Álimjanovtyng úsynysymen engizilgen edi.

Sol zamannyng realizmi men obrazy jazushy B. Tilegenovting «Túiyq ómirding qúpiyasy» atty belletristikalyq tuyndysynda jan-jaqty bayandalghan. Osy mәniste Ánekenning tústasy, ýzengi joldasy Kamal Smayylovtyng esteliginen ýzindi keltire keteyin: «Diymekeng kezinde Ánuardy da jaqsy kórgen. Oghan әueli «Qazaq әdebiyetine» redaktor bolyp bara túr, keyingisin kóremiz degen. Sodan keyin Odaqtyng bastyghy boldy. Ál Farabiyding 1100 jyldyghyn ótkizudegi onyng júmysyn qatty qoldaghan. Kóp jyl jaqsy bolghan. Sodan keyin belgisiz sebeptermen ol kisi Ánuargha suyp sala berdi. Ol jóninde ózi de eshtene tis jaryp aitpaytyn.

«Ótti dәuren osylay» degen kitabynda sol kezdegi әdeby ómirdi aita kelip, Ánuardyng atyn, enbegin atamay ketui әdiletsizdikting kórinisi dep sanaymyn». Odan әri Kamal aghamyz Ánuar men Oljastyng araqatynasyna toqtalady: «Kinostudiyanyng mәjilisteri tamasha ótetin. Bir mәjiliste otyryp, men kishkene qaghazgha bylay dep jazdym: «Oljastyng Ánuardan qanday aiyrmashylyghy bar? Ánuar barsha adamzat aldynda ózin kinәli sanaydy, al Oljas býkil adamzat balasy ózining aldynda kinәli dep biledi».

Ekeuining keyde minezderi kelispey qalatyny bolsa da (ony ushyqtyryp otyratyndar da az bolmaghan), oi-pikirleri el tarihynyn, halyq taghdyrynyng asa kýrdeli mәselelerine kelgende, bir jerden shyghatyn. Óitkeni olardyng halqyna degen kózqarasy asyl da asqaq edi. Ol jóninde әngime qozghalghanda úsaq-kýiki jaylar jayyna qalatyn, úmyt bolatyn». Osy mysaldan-aq Ánuar Álimjanov degen qazaqtyng toptyng úly emes, kópting úly ekeni men múndalap túrghan joq pa?

Jas Ánuardyng daryny men últtyq tanymyn qazaqtyng jәne bir danagóii Iliyas Omarov ta joghary baghalaghan: «Júrtqa belgili, әrbir talantty adamnyng óz biyigi, óz kókjiyegi bolady: bireu kameralyq kishkene oilardyng tónireginde bolghandyqtan adymdary qysqa, ekinshi bireu ózin dәuirding jandy bir bóligimin dep sezedi jәne ol biyiktey ghana emes, terendey de biledi, onyng úshu orbitasynyng parametri tek qana algha, is tyndyrugha qúmartuynda emes, tyndyrghan isining fundamentalidyghy men bilu-sezu dýniyesining terendiginde».

Ol qolyna tiygen biylikti qara basynyng qamy ýshin emes, jazushylardyng iygilgine, halyq sanasyn kemeldendiruge sarqa júmsady. Ózderinizge jaqsy mәlim, Evropada Aghartushylyq dәuiri eki ghasyrgha sozyldy. Sonyng arqasynda olar sana potensialyn myghymdap, ornyqtyryp aldy. Kezinde Á. Álimjanov: «Qazaq qoghamy ýshin aghartu dәuiri әli ayaqtalghan joq, - degen tezisti auyzsha da, jazbasha da jii qaytalaytyn.- «Aghartu» sózining maghynasy orysshadaghy «prosvesheniyeden» anaghúrlym ken, anaghúrlym maghynaly, - dep aqsiya kýletin.  - Átten, orys tilinde jazghanda «aghartudy» paydalana almaymyn, әitpese sanany da, jýrekti de tazartatyn kez keldi emes pe?» Osy pikirlerining bolashaqqa, futurologiyagha da qatysy barlyghyn jazushy sezgen de bolar-au.

Men Ánekenmen kóp syrlastym, kóp әngimelestim dep aita almaymyn. Ol aghalyq araqashyqtyq saqtady, men inilik izetten attamadym. Biraq keyde ashylatyn, ashynatyn sәtteri de bolatyn. Birde Qazaq uniyversiytetin irkes-tirkes bitirgen Anatoliy Ivanov, Nikolay Kuziminderding attary ataldy. Olargha ókpesi qara qazanday ekenin jasyrmady. Ekeui de Qazaqstanda tuyp, qazaq jerinining nanyn jep jetilse de, bizding halyq, bizding el turaly júmghan auyzdaryn ashpaydy, ashsa da - sol bayaghy  shovinistik pighyl, imperiyalyq órkókirektik. Týrki mәdeniyeti, qazaq órkeniyeti turaly bir mysqal  týsinigi bolmasa da,  astamsi, adamsi, mardymsy material jazady dep ashyna sóiledi. Bayqasanyz, A. Ivanov basqaryp otyrghan «Molodaya gvardiya» jurnalynyng 1989 jyly 7- 8-inshi sandarynda shyqqan N. Kuziminning «Ot voyny do voyny» jazbalaryn sholyp shyqqanynyzda, Ánekeng sózining rastyghyna kóziniz әbden jetedi. Mújyqtyq topastyq pen shabatalyq nadandyqtyng shegi joq eken ghoy dep jaghandy ústaysyz. Sonday  solaqay syndargha qayyspay tótep bergen, «Komsomoliskaya pravda» basylymynda jedel jauap qaytaryp, әlgilerding betin qaytaryp,  ondyrmay toytaryp tastaghan Á. Álimjanovtardy qazaqtyng baghyna bergen-au, osynday aghalardyng shapaghatyn kórgen biz de baqytty ekenbiz-au degen oy týiesin.

«Liyteraturnaya gazeta», «Pravda» gazetterining tilshisi bolyp jýrgen kezde qazaq júmysshy tabynyng roli, auyr ónerkәsip salasynda qazaq júmysshylary men injenerlerining ýles salmaghyn kóbeytu mәselesine arnap Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshymy D.A. Qonaevtan Á. Álimjanov birneshe ret súqbat aldy. Ol kezde Diymekeng Sayasy burogha kandidat ta, mýshe de emes edi. Sheteldik jurnalistikadan habary mol qalamger respublika ekonomikasy, әleumettik jaghdayy, әdebiyeti men men mәdeniyetin odaqtyq basylymdarda osylaysha jýieli PR jasady, respublikamyzdyng jaghymdy imidjin qalyptastyrdy.

Jazushy Qazaqstan әleueti, qazaq mәdeniyeti ýshin Indiya baghytynyng asa manyzdy ekenin erte úqty, osy rette ol, әriden alsaq, ZaHir әd-din Múhammed Babyrdyn, Múhammed Haydar Dulatiydin, beriden qayyrsaq, M.O. Áuezov dәstýrin birden-bir  ilgerilete damytqan, oi-parasat jelisin jalghastyrghan daryndy shәkirt bola bildi.

Ol myqty strateg edi. Qashanda aldynghy saptyng aldynda jýretin, elge kerek jaghalaulargha qaray jýzetin. Órkeniyet betalysy, qogham qadamy turaly boljamdyq saryndaghy taldamalyq, zertteushilik maqalalary men sóilegen sózderinen últ bolashaghyna degen janashyrlyqty,  asa bir alandaushylyqty angharugha bolar edi. Ol әl-Faraby ýshin janyn shýberekke týiip arpalysty, kórshi aghayyndarmen taytalas órship túrghan kezde  odaqtyq «Liyteraturnaya gazetada» Otyrardan shyqqan danyshpan turaly Mәskeuding resmy sheshimining aldyn alar maqala jariyalady. Ol óz oiyn Ózbekstanda shyghatyn «Pravda Vostoka» gazetine sheyin bastyrdy. Búl sharuagha tәjik dostaryn - ataqty ghalym B. Ghafurovty,  Lenindik syilyqtyng laureaty Mirzo Túrsynzadeni, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty Mumin Kanoatty da aralastyrdy. Qazaqstan basshylyghyna jana ghimaratqa kóshken ortalyq kitaphanagha әl-Farabiyding atyn bereyik dep úsynys aitqan da Á.T. Álimjanov bolatyn. Jýregi qazaghym, shyghys mәdeniyeti dep soqqan qalamgerding úly babamyz Ábunasyr әl-Farabiydi qazaq topyraghyna alyp keluge osylaysha naqty ýles qosqandardyng aldynghy leginde jýrgenin qazirgi júrt, nege ekenin bilmeymin, auyzgha aludan tartyna bastady. Ol Múrat Áuezov, Bolathan Tayjan sekildi daryndy jastargha әl-Faraby dýniyetanymy turaly sony pikirli enbek jazdyrugha múryndyq ta boldy. Amal ne, әne-mine oqyrmandar qolyna tieyin dep túrghan búl tuyndy kommunistik senzuranyng pyshaghyna ilinip ketti. Múrat Múhtarúly ózining bir súqbatynda bylay dep aghynan jarylady: «Kóp jaghdayda bizding talghamymyzdy eki túlgha - Oljas Sýleymenov pen Ánuar Álimjanov - qalyptastyrdy. Oljas Sýleymenov bizge emosionaldyq jaghynan yqpal etse, Ánuar - aqyl-parasat jәne bilim jaghynan. Biz týrki-ýndi baylanystaryn, Babyr men Akbardyng esimderin, Úly Mogholdar әuleti turaly tek sonyng arqasynda bilip-tanydyq».

Osy kýni byltyr ghana seksen jyldyghy dýrkirete atalyp ótken daryndy aqyn Múqaghaly Maqataev pen Ánuar aghamyzdyng araqatynasy turaly әrtýrly alypqashpa, sypsyng әngimeler qaptap ketti. Onyng bәri -  ot basy, oshaq qasynyng ósek-ayany. Sol kezde Múqaghalidy Ánekennen artyq әspettegen de, mәpelegen de eshkim joq.  Múqaghaly Maqataevty Almatydaghy dyrduly ortadan aulaq jýrsin dep, Mәseudegi Ádebiyet institutyna oqugha jibergen de Ánuar Túrlybekúly edi.   Á.T. Álimjanov Qazaqstan Jazushylar odaghy basshylyghynan ketkennen keyin de Múqaghalidy kózinen tasa qylghan emes. Ol Qazaq KSR Memlekettik syilyghyna úsynylghan kezde «Kazahstanskaya pravda» gazetine «Aqyn armany» degen kólemdi maqala jazdy, Múqaghalidyng qaytalanbas daryn ekenin orys júrtshylyghyna, orys tildi qazaqtargha jariya etti, Memlekettik syilyqqa әbden layyq túlgha dep bildi. Amal ne, sol joly Múqaghaly Maqataev shygharmashylyghy layyqty baghalanbay qaldy.

Ol 1969 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktorlyghyna taghayyndaldy. 1970  jyldan 1979-gha deyin Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng birinshi hatshysy qyzmetin abyroymen atqardy. Osy tústa qazaq jazushylarynyng shet eldermen baylanysy jolgha qoyyldy. Sol jyldardyng tәttisi men tauqymeti turaly Ánekenning qayratty da talmas joqshysy, belgili qalamger Gh. Qabyshev,  kórnekti aqyndar Q. Bayanbay, S. Imanasov, jazushy-esseist Q. Túrsynqúlov,  kórnekti jazushy, dramaturg D. Isabekov, daryndy qalamger A. Jaqsybaev aghalarymyz  óz estelikterinde tartymdy bayandap bergen-di. Onyng arghy jaghynda Tәjikstannan anda-sanda kelip ketetin Mumin Kanoattyn. «Sender Ánuardy úmyttyndar ghoy. Qalay ghana úmyttyndar!» - degen sózi jýregimizdi tilgileydi, úly Pushkinnin: «Ózgeler ozdy ómirden, basqalar ketti tym úzap», - degen  óleng joldary eske týsedi.

Á. Álimjanovtyng kezinde qazaq әdebiyetining tynys ashyla týsti, halyqaralyq dengeyde tanyla týsti. Ol jazushylar úiymynyn  kópshilik moyyndaghan basshysy ghana emes, sonymen qabat sayasatker, filosof, konfliktolog, shyghystanushy, tarihshy, qazirgi tilmen aitqanda, joghary dәrejedegi menedjer edi. Ol óz ana tilin mýltiksiz bilse de, nege tek orys tilinde jaza bastady? Sol kezdegi sayasy sәnge ilesu ýshin be? Olay emes, mýlde olay emes!   Ol órkeniyetterdin, Shyghys pen Batystyn, kózge kóriner men kórinbesting arasyn jaqyndata týsudi maqsút tútqan.  Men osyghan nyq senimdimin. Halyqaralyq auditoriyagha әdebiy-mәdeny mәselelerdi ghana emes, sonymen qatar óz halqynyng kókeytesti әleumettik-túrmystyq problemalaryn jedel jetkizudi kózdegen. Sóitip, eki jaqty baylanys ornatqan. Al sol qyrlar arqyly kez kelgen memleketting sayasy әuselesi aiqyn kórinedi.

Qazaqstan Jazushylar odaghy, KSRO Jazushylar odaghyndaghy qat-qabat úiymdastyru júmystarymen jýrgen qalamger shygharmashylyqtan da qol ýzgen emes. «Mahambetting jebesi» (1969), «Jaushy» (1974), «Ústazdyng oraluy» (1979) tarihy romandary birinen song biri dýniyege kelip jatty. Ruhani, iydeologiyalyq qyspaqtyng dәrtesinde jýrip-aq ol úly qazaqtyng biri - Mústafa Shoqaydy aqtap alu ýshin Mәskeudegi «Drujba narodov» jurnalyna kólemdi maqala jariyalady. Aytys-tartysqa taghy da bilek sybana kirisip ketti. 1989 jyly Ábish Kekilbaevpen birge Ózendegi tolqulargha ara aghayyndyq jasap, basu aityp qaytty. Sol jyldyng 17-19 shildesinde Semeyde ótken «Semey qalasy jәne Semey oblysynyng ekologiyalyq ahualy jәne halqynyng densaulyghy» atty halyqaralyq konferensiyagha qatysyp, qazaq halqynyng jyrtysyn jyrtqan da Ánuar Álimjanov edi. Keyinirek Úlybritaniyanyng Qauymdar palatasynda yadrolyq synaq  mәselesine baylanysty naqty derek týsirip, birinshi dauys kótergen, halyqaralyq dýmpu tughyzghan da  qazaq azamaty Ánuar Álimjanov edi.

Ánuar Túrlybekúly Álimjanov  ónegeli sózimen de,  naqty isimen de tughan halqyna jan ayamay qyzmet etti. Ózining bar kýsh-jigerin, bedelin júmsap 1973 jyly Almatygha әkelip ótkizgen Aziya-Afrika jazushylarynyng Ý konferensiyasy týisigi bar qazaq oishyldaryna ýlken ghibrat qaldyrdy, otarshyldyqtan qútylghan elder tynysy, azat pikirli qalamgerler shygharmalary qazaq әdeby kenistigine keninen tarady. El oyana bastady. Shynayy azattyqty ansaghan, úzaghynan oilap-tolghanatyn arly azamat jazushynyng basty iydeyasy da sol edi. Myna jalghan dýniyedegi shygharmashylyghynyng songhy nýktesin ol  «Tanym» atty filosofiyalyq romanymen qoyyp ketti. Osy tuyndy - onyng dýniyetanymdyq pozisiyasy, últynyng keleshegi ýshin alandauy men qamyghuy.

Qalamgerlik enbegi ýshin Á.T. Álimjanov Qazaqstan komsomoly syilyghyna, Qazaq KSR-ning Abay atyndaghy Memlekettik syilyghyna, Djavaharlal Neru atyndaghy halyqaralyq syilyqqa, halyqaralyq «Lotos» syilyghyna, Agostinio Neto atyndaghy halyqaralyq syilyqqa ie boldy. Kezinde SOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy burosynyng mýshesi, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.A. Qonaev oghan respublika partiya úiymynyng iydeologiya hatshylyghy qyzmetin de úsynghanyn kópshilik bile bermeydi.

Qazaq halqynyng taghdyr-talayy turaly aqtyq demi tausylghansha  aityp ta, jazyp ta ketken belgili diplomat Bolathan Tayjannyng 1999 jyly jazghan myna pikiri de Ánekeng syndy alyptardyng beynesin sәulelendire týsetindey. KOKP OK-ning syrttan kelgen tyng iygerushilerge ghana beriletin jenildikterge arnalghan qaulysyna narazy bolyp jýrgen ol bir kýni Mәskeude jazushy Ánuar Álimjanovty kezdestire qalady da: «Internasionalizm deysiz, orekenderdi maqtap jýresiz, al endi kóriniz, mine. - deydi. Ári qaray sózin bylay bitiredi: - Ánekeng namystan jaralghan qazaq edi ghoy, Býkilodaqtyq әdebiyet instituty ótkizgen kezdesude shiryghyp sóilep, odan keyin gazetke maqala jariyalap, janaghy qaulynyng naghyz óktemdikting bir faktisi bolghanyn, odan qazaq halqy materialdyq ta, moralidik te orasan ziyan shekkenin ótkir jazdy. Djavaharlar Neru atyndaghy halyqaralyq syilyqtyng laureaty, kópke әigili publisist-jazushy Ánuar sol jylghy Lenindik syilyqqa úsynylghandardyng tiziminde bolatyn. SOKP Ortalyq Komiytetindegi syrlas joldastarymnyng birinen ondaghy shovinisterding Lenindik syilyqty alugha birden-bir kandidat Ánuargha dereu qarsy shara qoldanyp, onyng aty-jónin tizimnen syzdyrtyp tastaghanyn estip: «Kesirim tiyip ketti-au! Keyin aitpay, nege ghana asyqtym eken?!» - dep qatty ókindim».

Ol Kenester Odaghynyng tynysy taryla basataghan mezette KSRO Halyq deputattary Respublikalar kenesining tóraghalyghyna (Júmabay Shayahmetovten keyingi ekinshi qazaq) saylandy. 1991 jyly 26 jeltoqsanda KSRO Jogharghy Kenesi Respublikalar palatasynyng basshysy, keshegi «halyq jauynyn» úly Ánuar Túrlybekúly Álimjanov KSRO-nyng halyqaralyq subekt retinde qúqyghy joyylghandyghy turaly deklarasiyagha qol qoydy. Odan keyin óz eline qaytyp oraldy, birer uaqyt ýzilisten keyin Qazaqstan Sosialistik partiyasynyng tóraghasy qyzmetine saylandy. Qany men janyna әbden singen qalamgerlik intuisiya ony taghy aldaghan joq. Ol eng aldymen gazet shygharu isin qolgha aldy, partiyanyng qazaq tilindegi basylymyna «Qazaq memleketi» degen at qoyghyzdy. 1993 jyly 9 qarashada dýniyeden ozghan kemenger qazaqtyng úly armany da, artyna qaldyrghan ósiyeti de osy - Qazaq memleketi emes pe  edi?

Osy ýlken sharany ótkizuge oblys әkimi Ansar Músahanúly Músahanovtyn, audan basshysy Álibek Áskerbekúly Jaqanbaev baurymyzdyn  qansha kýsh-qayrat júmsaghanynan da habardarmyz.

Qadirli el basshylary! Endi Ánuar Túrlybekúly Álimjanovtyng óz jerinde aty óshpesin desek, halyqtyng tarihy jadynda qalsyn desek, onyng tughan auyly Qarlyghashqa, onyng atyndaghy mektep túrghan Ýshqayyng auylyna audan, oblys, tipti respublika tarapynan qamqorlyq kerek. Ásirese layyqty túrmystyq, mәdeny infroqúrylym qajet. Kenes ýkimeti túsynda jýieli júmys istep túrghan kitaphana, klub ýileri qirap qalghan. Túrghyndar sany da kýrt azayghan. Ár auylda 150-den týtin bolsa, qazir Ýshqayyng auylynda 50 shaqty ýy qalghan. Onyng da keleshegi búlynghyr. Naqty úsynys aitayyn: Qytaydan, Mongholiyadan kóship kelip jatqan qandastarymyzdy Qarlyghash, Ýshqayyng eldi mekenderine ornalastyru jaghyn oilansaq qaytedi. Qazir zerdeli pedagog Qyzyrjan Dulatúly Qúlshanov basqaryp otyrghan  Ýshqayyng orta mektebin bitirgen shәkirtterding ishinde 5 ghylym doktory, 1 uniyversiytet rektory bar ekenin de aita ketken jón. Olar - Ánekenning ruhany izbasarlary, joqshylary. Úly adam da -  pende, jaza basady, mýlt ketedi, mýdirip te qalady. Rasy, tirshilik iyesi, adam balasy qalay qúbylsa da  UAQYT atty tajalgha tәueldi. Sondyqtan Ánuar aghamyz óz shygharmasynda sógile de egile jazghanday: «Ou, Uaqyt, Uaqyt - sarabdal sarapshy! Jayyp salshy qaneki, ertenimiz bizding ne bolmaq?» - deymiz de...

Inshalla, Jartqan iyem, halqymyzdy toydan aiyrmasyn. Aman bolsaq, Ánuar Túrlybekúlynyng 90 jyldyq mereytoyy halyqaralyq dengeyde ótkiziler, onyng tughan ólkesine shet elden kelgen qonaqtardy úyalmay alyp kelermiz.

Barshalarynyzgha myng da bir rahmet!

Kәken Qamziyn, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

"Abay-aqparat"