«Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev
SÓZ BASY
– Ne ashy?
– Shyndyq!
– Ne tәtti?
– Shyndyq!
Iya, kimderge ashy, kimderge tәtti?..
Halyq shyndyqty bilip, әdilettikting saltanat qúrghanyn qalaydy. Biraq ekeuining de joly shyrghalan. Der kezinde bile almay sarsangha týsetini sondyqtan. Halyq ziyalylardan ýmit kýtedi. Biraq ziyalylardyng bәri birdey kýresker emes. Sayasy ortada aqiqatyn aityp, aghysy qatty tasqyn sugha qarsy jýzu ekining birining jýregi daualay bermeytini taghy ras. Múnday kózsizdikke tek últyn jan-tәnimen sýigender, basyn bәigege tikkender barady. Ókinishtisi, onday izgi jandardyng sany sausaqpen sanap alarlyqtay ghana. El basyna kýn tughan sol bir azapty, enseni basqan 86-nyng auyr jeltoqsan kýnderinde últ jastarynyng әleumettik әdildik ýshin jankeshiti kýresin imperiyanyng qaruly jasaqtary basyp-janshyp, qolshoqparlary men jandayshaptary japa-tarmaghay qaralap jatqan sayasy úiymda olargha arasha týsken kim? Beybit Qoyshybaev!
* * *
Al eldegi basqa intelliygensiya ókilderi, últ ziyalylary nege ýnsiz qaldy?
Tarih ghylymdarynyng doktory, professor Talas Omarbekov «Tәuelsizdik – últ-azattyq qozghalystarynyng zandy nәtiyjesi» atty maqalasynda bylay oy týigen: «...Jeltoqsan kóterilisin aitqanda, alangha shyqqan jastardyng belsendiligin sóz qylamyz. Óte dúrys. Biraq 16–18 jeltoqsan oqighasynda qazaq halqy qanday baghyt ústandy? Sayasiy-әleumettik pighyly qanday boldy degen mәseleni de zertteuimiz kerek. ...Sonymen birge, keybir aghalarymyz Jeltoqsan oqighasy túsynda alangha shyqqan balalardy ashyqtan-ashyq aiyptady.
Kommunistik partiyagha adal berilgen, sol partiyanyng sayasatynan iygilik, raqat kórgen tolqynnyng kóptegen ókilderi jastardyng alangha shyghuyn qúptamady. Dәl sol kisilerdi, kózimiz kórdi, qúlaghymyz estidi, Ortalyq Komiytette jeltoqsanshylardy «alqashtar», «nashaqorlar» dep aiyptaghan qaulysyn qoldap, partiya jinalystarynda sóz sóiledi. Ýshinshi top sol Jeltoqsan qozghalysy kezinde ne isterin bilmey, daghdarysqa úshyrady. Partiya sayasatyna senip kelgen úrpaq sol sayasattyng qazaq halqyna baghyttalghanyn kórgen kezde, ayaq astynan osynday qiyn jaghdaygha tap bolghan uaqytta daghdarys bizding ziyaly qauymnyng kóp bóligin sharpydy. Jastargha ne qoldau jasay almady, ne jastardy qorghay da almady jәne jastardy aiyptap, olargha bagha da bere almady. Jeltoqsan kóterilisi, shynynda da, kýtpegen jerden oryn aldy. Halyqtyng namysy taptalghan, ashu-yzasy әbden kýsheygen kezde pisip-jetilgen qarsylyq edi búl» («Qazaq әdebiyeti», 14 jeltoqsan 2012 jyl).
KOPK-ning organy «Pravda» men KOTA-i ony әlemge «Almatydaghy oqigha» dep taratty. Últ tarihshylary qazir múny «Jeltoqsan kóterilisi» dep tanuda. Omarbekov sol kezdegi ahual qalay boldy, sol qalpynda jetkizgen. Shynynda da, Jeltoqsan kóterilisin eshkim de aldyn ala boljamaghan edi. Solay bola túra, búl kóterilis «halyqtyq syngha» ainaldy. Ásirese ziyaly qauym ýshin. Alangha shyqqan jastardyng talaptaryn ishtey maqúldaghandarymen, sayasy topta qoldap, qorghay almaghan dәrmensizdikteri kónil qynjyltady. Alayda kenestik sayasattyng yqpalynda kelgen olar múnday tosyn jaygha dayyn emes edi. Ne isterlerin bilmey daghdaryp, qayranda qalghan qayyqtyng kýiin keshti. Degenmen aralarynan zobalan-zorlyghyna tap bolghan jastargha jany auyryp, biylikting sharshy tobynda saugha súrap, arashagha týsken sanauly biregeyleri shyghyp, azamattyq belsendilikterimen «halyqtyq synnan» sýrinbey ótti. Búl qazir aitugha jenil bolghanmen, sol shaqta tughan synnan ótu – soqtyqpaly, soqpaqsyz tayghaq joldyng tabandylyqty, tózimdilikti, jan ayanbaytyn kýreskerlikti talap etetin qiyametining kópirinen ótkenmen birdey edi. Olar – akademik Salyq Zimanov, jazushy Seydahmet Berdiqúlov, tarihshy-jazushy ghalym Beybit Qoyshybaev jәne aqyn Júban Moldaghaliyev.
Jeltoqsan kóterilisi kezindegi Qazaq respublikasynyng búrynghy gimni qoldanysta bolatyn. Sol gimnning «Biz, qazaq, ejelden erkindik ansaghan...» dep bastalghan bir ghana óleng jolynda túla boyyndy shymyrlatyp jan-dýniyendi selt etkizer qanshama shyndyq jatyr. Arghy tarihtan beri tartyp, HH ghasyrda Qyzyl imperiya qúrsauynda jýrip, halqymyz erkindik ýshin qanshama ret kýresip, qan tógip, arystarymyz repressiyagha úshyrady. Últ úlandarynyng otarshyl imperiyagha qarsy eng songhy túyaq serper kóterilisi 1986 jyldyng 16, 17, 18 jeltoqsan kýnderi bolghanyn Otannyng sherli tarihynan eshkim de joqqa shyghara almas. Jastar alanda sazger Shәmshi Qaldayaqovtyng «Mening Qazaqstanym» әnin shyrqap, әleumettik әdilettilikti talap etti. Tәuelsizdikke qol jetkennen keyin búl әn últtyng gimnine ainaldy. Alandaghy jastardyng bar kinәsi «Ár últtyng óz kósemi bolsyn!», «Ár últ óz tilinde ómir sýrsin» edi. Kóterilisting sony jappay jazalaugha, qughyn-sýrginge úlasty.
El ishin dýrbelen, ýrey biylep alghan. Mәskeudegi kompartiya basshylarynyng solaqay sayasatynyng saldarynan el ishi alatayday býlinip, ekige jaryldy. Jergilikti últ pen birneshe últ ókilderinen qúralghan kelimsekter, jikke bólingender bir-birine ashkózdenip, óshige qarady. Týsinisip, bir mәmilege kelu qiyngha ainalghan. Respublikanyng barlyq oblystary men audandarynda qazaq jastaryn qyzu qaralau jýrip jatqan osynau shaqta Beybit Qoyshybaev nartәuekelge bardy. Ózi qyzmet isteytin Qazaq respublikasy Jogharghy Kenesi apparatynyng 25 jeltoqsan kýni ótken partiya jinalysynda jastar talabynyng oryndy ekenin taysalmay aityp, olardy jazyqsyz jazalaudy toqtatudy talap etti. Imperiyanyng biylik mashinasy jastargha «últshyl», «búzaqylar», «nashaqorlar» dep jónsiz jala jauyp, qaralap, namystaryn taptap jatqan sol bir sayasy jiynda Qoyshybaev kimge arqa sýiep, nege ýmit artty? Kommunisterge arqa sýiedi, әdilettikke ýmit artty. Bәri beker eken. Kommunister orgha iyterdi, al әdilettik aldap ketti.
Búl ziyalylardyng azamattyghyna syn kezeng edi. Ókinishke qaray, el basyna kýn tughan shaqta elge tanymal bolghan talaylar sharshy toptyng aldynda bas kóteruge jaramay, qara bastyng qamymen ýnsiz qalyp, tarihy synnan óte almady. Ishten tyndy. Ýide boy tasalap otyryp, yzagha bulyghyp, qúr kýiingennen asa almasa ne payda. Bilim-biliktiligimen ataqty bolyp, halyqtyng qúrmetine bólengen jaqsy-au. Biraq sonshalyq dabyra danqynmen taghdyr shesher sheshushi shaqta últyna qorghan bola almasan, basynghandardyng aldynda minez kórsetip tabandap túrmasan, ar-namysyng mazalap týn úiqyndy qashyrmay ma. Ókinishtisi sol, olardyng keybiri qalyng el qayghygha batyp jatqanda jastardy qorghamaq týgili, biylikting aitaghyna erip qaralaghandaryna qalay nalymaysyn. Solar da býginde týk bolmaghanday últtyng ziyaly qauymynanbyz dep kókirekterin qaghyp jýr-au.
«Aytpasang sózding atasy óledi». IYә, Beybit Qoyshybaevtyng qazaq qoghamy qaugha tiygen órttey bolyp túrghan osynau shaqta Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqasyndaghy partiya úiymynyng jinalysynda ashynyp ashy aitqan sózderi kimderding qúlaqtaryna týrpidey tiymedi deysiz. Ashy bolghanmen shyndyq. Eshkim de shyndyqtan qashyp qútyla almaydy. Uaqytsha jaltarghanmen, keyin bәribir tútylary haq.
Ol әkimshil-әmirshil biylikting azuynan ot shashyp, jastardy ayausyz basyp, janshyp jatqan qaharly shaghynda basyn qauip-qaterge nege tikti? Sanaly týrde me, joq әlde kónil- kýy auanyna erik berip, kózsizdikke bardy ma? Endi Beybit Qoyshybaevtyng sol sayasy jiynda biyik minberden batyl sóilegen sózine oralyp, talqygha salyp kóreyik. Ol ne dedi? (Mәtindi orys tilinen tәrjimelegen Tórehan Daniyarov).
«Áriyne, arandatushylar men últshyldyq elementterding aidap saluymen demonstrasiyagha shyqqan jastardy aqtaugha bolmaydy, biraq kózsiz kinәlaugha da tiyis emespiz – týsinuge tyrysu kerek, bolghan jaghdaylargha taldau jasap, fiylosofiyalyq túrghydan dúrys sheshim qabyldau qajet. Búl qozghalysta basty kinәli adamdar – biz, agha úrpaqtar, oqyghan azamattar ekendigimizdi moyyndaugha tiyispiz...»
Qoyshybaev: «...kózsiz kinәlaugha da tiyis emespiz – týsinuge tyrysu kerek» dep, qaralaudyng alapat tasqynyna tosqauyl bolyp qana qoymay, kýrdeli jaydy aqylgha salyp sheshudi, tipten basty kinәni «biz» dep ózinen bastap bar aiypty jastardan alyp qashuyn qalay týsinuge bolady? Últyn, onyng jas órkenin shyn jýregimen sýimese, osylay dep aitar ma edi.
«Partiya ómirindegi kilt búrylysqa deyingi elding ahualynda, dәlirek aitqanda, masattanushylyq, oiyna ne kelse sony isteu oryn alghan edi, sonday-aq shyn mәnindegi jaghdaydy boyamalap kórsetuge tyrysu, nasihat jәne iydeologiya júmysynyng naqty ómirden alshaqtyghy – osy jaghdaylardyng barlyghy 17–18 jeltoqsan kýngi oqighalardy birte-birte «dayyndaghan» bolatyn-dy. «Jaybaraqattyq» sol bir úzaq jyldary naghyz ómirge tiktep qarau sezimin bәsendetip tastaghan edi, sol sebepten de biz internasionaldyq tәrbiyeleu bóligindegi tike betbúrys strategiyasyn, qoghamdyq ómirding revolusiyalyq qayta qúrylysyn tvorchestvolyq túrghydan qabylday almadyq. Bәrimiz de partiyanyng qanatty sózderimen qarulansaq ta, onyng mәnin jete týsinbegen siyaqtymyz. Adam faktorynyng manyzdylyghy jóninde maqtana aittyq, ekonomikalyq sifrlardy keltirdik, biraq osy kórsetkishting artyndaghy qogham mýshelerining qozghaushy kýshi jóninde oilamappyz, әr adamnyng internasionaldyq sezimine ýlken mәn bere tәrbiyeleu qajettigin týsinbeppiz...»
IYә, qogham Gorbachevtyng «qayta qúru» sayasatyna deyin adam faktory tek ekonomikalyq jetistiktermen ghana baghalanyp, basqa qordalanghan kóp әleumettik mәseleler ashyq aityla bermeytin. Búl jaghy biyik minberlerde boyamalanyp, atýsti bayandalatyny ras. Ásirese Qazaqstan sekildi últtyq respublikalarda shyndyq naqty ómirden alshaqtap ketkeni sonshalyq, soqtasy syzdatqan biteu jara jarylyp, Almatydaghy 17–18 jeltoqsan kóterilisine alyp keldi. Qoyshybaev kompartiyanyng internasionaldyq tәrbiyege, últ mәselesine atýsti qarap, jete mәn bermeuining saldarynan últtyq sezimge syzat týsirilgenin algha tartqan.
«Bizding iydeologiyalyq-nasihattyq mashinamyzgha әbden singen formalizmning internasionaldyq tәrbiyede keng qanat jayghandyghy osy kýnderi aiqyn bilindi. Barlyghy da últtyq mәsele turaly Lenin shygharmalaryn týrli oqu oryndarynda oqyp ýirengen, biraq kópshiligi zachet pen emtihan tapsyrghannan keyin ony úmytyp ta ketken. Sol kýnderi Lenin shygharmalaryna qayta bir kóz tastap kórgender kóshege shyqqan jastardyng paydasyna sheshiler kóp nәrseni tabar edi. Olar Leninning portretteri men enbekterinen alynghan ýzindiler jazylghan transporanttardy bekerden-beker alyp jýrgen joq qoy. Biraq bizding tot basyp ketken nasihattyq mashinamyz aldanyp, kóshege shyqqan jastargha Leninning keybir sózderining sol zamandaghy naqty jaghdaylargha qatys- ty aitylghandyghyn, Lenin ilimine damu túrghysynan qarau qajettigin týsindirudi oilay almady. Eng jaqsy nasihatshylarymyzdy, ýgitshilerimizdi, lektorlarymyzdy ayaqtan tik túrghyzyp, alang men oghan janasyp jatqan kóshelerde dauys zoraytqysh ornatyp, búqaragha últ mәselesin qazirgi kezeng túrghysynan týsindiruding ornyna, biz asyl uaqytymyzdy alangha milisiya men әskery kýshterdi júmyldyrugha júmsadyq, qanshalyqty ókinishti bolsa da, múnyng ózi 17 jeltoqsan kýngi keshki saghat 7-den keyingi kelensiz jaghdaylardyng boluyna әkep soqty...»
Qoyshybaev proletariat kósemi V.I. Leninning últ mәselesi turaly jazghandaryna Mәskeudegi Odaq basshylarynyng formaldy týrde qaraghandyqtan joghary oqu oryndaryndaghy jastardyng kezekti emtihannan keyin-aq onyng mәnin úmytyp ketetinin tilge tiyek etken. Alayda alangha shyqqan jastardyng sayasy talabyn qoldaryndaghy kósemning sureti men «Lenin iydeyalary jasasyn!», «Ár halyqqa – óz kósemi!», «Eshbir últqa, eshbir tilge eshqanday artyqshylyq berilmesin!», «Biz últtardyng kýshtep emes, erkin, erikti týrde jaqyndasuyn jaqtaymyz. V.I. Leniyn» degen tújyrymdamalar jazylghan úrandar anyq kórsetkenin mәlimdedi. Olardyng niyetterining dúrystyghyn últ tendigi mәselesi jónindegi óz úghymdaryn bildiretin osynday transparanttar aqtay alatynyn kesip aitty. Ol osy sózi arqyly sherushilerding talaptaryn joqqa shygharmay, qayta olargha qoldau bildirgeni aidan da anyq. Ókinishke qaray, imperiyalyq kózqarastaghy nasihattyq mashinanyng Lenin ilimin sol uaqyttyng damuy túrghysynan qaray almaghanyn da nazardan tys qaldyrghan joq. Múnyng arghy jaghynda kompartiya kemshiligin menzegen oy jatqanyn jinalysqa qatysqandar ishtey týsindi. Búl moralidyq túrghydan kompartiyagha ýlken soqqy edi.
«Adamgershilik túrghysynan kelsek, biz eshuaqytta da 17-20 jastaghy bizding balalarymyzgha, qyzdar men jigitterimizge qarsy tayaq, saper kýrekterin, vodomet, týtindetu qútylaryn júmsaghan, sonday-aq qútyrghan itterdi aidap salghan jekelegen әskery qyzmetshilerding qylyqtaryn aqtay almaymyz...»
«Platon mening dosym, biraq shyndyq odan da qymbat». Sherushi júmysshylar men student jastardy әskerding kýshimen basyp, alannan taratty. Al әskerding mindeti – Otan qorghau. Shekaranyng shebinde túryp, shetten tiygen jaugha toytarys beru. Olardyng sol mindetin Mәskeudegi kommunistik biylik mýldem ózgertip, óz halqyna qarsy aidap saldy. Solay kompartiya ýlken qylmysqa bardy. Proletariat kósemi Karl Marks: «Ýkimet tek óz dauysyn ghana estiydi, ol tek óz dauysyn ghana esitip otyrghanyn biledi, sonyng ózinde ol halyqtyng ýnin estigendey óz-ózin aldausyratady, sonymen birge ol halyqtan osy ózin-ózi aldausyratudy qoldaudy talap etedi» dep anyqtama bergen. Kenes ókimetin tek bir ghana Kommunistik partiya basqaryp, Ýkimet sol partiyanyng qolynda boldy. Áskeriyler kommunistik Ýkimetting sol qylmysyn aiuandyqpen jýzege asyrdy. KSRO halyq deputaty, aqyn Múhtar Shahanov basqarghan Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng Komissiyasyna týsken «Qúiyn – 1986» operativti josparyna qaraghanda, Qazaq KSR Memlekettik qauipsizdik komiyteti jappay tәrtipsizdikti joy ýshin respublika MHK men IIM-ning basqa respublikalardan arnayy shaqyrylghan әskery qúrylymdarmen birge qimyldau jónindegi josparyn úsynghan. Shtabtyng (general-leytenant G.N. Niyazov) qaramaghynda 2928 adamnan túratyn ýsh operativti top jәne arnauly qúrama otryad boldy. Operasiyany atqaru ýshin 5700 adamdyq Almaty garnizonynyng kýshi men qúral-jabdyqtary paydalanyldy. Oghan qosymsha KSRO IIM-ning ishki arnauly әskeri 2169 әskery adam shaqyrylghany kórsetilgen. Al múnyng syrtynda Kenester Odaghynyng Tashkent, Novosibir, Bishkek, Chelyabinsk, Sverdlov, Ufa qalalarynan aldyrylghan әskery jasaqtar qanshama. Osyghan oray soldat M. Toqhojinning esteligin de aighaq retinde keltire ketken jón shyghar. «...17 jeltoqsan kýni shamamen saghat 23- te demonstranttargha saper kýrekshelerimen qarulanghan shekara uchiliyshesining kursanttary «uralap» lap qoydy. Olardyng artynan bәrin qatarynan úryp-soghyp bizding bólimshe jýgirdi. Biz qalqan jәne keltekpen (dubinka) qarulanghan edik. Demonstranttardy alannan quyp shyqqanda jerde jýzge tarta zardap shekkender qaldy. Olardy mashinalargha sýirelep tasydy». Soldat ózi qatysqan qandy oqighany ait- qan. Jalghan dey almaysyz. Áskeriyler men jasaqshylardyng beybit sherudi, qarusyz jastardy jaudan da beter kórip jazalaghandary eshqanday aqtaugha jatpaytynyn Qoyshybaev ashyp aitqan. «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» degening osy shyghar, sirә.
«Adamgershiligi bar birde-bir adam jasaqshylar qataryna qatystyrylghan qyzmetkerlerin arnayy dayyndap, qolyna qaru bergen kәsiporyndardyng keybir basshylarynyng istegen әreketterimen kelise almaydy. Olar qyzmetkerlerining qolyna tayaq, armaturadan jasalghan sýimen, qymbat túratyn kabeliding kesikterin ústatqan bolatyn-dy. Ókinishke qaray, shyndyghy sol, kóptegen tәrtip saqshylary búl kýnderi bir- aq sәtte baghyndyrushylar men jazalaushylar rólin atqaryp shygha keldi...»
Biylik óz mýddesin saqtap qalu ýshin kez kelgen súrqiyalyqqa baratyndyghyn kórsetti. Múhtar Shahanov basqarghan komissiyagha Qazaqstan Kompariyasy OK ekinshi hatshysy bolghan Marat Sәmiyúly Mendibaev bergen týsiniktemesinde bylay dep jazypty: «Olar bәrin týsinuge tyrysqan synay tanytty da, alangha qayta oralysymen Ortalyq Komiytetting ghimaraty aldynda (sol kezde Brejnev atyndaghy alan) bizding sóileuimizdi talap etti. Biz sóilesuden qoryqtyq, sondyqtan onyng ornyna qayta olardy taratugha erekshe den qoydyq». Onyng «biz» degenine qaraghanda, biyliktegilerding bәrin aitqany ghoy. Al neden qoryqty? Shyndyqtan! Jastar maksiymalister. Mәskeudegi biylik olardyng talaby oryndy ekenin ishtey bildi. Jauyrdy jaba toqu ýshin halyq jasaqshylaryn әlgindeylermen qarulandyryp, jastargha aidap saldy. Mendibaev sekildi qala, qalanyng audandary basshylary men qoldaryna qaru alghan jasaqshylar әli kýnge el ishinde jýr. Olardyng osy kýnge deyin biren-sarany bolmasa, bizding isimiz asylyq bolypty-au dep opynghanyn kórgen emespiz.
Shyndyqtyng joly auyr, shyrghalany shash etekten. Sondyqtan der kezinde ashyp aitylmay, arada birneshe jyldar ótken song baryp kómbeden shyghyp, jariya etiledi. Onyng eshqashanda ólmeytini sondyqtan. «Jas qazaq» gazeti 2012 jyly 14 jeltoqsan kýngi sanynda Jeltoqsan kóterilisining 26 jyldyghyna oray «Jeltoqsan: Barrikadanyng eki jaghy» taqyrybynda pikir alysu konferensiyasyn ótkizgen. Gazet jurnaliysi Shadiyar Óstemirov bir stoldyng basyna jazushy-tarihshy Beybit Qoyshybaev pen qart kommunist Aleksandr Yakovlevti shaqyryp, ózara pikir alysuyn úiymdastyrghan. Sodan ýzindi.
«Jas qazaq»: Sizderge tayaq әkep bergen kimder edi?
Aleksandr Yakovlev: Mashinamen әkeldi. Bәrine taratty. Tayaq әkelgenderding arasynda audandyq komiytettegiler boldy.
Beybit Qoyshybaev: Ras, olardy qarulandyrghan audandyq komiytettegiler edi.
«Jas qazaq»: Ol kezde sizding jasynyz qanshada edi?
Aleksandr Yakovlev: 51-de edim. Qazir 75-ke keldim. Bir kezde nópir adamnyng qarasy kórindi. Óte kóp. Eki shetinde qoldarynda tayaqtary bar jigitter jýr. Ortasynda qyz-qyrqyn. Bәri kileng órimdey jas jetkinshekter. Balalar dersin. Qoldarynda plakat. Onda bir әieldi bosatudy talap etilgen jazu bar. «Qazaqtardy – Ortalyq Komiytetke!» degen úrandy qayta estidim. «Ortalyq Komiytette kimning otyrghanynda senderding sharualaryng qansha?» – dep kýldim. Olardyng jýrip bara jatqan baghytyn avtobustarmen bekitip tastady. Birneshe avtobustyng terezesi shaghyldy. Sosyn olar bizge qaray búryldy. Bir tas mening qolyma kelip tiydi. Biz de qarap qalmadyq, túra úmtyldyq. Qatarymyzda kileng alyp deneli mújyqtar.
Institut qyzmetkerlerining ýshten biri qazaqtar edi. Bizdi jinap alghan kezde: «Qazaqtar júmysta qalsyn nemese ýilerine qaytsyn. Búl olardyng sharuasy emes!» – dep birden aitty. Osylaysha orys tildilerdi orgha jyqty.
Beybit Qoyshybaev: Qazaqtardy qaytaryp jiberip, sizderding qoldarynyzgha tayaq berip, qalany «qorghaugha» shyghardy ma, sonda?
Aleksandr Yakovlev: IYә, sóitti. Biraq aramyzda eki qazaq boldy. ...Ne kerek, engezerdey mújyqtar qolyndaghy tayaqtarymen jasóspirimderge dýrse qoyyp, tap berdi. Audandyq komiytet ókilderi: «Qoyyndar, tóbelesti dogharyndar! Úrmandar!» – dep arasha týsti. Onysyn tyndaghan eshkim joq. Qoldaryndaghy tayaqtarymen studentterdi soqqygha jyghyp jatty.
Men bireuin ústap aldym. Ol kezde salmaghym 80 keliden asatyn. Álgi bala salmaghy joq, jep-jenil eken. Áride túrghan avtobustargha qaray sýirey jóneldim. Bizge: «ústap alyp, avtobusqa kirgizinder», – dep búiryq berilgen edi. Ony avtobusqa kirgizip, qayta kelgenimde eshkim qalmady.
Bir kezde bizge milisiya qyzmetkerleri keldi. Polkovnik pe, mayor ma, ol jaghy esimde joq, әiteuir shendisi: «Ana jaqta bir top jastar jýr. Ótken-ketkenge tiyisip jatyr. Baryp, sazayyn berinder!» – dep búiyrdy. Sonda men: «Bizding tóbelesuimiz kerek eken, al sender ne bitirip jýrsinder, sonda?» – dep renish bildirdim. Sol kezde әlgi shendi milisioner: «Bizge tiymender dedi. Sender kirisinder!» – dep jauap berdi.
«Jas qazaq»: Sizderdi orgha jyqty dep oilamaysyz ba?
Aleksandr Yakovlev: Búl – saraptau. Ol basqa nәrse. Sayasy saraptamamdy sonynda aita jatayyn. Jolda kir jughysh mashina jasaytyn zauyttyng qasynan ótip bara jatqanymyzda, onyng júmysshylary: «Mynany alyndar!» – dep shaqyrdy. Armaturany keltek-keltek etip kesip dayyndap qoyghan eken. Men bireuin alyp, qolymdy bylghamas ýshin gazetke orap aldym.
Sosyn biz onshaqty adam bolyp sol jaqqa qaray jýrdik. Aldymyzdan bizden eki ese kóp nópir kórindi. Olar bizge qaray jýgirdi. Sasyp qaldyq. Dәl osy kezde qasymyzgha bir avtobus kelip toqtay qaldy. Ishinen brondy jeyde kiygen bir top týsti. Olar Kirov zauytynan eken. Ol – әskery zauyt. Júmysshylar ma, zauyt kýzetshileri me, ol jaghyn bilmeymin. Qúrysh jeyde, temir dulygha kiygen, qoldarynda joghary qysymdy shlanga. Ózderi kóp emes. Biz solardyng artynan jýrdik. Olar eshkimdi ayaghan joq. Qolyna týskenderin ayamay úrdy. Bir studentti aryqqa jyghyp alyp, soqqanda ainala týgeldey qangha boyaldy. Búl oqigha Mir (qazirgi Jeltoqsan) jәne Gorikiy (qazirgi Jibek joly) kóshelerining qiylysynda bolghan edi. Mening qazaq dostarym kóp. Biri – akademiyk, biri – institut diyrektory. Jeltoqsan oqighasynda bizdi arsyzdyqpen orgha iytermelepti. Ony biz keyin týsindik.
«Jas qazaq»: Búl oqighagha sol kezde qanday bagha berdiniz? Qazir qanday bagha beresiz?
Aleksandr Yakovlev: Men búghan ózimning sayasy baghamdy bereyin. Qazir jastar Jeltoqsanda Kenes ókimetine qarsy shyqty dep jýr. Mýlde olay emes. Kenes ókimetine eshkim qarsy shyqqan joq. Múnyng bәri Gorbachevtan bastaldy. Ol AQSh-tyng Ortalyq barlau basqarmasynyng nemese aghylshyn barlau qyzmetining agenti. Biylikke kelgende eldi ydyratu maqsatyn kózdedi. Eski kadrlardy yghystyra bastady. Sonyng biri – bizding Qonaev. ...Ol kezde Almatyda qazaqtar az bolatyn. 1986 jyly múndaghy qazaqtardyng sany 16 payyzdy ghana qúraytyn. Onyng kóbi studentter edi. Búl jerdegi basty qatelik – ýgit-nasihat jýrgizu arqyly narazylardy basu kerek edi. Ekinshisi, orys tildi halyqty qazaqtargha qarsy qoydy. Eng soraqysy da osy. Oqigha studentterdi qudalaumen, institut múghalimderin, rektorlaryn júmystan shygharumen ayaqtaldy. Keyin múnday jaghdaylar kórshi memleketterde de jalghasa bastady. Múnyng bәrin Gorbachev qasaqana úiymdastyrghan edi.
Beybit Qoyshybaev: Mening bilgim kelip otyrghany, sizder ózderinizge qarsy esh әreketke barmaghan adamdardy da úryp- sogha berdinizder me?
Aleksandr Yakovlev: Joq, olay emes. Basynda eshqanday әreket jasamadyq. Olar әuelde tyndamay, bóget-qorshaudan ótip ketpek boldy. Bizdi taspen, әinek synyqtarymen úra bastaghanda ghana tap berdik.
Beybit Qoyshybaev: Sol kezde qanday sezimde boldynyz?
Aleksandr Yakovlev: Qaydaghy sezim? Úru kerek pe, úrdyq. Bireuding basynan, bireuding arqasynan. Qashyp ýlgirgeni ýlgirdi. Qolgha týskeni tayaq jep, avtobusqa toghytyldy.
Beybit Qoyshybaev: Sonyng bәri ne ýshin kerek edi?
Aleksandr Yakovlev: Bizge solay tapsyrma berildi.
Beybit Qoyshybaev: Qonaevqa qatysty aitatyn bolsam, ol jastargha basu aitqysy kelgen. Biraq oghan rúqsat etpedi. Qonaev Kolbinning kabiynetinde otyrdy.
Aleksandr Yakovlev: Men ony bilmegen ekenmin.
Beybit Qoyshybaev: Biz әli de Almatyda qazaq jastary nelikten múnday әreketke bardy degenge jauap bergen joqpyz. Siz jastardyng әreketin bassyzdyq dep sanaysyz ba? Olar jaydan-jay múnday qadamgha barghan joq.
Aleksandr Yakovlev: Bassyzdyq emes, әriyne. Múnyng bәri jogharydaghylardyng úiymdastyruymen boldy. Áriyne, studentterding búl jaghdaygha kónili tolghan joq. Osy kónil tolmaushylyq jastardy osynday әreketke iytermeledi dep oilaymyn.
Beybit Qoyshybaev: Jeltoqsannyng 25-si kýni osy oqighagha qatysty jinalys boldy. Men sol kezde «Búl tek Gorbachevtyng kinәsi emes, búl últtyq erekshelikti eskermegen partiyalyq burokratiyanyng da әserinen bolyp otyr» dep, óz oiymdy bildirdim. Qazir de solay oilaymyn. Al partiya kommunisterge «últtar jaqyndasyp keledi, soghan baylanysty júmystar jasalyp, dayyndalyp jatyr» dep oqytty. Al nәtiyjesinde ne boldy? Almatyda tek studentter emes, qazaq júmysshylary da kóp boldy. Olardyng jataqhanadan basqa esh nәrsege qol jetkizuge mýmkindikteri bolmady. Qazaqtardyng óz ana tilin qoldanatyn jeri de joq bolatyn. Oryssha bilmese, nan da súray almaytyn. Sol ýshin bәri orys tilin jappay mengeruge mýddeli boldy.
Aleksandr Yakovlev: Meninshe, múnda 100 payyz oryssha sóileytin.
Beybit Qoyshybaev: Áriyne, sóiledi. Olar soghan mәjýr boldy emes pe. Orys tilinsiz esh jerge júmysqa da ornalasa almas edi. Sondyqtan ýirendi.
Aleksandr Yakovlev: Qazir de solay.
Beybit Qoyshybaev: Áriyne, dúrys aitasyz. Búl – Mәskeu úiymdastyrghan orystandyru sayasatynyng saldary. Sol әli kýnge deyin bizde qalyp qoydy. «Barlyq ister orys tilinde jýrgiziletindikten, qazaq tilining ne qajeti bar?» dep eseptedi. Qazaq jastaryn ashyndyrghan mәselening biri osy edi.
Aleksandr Yakovlev: ...Al bizding memleket halqynyng jartysynan kóbi orys tildiler. Basqasha bolsa, olar júmyssyz qalady.
Beybit Qoyshybaev: Nege júmyssyz qalady?
Aleksandr Yakovlev: Sebebi til bilmeydi.
Beybit Qoyshybaev: Nege ýirenbeydi, onda?
Aleksandr Yakovlev: Onyng ne qajeti bar?
Beybit Qoyshybaev: Mine, kórdiniz be, qazaq tiline, qazaqtargha degen osynday kózqaras jastardyng sol tolquyna aparyp soqtyrdy.
Aleksandr Yakovlev: Sebebi, әdebi, auyzeki sóileu bolmasa, kәsiby túrghydan qazaq tili damymaghan til bolyp sanalady.
Beybit Qoyshybaev: Damymaghan? Siz nege búlay deysiz? Siz qazaq tilin bilmeysiz de. Búlay deuinizge ne sebep? Mәselen, týrik tilin alynyz. Onyng qazaq tilinen artyqshylyghy bar dep oilaysyz ba? Mýlde olay emes. Sebebi ol qoldanysta kóp paydalanylady. Al qazaq tilining qoldanu ayasy tar. Múnyng bәri dúrys jýrgizilmegen sayasattyng nәtiyjesi. Sizder әli de Qazaqstandy moyyndamaysyzdar. Ony Kenes Odaghynyng bóligi kórip, Reseyde otyrghanday әserdesizder. Ózderinizdi Reseyding múndaghy «besinshi kolonnasynday» sezinesizder. Jәne negizgi últtyng eshqanday ózindik ereksheligin, bolmysyn qabyldaghylarynyz kelmeydi.
Aleksandr Yakovlev: Odan basqa bir-birimizben sóilesetin til joq.
Beybit Qoyshybaev: Mine, kórdiniz be, bizdi jetkilikti týrde orystandyryp tastaghan. Osy dúrys pa? Tarihy aqiqat túrghysynan, búl baryp túrghan – әdiletsizdik.
Aleksandr Yakovlev: Múnyng bәrin qúrtyp ketken Gorbachev emes pe? Ol últtyq sayasatty ydyratu ýshin paydalandy.
Beybit Qoyshybaev: Paydalanghan joq, bilmestikpen jasady.
Aleksandr Yakovlev: Mýlde olay emes. Ol Ortalyq barlau basqarmasynyng (AQSh-tyn) agenti.
Beybit Qoyshybaev: Joq, ol ózining últynan basqany kórgisi kelmedi. Sizderdi múndaghy «besinshi kolonna» retinde paydalandy. Sondyqtan da Jeltoqsan oqighasynda tek qana sizder qazaq jastarynyng shashynan sýirep, úryp-soqtynyzdar. Al qazirgi tanda jýrgizilip jatqan integrasiya mәselesin alyp qarayyq. Kedendik odaq turaly «búl Kenes Odaghynyng basqasha qúrylyp, qayta qalyptasqan týri» dep esepteytinder bar. Búl pikirin belgili orys tildi sayasy túlghalar jasyrmay ashyq aityp ta jýr. Al biz odaq qúrugha qarsy emespiz, eger unitarly emes, naghyz últtar odaghy qúrylsa. Mәselening bәri qazaqty, onyng tili men dilin qúrmetteude bolyp túr. Eger «ertennen bastap bәri qazaq tilinde sóileydi, sol tilde júmys jasaydy» dese, siz býgin-aq mengeruge tyrysasyz.
Aleksandr Yakovlev: Men búl jerden ketip qalar edim. Onsyz da elden qanshama adamdar ketti.
Beybit Qoyshybaev: IYә, ne keter ediniz, ne til ýirener ediniz».
Osy pikir alysu súhbatynda qanshama shyndyq jatyr. Ashy әri ókinishti. Yakovlevtey kommunisting jeltoqsanshylardy qanshama jyldan song týsingenin aitsayshy. Ol sol kezde bizdi alangha shyqqan jastargha aidap salmay, eki jaqqa da ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizip, mәseleni sheshu kerek edi deydi. Qoyshybaev ta 25 qarashadaghy partiya jinalysynda osy jolmen shiyelenisti beybit týrde sheshu kerektigin aityp, jibergen qatelikti kórsetip berdi ghoy. Al kommunister «Shynynda da bizden qatelik ketken eken» dep jón sózge qúlaq asyp, opyndy ma? Joq. Qayta ýdere túryp, burokrattyq әdetterine basyp, ózin jalaly etti.
«Búl kýnderi újymdarda bolghan jekelegen iydeologiyalyq qyzmetkerler de ózderin jaqsy jaghynan kórsete almady. Mәselen, «OK birinshi hatshysynyng qazaq boluy manyzdy ma, joq әlde dýkenning nangha tolyp túrghany kerek pe» degen audandyq partiya komiyteti hatshysynyng kópshilikke aitqan sózining keltirgen ziyankestigin nemen ólsheuge bolady eken? Partiya qyzmetkerlerining sonshalyqty qarabayyr da túrpayy týsindirmesining kez kelgen auyr da qatang qol júmsaudan da qauipti ekendigi sózsiz...»
IYә, iydeologiya qyzmetkerleri bir ghana orys últynyng mereyin kóteretin jalghan internasionalizmdi nasihattaudan arygha bara almady. Tipten hormen: «Kóp alghys aitamyz úly orys halqyna...», – dep te әn shyrqap, basymyzgha kóterip pir túttyq. Bәri de shamadan tys astamshylyq ekenin anghal qazaq qaydan bilsin. Respublikany Qonaev basqaryp túrghan kezde dýkenderde nan bolmay qalghan kez boldy ma? Joq! Júrt toqshylyqqa, bargha qanaghat etti. Al әlgi hatshy elding nazaryn qazaq basshysynyng bolmay qalghanyna emes, nangha audaryp otyr. Shynynda, búl qarabayyr әri túrpayy týsindirui kez kelgen soqqydan da auyr ekenin Qoyshybaev mysalgha alyp, atap aitqan. Oilau jýiesi kem, darynsyz basshy qay kezde de elding tútastyghyna, yntymaghyna orny tolmas núqsan keltiretini anyq.
Jalghasy bar...
Kólbay Adyrbekúly
Abai.kz