Syr boyynda tuyp ósken Tolaghay  - Iliya Iliin taghy da Olimp shynyn baghyndyrdy! Sonymen bizding Iliin sporttyng ziltemir kóteru týrinen әlemning ýsh dýrkin, Olimpiada oiyndarynyng eki dýrkin jýldegeri  atanyp, dýniyeni dýbirletken bayraqty bәskede Qazaqstannyng qorjynyndaghy altyn medalidardyng sanyn beske jetkizdi. Tamyz aiynyng 5-ine aughan tamyljyghan týnning týniligin (saghat shamamen Astana uaqyty boyynsha 01-1.30) bir-birin qúttyqtap, arqa-jarqa bolyp quanghan elding emen-jarqyn ýni jelpintti.

Syr boyynda tuyp ósken Tolaghay  - Iliya Iliin taghy da Olimp shynyn baghyndyrdy! Sonymen bizding Iliin sporttyng ziltemir kóteru týrinen әlemning ýsh dýrkin, Olimpiada oiyndarynyng eki dýrkin jýldegeri  atanyp, dýniyeni dýbirletken bayraqty bәskede Qazaqstannyng qorjynyndaghy altyn medalidardyng sanyn beske jetkizdi. Tamyz aiynyng 5-ine aughan tamyljyghan týnning týniligin (saghat shamamen Astana uaqyty boyynsha 01-1.30) bir-birin qúttyqtap, arqa-jarqa bolyp quanghan elding emen-jarqyn ýni jelpintti.

«Adamzattyng bәrin bauyrym» dep sýngge mәjbýr etetin bir siqyr osy - sport. Sportta el namysy men er namysy qatar synalady. Sonday syndardan sýrinbey ótip kele jatqandyqtan da bolar Iliya Iliindi qazaq erekshe jaqsy kóredi. Ózi de bir sýikimdi bala. Ausarlyghy әrkez angharylyp túrady. Eki sózining birin әzilge búryp, әri qiynnan qiystyryp  sóilemese, ishi kebetin kәnigi Syrdyng tumasy. Onyng osy sózshendigin synap 94 keli salmaqtaghy azuly bәsekelesi reseylik Aleksandr Ivanov: «Iliya talant emes, boltun» - yaghny «kópirip kóp sóileytin kók ezu», - dep mysqyldaydy eken. «Kók ezu» London olimpiadasynda tay-talasyp qoymay qoyghan Ivanovqa «kókesin» kórsetip, kimning myqty ekendigin kezekti mәrte dәleldep ketti. Osylaysha eptep jelpine sóileuimizge bolatyn shyghar, al, shyndyghynda Ivanov ta óte tәjiriybeli әm әlemge әigili ziltemirshi. Ol ziltemirdi júlqa kóterude 185 keleni baghyndyryp, alghashqy kezekte kósh bastady. Salmaghy Iliinnen 20 gramm jenil bolghandyqtan onyng әrbir tapsyrysy (ziltemirge qosymsha tabaq qostyruyn aitamyz) kónilimizge kýdik úyalatyp baqqan. Onyng ýstine ózi tym salmaqty, ózine-ózi bek senimdi jigit eken. Onyng salmaqty jýzinen  30-shy Olimpiadagha tek altyn alu ýshin ghana kelgeni bayqalyp túrdy. Serpe kóterude de ol aldygha shyqty. 224 kelini ekinshi kezeginde tóbesine kóterip, ýshinshi kezeginde 229-gha tapsyrys berdi. Búl - Iliinning Beyjing Olimpiadasynda kótergen ziltemirinen 1 kg artyqqa sermeu degen sóz edi. Biraq, alkeude Aleksandr 224 kelimen alqynyp jolda qala berdi. Óitkeni Iliin ózining ýirenshikti 228 kelisin kóterip qoyghan edi. Eger Ivanov 229 kelini әueletkende Iliinge odan beri degende bir keli artyq kóteruge tura keletin-di. Alayda, altyn alqanyng alqymyn qabaryn anyq  bile túra Iliya 233 kelige kóz tikti. Sóitsek bizding altyn aidarly úl Olimpiadagha qaydaghy bir ivanovtarmen (әzil) jarysu ýshin emes, Olimpiada rekordyn janartu ýshin barypty! Qysqasy Iliin 24 degen jasynda eki dýrkin Olimpiada jýldegeri bolyp qana qoymay 1999 jyldan beri  myzghymaghan rekordty artqa qaldyryp, auyr atletterge jana meje beligilep qaytty.  Búghan deyin serpe kóteruden әlemdik rekord, yaghny 232 keli polyak sportshysy Shimon Koleskiyding menshigi bolyp kelgen edi. Endi ol bir kelege artyp, Iliinning qanjyghasyna baylandy.  Altyn aidarly jigitimiz jarady! Osy arada Almas Óteshov turaly aitpay ketsek aiypty bolamyz. Almas ónkey alshang basqan alyp atletterding qatarynda 7-shi oryngha taban tiredi. Ol júlqa kóterude 175 kelini ýshinshi kezeginde tóbesinen asyryp, óz tobynda kóshbasshylyrdyng biri boldy. Áytkenmende serpe kóterude 225 kelini iygere almady. Eger ol 223-ke tapsyrys bergende (Almastyng búl salmaqty kóteretini anyq edi) jetinshi emes, tórtinshi, besinshi orynnyng birine iliger edi. Sebebi Almas jep-jenil kótergen 220 kelige bәsekelesterining kóbi manaylay almay qaldy.
Jazghy Olimpiada oiyndarynyng tamyzdyng besine deyingi  jalpy esebi boyynsha, qazaq sportshylary jetinshi keledi. Boksshylarymyz Birjan Jaqypov, Daniyar Eleusinov, Ádilbek Niyazymbetovter keshe qarsylastyryn qapy qaldyryp, qabylanday oinap shiyrek finaldargha joldama aldy. Búl toptyng basynda altynnan ýmitkerimiz Serik Sәpiyev  pen auyr salmaqtaghy Vlad Dychko túr.
«Abay-aqparat»