Kýni keshe ghana Últtyq valuta kýni ótti. Tól tengemizding ainalymgha enip, el Tәuelsizdiginin, ekonomikalyq Tәuelsizdikting anyq atributtarynyng birine ainalghanyna túp-tura 28 jyl. Juyrda LS sayty últtyq valuta – tól tengening osy 28 jyl boyy beri ylghy qúldyrap kele jatqanyn zerttep jazypty.

Osy aralyqta (28 jyl ishinde) últtyq valutamyz 78 eseden kóp qúnyn joghaltqan eken. Sonymen, 1993 jyldan kýni býginge deyin tól tengemizding AQSh dollaryna shaqqandaghy qúny qansha ese qúnsyzdandy? Tenge baghamy qalay ózgerip otyrdy? Qaranyz:

Últtyq valuta 1993 jyldyng qarashasynda ainalymgha engizildi. 1993 jyldyng shildesinde Reseyding ortalyq banki 1961-1992 jyldardaghy kenestik banknottardy, sonday-aq 1992 jylghy 5 jәne 10 myng rublidik reseylik banknottardy ainalymnan shygharu boyynsha sheshim qabyldady. Búl KSRO atty halyqtar týrmesining kelmeske ketkenining aiqyn dәleli bolatyn. Búl turaly egjey-tegjeyli jazdyq.

1993 jyldyng qarashasy. Ol kezde 1 dollar – 4,69 tengege baghalanghan. Keyin arada bir ay ótkende, jeltoqsan aiynda onyng baghasy 5,25 tengege baryp toqtady. Al 1994 jyly 1 dollar – 35,64 tengege jetti.

Alghashqy devalivasiya

1999 jyldyng sәuirinde alghashqy devalivasiya boldy. Búl aralyqta búrynghy premier-ministr, marqúm Núrlan Balghymbaev pen Últtyq bankting eks-tóraghasy Qadyrjan Damitov tengeni túraqtap ústap túra almaytynyn, sóitip erkin ainalymgha jiberetinin mәlimdedi. Balghymbaev pen Damitovtyng mәlimdemelerinen keyin, ertesi kýni 1 AQSh dollary 150-160 tengege saudalana bastady. Al 1999 jyldyng jalpy esebinde, tengening ortasha baghamy 119,52 tenge shamasynda boldy.

2000-2003 jyldar aralyghynda últtyq valuta qúnsyzdana berdi. Keyin 2003-2008 jyldar aralyghynda Ýkimet pen Últtyq bank kýsh salyp, tengeni túraqtap ústap túrugha tyrysty.

Ekinshi devalivasiya

Alayda 2009 jyly ekinshi devalivasiya oryn aldy. Dollar baghasy 150 tengege deyin kóterildi. Sol jyly aqpan aiynda Últtyq bank tenge baghamyn ústap túrudan bas tartty. Múnyng sebebin múnay baghasynyng qúldyrauy, otandyq ekporterlerding qoldauynyng joqtyghy sekildi sebeptermen týsindirmek boldy. Sóitip, aqyrynda tenge baghasy 147,5 tengege tirelip toqtady. Ol kezde Últtyq bank tizgini – Grigoriy Marchenkonyng qolynda edi.

Ýshinshi devalivasiya

Devalivasiyanyng ýshinshi tolqyny 2014 jyldyng 11 aqpanynda boldy. Ol kezde Últtyq bank tizgini – Qayrat Kelimbetovting qolynda edi. Kelimbetov arnayy mәlimdeme jasap, tengeni ústap túru mýmkin emes ekenin aitty. Qarjy naryghynda túryqsyzdyq boldyrmau ýshin 1 AQSh bollaryna shaqqandaghy tenge baghamy 185 tengening tónireginde bolatynyn habarlady. Al 2014 jyldyng qorytyndysy esebi boyynsha dollar 179,19 tengeden satylyp jatty.

Tórtinshi devalivasiya

2015 jyly tórtinshi mәrte devalivasiya boldy. Ol kezde Qazaqstan Ýkimetin qazirgi ÚQK tóraghasy Kәrim Mәsimov basqaryp túrghan. Ýkimet pen Últtyq bank mәlimdeme jasap, tengeni erkin ózgermeli aiyrbas ainalymyna jiberetinin aitty. Sóitip, 2015 jyldyng 20 tamyzynda Qazaqstan qor birjasyndaghy tenge taghy qúldyrady. 1 dollargha shaqqandaghy tenge baghasy 188 tengeden 255,26 tengege deyin biraq jetti. Al sol jyldaghy ortasha bagha – 221,73 tengeni qúrady.

Besinshi devalivasiya

Onan keyingi jyldary tenge qúldyraghan ýstine qúldyray týsti. 2019 jyly Últtyq bank tóraghalyghyna Erbolat Dosaev taghayyndaldy. Búl aqpan aiy edi. Al nauryzda OPEK+ kelisimi búzylyp, Saudiya múnay shiykizatyn óndiru kólemin úlghaytyp, baghany tómendetu turaly sheshim shyghardy. Sóitip, naryqtaghy Brent markasynyng qúny týsti. Búl jaghdaylar tenge baghasyna qatty әser etti. 2019 jyldyng qorytyndy esebinshe, tengening bir dollargha shaqqandaghy baghasy 382,75 tengege jetti. Al 2020 jyly bagha 412,95 tengege baryp tireldi.

Osylaysha, songhy 27 jylda tenge 78,6 esege qúnsyzdanghan. Qazir (qarashadaghy bagham boyynsha) tengening bir dollargha shaqqandaghy baghasy 429,29 tengege jetken.

Abai.kz infografikasyna nazar audarynyz:

Dayyndaghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz