Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 4349 4 pikir 17 Qarasha, 2021 saghat 16:59

Resey qaupi: «Shekara many bos jatpauy kerek»

Últtyq qoghamdyq kenes otyrysynda preziydent Qasym-Jomart Toqaev shekara manyndaghy eldi-mekenderdi damytu turaly Ýkimetke úsynys berudi tapsyrdy.

«Songhy kezde shekara boyyndaghy eldi mekenderde halyq sany azayyp bara jatqany jasyryn emes. Múnyng ózindik sebepteri bar. Biraq, shekara manyn bos qaldyrugha bolmaydy. Búl últtyq qauipsizdikke tikeley qatysy bar mәsele. Ony jýieli týrde sheshu qajet. Qomaqty qarajat kerek bolady. Ýkimetke múny jan-jaqty qarastyryp, shekaralas aimaqtardy damytu jónindegi úsynys engizudi tapsyramyn», - dedi preziydent Toqaev.

Shekara aimaghyn damytu mәselesi búrynnan BAQ betterinde jariyalanyp, qoghamnyng qyzu talqysyna týsip jýrgen taqyryp.

Mәjilis deputaty Erlan Sairov búl mәselege baylanysty ózining Facebook paraqshasynda: «Atyrau oblysy, Qúrmanghazy audany, Kóptoghay eldi mekenindegi qalyptasqan jaghdaydy saraptap shyqtym. Keybir kartalarda, qújattarda sol kezdegi kenshardyng territoriyasy ilgeride bolghan. Shekarany aiqyndaghan kezde, ishkeri enip ketken. Mening oiymsha, búl mәsele boyynsha Qazaqstan Ókimeti Resey tarabymen kelissózge otyruy qajet. Ózbekstanmen bolghan kelissózderding tәjirbiyesine sýiene otyryp, bir ekonomikalyq aimaqta ekenimizdi eskere otyryp, shekarany jergilikti halyqtyng ynghayyna ontaylandyru amalyn qarastyru abzal», - dep jazghan bolatyn.

Birneshe jyldyng jýzi boldy, Reseylik sheneunikter Qazaqstannyng Reseymen shekaralas aimaqtary turaly týrli alyp-qashpa, negizsiz әngimeler taratuda. Mәselen, 2017 jyly Parlamentting kezekti otyrysynda Duma deputaty Pavel Shperov: «Biz - úly elmiz, dýniyejýzindegi óz mýddemizdi qorghauymyz qajet. Tayau shetel dep jýrgen elderde әzirge múnday mýmkindik bar. Qazaqstandaghy orys otandastyrymyzdy diaspora deu qate, óitkeni olar otyrghan jer - uaqytsha shetel iyelengen bizding jerimiz.Mәngilik shekara joq, biz әli Resey shekarasyna qayta oralamyz jәne ol tayau uaqytta jýzege asady», - degen bolatyn. Resey memlekettik dumasynyng halyqaralyq ister boyynsha komiyteti tóraghasy Leonid Sluskiy: «deputattyng sózin ukraindyq BAQ ókilderi búrmalady», - dep juyp-shayghanday boldy.

Byltyr ghana jaryq kórgen «Resey. Kremli. Putiyn» filiminde de Putinnin: «Kenes Odaghyna kirgen el, Reseyding tarihy jerinen oryn alsa, Odaqtan shygharda sol jerdi tastap ketsin. Orys halqynyng syilyghyn ózimen alyp ketpeui kerek», - degen sózi bar.

Kelesi kýni taghy da Preziydentting resmy ókili Dmitriy Peskov: «Reseyding kórshilerge aumaqtyq mәselege qatysty aitar talaby joq. Ol syilyqtar turaly aitqan joq. Ol Konstitusiyada búryn jiberilgen jýielik qatelikter turaly aitty», - dep jauabyn berdi.

Al,  reseylik sheneunik Vyacheslav Nikonov: «Qazaqstan territoriyasy – Resey men Kenes Odaghynyng ýlken syilyghy», - dep Putinning sózin qúptaghan pikir aitqan.

Songhy jyldary jiyilep ketken múnday pikirlerge baylanysty sayasatker Sergey Lavrov: «Keybir reseylik sayasatkerler sensasiya quyp jýrgender, ózderin úmyttyrmau maqsatynda osylaysha kózge týskisi keledi... Sayasatkerlerdin, jana parlamentariylerding tarapynan kýmәndi, keyde arandatushy sózderding aityluy demokratiyalyq ómirding ajyramas bóligi dep oilaymyn», - dep eki el arasyna syzat týsiretin, soghys shaqyratyn arandatushylyqty aqtaugha tyrysqan.

Onan bólek, Reseylik sayasatkerlerding songhy jyldary Qazaqstandaghy orys tilinin, orys tildilerding qúqyghyn qorghau maqsatynda joq jerden ilik izdep, sayasy qiytúrqylyq, arandatushylyq jasap jýrgeni belgili.

Qazaqstan men Resey  memlekettik shekarany 2005 jyly 18 qantarda Mәskeu qalasynda resmy týrde bekitti. Arada 16 jyl ótse de Resey sayasatkerleri әli kýnge deyin arandatushylyq jasaudy toqtatqan emes.

Taqyrypqa oray aita ketelik, kýni keshe ghana Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiy Reseymen shekarada 100 myng orys әskeri túrghanyn aitqan. Orys әskerining Ukrainagha qaray jyljuy Kiyev men Batys elderin alandatyp otyr. Olar Ukrainagha basyp kiru qaupi bar dep boljaydy. Mәskeu búl boljamdy arandatushylyqqa balap, aimaqta NATO әskerining kóbeygenine qarsy dayyndyq dep mәlimdedi. Sondyqtan da, keshegi preziydent Toqaevtyng shekaralyq aimaqtardyng qauipsizdigi jayly aitqandary kónil audararlyq mәsele!

Ayjan Temirhan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480