Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Janalyqtar 1916 0 pikir 23 Shilde, 2012 saghat 07:14

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

IV

Kýrsinip jiberip, arbany 3-shi auyldaghy Dýisen mektebine qaray búrghyzdym. Jana býrlep kele jatqan jusandy jazyq dala, jaynaghan shuaqty kýn, qalay jýrseng de qauipsiz, tynys kenite anqyghan júparly lep. Kókiregimdi taryltyp kele jatqan, tek Maqpal ghana. «Ishimnen ózinen bir lebiz esty almay keter me ekenmin!» -dep qynjylamyn. «Ras saqshy qútqarghan bolsa, eng úzaghanda aqpan aiynda-aq hat jazar edi ghoy!»...

Maqpal qaqpangha týsken Dóngelekshy jiyegine jete bere arbadan sekirip týstim. Sondaghy arpalysta terenirek týsken synar tabannyng izi tabylsa da sýigim kelgendey, qúmarta, qadala izdedim sol mandy. Eki qys bir jazdyng jauyny men jeli barlyghyn óshirip joghaltypty. «Jýregindegi lapyldaghan otyn da osylay óshirip ketti meken!» -dep qalghanymda kózimnen jas yrshydy. Arbagha qayta kelip otyryp, qos terekting túsyna kelgende taghy da sekire jóneldim. Úmtylmas qasiyetti «tósegimizdi» siyr aunap, búqa tarpyp oirandaghanday qargha, qaraqús sanghyryghy da jatyr. Ondaghy shalghyn-qiyaqtan eshtene joq! Jana kóriskenimizde, onan keyin jolyghyp, airylysar shaqtardaghy qayta-qayta qayrylysyp, sýiisulerimizde dalda bolghan Jarqabaq ta qúlap, bir opyrylym týsipti! Ar jaghynda kókteulik júrtynda shoshayyp-shoshayyp, tughan-ósken auyly otyr. Jeroshaq manynda kýibendegen bir-eki kempirden basqa eshkim kórine qoymady. Taghy da kýrsine qaytyp arbagha shyqtym. Búlaqty jaghalap baryp, mektep túsyna jetkende óttik.

IV

Kýrsinip jiberip, arbany 3-shi auyldaghy Dýisen mektebine qaray búrghyzdym. Jana býrlep kele jatqan jusandy jazyq dala, jaynaghan shuaqty kýn, qalay jýrseng de qauipsiz, tynys kenite anqyghan júparly lep. Kókiregimdi taryltyp kele jatqan, tek Maqpal ghana. «Ishimnen ózinen bir lebiz esty almay keter me ekenmin!» -dep qynjylamyn. «Ras saqshy qútqarghan bolsa, eng úzaghanda aqpan aiynda-aq hat jazar edi ghoy!»...

Maqpal qaqpangha týsken Dóngelekshy jiyegine jete bere arbadan sekirip týstim. Sondaghy arpalysta terenirek týsken synar tabannyng izi tabylsa da sýigim kelgendey, qúmarta, qadala izdedim sol mandy. Eki qys bir jazdyng jauyny men jeli barlyghyn óshirip joghaltypty. «Jýregindegi lapyldaghan otyn da osylay óshirip ketti meken!» -dep qalghanymda kózimnen jas yrshydy. Arbagha qayta kelip otyryp, qos terekting túsyna kelgende taghy da sekire jóneldim. Úmtylmas qasiyetti «tósegimizdi» siyr aunap, búqa tarpyp oirandaghanday qargha, qaraqús sanghyryghy da jatyr. Ondaghy shalghyn-qiyaqtan eshtene joq! Jana kóriskenimizde, onan keyin jolyghyp, airylysar shaqtardaghy qayta-qayta qayrylysyp, sýiisulerimizde dalda bolghan Jarqabaq ta qúlap, bir opyrylym týsipti! Ar jaghynda kókteulik júrtynda shoshayyp-shoshayyp, tughan-ósken auyly otyr. Jeroshaq manynda kýibendegen bir-eki kempirden basqa eshkim kórine qoymady. Taghy da kýrsine qaytyp arbagha shyqtym. Búlaqty jaghalap baryp, mektep túsyna jetkende óttik.

Meni tany sala qarsy úmtylghan mol omyrauly jeneshem qolymdy qysa amandasyp, ýiine jetektey jóneldi. Onyng dabyrynan týski demalysta jatqan «shaly» oyanyp, yrshyp túrdy. Arbakesh atyn dogharyp, jem berip kirgenshe, kónilimdegi әlgi kýdikti súraulardy túspalshyl jengeden súrap ta ýlgerdim:

- Sauyrdaghy týtqyndy qay jerding saqshysy qútqarghanynan derek tappadynyzba, jeneshe?

- Qay jerding saqshysy ekenin bilse, sheshesi maghan aitar edi. Ózderi jaqynda ghana solay estip, jylasyp jýr. Ýlken sheshesi «ýkimet saqshysy әketipt» dep jylasa, óz sheshesi «saqshy bolyp jasanghan basqa bireu әketti me eken?» dep jylaydy. «Sonau 1-shy aida ketken, ras saqshy bolsa, qazirge deyin bir habar kelmey me!» deydi. Sening de habarsyz ekenindi estip, aldynghy kýnnen beri tipti kóp jylap jýr. Osy ýige kelgenindi bilse, ózi qazir-aq jetedi.!

- Álgi bóle kýieu men naghashylary Jemeney saqshy mekemesine baryp súrastyrmap pa?

- Qay betterimen súraydy!.. Saqshylar Maqpaldy shanagha orap otyrghyzyp ala jónelgende, tipti ýilerinen de shygha almay otyryp qalypty. Ýkimet saqshysy әketken bolsa, artynan ol auylgha tergeushi kelmey me. Búl turaly habar estilmey jatyr. Ekinshi habar kelmeuine qaraghanda, men oilaymyn, bóle kýieude, naghashylary da týgelimen abaqtygha týsip, múndaghy ýilerine habar jetkizetin eshkimi qalmaghan shyghar!

- Ámiyn, olay bolsa, ras saqshy әketkeni kýmәnsiz bolar edi ghoy! Al, biraq mine tórtinshi ai, ol ras qútylghan bolsa maghan nege hat kelmedi?

- Aldynghy kýni osyny sheshesi de aityp jylady, Bighash. Men oilaymyn, Maqpal saghan hatty óz atymen jazsa, poshtadan úrlanghan ba eken deymin!. Sen qaladan shyqqaly eki apta boldy ma?... Endigi taghy bir jazghan haty ýiine, nemese, mekemene kelip te qalghan shyghar, kýieujan-au, asyqpasanshy, ol jópshengide eshkimge aldana qoyatyn qyz emes degemin ghoy! -Jaqsy auyzdy jeneshem, osyny sóiley shyghyp, syrttaghy oshaqqa qaray ketip bara jatty da jalt qayryldy. - Ayttym ghoy, әne, kele jatyr!

Kele jatyr degenin Maqpalgha úigharyp, yrshyp túrdym ornymnan. Syrtqa jýgire shyghyppyn. Auylynan beri bettep kele jatqan sheshesi eken.

- Áy, uaqyty jetpey aljyghan jeneshetayym-ay! -dep kýle qaytyp, sylq týstim tórge. Ýiden agha, syrttan jenge qarqyldaghanda arbakesh kirdi. Búl taqyryptaghy әngimeni sonymen doghardyq.

Maqpaldyng sheshesi jetip, oshaq basyndaghy syrlasymen kýbirlesti. Qyzy jónindegi mening pikirim sóz bolghanday, jaqyndap otyryp, bar zeyinin sala tyndaghanyn bayqadym. Kiymeshek shalghayymen kózin sýrtip, jat kózge jaybaraqat kýlimsirey kirip amandasty menimen. Ibaly kýieuding әdeti boyynsha iyile týregelip amandasyp, tór núsqadym.

- Rahymet, qalqam, otyra ghoy! -dep qalyp, kýrsindi de, Dýisenning tómengi jaghyna kelip otyrdy. Búl kýrsinisi mol sabyrdan asyp, shalqyp shygha kelgen kýiinish edi. Dastarqan jasalyp, shәy qúiylghan song shynysymen jýzin daldalap, túqyra úrttady shayyn. Men de túqyrudan kende emes siyaqtymyn. Kóz astymen ghana qarasyp, kóldey jasymyzdy ishke tógip otyrghan jayymyz bar. Ezilip-eljirep otyrghan ana, dertine em bolarlyq derek izdeydi jýzimnen. Ózining núrly qamqor jýzinen men de sony izdep jautaqtadym. Byltyr jazdaghysynan әjimdenip, kýiikten qartayyp qalghany bayqaldy. Kóz jasy shynysyna qosarymen domalady bir shaqta. Em taba almasam da dәtke quat dәrmen aityp ketkim keldi. Dýisenge qarap sóilep, Maqpaldy qútqaru jóninde aupartkom sekretarynyng ótken kýzde Altaygha qatynas jazdyryp jibergenin aittym. Elendep jenildey tyndady sheshesi.

- Ol, ótken 11-shy aida Altay partkomyna jazylghan qatynas, -dep aiqynday sóiledim sonan son. - Al, biyl 1-shi aida Sauyrgha saqshy kelip әketken bolsa, sol partkom jibergen saqshy bolady. Olar әriyne qaraqshy emes. Maqpalynyzdyng qútqarylghany ras!... Jalghyz-aq ózinen hat kelmey túrghany bolmasa, alandaytyn mәsele joq! .. Hat kelmeuinde әrtýrli sebep bolady ghoy, iyә, bir sebepten jazylmay qalady, iyә, jazsa da poshtadan - joldan joghalady.

- IYe, solay bolatyn sebep kóp qoy, -dep qúptady Dýisen. - Hat jazbady dep alandau qazirshe orynsyz bolady!

- Áke-sheshesi bolsaq ta bizden kónili qalatyn jóni bar ghoy! -dep kýbirlegen ana kóz jasyn bir aghytyp jiberip sýrtti. - Tipti ómir boyy bizge qayrylmay, tanymay ketuge de aqysy bar! Al, qalqam, qútylsa saghan... jazady. Ol minezine senemin!... Áyteuir meni ózin... kelisimen sýiinshi súrap quantpasan, bir kýnim on jylgha bergisiz auyr bolyp barady!...

Jylaudan erinin jiya almay týregelgen ana, syrt ailanyp shygha berdi. Ýrimjige qyzmetke shaqyrylghanymdy ol kaisi ketken song aittym agha-jengege. Ondaghy adresimdi anyqtap jazyp berip, Maqpaldan qanday habar kelse de sol adreske tezdikpen habarlauyn qaytalap-qaytalap ótinip qayttym. Ýsh ret qaytalap ótingenimdi qaljyngha ailandyrghan jenesheme óz kýdigimdi de, tipti ózimnen hauiptenetindigimdi de jasyrmay qysqasha eskerte ketuge tura keldi.

Kýdigim: bóle kýieuden Maqpaldyng qalay da qútylghany ras. Basqa bir suyq qolgha tútyluy mýmkin emes. Múmkin emes bolatyny, ol mandaghy suyq qol qara kýshter suyq qol bedeldi naghashydan jiyen kelinin tartyp әketpeydi. Erkindik әperetin saqshynyng әketui tolyq mýmkin. Olar Maqpaldy әriyne qamamaydy. Al, erkindik alghanyna ýsh ay bolghangha deyin maghan Maqpal qalay hat jazbaydy. Jazsa, marttyng sonyna deyin maghan qalay tiymeydi? Soghan qaraghanda Maqpaldyng kónilin alyp qútqarghan bireu әketken boluy mýmkin. Olay bolghanda kól jaghasynda jýrgen mening búlay kýtip quray beruim qúr әureshilik bolmay ma?!

Al ózimnen qauiptenetinim: qyzdargha tym kórse qyzar bolyp bara jatqanym. Áneu kýni de bir jendet qyz kózimdi suyryp әkete jazdamady ma. Osy dýniyede súlu siqyrdan qaterli jendet ótken be. Áliyasynyng ózi-aq meni talay әlekke salmap pa edi. Qyrsyq shalghanda býtindey júmbaq syrly Asiyalarynyng biri meni shryq ýiirip әketip, mahabbat shynynan Áliyasha shynyraudaghy my batpaqqa bylsh etkizbesine kim kepil. Al, olay bolmaghanda da, neshe jyldan beri tirshiligimning eng zor armany bolghan Núriyashym shyrmaghan taghy bir tordan mýbәda jarq etip shygha kelse, oghan deyin jansaqtan jaza basyp men joghalsam ne bolghany!...

«Birinshi aida qútylypty» degen habar eki-ýsh kýnnen beri mening basyma osynday beyjay oy týsiretin bolghan. Agha-jengege túspaldap qana aitqan kýdigim men haupim osy edi. «Bir habary neghúrlym Ýrimjige jýrgenimshe jetse eken!» degen tilegimdi taghy qaytalap bildirip qayttym.

Audandyq ýkimetke kelip arbadan týse sala jýgirdim bólimge qaray. Jýgirtken - Altaydan hat kelgen-kelmegenin bilu. Ornynan búrala týregelip qol bergen Áliyadan súradym.

- Joq, hat kórmedik! -dep tómen qarap kýbirlegeni kýmәndi qozdyrdy. Stol tartpalaryn lezde aqtaryp-tekserip jiberippin. Tabylmaghandyghy betimnen shymshyp alghanday sezildi. Jýzim sәl qyzynqyrap men de tómen qaray berdim. Úyalghanymdy bilgen Áliya keshirim etkisi keldime, әlde hat jóninen mýlde beyhabar ekendigin kórsetpek boldyma, búl tintuimdi Asiyanyng suretin izdegendikke ainaldyra saldy. - Kartshkasyn ózi alyp ketken! -dep arbay qarady jýzime. Múnysy súmdyghy bolsa da sýisindim búl joly. Ýnsiz búryldym da jýre berdim. Ornymda qalghan inspektor de, Shәkerbay da, kassir de maghan kelgen eshqanday hat kórmepti. Poshtahanagha jýgirdim. Áliya birge jýgirdi. Kýlimdese de kýlgin tarta súrady menen:

- Ne boldy, Bigha? Ózi hat jazdym dep habarlap pa?

- Joq! -dep qalyppyn. «Áttegene» dedim ishimnen, habar keldi dey salsam, әlgi tintuimning úyaty, múmkin jenilder edi de. Shyngha әdettengen auzym taghy da aldyryp qoydy-au!» degen oimen qynjyla búiyrdym. - Sen qaytyp qyzmetindi istey ber, Áliya.

Ol antarylghansyp túryp qaldy. Jýzining aghara týsuinen kýdigim qayta janghyra týsti. Poshtahana bastyghynyng bólmesine kirdim.

- Ótken 2-3-shi ailar ishinde maghan Altaydan poshta arqyly joldanghan hat bar eken, -dedim qol alysyp sәlemdesken son. - Áli tapsyrylmady. Men kópten kýtken asa zәruli hat edi. Hat-shek basqaratyn qyzmetkerlerinizden anyqtap berseniz eken!

Sol ótinishpen bastyqty ertip shygha kelgenimde zaldyng ýlken esiginen Áliya shygha jóneldi. Kimge sóilesip ketkenin bile almay qaldym. «Myna sayqal sol hatty alghan adamnyng auzyn bekitip ketti me eken» degen joramalmen kektene qaradym syrtynan. «Aldymen hat taratushydan súrasamshy!»

Bastyq meni erte jýrip súrastyrdy. Hat taratatyn bólimdegi tizimderdi de tekserip, derek taba almay, hat tasityndardy taghy da quzap tekserip kóretindigin aityp qaytardy.

Ýige qaray ilbidim. IYilgen basym tik kóterildi bir shaqta:

«Maqpaldan hat kelgen delik» ony kýnshil kýndes bilgen delik te, oqyp kórgen delik. Sonda ol hatta meni suyndyratyn - mahabbattan ýmit ýzdiretin habar jazylghan bolsa, aldymnan kýle kóterip, tabalay shyqpay, Áliya jasyrmaqpa onday hatty!» -degen oy ýirile qalyp edi. - Núriyashym maghan qútylghanyn, pәlen adresten tabylatynyn aityp, quandyryp-uandyryp jazghan. Meni azdyryp aiyru niyetindegi Áliya sondyqtan jasyrghan» degen naza-nalamdy jenildetkendey boldy.

«Al, eng zәrui adresin bilu ghoy. Sol hatty, tym bolmasa, kanvertin qaytyp qolgha keltirsem eken?... Ashyqtan-ashyq tinte bersem tipti úyat. Ashyq tiyisip tergesem eregese týspey me. Kýidirip mýlde joghaltuy da mýmkin!.. Jalynsam jibir me?.. Qorqytsam berer me?... aldasam aldyrar ma?»

Ýige kelip, dalúrghan dalbasa men hat kelgen-kelmegenin qaryndasymnan da, sheshemnen de súradym. Eshqanday derek joq. Tityqtap otyryp qalyppyn. «Qoldy bolghan hat. Súmdyghynan asyra súmdyq qoldanbay ony ala almaysyn!» degen qortyndy shyqty. Bishara halge týstim.

Sheshem qatarymdaghy oryndyqqa kelip otyrdy da, basymdy aldyna alyp, mandayymnan sýidi. Ayalap, arqa-basymdy sylap-sipalay týsti. Aryqsha, shaghyn ghana ana aldynda men de kishireye týsip, balalyq shaghyma qayta oralghanday, besikte terbelgim kelgendey boldy. Ana omyrauyn iyiskelep, moynyna asyldym. Qartayyp qalghan әjimdi ashang shyrayynan jýregime taghy bir auyr qam orala qaldy. Kózime jas kelip, iyghyna tamshylady. «Áke-sheshem ólip qalsa qalay tiri qalmaqpyn!» -dep terge malshynyp, úiqysyz ótkizgen týnderimdegi siyaqty bir týnek qayghy edi búl. Áke ólgende tiri qaldym. Biraq tirligimnen derek bildire almay, asa ayanyshpen - arylghysyz zarmen airyldym ghoy. Endi myna qartayghan jalghyz ayauly ana!... Men Ýrimjige ketsem, búl da menen sonday taghdyrmen airylsa qaytpekpin!»

- Sen odan qamkónil bolma, qargham! -dep sheshem kóz jasymdy alaqanymen sýrtti. «Odan» degeni Maqpaldan degen ekenin sózining jalghasynan úqtym. - Ol tabylady. Maqpaldyng dәl ózi, bәlkim ózi bolmasa ózinen aiyrghysyz bireu keledi. Mening biluimshe ózi, dәl ózi tabylady! Sening baqytty bolatyndyghyna senemin!

- Apa, ol turaly emes, men Ýrimjige taghy shaqyrylyppyn. Soghan ketemin ghoy, sen qartayyp qaldyng ghoy... soghan..

- O qargham-au, men turaly nesin qayghylanasyn! Áke-sheshe kimge joldas bolghan!... Jolyng bolsyn, alansyz bara ber! Búl jerde әr tomargha bir shalynyp jýrgenshe, sonday biyigirek jerge barghanyng jón. Ananyng alany, óz ólimi emes, artynda qalatyn balalarynyng hal-jayy ghana bolady. Al, sening múratyna jetetindigine jaqynnan beri qatty senip, quanyp jýrmin! Bәse...

- Boljap bilding be, týs kórip bilding be? -dep kýldim men.

- Ony ózdering әke-sheshe bolghanda týsinersinder. Marhúm әkeng sening birdeme bolatyndyghyndy auyrghannan búryn, sau kezinde-aq maghan sybyrlap aityp jýrushi edi! Men endi ghana tolyq senetin boldym. Baqytty bolasyn, qargham!

Aldynghy Núriyanyng 45-shy jyl basyndaghy osynday bir boljamy esime týsip, kýrsinip jiberippin. Ol, airylysatyndyghymyz turaly eki-ýsh ret aityp jylap edi ghoy! Sonysy artynan ile-shala shyngha ailanbady ma!... Ol da býkil jan-jýregi, bar tilegimen, tereng qammen oilaytyn, sheksiz mahabbat iyesi. Adam miy - әlem zattarynyng eng damyghan, eng jetilgen jemisi desek, sonday kýshti mahabbat iyelerine boljaghysh qasiyet biter-aq. Al, men nege Maqpal jóninde múnday boljamdy senimge kele almaymyn?... Álde oghan arnalghan mahabbatym kemirek pe? Joq, tipti de olay emes!... Álde sezimdik aparattarym әlsizdeu me?... Mýmkin, mәsele osydan shyghar!... Álde onyng mahabbat oty óshkendikten be?... Joq, joq óshpek emes, óshpesin, óshpesin!» osy oy basymdy sheshemning aldynan yrshytyp jibergendey boldy... Ertenine mekemege baryp, qyzmetimdi týgel ótkizip berdim. Ýrimjidegi qyzmetke ornalasqanymsha rashot retinde Telbay әkim eki ailyq artyq enbekaqy bosattyryp berdi. Ling sekretardy kýtip, partiyagha ótuding josynyn óteuden basqa júmysym qalmady. Maqpaldyng deregin tabudyng qamymen poshtahana men Áliyany ghana ainalsoqtay berdim.

Ýrimjige ketetindigimdi Áliya alghash estigende eleng ete týsip, súrlana qalyp edi. Onysyn meni qimaytyndyghyna balap, qaytadan dәmelendirip qoydan saqtansam da, Maqpal hatynyng iyisi osynyng boyynan sezilgendey meni timtindire berdi. Ekinshi kýni onashada janqaltasyna ghana emes, tós qaltasyna da qol salyp jiberippin. Jylmang qaqtyrdy búl qylyghym. Men týiile qaldym onysyna.

- Týsinemin, Asiyanyng kartshkasyn izdegening ghoy! -dep kýrsindi Áliya. Men de әdeyi soghan audara salu ýshin ýnsiz jymidym. - Qyrgha keterinizde biz bergen joldyqtyng ishindegi hatty kórdiniz be? -dep súrady sonan son. - Ásiyanyng ahualy rasynda solay. Biraq ózi tanysqan jigitining syryn bilip bolmay eshkimge sóz bermeydi. Oghan sóz salghan jigitter kóp. Biraz sóilesip kórip, bәrin de qaytaryp jýr. Sol kartshkasyn men ótinip, sizge kórseteyin dep әreng alghanmyn.

- Ózi alyp ketti me? -degenimde Áliya kýlip jiberdi.

- Sizding ony әli de kórginiz keletinin bilemin. Ýide, әkelip bereyin be?

- Qazirshe keregi joq, ózinizde túra túrsyn!

- Qazirshe? -dep taghy kýldi Áliya. - Sol joghalghan qatynnan әli de ýmit kýtetindiginizge kýlkim keledi!

- Ol kýlki keletin is emes!... Ózi solay!...

- Qazirshe degeniniz ne? Maqpaldan hat kelgenshe degeniniz ghoy? Ol meninshe endi hat jaza almaydy. Nege deseniz...

- Ol qalay da jazady. Tym bolmaghanda meni kýttirmeu ýshin jazady! Onyng jauaby kelmey men de eshkimge sóilespek emespin!

- Oghan osynshalyq opaly bolghanynyzgha tanmyn!

Búl jauaptarym taghy da shynyna sayyp, kýnshildigin taghy da qozdyryp alghanym sezildi. Endi qalay da azghyrylghan bolyp kórinip, ishtesuge, sóitip, óz bólmesinde tintip kóre alatyn baylanysqa tez jetuge asyqpay bolmady. Tәuekel aittym da, «qamqor qyynbiyke» atap, «kýle» ailansoqtadym. Ertenine ózi búrynghysha altyn syrghasymen jarqyrap kiyinip, búrqyrap kelipti. Búl jasanuynan Asiya men de baqtalas bolyp «bazargha» odan búryn ózi bir salyp almaq niyeti baryn bayqaghanday boldym.

- Jaqyn kezimizde jataghyndy bir kórmeppin-au shirkin! -dep kýrsindim әdeyi. - Ózing siyaqty jaynap, jәnnat anqyp túratyn shyghar?

- Kórginiz kelse baryp kóre beriniz, aiyrym bólmege shyghyp aldym.

- Aramyzgha asusyz talay kezeng tastap airylystyq qoy, endi Asiyamen sóilestirgeninde kórmesem!...

Osy sózben kýrsindirip qana shyghyp edim.

Senbi kýni týske jaqyn bólimge bir kirgenimde Áliya býkteuli qaghaz ústatty qolyma. Sol jerde ashyp oqydym: «Ásiya keshe keshte kelgen. Sizben әngimeleskisi keletinin aitty. Keshte klub aldynan kýtiniz, sol jerden tabylamyz! -dep qana jazypty. Bas iyzey sala qayttym. Poshtahanany әsirese ondaghy Áliyanyng bekitken auzyn tauyp tekseru, osy boyaushy siqyrlarmen sóilesuding aldyndaghy negizgi júmys boldy. Biraq, qalay týrtkilesem de poshtadan Maqpal haty turaly jylt tabylmady.

Aqsham bata ýiden shyqtym. Tanystyrushy Áliyasyna qarap oilana kele tanysushy Asiyasyna boy úrmaugha myqtap bekinip, hat izdeu ýshin ghana shyqtym.

Áliya jalghyz, klubtan kóp beri jarym joldan kezikti. Bar asylyn susyldatyp kiyinip shyqqanyna men tanyrqay qaradym da, mening kóne toz súry kóilek-symmen ghana shyqqanyma ol kýlimsirey ýnildi:

- Asiyagha jaqsy kóringing kelmeytinin bilip qoydym.

- Kóp synaytyn qyz degensing ghoy. Qajeti kiyim bolsa, ýige aparyp kórsetemin!

Synghyrlay kýlgen Áliya bilegimdi myghym omyrauyna basa qoltyqtap, basqa kóshege bastady. Ásiya qayda dep súraghanyma oilanyp, kidire jauap qatty.

- Bizding ýide! -dedi kýrsinip qalyp. - Ájemning qasynda qaldy. Tileginiz boyynsha mening bólmemde sóilesesiz!

- Senderge tuystyq jaghynan jaqyn  ba edi?

- Jaqyn, nemerelespiz. Ol menen bir jas qana kishi sinili. Men sizge qastyq istegende siz maghan kóp jerde dostyq istediniz. Sonday boryshtarlyghym ýshin...

Kәkimbaydyng qaqpasynyng aldynan óte bergenimizde, Áliyanyng әkesi men Kәkimbaydyng jaqyn sybaylastyghy, ýlken sheshesine irgeles kórshi ekendigi esime qalt týse qaldy. Qashyp jýrgendigin bilsem de jorta súradym:

- Kәkim bay ýiinde bar ma, kópten kórmeppin. Ne istep jýr?

- Saudamen ketip jýr ghoy deymin. Ýiinen beysenbi kýni ghana kórinetin bolyp jýr ghoy, endi bylay jýreyik. Bizding jayymyz mynau - sәl keshirek kireyik!

Qaranghy týsken shaq. Kәkimbaydyng ýiine keletin beysenbi keshin esime týiip, ony qolgha qalay týsiruding oiymen qala shetine shyqqanymyzdy sezbey qalyppyn. Onasha bir qúrghaq aryq jaghasyna kelip otyra qaldy Áliya.

- Otyrshy! -dep qolymnan tarta otyrdy. Kishkene әngimelesip alayyqshy! -dep kýrsindi biraz oilanyp alyp. - Siz endi ketesiz ghoy, meni keshir! Kóp uaqyt birge boldyq, jaqsy airylysayyqshy! -osy sózimen iyghyma basyn sýiedi. Jymiya súradym:

- Qaytsek jaqsy airylysqan bolamyz?

- Siz Maqpaldyng jauabyn kýtip, zaryghyp jýrsiz ghoy, janym ashidy. Ol ketken adam ghoy. Ras ketkendigin bilgende... taghy qinalasyz ghoy!Biraq laj joq bolghan son, mәselen delik bireumen ýilenesiz ghoy. Sonda kimmen... shynynyzdy aitynyzshy?

- Ózing sinilinmen kóristirmek bolyp ertip kelding ghoy! -dep anyra qaradym jýzine. - Sóilesip kóremiz, synasamyz. Layyq dep tabyssaq sonda estirsin. Qazirshe aitarlyq búdan basqa shynym joq.

- Ony sizding únatatyndyghynyzgha senemin, ol únatpasashy?

- Onan songhysyn artynan kórermiz, óler deymisin! -dep kýle týregeldim de onyng qolynan men tartyp túrghyzdym. - Jýr, keshigip qaldyq, ýiinde de az myljyndaspaspyz!

Áliya qayta qoltyqtap jýre sóiledi:

- «Maqpaldan bir jauap almay, eshkimmen sóilespeymin» demeysiz be?

- Siniling jaramdy bolsa, olay demey-aq qoyarmyn!

- Maqpal әldeqashan ketip, balaly bolyp qalsa da, sonshalyq kýtken sebebiniz ne?

- Uaghdama opaly bolayyn degenim ghana ghoy, әitpese kimnen súlu deysin. Kýtuim endi jetken-aq shyghar! - Osy sózdi esty sala ash belimnen shәp berdi Áliya. Kýrsinip jiberip qysa qúshty. - Qayynbiyke, endi әdepten asyp ketpelik! -dep kýle syrghyttym qolyn.

Ishten ilingen qaqpasyn búta súghyp ashty da, syqyrlatpay jauyp, ilgegin qayta ildi. Bólmesining esigi ýlken ýiinen aiyrym eken. Ony da eppen ashyp kirgen song shyraq jaghyp, tereze perdesin japty.

- Al otyra túrynyz, men Asiyany shaqyryp shyghayyn! -dep shyghyp ketisimen stolynyng tartpasyn ashtym. Ártýrli tagham salynghan eki-ýsh tәlenkeden basqa eshnәrse kórinbedi. Jighan kitaptaryna úmtyldym. Eng ýstindegi kitapty taraqtap qalghanymda aq konvert jerge týsip ketti. «Dórbiljin oqu-aghartu bólimindegi Bighabilgha», «Altay-Sarsýmbe poshta-telegraf mekemesi (m...dan) degen tanys jazu jarq ete týsti. Kózimdi syghymdap jiberip qayta oqydym da janqaltama tygha qoydym. «Súmdyghyna mening dóreki qulyghym da tótep bere aldy ma bәlem!» degendeymin. Esikten esh sybys estilmegen song konvertti asygha ashtym. Jazylghan azghantay ghana sóz dәl tóbemnen shoyyn shoqparmen perip jibergendey men-zeng etti. Otyra qaldym. Jazu týrine jan-dәrmen qayta ýnildim. Aynaqatesiz Maqpaldyng óz jazuy: «Bigha, meni keshir, óz basymda sizge opasyzdyq istemek oy joq edi. Ózinizge belgili zorlyqqa úshyradym. Sonda da, osy bala bilingenshe qashyp barayyn dep tyrysyp kórdim. Laj joq, ólsem de bir kórudi nәsip etpepti, bosanghanyma jarym jyl boldy, ana boldym. Ýkimet qútqarsa da balamdy shyryldatyp tastap kete alatyn emespin. Estuimshe siz meni әli kýtip jýripsiz. Endigi baqytynyzdy oilanyz, men joqpyn. Maghan sizde joqsyz! 1951-shy jyl 10-shy mart.

Baqytsyzdyqqa eriksiz kóngen sorly M...nyz. Hat sózi osylay ghana. Stoldy oryp jiberip ekbetimnen súladym. «Ýkimet qútqaryp, bóle kýieuden aiyrsa da balasyn qimay, qayta baryp qosylyp alghan eken ghoy!» degen óz kýbirim ózime jat bireuding sózindey estildi. Syrttan ayaq sybdyry bilinip, basymdy kóterip aldym da symymnyng jan qaltasyna tygha saldym suyq hatty. Súrghylt tartqan Áliya kirip, jýzime baghdarlay qarap sóiledi:

- Asiya syrtqa shyghyp ketti deydi, osy kósheden izdep taba almay keldim. Qazir kelip qalar, kýte túrayyq!

Áliyagha qarap otyrsam da sózi qúlaghyma darymaghanday. «Búl hatty ne sebepti osynshalyq onay jerge qoyghan?» -degen súrau keldi oiyma. - Osy bólmesinde Asiyasymen kezdestirmek bolyp, týsten búryn shaqyrdy ghoy. Mening keletinimdi bile túryp... Eng negizgi syrdy osy jerge qongyn, úmytshaqtyq, iyә, salaqtyq deuge bola ma?... Joq, konvertin jyrtyp qoyyp aiypty bolghandyghy ýshin ghana jasyrghansymaq bolghany!... Osy kitap arasynan ózi tauyp oqysyn, kýtkeninen osy jerde týnilsin degeni!... Eger Maqpaldyng haty meni ýmittendirip, kýttiretindey bolyp jazylsa, múnday onaygha saqtar ma!...»

Kózimdi kereng adamsha jarqyratyp otyryp qalyppyn. Hatty tauyp oqy qoyghanymdy Áliyanyng ózi de bilgendey, jaltaqtay qarap, kýrsine berdi. Hat saqtaghan kitabyna qarap ta qoymay, lypyldap dastarqan jasady. Qonaqqa kerek degen taghamdarynyng bәrin de osy kishkentay ghana asa sәndi bólmening shkap-tartpalaryna dayyndap qoyypty. Olaryn tәptishtep jasap jatqanda kitap qoyylghan búryshyn taghy ailandyrdym. Terezeni tútas qaptaghan púlys perdesining sol jaghynan baghana sanlau qaldyryp jauypty. Endi bayqaldy. Hatty tapqanymdy sol sanlaudan kórip túrghan siyaqty. Asiyany izdep emes, meni syrttan kózdep qana keshikkeni týsinikti boldy. Shay qúiyp túrghan Áliya ýnsiz egilip, kóz jasyn tógip túr eken. Ornyma qayta oralyp otyra kettim.

- Asiya kelgenshe shay ishe otyralyq! -dep kýbirlep Áliya da otyrdy. Betin basyp alyp solqylday jylady endi. Stol ortasyna qoyylghan juan bótelke kaniyaktan stakangha toltyra qúiyp, bir-aq kóterdim. Kishkene stakangha ózi de laqyldata qúiyp, jútyp jiberdi de, stolgha basyn taq etkizip qoya solqyldady. Áliya solay ekbettep jatqanda dәnikken kózim ýy ishin taghy da tinte jónelipti. Endi sol «súghanaghyma» yzalanghandaymyn, «tabylmaghan endi neng qalyp edi!» degen oimen stoldy júdyryqpen qoyyp jibergenimde Áliya basyn kóterip aldy. Óz ydysyma kaniyaktan taghy qúidym. Óz ydysyna Áliya taghy laqyldatty da mening stakanyma qaaghystyryp jiberip qylghydy.

- Sen kóp ishpe! -dedim, ózim de simirip jiberip. - Onasha bólmede qaterli qonaq kýtip otyrghan qyzsyng ghoy, aldanghan adam ashuly keledi, menen saqtan! Osynda aldap shaqyrghanyndy aryq boyyna aparyp sóilegen sózinnen-aq bilgenmin!

- Keshir! -dep yrshyp túrghan Áliya basymdy qúshaqtap aimalay solqyldady. - Seni osynda jetkizgenge deyin, tipti qazirge deyin aldaugha mәjbýr boldym. Keshir janym! Ózimning qyzyqtyrarlyq ishtenem joqtay basqa bir qyzdy kórsetip, sonyng magniytimen ghana әkelgenime qorlanamyn! Búdan da ólgenim artyq! Aqyry ret bir sóilesip kóru ýshin ghana aldadym.

Qatty basym osy siqyrdyng mamyqtay omyrauynda júmsap bara jatqanday sezildi. Atyp túrdym da eki iyghynan býre ústap, oryndyghyna otyrghyza sóiledim:

- Rasynda, men Asiyana qyzyqqandyghymnan emes, osy baylanyspen ne ózindi aldau ýshin kelip edim. Biraq, bolmys meni aldandyryp, aldyryp qoyypty! -dedim de bótelkeden taghy da qúiyp siltep jiberdim. Áliya endi kýlimdey qarady. Araqú qyzuymen qyzygha qaradym men de. Oinaqy qara kózi de, erekshe qalypqa qúighanday súlu múrny da, suretshi qolmen jasalghan qap-qara qasy da, iyghyna tóge qyrqqan jyltyr qara shashy da jarasymdy, barlyq mýsinmen búrynghy sýigen kezimdegidey kórindi. Adamgershilikten syrt ótkizgen asa sýikimsiz qylyqtary esime týse bergende, sana-sezimime onysy juymasyn degendey ong qolymdy syrt jaghyma qatty sermep qalyppyn. Ornymnan túryp, arly-berli jýrip ketippin.

- «Asiyagha qyzyqqandyghymnan kelmedim» dediniz be? -dep Áliya búrala kýlimsirep súrady.

- IYe, onyng syrtqy súlulyghy eki jyldyng aldyndaghy sening ózing ghoy bayaghy. Men onymen syrlaspadym ghoy. Dýniyedegi eng bayandy súlulyq adamgershilikte ghana. Gýl solady, jýz tozady, jan súlulyghy ghana tozbaydy. Senen Asiyanyng sol jaghynan artyqshylyghy bolmasa, fiziologiyalyq parqy joqtyng qasy.

- Ol... eki-ýsh jigitten ajyraghan! -dep qalyp, iyghyn bir qúiqyljytty achasy[1]. - Joq, ghaibat bolmasynshy, Ýrimjige jýrgeninshe bir kelip qalar, ózing sóilesip kórersin!... Sonymen, endi meni adam bolady dep oilamaymysyn?

- Qúbylmaly minezing adam aldaugha ghana salynyp, qalyptasyp ketti ghoy, Áliyash, onday ýmit kýtu qiyn! -dep salyp, taghy da qarap túryp qalyppyn. Áliya bótelkeden ydysyna taghy qúiyp jútyp jiberdi. Men kýle jalghastyrdym sózimdi. - Biraq, qazirgi kórkinde tittey de mәsele joq. Uaqyttyq jýruge qyzyqtyrasyn-aq!

- Qoyshy! -dep moynyn búryp saldy da, qúiqyljy úmtylyp, patifonyna tabaq qoydy. - Kel, onanda biyleyik!

Qúshaqtasa kettik. Mastyq tolqyny valis tolqynyn jútyp jiberdi me, әlde ózimiz jasampazdyq shabytpen damytyp әkettik pe, әiteuir, daghdydan tys neqily «jana figuralar» jaratyldy. Soraqy soqtyghylystar, qaharly qaqtyghystar, doly jýrgendey, valiysimizding tutalaqayyn shyghardy. Naghyz «kýresker valiys» osylay oinalsa kerek qoy. Tasqyn tolqyndary birinen-biri asa shapshyp, birinen-biri asa orghyp, birin-biri basa qarghyp baryp, kólge qúiylghanda ghana tynyshtalmay ma. Sol beybitshilikke jetuge asyqqanday kravatqa baryp qúlay kettik. Qanshalyq qútyrsam da ony búl rette qúlatqan men emes, Qúday biledi, «Áliyashymnyn» ózi. Eshqanday syltausyz-aq ózdiginen qúlady. Men, әriyne, sonan song qúladym...

O dýniyening beyishi beyish pe, beyishting әkesin tangha jaqyn oyanghanda kórdim. O dýniyening beyishindegi kebinsiz shәitter men jalanash qor qyzdary múnday rahatqa eshqashan missar bola almaghan shyghar. Lampy óshirilmepti. Ayday ashylyp, airanday shashylyp, batbiyp-battasyp, tútasyp qana qalyppyz. Appaq etti mәliykem tipti sazanday jalanash, tolyqsyp jayqalyp jatyr. Basymdy tyrjiya kóterip aluymnan oyanghansydy da, qymtyrylghan bolyp, bas jaghyndaghy ish kóilegimen jilinshigin ghana japty. Súlulyghyn túla boyymen tútas kórsetkisi kelip jatqanyn sezdim.

- Neghyp múnshalyq jalanashtanghansyn? -dep tyjyryna qaradym jýzine.

-  Ózing ghoy!...

Shashymdy qos qolymmen uystay býrip otyryp qalghan ekenmin. Áliya bilek saghatyna qarady da, meni qúshaqtay tartyp, qayta jatqyzdy. Yrqyna әdeyi súrau qoya baghyndym:

- Osy pәle senen boldy ma, menen boldy ma?

- Menen, ózimnen!... Ózim shaqyryp keldim ghoy, janym!

- Álgi sóilestirem degen Asiyang qayda?

- Ayttym ghoy!... Onyng uәdelesip qoyghan  jigiti bar. Anau uaqytta Dórbiljinge kelgenin estip, úrypty....

- Maqpaldyng әlgi hatyn nege jasyrdyn?

- Seni ayap, kórsetkim kelmep edi... kórsetpesem, sen kýtip, zarygha beretin bolghan son... osylay boldy... kónilindi aulap, kýiigindi basqym keldi!

- Janyng shyqsyn!-dep qúshaqtadym. Kýlip jiberdi de, jylamsyray aimalap sóiledi Áliya:

- Meni nekene alsang da, almasang da óz yqtiyaryn, sýietinim sonday, әrqanday jaghdayda da saghan endi jamanshylyq istemek emespin!...

Qaterli qaqpadan tang biline qaytyp shyqtym da, nedәuir jol jýrip baryp, jusandy dalagha jattym. Maqpaldyng hatyn qayta bir tekserip kórgim keldi. Anyqtap salghan janqaltam týgil salmaghan qaltamdy da audara aqtaryp taba almadym. Qúmardan útamyn dep baryp, qúlaghymdy da úttyryp qaytqanday súmdyq sezildi. Hatty qaytaryp alyp qoyghan eken! Endi nesine kerek etpek bolyp, qayta úrlaghandyghyn týsine almay jatyp, úiyqtap qalyppyn. Oyana ketsem, kýn sәskege kóterilipti.

«Maqpal! Maqpal!... qalay boldyq, Maqpalym! Nendey azghyn halge týstik! -dep jusandy júla berdim, kýnirene-doldana júlyppyn. «Kók jusan nemdi alyp edi!» -dep qalghanymda kózimnen jas saulay jóneldi...

Týsten keyin saqshy mekemesining bir bastyghyna Qúryshbekti ertip, aryzyn kótere bardym. Qúryshpek Kәkimbaydyng tabylatyn jerin de, tabylatyn uaqytyn da tolyq mәlimdedi. «Ár beysenbi kýnning keshin úmytpanyzdar! Men de manaylap baryp túramyn. Eger sizder barmay, maghan tap bola qalsa, qarsylyq kórsetedi. Biz, qanymyz qarayyp jýrgen talapkermiz. Ondayda qaterli is tuylady!» dep myqtap eskertip qaytty.

Ýige kelip, Maqpaldyng búrynghy jazghan hattaryna úzaq ýnildim. Keshe inirde jaryq lampada oqyghan suyq hattyng jazu ýlgisinen búlardaghy jazudyng eshqanday parqy tabylmady. Áliyadan sol hatty qaytsem de alyp, qaytadan anyqtap tekserip kórudi qatty ansadym. «Mening kórgenim osy sayqaldyng ózi jazyp qoyghan ótirik hat bolmasa, qaytadan úrlaytyn sebebi joq qoy! Eger maghan búl kórinip joghalghan hat, ótirik hat bolsa, shyn hat jәne tyghuly. Maqpaldyng jazu ýlgisin sodan ýirengen de solay jazghan!». - Osy joramal meni úshyra jóneldi taghy da, Áliyanyng isten týser uaqyty bolyp edi. Eki ýiining arasyndaghy kóshe týiilisinen tostym. Kóre sala qúiqyljyp, kýlimdey jetip súradym:

- Erte shyghypsyng ghoy, nege asyqtyn?

- Maqpaldyng keshegi men kórgen hatyn qayta úrlaghan sebebindi súraugha asyqtym.

- Úrlaghanym joq, ózing tastap ketipsin! -dep maghan asa tanyrqaghan shyraymen qarady Áliya. - Qayta úrlap men ony qaytpekpin!... Ózing de kereksiz etkendey tastap ketken song Asiya siyaqty basqa bireu kórip kýlmesin dep kýidire salghanmyn!

- Órtep jiberdim deymisin? -dep bajyraya qaldym. Búl jauaby nanymdy. Qyjyl bolghanday jauabyn moiy qaytarghan shyrayy da nanymdy kórindi.

- Qayda, oshaqqa tastap kýidirding be?

- Óz bólmemde, sirinkemen... barghanda kórersing kýli de jatqan shyghar!... Jýr, Jerjambyl jaqta jýre túrayyq!

«Múnysy da nanymdy!» degen oimen qynjyla ilestim. - «Biraq, әr qadamda bir aldaytyn saldaqy ghoy, ýiinde basqa bir hat bar-joqtyghyn qalay da tekseru qajet!»

- Maqpaldyng hatta jazylghan adresi qalay edi? -dep súradym әdeyi.

- «Sarsýmbe poshta-telegraf mekemesi M...dan» dep qana qoyypty ghoy. Óz adresin jazghysy kelmegeni ol senen hat kýtpeytindigi de belgili.

Búl jauaby da nanymdy shyqqandyqtan, «shyn hat» tabu jónindegi ýmitim óshkindey berdi. Sózden qalyp oilanumen boldym.

- Men kónilindi qansha kótereyin desem de, qayghylana beredi ekensin! -dep keyy kýrsindi Áliya bir shaqta. - Búl kónilsizdiginnen men de qinalyp kelemin. Asiyany shaqyryp bereyin be, sol biraz jadyrata alar ma eken?

- Sóileskisi kelse, ózdiginen kelip kezdeser. Biraq shynyn aitqanda qazir oghan da kónilim joq, qalay ekenin bilmeymin!

- Sening qayghyndy kórgende jerge kirip kete jazdaymyn!... Osynday boluyna men de qylmystymyn ghoy, endi qaytsem eken?

- IYe, sol qylmysyng ýshin... senimen nekelene almaymyn ghoy Áliya, aldaghym kelmeydi. Seni adam bolmaydy dep asa kem sanaghanym da emes. Eger men turaly osy týsiniging tiyanaqtasa, tipti jaqsy jar boluyng da mýmkin. Biraq, ózing aitqanday Maqpalgha qas qylghanyng bar. Sony bile túra onyng ornyna seni alugha ar-újdanym kótermeydi! -dep shynymdy aita sala, hat jayyn jete tekseruding amalyna kóshtim.  - Nekelenbeytinim ras. Biraq, opasyz, aldampaz sýiiktim, ózing bilemisin, óte súlusyng ghoy sen, eting qanday appaq! Endi tamyr kerek bolghan son, ýirenisken jaumyz ghoy, ózinmen ghana bolsyn, týndegidey qyzyqtay bereyikshi!

- Qoyshy! -dep Áliya moynyn iyghyna jygha qoyghanda, men shynymen qarqylday kýldim. Búl kýlkimdi mazaq kýlki degendey sezikpen qarap súrady Áliya. - Nege kýlesin?

- «Qoyshy!» degening «qoymashy!» degen sóz edi ghoy, óte sýikimdi estildi maghan. Ha-ha-ha-ha...

Qaranghy týsip, «qoymaytyn» bólmege kirgenimizshe osy kýlkim ýzilmep edi. Áliya múnyng esesin Maqpal hatynyng kýlin kórsetip, kýlip qayyrdy:

- Mine opaly sýiiktinning haty! Oghan degen óz opalylyghyng da belgili boldy!

Osy tabasy týisigimdi qatty týrtti, kýndesinen kegin tolyq qayyryp múratyna jetkendigin beynelegendey kórindi. «Maqpaldyng óz haty basqa» degen sezigimdi arttyra týsti. Búl týngi tintu qarqynymdy da arttyra týsti búl jayt. Ájesinen shәy súratyp ta, dәri súratyp ta shygharyp jiberip, sandyq pen chemodannan basqa kýdikti jerlerin týgendep tinttim. Biraq hat tabylmady. Sonyng yzasymen taghy da jalanashtap qayttym.

Ertenine inirde ózim әkelgen araqpen jyghyp úiyqtatyp tastap, sandyq pen chemodanyn tinttim, búl jolghy tókken terim de selge ketti. Hat taba almay ózin taqyr jerge jalanashtap tastap qayttym...

Ekeuimiz osylay jalanashtap, tintisip jýrgenimizde, ólkelik partiya mektebinen kurs bitirgen eki jigit kelip, aupartkomnyng kómekshi is basqaru qyzmetine ornalasyp edi. Biri, auzy tolghan altyn tisimen Áliyany jalt qaratqanday, qoy qara qasty, qyrma múrt, qonqa túmsyqty, sarjy symynyng qyryn pyshaq jýzindey «qayrap» jýretin jigit eken. Múnday serining partkom qyzmetinde boluy tipti qyzyqtyrdy bilem, Áliyashym kýndiz sonyng qasynda jarqyldap kóbirek jýrdi. Tórtinshi ret jalanashtaudy men de kóksey qoymadym.

«Altay (Sarsýmbe) poshta telegraf mekemesi arqyly Maqpalgha» degennen basqa anyq adres qazirshe tabylmaytynyna kózim jetkendigi edi búl. Ózine jetui ekitalay, tym kýngirt bolsa da sol adreske tәuekel aityp hat jazdym.

«Qadirli Maqpal!... Sening atynnan 10-shy mart kýni jazylghan qysqasha bir hatty kórgenime ýsh kýn boldy. Qatty jabyrqadym. Jazu ýlgisi seniki. Biraq, senen kýtken sózim búl emes, meni týnildiru ýshin basqa bireu jazghan, jat niyetting (qastyqtyn) haty bolar degen joramalgha әreng kelip, osy qysqasha ótinishti joldap otyrmyn. Tapsyryp alysynmen neghúrlym tezdetip, qazirgi ahualynmen adresindi anyqtap jazyp jibere gór! Árqanday tileging bolsa da oryndalatyndyghyna kýmәndanbay jaz! Qúrmetpen: B...yn. Endi 10 kýnnen song (1-shi maydan bastap) adresim: Ýrimji. Oqu-aghartu mengermesindegi... bolyp jazylady. 1951-shi jyl 20-shy aprel.»

Hatty poshtahananyng Altaygha jýrgizetin berezen qapshyghyna óz qolymmen salyp, óz kózimmen jónelttim. Sekretar sodan eki kýn ótkende qaytyp kelip, kýtken júmysymdy oryndap berdi.

Men Sarybúlaqta jýrgende, Qiyalzat pen Mәriya «syrapqorlyq» degennen qorqyp, shәkildeuik-búrshaqpen ghana yn-jynsyz túrmystana qoyghan eken. Meni úzatu syltauymen otaularyna barlyq dostaryn shaqyryp, toy jasady. Osy bastama boyynsha, Emilding arjaq-berjaghyna úzatylatyn qyzsha «tanysyp» ýsh sótke jýrdim. «Toyymnyng eng songhy kýni keshke jaqyn aq qayynday yrghalyp, jas shybyqtay búralyp, Áliya shygha keldi aldymnan. Altyn tistining qasynda, qyzylkópirding basynda kezdesti. Kiyimin endi qaytyp sheshpestey, týime baularyn týgel salyp, kemer belbeuin myqtap baylaghan jayy bar. Altyn tis maghan iyile qol berip, amandasyp ótse de, Áliyanyng әdemi múrny ketegen týie bastanyp keykie qalypty. Kórispegen osy 4-5 kýn ishinde meni tanymay qalghanday pandana ótuine tandana qarap men óttim. Qasymdaghy Mәriya kýle ótti de, Mehir sýle ótti.

Ádiletti tergeushim, osy taraudan sizding aldynyzda qylmysym mine dep ashyp, ashalap tapsyrarlyq mәsele «tabylmaytyndyghy» ózinizge ayan shyghar. Áliyany jalanashtauym qylmystan aq-nahaq ekendigin anyqtau ýshin ghana istelgen tekseru qyzmeti ghoy. Tekseru stiylin kim tektemek. Jәne «ashyq-әshkere» isteu, qylmys qataryna jatushy ma edi. Altyn tarazynyz dәl osylay ólshemey me!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


[1] Acha (úighyrsha) - әpeke.

0 pikir