(A.P. Chehov «Chernyy monah»)

Álemdik әdebiyetting úly suretkerlerining biri Anton Pavlovich Chehovtyng «Chernyy monah» әngimesi ziyaly ortalarda kýni býginge deyin talqylanyp, teatr sahnalarynda qoyylymy jýrip kele jatqan tereng maghynaly, tipti qayshylyqty, sodan da bolar, óte bir kýrdeli erekshe tuyndy.

Uaqyt pen zamandar, orta men qoghamdar ózgergenimen, adamnyng týpki jaratylysynyn, bolmysynyn, eng aqyry jan-dýniyesining sonshalyq ózgere qoymaytyny mәlim. IYә, osydan san myng jyl búryn da, qazir de adam boludyng mәnisi adamsha ómir sýru, úrpaq ósiru, amandyghyn qamtamasyz etu, sanamen, oimen otbasynda, qoghamda ghúmyr keshu, belgili bir jetistikterge jetu jolymen ózine, ortasyna, aqyry eline payda tiygizu bolsa kerek. Sondyqtan adam balasy býgingimen qatar әrdayym ótkenge oralyp, adamzattyng búghan deyingi tirshilik tәjiriybesin oy eleginen ótkizip, zerttep, zerdelep otyratyny tabighy qajettilik. Onyng ishinde kórkem әdebiyetting orny bólek, әriyne.

Kóziqaraqty oqyrmangha «Chernyy monah» әngimesining jalpy jelisi mәlim bolar. Bolashaghynan kóp ýmit kýtkizgen jas ghalym, magistr-filosof qoghamda ózine layyq ornyn alu mýddesinde ýzdiksiz oqudyn, izdenuding jolynda jýrip, jýikesin sharshatyp alady. Sondyqtan biraz tynyghyp demalu ýshin balalyq shaghyn ótkizgen aulyna kelip, jastayynan jetim qalghan kezinde ózine qamqorshy, tәrbiyeleushi bolghan, endigi jalghyz qyzy Tanyamen birge túratyn Pesoskiyding iyeligine oralady. Búl mekenning ereksheligi qoldan ósirilgen alma baghy men oghan jalghasatyn tabighy baq-toghay. Pesoskiyding tirshilik kózi, anyghy onyng býkil ómirining mәnisi ózi qojalyq etetin alma baghy, odan týsetin payda. Qolastyndaghy qyzmetshi-sharualardyng әlgi baqtaghy, tipti, jalghyz týp alma aghashyna dúrys qaramauy ol ýshin aqyrzaman, apattay kórinedi. Alma baghynda (bizdegi sansyz mekemelerdegidey) kýni-týni tynym joq, ary-beri bitpeytin qozghalys, qap-qara, qoy ashy týtin, jantalasqan júmysshylar, aighay-shu. Al, oghan jalghasatyn tabighy «múnly da qatal» toghayda bәri mýlde kerisinshe, ýnsiz tynyshtyq, móldirep aqqan ózen, qústardyng shyryly, múndaghy kónil-kýy ólen, simfoniya jazugha shaqyrghanday. Búl arada jasandy úsqynsyzdyq pen payda quushylyqtan shyghatyn jantalas joq, sabyrgha shaqyratyn tylsym da rahat dýniye. Kovrin tap bolghan orta onyng ózining de ekige bólingen  bolmysynday, biri ózi ghana sezine alatyn poetikalyq, filosofiyalyq qúpiya ishki әlemi, ekinshisi ainalasyndaghylar kóre alatyn syrtqy beynesi, oqyghandyghy, aqyl-qabileti, «jarqyn keleshegi». Oghan jetu ýshin Kovrinde de әlgi alma baghyndaghyday tynym joq, kýn-týn demey oqu, tóniregine ózining artyqshylyghyn dәleldeu. Baqtaghy qong týtin tәrizdi onyng ómirining osynday qiyn joly da múnyng oi-sanasyn jaulap, túnshyqtyryp barady.

Balalyq shaghy ótken jerlerge qayta oraluy, qatygezdikten, týrli aramdyqtan ada balalyq kezenning estelikteri, tabighattyng shynayylyghy, toghaydyng tazalyghy Kovrinning qajy bastaghan kónilin kóterip, janyndaghy adamdardy da jaqsy kórgizip, boyynda sergektik payda bolady. Alayda oiynda sol әdettegidey mazasyzdyq, joghary mansapty, «jarqyn keleshekti» bolu ýdesindegi jantalastan búl da qútyla almaydy.

Osynday arpalysty kezende búrynda bir estigendey bolghan «Qara sopy» turaly anyz onyng esine týse beredi. Ol jayynda ózimen jii tildese bastaghan Tanyamen bólisedi, alayda oquy az jas qyzdyng týsinigine búl mýlde bóten jayt edi. Osylaysha ózine ghana mәlim kýide jýrgen kýnderining birinde Kovrin ózine alystan qúiyn retinde payda bolyp, jaqyndaghanda anyq beynege ainalghan qara sopyny kórip, kóp úzamay onymen kezdesedi. Ekeuining әngimesi birshamagha sozylyp, Kovrin ainalasyndaghy adamdardan taba almaghan týsinistikti, ózining oiymen ýndestikti qara sopynyng aitqandarynan tabady. Ekeuara әngimening kóniline jaqqany sonshalyq, jany jay tauyp rahatqa bólenedi. Odan sayyn kóp izdenip júmys isteuge úmtylysy kýsheyedi. Qara sopy Kovrin sheshimin, mәnin taba almay jýrgen mәngilik shyndyqtyng bar joghy, adamzattyng jarqyn keleshegi, jeke adamnyng erkindigi, azattyghy tәrizdi taqyryptarda onyng oiymen sәikes keletin pikirlerdi aityp múnyng senimin әbden quattay týsedi. Elespen keletin qara sopymen әrbir súhbattan song Kovrin ózin sheksiz baqytty sezinedi. Ony úlynday kóretin Pesoskiydi qatty silap, tipti Tanyagha ózine kýieuge shyghugha úsynys jasaydy.

Áriyne, Kovrin qara sopymen kezdesuining qiyal ekenin, shyn mәnisinde onyng joq ekenin týsinedi, búl kýiine qatty alandaydy da. Biraq ózining oi-sanasyna, jan-dýniyesine jaqyndyq pen ruhany lәzzatty qara sopymen súhbattan ghana alatyn bolghandyqtan odan aiyrylghysy kelmeydi. Kóp úzamay kýieuining jýike auruyna shaldyqqanyn Tanya da, әkesi de bilip, Kovrindi emdeluge kóndiredi. Ártýrli em qabyldau sәtinen bastap oghan qara sopynyng kelui de azayyp, aqyry birjola joghalady. Alayda sopydan aiyrylghan kýnnen bastap Kovrinning de kónil-kýii týpkilikti kýirep, densaulyghy, bolmysy mýlde qarama-qayshy jaqqa qaray ózgeredi. Bilim quyp izdenudin, enbek etudin, tipti ómir sýruding mәnisi joghala bastaydy. Aldymen Pesoskiymen araqatynasy әbden ushyghyp, aqyrynda Tanyamen ajyrasuyna әkelip soghady. Kýiikke shydamaghan әkesinen aiyrylghan Tanyanyng búghan asa jiyirkenishpen jazghan haty Kovrinning onsyz da qiraghan bolmysyn odan ary qúldyratyp, kezekti bir emdelu saparynda qara sopymen songhy mәrte kezdesip, eng aqyrghy ret sheksiz baqytty sәtti basynan ótkizip baryp ózi de o dýniyege attanady.

Zertteushiler A.P.Chehovtyng shygharmashylyghynyng keyingi kezeninde filosofiyalyq, bizding oiymyzsha, әleumettik-qoghamdyq taqyryptyng astaryna psiho-filosofiyalyq jaghynan terendey barghanyn aitady. Búl qatarda «Dom s mezoninom», «Palata №6», «Popryguniya» tuyndylary, solardyng ishinde «Chernyy monah» povesi bólek atalady. Múnyng sebebi, jogharyda aitqanymyzday, shygharma sujetining ereksheliginde, mistika men realizmning tyghyz aralasyp, tipti oqyrmannyng ózine olardyng arajigin ajyratu qiyngha soghatynynda. Realistik keyipker Kovrinning mistikalyq keyipker qara sopymen kezdesui qiyal ekeni bilinse de, onymen súhbaty eki adam arasyndaghy kәdimgi әngimeden eshqanday aiyrmasy joq. Tek qana qara sopy aitatyn oi-pikirlerding ghana mazmúny bólek. Olardyng mәnisi bilim men izdenuding auyr azabyn bastan keship, jeke basynyng ghana emes, «barsha adamzattyng jarqyn keleshekke jetuinin» jolyn tappay kýizeliste jýrgen Kovrin tәrizdi kóp jas talanttardyng ózine senimin sheksiz kýsheytu, alghan baghytynyng dúrystyghyn sezdirip, ynta-jigerin arttyru, aqyrynda búlardy «qúdaydyng ózi tandap alghan» erekshe jandar ekenine kózin jetkizude. Áriyne, múnyng týbinde ýlken tragediyagha aparyp soghatyn adasushylyq, óz qabiletterin asyra baghalaushylyq ekeni týsinikti. Desek te, kez kelgen adam balasynyng aldymen toyynyp tamaq ishu, býtin kiyim kii tәrizdi tәn qajettiligin qanaghattandyrghan son, Kovrinder siyaqty endi ainalasyna, qoghamgha, aqyrynda barsha әlemge ózin moyyndatu, tanylu, tarihta atyn qaldyru syndy aldamshy bolsa da jan qajettiligi bas kóteretini belgili. Qazaq maqaly búl jóninde - «Kedey bay bolsam deydi, bay qúday bolsam deydi». Endeshe, әrbir adamnyng oiy men boyynda әrtýrli nysandaghy óz «qara sopysy» bary kәmil.

Bilimi, talanty, enbegimen belgili bir jetistikterge jetken adamdargha týrli lauazym, ataq, marapattardyng berilip jatatyny osynday moyyndaludyng bir nysany. Anyghyna kelgende, múnday marapat-ataqtardyng da kózben kórip, qolmen ústaugha bolmaytyn oidan, qiyaldan tuyndaghan jasandy úghym ekendigi týsinikti. Onyng bar mәnisi - adamdardyng qyzmet, enbegin baghalaghandy bildirgendey bolyp, odan әri qaray ýmittendiru, yntalandyru, qayrau. Basqasha aitqanda – aldau.  A.P.Chehovtyng povesindegi jas ghalymnyng qara sopy syndy qiyaly keyipkermen birneshe mәrte súhbattasuynyn, odan airyqsha qanaghat, rahat alyp, ózin sheksiz baqytty sezinuining de mәni osynda. Múnday senimge qiyal týrinde jetkendey bolghan Kovrinning «iyә, auru ekenimdi bilemin, biraq odan eshkimge eshqanday ziyan joq qoy» degen qarsylyghyna qaramastan zorlyqpen emdelui, aqyrynda odan aiyrylghan song týpkilikti kýireui shygharmanyng kuliminasiyalyq sәti, týiini deymiz. Adamzat ómirining san salalarynda jekelegen túlghalardyng úly jetistikterge jetui de oidyn, qiyaldyn, ózgelerge kórinip sezile bermeytin tylsym dýniyelerding nәtiyjesi ekendigi jii kezdesetini, olardyng basym bóligi sol ýshin qúrbandyqqa shalynghandary da tarihtan jaqsy mәlim.

Shygharmanyng ón boyynda órilip otyratyn birine-biri mýlde qarama-qarsy kategoriyalardyn, yaghni, jasandy súryqsyz baq pen tabighy tylsym toghay, qoldan jasalghan ashy qoy týtin arasynda jýrip ainalasyndaghy tabighy әdemilikti kórip sezinuden qalghan top, kәrilik pen jastyq, materialdyq dýnie men ruhany әlem, tar shenberdegi orta men filosofiyalyq oilar t.b., bitispes qayshylyghy men qatal shyndyghy әlgindey «sheksiz baqyttyn, jarqyn keleshektin, mәngilik ómirdin» boluyn qabylday almaytyn ortada  mýmkin emestigin bildiredi.

Múhtar Kәribay

Osh qalasy

Abai.kz