II

«Tarih tapsyru» jiyndary 50-shi jyldyng basynan bastap-aq әldeneshe ret ashylghan eken. Onda gomindanshylardyng mәselelerin anyqtaudy negiz etip, ómirbayandary kýrdeli-júmbaqty adamdardy ghana shaqyrypty. «Tarih tapsyru nauqany» dep atalyp, jalpy bettik әreketke ainalyp jýrgizilui osy ghana. Búl joly qyzmetshiler men júmysshylardyng kýmәndi-kýmәnsyzyna qaralmady. Tipti ótken kezenderde tarihyn tekserip, ilinerlik mәsele taba almay qaytarghan adamdaryn da qayta jiypty. Qolgha alynyp, týrmege kirse de ondaghy tergeu de moyyndamay, qylmys zang jazasyna tolmay jatqandaryn da әkelip qosatyny estildi.

Men Tyanshan qonaqýiining ekinshi qabatyndaghy sonday bir qúrama, kýrdeli atretke shaqyrylyppyn. Búl atretke qatynasqandar kәsiptik, sala jaghynan da әrqily eken. Oqu-aghartu salasynan da, әdebiyet-kórkemóner salasynan da, redaksiya-baspahana salasynan da, Shinjanda beybitshilik pen demokratiyany qorghau odaghynan da, tipti zang salasynan da, taghy-taghy barshylyq kórindi. Biraq solardyng mәsele tapsyrugha eng iriktelgen aktivteri men passivterining ókilderinen ghana qúralghan siyaqty.

Áyteuir meni kónildendirgeni, eng jaqyn dostarymnan Asylqan men Kýlәnning kelui boldy. Búl ekeuin mәsele tapsyrghysy kelmeytin tonmoyyn retinde әkelgen bolsa kerek. Osy joly Kýlәndi kýmәn bitkennen ada-kýde aryltarmyn dep sendim.

II

«Tarih tapsyru» jiyndary 50-shi jyldyng basynan bastap-aq әldeneshe ret ashylghan eken. Onda gomindanshylardyng mәselelerin anyqtaudy negiz etip, ómirbayandary kýrdeli-júmbaqty adamdardy ghana shaqyrypty. «Tarih tapsyru nauqany» dep atalyp, jalpy bettik әreketke ainalyp jýrgizilui osy ghana. Búl joly qyzmetshiler men júmysshylardyng kýmәndi-kýmәnsyzyna qaralmady. Tipti ótken kezenderde tarihyn tekserip, ilinerlik mәsele taba almay qaytarghan adamdaryn da qayta jiypty. Qolgha alynyp, týrmege kirse de ondaghy tergeu de moyyndamay, qylmys zang jazasyna tolmay jatqandaryn da әkelip qosatyny estildi.

Men Tyanshan qonaqýiining ekinshi qabatyndaghy sonday bir qúrama, kýrdeli atretke shaqyrylyppyn. Búl atretke qatynasqandar kәsiptik, sala jaghynan da әrqily eken. Oqu-aghartu salasynan da, әdebiyet-kórkemóner salasynan da, redaksiya-baspahana salasynan da, Shinjanda beybitshilik pen demokratiyany qorghau odaghynan da, tipti zang salasynan da, taghy-taghy barshylyq kórindi. Biraq solardyng mәsele tapsyrugha eng iriktelgen aktivteri men passivterining ókilderinen ghana qúralghan siyaqty.

Áyteuir meni kónildendirgeni, eng jaqyn dostarymnan Asylqan men Kýlәnning kelui boldy. Búl ekeuin mәsele tapsyrghysy kelmeytin tonmoyyn retinde әkelgen bolsa kerek. Osy joly Kýlәndi kýmәn bitkennen ada-kýde aryltarmyn dep sendim.

Keshki tamaqtan song jenil ghana tósenishim men kórpemdi kishkene bólmening bir búryshta jayyp jatqanymda, tuanjan[1] dep atalghan bir bastyq shaqyrtty meni. Osy qonaq ýide tarih tapsyratyn eki-ýsh atretting bastyghy eken. Aty Nuhanben. Jepanjýn spettes sary kiyingen qysyq kóz, sopaq betti, sirke qara. Jepanjýnning basqa jauyngerinen Nuhanbenning bir aiyryqsha belgisi úp-úzyn múrnynan tabyldy. Auzyna jogharghy erninen asa jetip tóngen sol múryn kýlkige de, sózge de biylegendey búrang qaghyp, iyrelendep túrady eken.

Nu tuanjan, shaghyn bólmening tórindegi serppeli oryndyghynan jenil týregelip qarsy aldy meni. Atyma «joldas» degen qymbatty atauyn qosyp atap, qol alysyp, bas iyzektetip otyrghyzdy. Shaqyrylghandar jiyrma shaqty ghana. Kóbi partiya mýsheleri eken. Janqaltamdaghy joldamasyn әli tapsyrmaghan, partiyagha ant berip ótpegen meni búl topqa qalay qosyp otyrghanyn týsinbedim. Tek, Dórbiljin audandyq partkomnyng qyzmetkerlik boqshamdaghy tanystyruy jaqsy ekendigi bayqaldy. Sóiley jóneldi tuanjanymyz. Mening zeyinim sózine emes, túmsyghyna auyp ketkenin sezbey qalyppyn. Auzymen birge sýirendep sóilegendey, iyrendep biylegendey kórinetin myna múryn, biyshi múryn ghana emes, asa iyisshil múryn shyghar» -dep mejeledim. Olay bolatyny, bireuge qaraghanda múrny kózinen búryn býrilip, ýsh jaghy jybyr qaghady eken. Sezimtaldyghy múrnyna bitetin iyisshil januarlardyng túmsyghy da osylay jybyrlamaushy ma edi!..

«... Partiya qataryna óterde Maujushy men partiya tuy aldynda qalay ant beretindigimiz esimizde shyghar?» degen sózi qúlaghymnan tartyp qalghanday boldy bir shaqta. - «Partiya qayda qoysa men sonda, shartsyz boysúnyp, qaltyqsyz isteymin!» deymiz ghoy. Búl ant qashan da esimizde bolsyn!... (Men týiile oiladym búl anttyng ishki mәnin. «júp-juas ógiz bol» degen sóz ghoy búl. «Partiyagha ókil retindegi bir terror jyrtqysh tisin aqsityp shygha kelip, sýz mynany dese, ónsheng ógiz oghan «shartsyz boysúnyp» núsqalghan adamdy sýze bermes pe! Esil Túrsyn, Shәken marhúmdar sonday «mýiizden»  ólgen-au!... Al, qane, Ospan men Zakariya marhúmdardy múnday taghdyrdan aiyryp kórshi!» - Basymdy jaghymsyz oidan bir shayqap tastap, Nuhanbenining sózin jalghasty tyndadym.)

«... Sol antty is jýzinen kórsetetin eng jauapty qyzmet, mine, endi tapsyryldy. Bizge: Ýrimji qalasyndaghy eng tonmoyyn, jasyrynympaz keri tónkerisshilerding kóbi bizding tuanymyzgha jinaldy. Mәselelerin ada-kýde anyqtap, tolyq moyyndatu osy otyrghan bizge tapsyryldy. Úru-soghu qinau siyaqty búrynghy zúlym ýkimetterding terorlyq әdisteri mýmkindiginshe qoldanylmaydy. Biraq, qylmystaryna qalay da moyyndatpay qoymaymyz!... Búl ózimizding partiyamyz aldyndaghy birden-bir mindetimiz. Al, osy ardaqty mindetti, qalay istegende tabyspen oryndap shygha alamyz?... Búl turaly taktikalyq, strategiyalyq pkirlerinizdi ortagha qoyynyzdar! -dep toqtady tuanjan.

Árkim óz pikirin irkilissiz qoydy ortagha: «әrqanday keri tónkerisshining ózdi-óz aighaq-faktterin tabu», «belsendiler qataryn kóbeytu», «úrmay dombytyp, kópshilikting ortasyna shygharu», «tildemey yanattap, shymshylap sóiletu», «úrmay buyndyryp, qorqytyp sóiletu», «qinamay qidalap sóiletu», «yrghaqqa salyp úiyqtatpay, esinen janyldyryp sóiletu», «jan jerinen ústap, ýreyin alyp sóiletu», «útylap quyp indetip ústau», «esinen aiyryp esengiretip sóiletu», «janyldyryp moyyndatu»...

«Ang aulaudyn» osynday ailakerlik jolymen qaqpangha týsiru әdisteri týgelimen sóilendi. Biraq aq-nahaqty aiyru Kýlәn siyaqtylardyng kuәsi men aighaqtarynan anyqtap aghartu, jaladan qútqaru, jalaqorlardy jazalau jaqtarynan eshqanday pikir aitylar emes. Múnyng negizgi sebebi, «tarih tapsyru» degenge tuanjanymyzdyng «qylmys tapsyru» dep qana synar jaqty anyqtama jasauynan bolyp otyr edi. Sóileu kezegim tiyisimen osyny ortagha súrau retinde qoydym:

- Joldastar, osy pikirlerinizden mening oiyma bir súrau kelip otyr. «Tarih tapsyru» degen ne? Aldymen osyny anyqtap alayyqshy! «Tariyh» degen ne? «Tapsyru» degen ne?

Eshkimnen ýn shyqpay antaryla qarasyp qalyp edi. Tuanjang myrs-myrs kýldi de, múrny on-solyna kezek búrylyp jybyrlady:

- Bighabily joldas, múny nelikten súradyn, aldymen ózing sóilep týsindirshi!

- Men ózim әr-bir adamnyng «tarihy» degendi qylmys dep qana týsinbeymin, «ómirbayany» dep týsinemin. Ómirbayannyng qylmystysy da, qylmyssyzy da bolady ghoy. Búl әreket sony anyqtau emespe!

- Al oghan «tapsyru» degen sózding nelikten qosylghanyn týsinemisiz? -degen tuanjannyng múrny oinaqtap ketti.

- Men sizden sony súrayyn dep otyrmyn. «Tarih tapsyru» emes, nelikten «tarih anyqtau» bolyp atalmaydy?

- Bizde kommunizmdik tәrbie qyzmeti endi ghana bastalyp jatyr. Álden anyqtadyq, appaq, qylmystan pәk dey salmaymyz. Shynynda әsirese múnda qylmystan mýlde pәk adam bolmaydy. Sondyqtan «tarih tapsyru» degendi týpkilikti mәn jaghynan «qylmys tapsyru» dep týsinuiniz qajet!... Týsindiniz be?

- Týsindim, biraq, búl rayonda «mýlde qylmyssyz adam bolmaydy» degen pikirge qosyla almaymyn. Árqanday rayonda qylmysty adamdar da, qylmyssyz adamdar da bolady. Tipti qylmyssyzy óte kóp bolady!

- Jaraydy. Búl pikir osy jerde túra túrsyn. Uaqyt qysqa. Al, búl nauqan turaly óz pozisiyanyzdy sóileniz!

- Búl nauqanda aiqyn qylmystylargha batyl týrde qylmys tapsyrtu, belgisizderi men nahaqtaryna qylmysyn anyqtau pozisiyasynda bolamyn!

- «Ayqyn», iyә, «nahaq» degenderindi qalay aiyrasyn? -dep súrady Nu tuanjan.

- Ony ózining kóterip jýrgen boqshasy aiyryp beredi. Jәne júrtshylyqtan týsken faktter boyynsha tekserip anyqtaymyz! Derek tappay «qylmys tapsyr» degennen aulaq boluymyz qajet!

- Boqshasynan dayyn fakt shyqpasa, júrtshylyqtan pikir týspese, teksermey-aq qarap túru kerek pe!... Bighabily joldas, mynauynyz onshyl pikir! -dep kýldi tuanjan. - Fakt degen izdemey tabylmaydy. Biz tipti joqtan izdep tabugha da mindettimiz!

- Keri tónkerisshildik yspat-faktteri barlaryna qarsy ayausyz kýres jýrgizuge mindettimiz. Al, kommunist degen adam eng aldymen materialist bolugha tiyis. Materialsyz-faktysyz eshqanday adamgha ózimizding subektivtik qiyalymyzben soqtyqpaugha da, soqyr tәuekelmen qimyldap marksizmdik partiyagha kir júqtyryp almaugha da mindettimiz!

Nu tuanjang meni bar zeyinimen iyiskelegendey, toqtausyz jybyrlaghan múrnyna men qarap qalyppyn da, mening shekeli keng mandayyma, búira shashyma ol qarap qalypty. Kýlimsirey sóiledi sondada:

- Siz burjuaziya ziyalylarynsha oilaydy ekensiz. Ósken ortanyz tәrbiyelegen ústazdarynyz solar ghoy. Sizdi kinalaugha bolmaydy. Dúrys týsinik tauyp, aqyryn-aqyryn týzelip ketersiz. Qazirshe qyzmetimizding metody jaghynan birlikke kelip alayyq! Men, fakt degendi joqtan izdep tabudy dәriptegende qaymana bireuge subektivtik qiyalmen soqtyghyp, qalpaqty zorlap kiygizuge shaqyryp otyrghanym joq. Onyng býtindey kerisinshe, mәsele tapsyrugha barynsha yntalandyru jolymen qolgha keltirudi aitpaqshymyn.

- Abbәrekeldi! -dedi birnesheu. - Osylay istegenimiz dúrys! Qane, tuanjang sony sóilenizshi!

- Jaraydy, joldastardyng pikirin tyndap boldyq, -dedi tuanjang yrghala týsip ornyghyp, shyn sózge endi kirisetindigin bildirdi. - Nasihatymyzgha ilanbay, tonmoyyndyq istegen keri tónkerisshilerge ne amal qoldanatyndyghymyzdy jaqsy sóiledinizder. Biraq syrttan zorlap sóiletuden ózdikterinen sóileuge qúlshyndyru - eng negizgi, eng útymdy әdis. Endi soghan keleyik. Jana Bighabily joldas mening «mýlde qylmyssyz adam bolmaydy» degen sebebimdi týsinbey qarsy shyqty. Búl keri tónkerisshilerge qarsy endigi kýresimizding taktikasy. Búl, jaudyng ózin ózine әshkereletuding taktikalyq kózqarasy. Qolgha týsken kirpiksheshen, sugha salmasang ashylama!... Ha-ha-ha-ha... «Qylmyssyz adam kóp, qylmysty adam az, sender ghanasyn. Al, sóile qylmysyndy!» deseng jau sóiley me! Ha-ha-ha-ha..!...

- Ras-au! -desip kýldi birnesheu.

- Búl әrekette qylmysty isterge biz osynday pozisiya qoldanamyz. Joldastar, «әrqanday adamda qylmys bolady. Biraq, sonyng qylmys ekendigin tanyp, ózdiginen әshkerelep tastamaghan adam qylmystan tazarmaydy», «qylmys degen auru, auyrudy emdep adamdy qútqaru qajet!», «әrqanday qylmys bolsa da ózdiginen әshkerelegen adamgha kenshilik, tonmoyyndyq etkenge qatal jaza qoldanylady», «әrkim óz qylmystaryna ot ashugha boryshty», «kel, joldastar, qylmys bitkendi ayausyz әshkerelelik, jiyp-terip bir-aq jerge ýielik te, órtep jiberelik!» -qyzmetimiz  aldymen osy sózben bastalady. Rasynda da osylay isteymiz. Ózdiginen әshkerelegenderding qylmysy ýshin jaza qoldanylmaydy. Úqtynyzdar ma?

Shatyrlatyp qol shapalaqtay jónelip edik. Tuanjang duylymyzdy qol isharasymen toqtatyp, jalghastyrdy sózin.

- Joldastar әrkim ózindegi qylmysty әshkereleuden qoryqpau kerek. Mәselesin tapsyru-tapsyrmau, әrkimning ózining partiyagha senu-senbeuine baylanysty. Al, partiya mýsheleri әrqanday әreketting aldynghy shebinde bolugha mindetti ghoy, solay emespe?... Solay bolsa, әrbir gruppanyn, atretting bastyqtary bolatyn sender, tarihtaryndy birinshi bolyp ózdering tapsyrasyndar! Búl jerde taghy bir shyndyqty ashyp aitu kerek. Qaraularyndaghy adamdardyng mәsele tapsyruy, senderding shabyttandyrularyna baylanysty. Mәsele tapsyrudan ózdering neghúrlym ayanbasandar, qoldaryndaghy keri tónkerisshiler de solghúrlym onay ashylady.

- Al, keri tónkerisshilerdi sonday qylmyspen jetekteuge ózimizde qylmys joqtarymyz qaytpekpiz? -dep súray qaldy bir úighyr jigit. Nutuanjang oghan kirjie qaraghanda, múrny kýrjie jybyrlady. Kópshilik jaghympazdar bastyqtyng búl rayyna baghyp, súrau qoyshygha dýrse qoya berdi.

- Sol da sóz bolyp pa!

- Tappay ma eken birdemeni!

- Apasyn aita almasang da, taqayy bar emes pe! -dep bir shaqshaq[2] du kýldirgende, Nutuanjang alaq-júlaq qarady jan jaghyna.

- Inim, ózinizden chong mәsele tabylmasa da kemshilikter bar shyghar, -dep kekse bir jaramsaq aiqyndady. - Sondaylardy chong prinsipke kóterip, auyz toltyryp sóiley berseniz bola beredi! Nutuanjang jana qateliksiz adam bolmaydy demedi me. Búl aqiqat!... Sóiley beriniz, tuanjan!

- Joldastar, -dep tuanjang sózin qayta jalghastyrdy. - Partiya mýsheleri tónkeris jolynda. Partiya jolynda ózderin qúrban etuge әrqashan dayar túrugha tiyisti. Solay emes pe!... Jan-tәnimen berilgen mýshesin partiya da bar kýshimen qorghaydy. Tónkeris mýddesi ýshin, partiya mýddesi ýshin ózindi keyde óte kóp qatelesken adam etip kórsetuge de bolady. Rasynda sonday auyr mәselelerin alaldyqpen tapsyruy arqyly partiyagha ótip, zor senimge - bedelge ie bolghan partiya mýsheleri az emes qoy. Partiya kenshiligining sheksiz ekendigin osymen dәleldeuge bolady. Al, qylmys ótkizu qorqynyshty emes, partiya aldynda sony tapsyrmau qorqynyshty. Bizding jan-tәnimiz de, ar-namysymyz da -partiya, keleshegimiz sheksiz núrly!... Úqtynyzdar ma?...

- Úqtyq, úqtyq! -dep du kóterdi kópshilik. Tórdegi Maujushy suretine qarap, qolshapalaqtay jóneldi.

Nutuanjang múnan song әrqaysymyzdyng mindetimizdi, basqaratyn gruppa, atretimizdi úqtyryp, kýndelikti is-әreket jaduelin taratyp berip shyghardy. Meni atret bastyqtyghynan óshirip, bir gruppagha týsirgeni, maghan qarap qoyyp, tizimnen syzuynan bayqaldy. Al, men basqaratyn gruppadaghy Kýlәn men Asylqandy basqa gruppalargha auystyrdy da, oryndaryna menimen sybaylastyghy joq dep tabylghan týs tanys qana úighyr jigitterdi qosty.

«Mýlde qylmyssyz adam bolmaydy» degen solshyl tújyrymgha qarsy pikirimning dúrystyghyna kózim jetip túrsa da, tuanjannyng «taktika ýshin» degenine moyyndap, múnan song ong kózimdi mýlde júmyp alugha bekindim. «Kommunizmshil partiya aldynda kertartpa, onshyl ataludan ólim artyq qoy! Rasynda, jan-denem de, ar-namysym da, tipti barym osy partiya emespe edi. Ol meni qylmysker bol dese, bola salayyn da, sәby bol dese, ingәlap qaytadan tua salayyn!... Búl, ózimning es bilgen jiyrma jylymnan beri oqyp, bilip qanghan partiyam, kónilime toqyp kóksegen arman partiyam, búl, meni, tanysa salyp, qataryna tartqan Liyndәishing tektesterding partiyasy. U úryghyn ekse de bal óndiretin, «saytandy adamgha ainaldyratyn» partiya. Búl maghan teris ýiretpek emes. Tipti de onshyl bomaymyn, kózimdi júmghanym-júmghan!» -dep jiberippin.

Ózime mindettelgen gruppagha ertenine tanerteng ózim baryp, Nuhanbeng sóileytin jalpy jiyn zalyna bastap keldim. Tuanjang qylmys jónindegi ózi «taktikalyq» dep ataghan qate anyqtamasyn ótken týndegi bizge sóilegeninen de asyra dәriptep sóiledi. «Kemshilik, qatelik, qylmys degender tiri adamda ótilmey qoymaytyn qúbylys. Qatelik ótkizu jiyrenishti emes, qazirgi kezende ony partiyagha tapsyrmau jiyrenishti. Qatelik isteu qorqynyshty emes, ony partiyagha tapsyrmau, týzetpeu qorqynyshty. Óz mәselesin kim jasyrsa, partiyagha sol senbeydi. Demek, sol jau. Kim tolyq tapsyryp, mәseleden ózin adalap shyqsa, sol dos. Kim jau, kim dos, qane endi kórelik!»

Tuanjang sózining úzynyrghasynan adam tәrbiyeleuge tat osy týsinik, әdemi sózben jarqyldady da túrdy. Tyndaushylardyng әrqaysysyna qaraumen boldym. Qylmysy kóbirekterining iyghy kóterilip, qúlaghy qayshylana týskendey de, qylmysqa «kedeyleri» qusyrylyp, býrisip bara jatqanday. Ótkende jartymdy qylmys ótkize almaghandyqtaryna ókinetindey.

Syrttan tyndaushylar qatarynda otyrghan bir kekse әskery sary kiyimdi osyny bayqaghan siyaqty. Dúrys saryn bildirdi.

- Qylmys ótkizu maqtanysh emes qoy, qylmys týgil kemshilikti de ótkizbeu jaqsy. Al, ótkizgen eken, ony der kezinde ózdiginen tapsyryp, ózdiginen týzetu jaqsy! -dep qana qoydy jiyn taray bergende. Lektordyng sózin jasyngha shygharyp almayyn degendey tym bәseng ýnmen aitty. Resmy sóilenbegendikten kópshilik oghan nazar audara da almay tarady.

Osy  nauqangha qaratylghan leksiyalar men maqalalardy gruppalargha bólinip, qayta ýirenuge kiristik. Áriyne aldymen Maujushidyng «libralizmge qarsy túrayyqy» degen maqalasy oqylugha tiyisti ghoy. Búl arqyly qylmyskerler kópshiligining tyghylar úyalaryn týgel talqandap, lypasyz jalanashtap tastaghandaymyz. Múnan song zor jiynnyng bayandamasy men ózimizding Nutuanjannyng bayandamasyn talqylaghanymyzda «jazasy keshirilip», qapastan «azat bolghan» qylmystar jamyrap-qaynap tasy bastady.

- Aldymen men tapsyrayyn, men!

- Ýi, sende ne bar deysin, men tapsyramyn!.. Mine, mende myghym kýnәlar bar! -dep búlqyndy jalanashtar. Key biri tipti әlmisaqtan-aq qylmys jaratushy kýnә tәnirindey óktemsy kóterdi qoldaryn...

Al, men, qylmys tapsyrugha jetekshi bolyp saylanyp kelsem de, ózimnen Áliyany jalanashtaudan basqa «jaramdy qylmys» taba almay qinaldym. «Tarihtaryn» aldymen tapsyrugha myna talasushylar jelkeme minip, ereuil kóteretindey sezildi.

- Mәsele tapsyrugha qaysynymyzdyng dayyndyghymyz tolyq bolsa, aldymen sonymyz sóileymiz. Sabyr etinizder! -dey saldym da, «dayyndyqtaryn anyqtap súrap alyp tizimdey ber!» degendi qatshygha kýbirley salyp shyqtym. «gruppa bastyqtary aldymen tapsyrsyn» dep búiyrghan Nuhanbenge jýgirdim. Aldymen ózim tapsyrsam, bәri-bir jalghan qylmys qúrap aita almaymyn, qylmysqa jaryta almaymyn ghoy. Myna keypimmen qylmystarymdy jasyrghanday, sol arqyly «senderde jasyryndar, aityp qoysandar jazagha úshyrap qalasyndar!» dep basqalardyng qylmys tapsyruyna tosqyndyq jasaghanday kórinetin siyaqtymyn. Tuanjangha sony aityp, ózimning tekseriluimdi keyinge qaldyra túrudy ótinudi oilap kele jattym da túra qyldym. «Joq, aldymen-aq tapsyryp qútyla salmaymyn ba!... Ergeytide bala kezimde bir jaz bormy úrladym deymin. Qauyn úrlaghanym da bar emes pe edi. Biygeldining siyr úrlap soyghanyn jasyrdym. Al, mektepke kirgen song týiedey quanyshqa nimning múrnyn búzghanymnyng ózi-q birsypyra sóz. Sóitip jigit boldym. Áliyamen әnsheyin erikkendikten baylanystym. (Biraq, Áliya opasyzdyq etpese, mәsele bolmas edi ghoy onym) Al, sonda Áliyany men búzdym ba, meni Áliya búzdy ma?... Sonynda tipti jalanashtap tastadym ghoy, men-aq búzdym deyinshi. Biraq, sol mәseleler, qazirgi mening myna juan basyma qalpaq bolyp qanaghattandyra alar ma!... Basqasy ghoy sot jýrmeytin balalyq shaqtyng jemisi. Al, jalghyz ghana Áliyamen bolghan stildik mәselem, Bighabyldyng barlyq qylmysy bolyp, myna jalanghan kópshilikting qaysysyn jarytpaq!... Áttegene, osyghan qosymsha tittey sayasy qylmysym bolsashy!... Qoy, myna sopy qalpymmen basqalardyng mәsele tapsyruyna kese kóldeneng bolyp aldygha týspey-aq qoyayyn!».

Kirip barghanymda Nutuanjang túmysyghy búrang ete týsti. Menen ne dәmetkenin sezbegensip, otyra bere bastadym. Sózimdi eki-ýsh kýnnen beri oilanyp, mәsele tapsyrugha ózimnen osydan basqa «ýlgi bolarlyq» qylmys taba almaghandyghymdy mәlimdedim.

- Qazir mәselelerin ózdikterinen aqtarghaly otyrghan kópshilikting aldyna týsip tapsyrghan jartymsyz búl mәselem keri ýlgi, auyz basudyng ýlgisi bolyp qalady ghoy, men keyin tapsyrayyn! -dep ótindim sonynda.

- Áiya, jazbasang da sóilegeninde jamap-qúrap kóbeyte ber demedim be, mәsele tapsyrugha sender ashyq qoldy bolsandar, qol astyndaghylar tipti ashady degemin ghoy!

- Joq, men ótirik qosa almaymyn, búl, qoryqqandyghymnan emes, partiyanyng isine de, halyqtyng isine de, tipti ózimning isime de ótirik qosyp, eshkimge júryndyq bolghym kelmeydi!

Nutuanjang ýnsiz qarap otyryp qaldy maghan. Túmsyghy ýzdiksiz jybyrlady. Jýzimdi asa suyqqa salghan siyaqtymyn. Endi zorlasa, «joldas» boludan keshetindigimdi sezgendey.

- Boldy, osydan basqa tapsyrar mәseleng bolmasa... keyin anyqtalar, -dedi. - Qazirshe sóilemey túra túr, bola ma?... Jaqsy iste, a, gruppadaghylardyng mәselelsin jansaq qaldyryp qoyma! Pozisiang mynaday bolyp túrghanda, ózine sóz kelip qalatyn is tuylmasyn!

Nutuanjang menimen birge kirdi gruppagha.

«Bighabily zujannyng mәselesi búryn negizgi jaghynan tapsyrylyp bolghandyghy men qalghan mәselelerin әli de ýzdiksiz tapsyra beretindigin» tuanjang aityp bola bergeninde, Mәtqary atty orynbasarym yrshyp túrdy.

- Óshiret menin, men tapsyramyn!...

Túmsyghynyng suagharyna ghana múrt qoyghan úzyn boyly, aryq Mәtqarynyng mәsele tapsyrghyshtyghyna tandana qarap qalyppyn. «Ásh-pәsh degenshe» balalyq shaghynyng alty qylmysyn aityp jiberdi. Su boyyndaghy balshyqqa «ýilenuinen» bastap, esekke basqynshylyq qylamyn dep tepkizgenine deyingi qylmystyng bir dәuiri edi múnysy. «Bala kezinde óstigen qylmysker, jigit bolghanda ne ondyrmaq!» degendey «kelesheginen zor ýmit» kýtken Nutuanjannyng múrny jybyrlap, qyzygha qarady oghan. Mәtqary bozbala bolghan shaghyndaghy qylmysyn qartayghan sol esekke dektaturany ayamay jýrgizgeninen bastady endi. Ashynalarymen oinaugha sol «bәibishenin» ózin minip barghanyn sóiledi. «Abysyndaryn» kýndep-kýiinsin degendey kózin jaudyratyp qoyyp, qúnajyndarmen oinaghanyn «asqan zúlymdyghym» degendey ashyna sóiledi. «Bәibisheni» búl qorlauy alpys neshe ret takyrarlanypty. «Qyz emes» ekensing dep alghashqy eki ret ýilengen eki adam kelinshegin tastap, qolansang bar, sasyq ekensing dep taghy bir adam kelinshek tastaghanyn әshkerelep kýrsindi. Kýrsingeni, onysyna ókingendigi emes, qylmyskerligining jetilgen kezenine órleuge kýsh jighany eken. 1943-shi jyly Qashqarda gomindangha «óz talabymen» mýshe bolyp, 44-shi jyldyng jazynan 46-shy jyldyng jazyna deyin (11 tarmaqty bitim jariyalanghangha deyin) shpiondyq mindetke jegilgenin aitty. Sonysyn aita saldy da, tyndaushylardyng ýnireygen kózderine qarap qorqyp, sózinen qayta tana qoydy. «Naq shpion emes, bir shpion әieldi qorghau mindetinde boldym. Jynsa mekemesining búiryghy boyynsha onyng ne istep jýrgenin súramay-aq qorghap jýrdim. Ol bir jiyngha kirgende syrtta esik aldynan kýtemin. Ýiine deyin aparyp qoyamyn, basqasyn bilmeymin» dep tandy Mәtqary.

Búl tanghanyna biz tamsana ýnildik. Ol әielding aty men túrghan ýiining adresin súradyq. «Atyn jasyryn ústaydy. «Ýii de jasyryn, әr kýni әr qoragha kiredi» dep Mәtqary tipti ghayypqa ainaldyrugha bettedi. Belsendilerimizding tandayy shyq-shyq ete týsti. Búl «qylmysymen» bizding qarnymyzdy ashyryp alatyndyghyn sodan týsingendey, ol әielmen de «eki-ýsh ret ashyna bolyp qalghan» qylmysyn aitty. «Qyp-qyzyl erindi bek shyraylyq» eken de, eki ret óz talabymen baqshada, bir ret denge[3] aparyp, birge jatqyzypty-mys. Mәtqarynyng óz tapsyruy osymen bitti.

«Endi qútqarmaspyn» degendey oinaqtady Nutuanjannyng túmsyghy. Saghatyna qarap alyp Mәtqaryny maqtay jóneldi.

- Mәtghali, jaqsy joldas! -dedi razylyq shyraymen. - Partiyagha senimi tolyq, keleshegi núrly! Óz mәselesin tolyq tapsyratyndyghyna men de senemin. Jalyghz-aq, býgin dayarlyghy jetinkiremey qalghan úqsaydy, oilansyn! Jynsa mekemesine qashan, qalay baylanysqannan bastap sóilese, kópshilikti tolyq qanaghattandyra alady. Qashan sóilese de uaqyt shygharyp beremin. Búl keyingi mәsele boqshasynda da bar siyaqty bolatyn. Óz auzymen tolyqtap sóilep berse bolghany!... Ózi sol әielmen bir býtin qyzmettes bolghan, kóp isterde birge, aqyldasyp istegen. Qanday qylmys bolsa da osylay sóiley beruge bolady. Ótilgen uaqyty men ornyn qaldyrmay, dәlel-faktterimen sóilese, kópshilik qarsy pikir kótere almay qalady. Óz qatelik-qylmysyn әshkerelegen sayyn tazaryp, adamnyng jýzi ashylyp, әrlene týsedi. Auyrudy joyyp, adamdy qútqaru degen osy. Mine, osylay sóiley berinder! -dep tuanjang ýsteme jol-joryghyn bere shyqty. Orynbasarymnyng «shpion» әielge osy jaghuymen-aq kýres nysanamyzgha iline qalghany sezildi.

Mәtqarydan song ekinshi bolyp tapsyrugha talasqandardy әreng toqtattym. Qatshynyng tizimdegen óshiretine baghynyp, «qylmysqa eng bayy» dep mejelengen birine berdim sózdi. Búl da aldymen adamgershilikke jat istegen qylmystaryn kópirtip, irkilissiz sóilep keldi de, sayasy qylmysqa kelgende shómeyip, «maqtana almay» qaldy. Eki-ýsh jalshynyng enbegin qanaghandyghyn әngimege ainaldyryp, sóiledi. Gomindangha mýshe bolghandyghyn keri tónkerisshildikke jatqyzyp, nyqtap moyyndasa da, jasostyghyn úry-qarylardy, apinshyny, paraqordy ústatqan jaqsy iske, iygi enbekke ainaldyryp kórsetti. Kópshilikten narazy pikir guildey jóneldi búghan kelgende. Kópshilik pikir berip kómektesetin kezen, eger ózi dúrys tapsyra almasa, keyingi satyda ekendigin aityp toqtattym. Múnyng tapsyrghanyna da súrau belgisin qoyyp, keyin qayta teksertuge qaldyrdyq.

Búl gruppada keri tónkeristik qylmysy bar dep belgilengenderden búdan basqa ýsheui bar edi. Búlardyng da ózderine sayasy kir juytpay, osylay óte shyghatyndyghyn bayqap, aldylaryna belsendilerding eki-ýsheuin salyp sóiletip edim. Búlar Mәtqarymnan da oza shauyp, sayasy qylmystyng naghyz «sanlaqtary» bola ketti. Qarqyldap kýle berippin búlar sóilegende, «keri tónkerisshilerge arnap qúrghan torymyzgha aqjýrek belsendilerimizding úmtyluyn qarashy!» dep kýldim. Nanymdylyq jóninen ajaldyng jelini jetken anasynday qylmystar da, ótirik pen shynnyng shata balasynday qylmystar da shyqty. Búl belsendilerimnen bireui tipti shylghy jalghannan jaralghan, basy qazanday, ayaghy shiydey qaraqasqa qylmys ta jasap shyghardy. «Jasostyqty jaqsy istep bergendigi ýshin 49-shy jyldyng 9-shy aiynda Jang Kayshynyng ózi arqasynan qaqqanyn aitty. Ol shaqta Jang Kayshy «arqasynan qaghu týgil» úly qúrlyqta joq, Tәiuangha qashyp ketken bolatyn. Búl, Nituanjannyng «qylmys ótkizu jiyrenishti emes, ony partiyagha tapsyrmau jiyrenishti» degen nәsihatynyn, «ótirik aitu jiyrenishti emes, ótirik aitpau jiyrenishti» degendey,  eng jiyrenishti tanymgha jetip qalghanyn bayqatyp kýldirdi.

Kýndiz tapqan «qylmystarymyzdy» inirde aparyp, basshylar ortasyna qoydyq. Nutuanjannyng basqa gruppa bastyqtarynyng tapqanyna kórsetken razylyghy siyaqty mening tapqanyma da bas shúlghy saldy. Ótirik bolsyn, shyn bolsyn, әiteuir qylmys tapsang bolghany» degendey. Búl pighylyna qarsy pikir aitudyng qisynyn taba almay otyryp qaldym. Qyzmetimizding kemshiligi jóninen eshkim auyz ashar emes. Tuanjangha artpay, ózimning kemshiligim retinde ózime audaryp sóilegim keldi.

- Tuanjan, bizding býgingi qyzmetimizding kemshiligi jóninde aitar pikiriniz, qoyar talabynyz bar ma? -dep súradym sonynda.

- Qanday kemshilik jóninde súraysyz? -dep túmsyghyn búra qoydy maghan.

- Mәselen, býgin men nysanadaghy keri tónkerisshilerimizding eng negizgi bir ekeuine tittey de sayasy mәsele aitqyza almay qoyghanymdy bayandadym-ghoy. Búlargha múryndyq bolamyn dep, belsendilerimizding ýsheui keri tónkerisshige ainalghan faktterin әkeldim. «Taktikamyz» keri nәtiyje shyghardy. Búlay istey bersem, aqty qaragha, qarany aqqa ainaldyrghan naghyz keri tónkerisshi ózim bolyp qalmaymyn ba?

- Ózderi sóilegen mәselege sen qalay jyghyndy bolmaqsyn?

- Belsendilerimizdi solay sóilep, ózderin qaralaugha men týrtki boldym ghoy!

- Qalay týrtki boldyn?

- «Qylmys ótkizu jiyrenishti emes, tapsyrmau jiyrenishti», «qylmys ótkizu qorqynyshty emes, tapsyrmau qorqynyshty» degen sózinizdi men qaytalap dәriptey berdim olargha. «partiyagha kim sense, mәselesin sol kóp әshkereleydi» degen aqiqatymyz taghy aityldy. Al, búlay sóileudegi maqsatymyz, keri tónkerisshilerdi ózderin әshkereleuge shabyttandyru edi. Biraq, olardyng eshqaysysyna júqpady búl sózderim. Sebebi, keri tónkerisshilerimiz taktikashyl, bizden de qu. Olar әkki, kәri týlki. Partiyagha mýlde jat kózqarasta bolghandyqtan senbedi, senbeydi de. Bekerge keri tónkerisshi atalmaghan olar. Al, tónkeriske jan-jýregimen berilgen, partiya ne aitty dese, soghan ýiy qalatyn belsendilerimiz, «jiyrenishti emes» degenge qaydaghy ózinde joq masqara qylmysty jiyp, partiyagha senetindikterin tanytu ýshin «mәsele» tapsyrghyshtap, óz betterine ketpeytin qara syr jaghyp jatyr! «Ótirik aitu jiyrenishti emes, ótirik aitpau jiyrenishti» deuge de jetip kele jatyr. Búl qatelik qaytsem týzeledi?

Búl sózime atret, gruppa bastyqtary qarqyldap kýlgende, Nutuanjang da, onyng múrny da kýldi.

- Ras, sonday betalys bizde de bar! -dep bir-ekeui kýbirlegende, tuanjang múrny solargha qarap jybyrlap, kýlkisin toqtata qoydy.

- Óz qatelik qylmystaryn sóilegenderdi biz kommunister, «aghardy», yaki, «agharugha bettedi» dep esepteymiz! -dep jymidy tuanjan. - Esh uaqytta da «qaraydy», betine «qarasyr jaqty» demeymiz. Eshqanday marksshy olay sóilemek emes!... Tek!

- «Tek» dey kórmeniz, ózinen ras ótilgen qylmystaryn sóileushilerdi men de olay demekshi emespin. «Ótirik aitu jiyrenishti emes, ótirik aitpau jiyrenishti» deytin tanymgha jetip qalghandardy «aghardy» desek, marksizmge býtindey aram sóz sol bolugha tiyisti. Ótirikke ayausyz qarsy túrmay eshkim marksizmshi bola almaydy. Bir belsendimiz, «men jasostyq mindetti jaqsy ótegendigim ýshin 49-shy jyly 9-shy aida Nanjinde Jankayshy arqamnan qaqty»  - dep әshkereledi ózin. Búl uaqytta Jankayshy qayda?

- Ha-ha-ha-ha-ha..!.. múnday faktterding ótirik ekendigi ózinen-ózi әshkerelenip, óshirile salmay ma! -dep kýldi tuanjan. - Ondaydan qorqatyn ne bar!... Bighabily joldas, siz óz oiynyzgha kelgen pikirdi ashyq aityp otyrsyz, múnynyz jaqsy! Biraq, kommunister eshqanday qatelikten de, qatelesuden de qoryqpaydy, úmytpanyz!... Árqanday adam, qanday qylmysyn әshkerelese de rúqsat, odan eshkim nahaq jazalanyp ketpeydi! Olar partiyagha senedi. Tek, óziniz de seniniz!

Búl sózine tuanjannyng ózi bas bolyp, barlyghyn jetektey kýlgenine men de kýldim. Biraq ishimnen yza býrip, tym kelte kýlip edim. Sonymdy erekshe múryn seze qoyghanday, taghy jybyrlady.

- Bighabily joldas, bireu mәselesin sóilegende mynauyng shyn, mynauyng ótirik dep kirisu ýlken qatelikke aparyp soghady. Ótirik mәseleni aitudan shekteymin deseniz, shyn mәseleni aitudan da shektep qoyasyz. Búl, teris әreket bolady. Keri tónkerisshiler key uaqytta qisynsyz jerden qiyp týsetin qylmys ótkizedi. Qisyny joq, mynauyng ótirik deseniz-aq moyynday salyp, qinalghanymnan aittym dep joqqa shyghara salady. Sonysynan dәndeydi de shyn mәselesin de әdeyi qisynsyz etip qúrap, ózing arqyly joqqa shygharady da otyrady. Búl - keri tónkerisshilerge pana bolghandyq. Ótirik aitudan saqtan deseniz-aq, olar shynyn aitudan saqtana qoyady. Sebebi, ózing aitqanday, olardyng aty keri tónkerisshi emespe, ha-ha-ha-ha-ha!... Sondyqtan olar qanday qylmysyn әshkerelese de bas iyzep qoyyp, jiya ber! Kerekke jaraytynyn alamyz, kereksizi qala beredi. Solay emespe joldastar!...

Tuanjanymyz «solay emes pe!» degen son, solay emes deytin «joldas» bola ma, moyyndaryn ishterine tyghyp shygha berdi. «Núsqaushynyng dúrys-búrystyghyn artynan ózi-aq kórer» dep men tyqtym ishime. Ertenine taghy da solay, qalghan keri tónkerisshilerimning aldylaryna «qylmysqa jomarttarynan» birden salyp sóilete berdim. Tapsyrghan «tarihtaryna» óz pikirimdi qosyp, atret bastyghyma ótkize beruden basqa, Nutuanjangha pikir ótkizemin dep әurelenuding qajeti joq siyaqty.

Maghan gruppamdaghy keri tónkerisshi dep tanystyrylghandardyng ekeui negizgi jaghynan әielqúmar, ekeui qanaushy aldamkós-paydakóster ghana bolyp moyyndady. Al, naghyz keri tónkerisshi qataryna jatatyn sayasy qylmyskerler jalanash belsendi bolyp tanylghandardan shyqty. Mәsele tapsyrudaghy logikalyq-tanymdylyq jaqtaryn oilastyra kele múny da tandanarlyq qúbylys emes degenge keldim sonynda. «Dórbiljindegi Sәrsen sayasattyng jolymen belsendi qataryna óte qoyghan keri tónkerisshi Ýrimjide az deymisin!»

IYisshil tuanjanymnyng múrny mening orynbasaryma qarap kóbirek jybyrlaytyn bolyp edi. Mәtqary ózdiginen sekirip tapsyrghannan eki kýn ótisimen ony atret bastyghy shaqyryp, aiyrym sóilesti. Ile-shala tuanjannyng ózi shaqyryp eki saghat sóilesip qaytardy da, meni shaqyrtty.

- Bighabily joldas, siz Mәtqarynyng mәsele tapsyruyn qanday dep týsinesiz?

- Shala, shala bolghanda da eng negizgi qylmysyn jasyryp qalmaqshy!

- Jaqsy! ... Al, ol qylmysyn qaytsek moyyndatamyz?

- Siz aitqan boqshasyndaghy mәlimetterge logikany qosarlap minip qualaymyz!... Tek, boqshasynda sonday mәsele bary ras bolsa, moyyndatu tipti onay ghoy!

Tuanjang tómen qarap oilana kýbirledi.

- «Boqshanda bar siyaqty bolatyn» dep men, shyndyghynda, taktika ýshin ghana bopsalaghanym bolmasa... jasostyq turaly mәlimet joq. Qazirde solay bopsalap qaytardym.

- Búl «taktikanyzgha» ne aitty? -dep kýlip jiberdim.

- Pozisiyasy jaqsy emes. «Siz, keri tónkerisshilerdi mәsele tapsyrugha shabyttandyru ýshin ótirik qylmys tauyp aita ber degensiz ghoy. Sol ýshin aittym!» dep mening ózime jabysty, ha-ha-ha-ha... shyndyghynda búl әlgi әiel shpionmen bolghan baylanysyn basqalardy shabyttandyru ýshin ghana ótirik qúrastyrghan emes, sony syltau etip kópirden ótip almaq!

- Men de solay mólsherledim, -dep jymiya qaradym múrnyna, «bәse mynauynyz beker múryn emes» deuge batylym jetpey, basqa qaljyng aittym. - Sizding «taktikanyzdyn» ózin qamalgha ainaldyryp, panalay qoyy mýmkin ghoy!

- Bighabily joldas, búl mýmkin ghana emes, dәl solay. Búl, asqan әkki keri tónkerisshi. Fuzujan[1] bolyp, tipti ishke kirip alghanyn kórmeymisin, múny myqtap ústau kerek!

Bas iyzey saldym da, oilanyp qaldym. Bas iyzegenim, Mәtqarynyng óz mәselesin teksergen tekserisinen jasos bolghandyghynyng rastyghyn sezgendigim edi. Al, oilanyp qalghanym, faktsyz boljaldy logikamen ghana múnday adamdy moyyndatudyng qiyndyghy sezildi. Tuanjang qudyng aldaghanyna aldanghansyp túryp, alyp úrudan ýmittenetin adam onay qu emes qoy!... Mening búl auyrsynyp qalghan jayymdy taghy da iyiskep bilgendey sóiledi tuanjan.

- Búghan tiyisti materialdy da, ahualyn biletin adamdardy da erteng saghan jiberip beremin. Aldymen gruppanda tekseresinder. Jasostyghynyng bir úshyn shygharyp bere alsandar bolghany, atret jiynyna salyp túryp, zorlap suyryp alamyz!...

Jataghyma qaytqan jolymnan Kýlәn qarsy kezdesti. Sóilespey lyp berip óte shyqpaq bolghanynda aldynan tosa qaldym.

- Bighash, artymda baqylaushy bar! -dep kýlimsiredi.

- Nendi andidy?

- Bәle, meni týgil seni de andidy! -dep kýlip jiberdi de, jýre sóilemek boldy. - Mening sonyma belsendi qataryna qosylghanymnan song ghana týsti. Soghan qaraghanda «joldas» sizding sonynyzgha búrynyraq týsken shyghar. Syrlastyghymyzdy bilmesin, kesirim tiyedi, alysyraq jýre túrayyq!

- Neghúrlym bilsin, men turaly qoryqpa, ózine ne kýmәn artsa, aqtyghyng ýshin meni kuәgha tarta ber!

Aldy-artyna jaltaqtay túryp sóiledi Kýlәn:

- Maghan, «Hugojynmen bolghan baylanysyndy ait» deydi. Odan aqtaugha dәleling joq qoy, kuәlikke óte de, aqtay da almaysyn!

- Aqtay alamyn! 43-shi jyldyng qysynda Hugojyndy ózinnen qatty jiyrendirgensin... «sheshem siflspen auyrghan. Maghan da júghypty» dep jiyrendirgensin. Sonynan ýsh ret shaqyrtqanda ózing auyrghan bolyp, barmay qoyghansyn!

- Sol kezde Núriyashtan basqa eshkimge aita almaghanyma ókinip jýr edim! -degende Kýlәnning ótkir qara kózinen jas parlay jóneldi. - Biledi ekensin, sol aitqan ghoy!... Esil sinilim!

- Basqa ahualyndy da týgel aitqan, bәri esimde, tolyq aqtay alamyn!

- Men, osy eki-ýsh kýn ishinde kýreske týsemin! -dep jýrip ketti. Men jataghyma kire sala Kýlәn jóninde aqtau qaghaz jazugha kiristim...

Mәtqary ýstinen kýres ertenine tanerteng dayyndaldy da, týske jaqyn bastaldy. Gruppamyzgha onyng jerlesinen, sabaqtastarynan, «shpion әielge qorghaushy boldym» degen kezindegi jaqyn jýrgen adamdarynan birneshe qyzmetker kelip qosyldy. Jiyndy men basqardym da, aldymen hatshygha onyng tapsyrghan tarihyn oqytyp berdim.

- Mәtqary, sol «qashqarlyq» shpion әielge qorghaushy bolghanyndy ózing tapsyrdyn, ras qoy? -dep súray bastadym sózdi. -Sóitip jýrip ashyna bolghanyng da ras qoy?

Alghashynda «ótirik aitqamyn» dep jaltardy da, syrttan qatynasqan tanystarynan: «ol әiel qashqarlyq emes, aqsulyq» dep bireui, «ashnasy ma, әieli me әiteuir kóp uaqyt birge jýrgen» dep bireui shyghysymen Mәtqarynyng auzy buyla qaldy. Auzy buylghan song aidaushy da, múryndyqtap jetekteushi de shygha bermey me. Áyelding aty da shyqty. Onyng qazir Aqsu týrmesinde tergeude ekendigi de shyqty. Gomindangha kim-kimdi ústatqandyghy aitylyp baryp, ol әielding jasostyghy anyqtaldy.

- «Jasos әiel, jynsa basqarmasy tanystyryp qosqan senimdi qorghaushysyna, ózi sýigen ashnasyna tym bolmasa bir syryn aitpay ma, saghan mindet artpay ma?» degen logika shabuylyna óte berdim men. Múnday shabuylgha pәle ekendigimdi bilgen sayyn alara berdi kózi. Sóitse de, «maghan bireuding qayda baratynyn, ne sóileytinin bilip keludi ghana tapsyratyn» degenge bir kýn shúqshighanymyzda әreng moyyndap edi. Inirden bastap qayta shúqshighanymyzda mindetti ashynalyq tendikpen aqyldasyp oryndaytyndyqtaryna týn ortasynda moyyndady. Astyrtyn mindetke keyinirek tartylsa da ashynasymen teng dәrejeli jasos bolghandyghyna tanerteng bizdi shúqshitpay-aq shúbyrta jóneldi ózi.

Búl kezde әr atret, әr gruppadan Mәtqaryny biletin belsendilerdi tәrbiyelep, jalandatyp Nutuanjang ýlgergen eken. Ózi aitqanday, atret jiynyna salyp jiberip, kenirdeginen suyryp aldy bar-mәzirin. Erli-zayypty eki shpion Aqsuda gomindangha ýsh adam ústatu arqyly qyzmet ornyn ósirip alyp, Ýrimjige shaqyrylghan eken de, Ýrimjide ýsh aimaq shpiony dep tórt adam ústatypty. Baqytyna jaray sol ústatqan jeti adamy da azattyqqa tiri jetken eken. Kórsetindi materialymyzdyng jenildigimen bәri qútyldy dep moyyndady Mәtqary. Solardan hauiptengendikten eki shpion nekede ajyrasqan bolyp, әielin Aqsugha qaytaryp jiberipti...

Nutuanjang Mәtqarygha «az kemshiligin qospaghanda mәselesin ózdiginen tapsyrghan» dep «kenshilik» jariyalady da, ornynda qaltyrdy. Meni arqamnan qaghyp, jeke sybyrlady sonson: «jaraysyn, jaqsy ústadyn! Biraq, endi kózinnen tasa etpe!... Al, ózing men turaly kýmәnnan tazarghan shygharsyn? -degende múrny jybyrlay jóneldi.

- Qaysy kýmәn?... Álgi qylmys jónindegi úghymdarynyzgha qarsylyghymdy aitasyz ba?... Ol, kýmәn ghana emes, kózqaras qarsylyghy ghoy. Biraq, ony siz taktika ýshin ghana dep týsindirgendikten qoya saldym ghoy. Shyndyqta «qylmys» degen - qylmys, kýnә!... Ol jiyrenishti. Adamzatty oghan mýlde keshirim etpeuge shaqyru ghana dúrys!...

- Sen, Bighabily joldas... tabighi, óte qarapayym tónkerisshi, mynau dúrys, mynau qate degendey ghana qatyp qalghan shynshyldyqpen jeniske jetu mýmkin emes. Áli oilanynyz! Kýreste taktika birinshi orynda túruy qajet! Mәselen, osy Mәtqary osy taktika bolmasa jasyrynyp qala berer edi.

- Búl keri tónkerisshining Aqsudan ashylyp shyghuynda sóz joq edi, -dep men óktedim. - Jerlik halyqty, búdan ziyankestik kórgenderdi bylay qoyghanda, kuәgerlik etken osy adamdar men qolgha alynyp otyrghan shpion jesiri-aq ashyp tastar edi. Al, bastyqqa aqsaqalsydy dep aiypqa búiyrmanyz. «Joldas» degen sózde ýlken kishilik joq shyghar, solay emespe?... Sizding «taktika» degen týsinikterinizge mening talasym bar. Sypyra aldaudy taktika dey kórmeniz. Múnymen bir ghana aldadyq. Ekinshi ret alday almaymyz. Partiyanyng stajdy kadry degen altyn basynyzgha aldamshy degen ataudy qostyrmauynyz qajet. Múny taktika dep qoldanyp, úly partiyamyzdyng abyroyyna kir jaqsaq, halyq aldyndaghy senimnen aiyrsaq búdan jiyrenishti opportonizm bolmaq emes. Býgingi «tónkeristik jenis» degenderimiz erteng ótirikke shyghyp jatsa, sol kommunizm bolmaq pa! Aldampaz, ótirikshi suayttarda ne qasiyet, nendey bedel bolmaq! Al, «qylmys ótkizuden jiyrenbe» dey berseniz, halyq júrtshylyghyna qanday tәrbie bolmaq, nendey nәtiyje shyqpaq? Ásirese osyny terenirek oilap kóruimiz qajet!...

Búl kenesime shytynyp suynyp kele jatqan bastyghym «altyn basynyz» degen sózimnen jylu tauyp, sәl júmsara tyndady. Ózimning hanzu tiline audarylghan Kýlәn turaly aqtau qaghazymdy osy sәtte úsyndym.

- Mine, myna adamdy óziniz aiyrym tekserip kórinizshi!...

Mindettelgen gruppamdaghy «tariyh» Mәtqarydan song taghy da 10 shaqty týn shala úiyqtaghanymyzda әreng tapsyrylyp boldy. «Tapsyrylyp boldy» deuge de bolmaydy-au, «keri tónkerisshi» dep tanysqandarymyz-ynghay qanaushy-aldamshylar men әiel jendetteri bolyp qala berdi de, «belsendi» dep qatargha alghandarymyzdan ýsheui sayasy qylmyskerge ailanyp, keri tónkerisshi qataryna shyqty. Nuhanbenning búlardy aldymen belsendi qataryna tartuy da «taktika ýshin» eken. Keri tónkerisshilerding qalymysyn aiqyndap, moyyndatudaghy mening enbegime qatty sýiingendikten, keyinirek «taktikasynyn» búl syryn da aityp berdi.

Ózimen birge meni de ala jyghylugha tyrysqanday, Mәtqary әli de orynbasarlyq sipatymen mening «tariyh» tapsyruymdy ýsh-tórt ret talap etip edi. Menen búl joly Áliyadan basqa «tariyh» tapsyryp ala almaytyndyghyn bilgen Nutuanjang sol jauabynan ainymay qoydy. «Ol aiyrym tapsyryp jatyr, әli de ýzdiksiz tapsyrady» dep toytaryp tastady. "Áli de ýzdiksiz tapsyrynyzdar, tazarugha ýzdiksiz tyrysynyzdar!" -degen suyq sózin tuanjang sayasy qylmys taba almaghandarynyng bәrine songhy jiynda biraq jariyalap qaytaryp edi. Tósenishti qoltyghyma qysyp, esikten shygha bergenimde, Kýlәn quyp jetip, birge shyqty.

- Aqtaushym, sizge de osyny aitty ma? -dep kýle súrady.

- Áriyne, ýsh-tórt ret aitty.

- Olay bolsa, mening ókpeleuim qate eken! -dep taghy kýldi. Aldynghy kýni bir kýn ózi tergedi meni. Aldyna jayghany sening aqtau qaghazyng ekenin sezgenim boyynsha jylay otyryp, bar kórgenimdi jasyrmay bir-aq tógip edim. Sening qaghazyndy mening sózimmen salystyra zerttegendey kezek iyiskelep otyryp, shúlghy beruinen aqtalghan-aq shygharmyn dep qatty ýmittenip qalyppyn. Qortyndy retinde «әli de ýzdiksiz oilan!» demesi barma! Yrshyp týregelippin. Qayta otyrghyzyp alyp takrarlap, osy qortyndysynyng dúrystyghyn jarty saghat dәriptedi. Sendiruge qanshalyq tyrysqandyghyn, ezuine barmaqtay kóbik ýiip qaluynan kórip, kýlip jiberdim. «Sizding kóneshildiginiz, әrqanday shúbatylghan búrymdarynyzdan da kórinip túrmay ma, kóbirek oilanynyz!» dep qaytardy.

- Qara! -degen Asylqannyng núsqaghan jaghyna jalt qaradyq. Shpiondyq qylmys shyqqandardy týgel tizip, saqshylar aidap barady eken. Eng aldynda keshirim etiledi degen úp-úzyn orynbasarym. Qoldary týp-týgel baylanypty. (tuanjanymnyng búl keshirimi de «taktika» bolghany ghoy!)

- Qaramandar, qaramandar! -dep tosty aldymyzdy Nutuanjan. Olargha tura qaray alatyn bet qaldy ma, torgha aldanbay týskeni joq.

 

Ádiletti tergeushim, dýnie jemqorlarynyng eshqaysysynyng esine týse qoymaghan zamanda-aq qylmys jidashylaryn shygharyp, qylmys-qylmys dep qylqyndatyp ediniz. Qylmystan tәtti zat joq ekenin sonda-aq bile qoyypsyz-au. (tәtti u ghoy ol). «Qylmys isteu jiyrenishti emes» dep әlemde 1-shi bolyp mingirlegen siz ediniz, ile-shala tamaghynyzdy kenep aldynyz da, «qylmys isteu jiyrenishti emes, kompartiyagha tapsyrmau jiyrenishti» dep jar salghan taghy da siz. Sóitip, jiyp alyp qoghamdastyryp, qylmys sosiyalizmin qúra qoydynyz.

«Kelesheging núrly» dep jaghyng senbey endigi úrandatyp jatqanynyz, әriyne, qylmys kommunizmin qúru ghoy. Al, qylmys kommunizmi degeniniz - jer sharyn mýnkitip, býkil әlem dәrethanasyna ainaldyru emes pe! Júnhuanyng keleshegi núrly bolmay, kimning keleshegi núrly bolmaq! Ishinde әlbattasy bar imanday senimimiz osy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Tuanjang (hanzusha) - polk qúmandany.

[2] Shaqshaq (úighyrsha) - qaljynshyl, naq maghynasy qaljyn.

[3] Deng - qonaqqa maylanatyn qoraly ýi. Jeke menshiktegi qonaq ýi.