Biyl kýzge qaray Syr ónirinde Syr Abayy atanghan shayyrlardyng jaryq shyraghy, din-islamdyq aghartushylyq klassikalyq әdebiyet dәstýrin qalyptastyrushy, aduyndy aqyn, Túrmaghambet dommolanyng 130 jyldyq mereytoyy halqaralyq dәrejede toylanbaq. Elim, dinim, salt-dәstýrim, bolashaghym dep songhy demine deyin Kenesting solaqay sayasatymen arpalysyp ótken ol biylikting búrauyna da, soqpaghyna da qasqaya qarsy túryp ótti. Eng ókinishtisi, osy bir tekti túlghany «halyq jauy» dep qor qylghan óz qazaghy edi.

Biyl kýzge qaray Syr ónirinde Syr Abayy atanghan shayyrlardyng jaryq shyraghy, din-islamdyq aghartushylyq klassikalyq әdebiyet dәstýrin qalyptastyrushy, aduyndy aqyn, Túrmaghambet dommolanyng 130 jyldyq mereytoyy halqaralyq dәrejede toylanbaq. Elim, dinim, salt-dәstýrim, bolashaghym dep songhy demine deyin Kenesting solaqay sayasatymen arpalysyp ótken ol biylikting búrauyna da, soqpaghyna da qasqaya qarsy túryp ótti. Eng ókinishtisi, osy bir tekti túlghany «halyq jauy» dep qor qylghan óz qazaghy edi.
Endi, mine, egemendi el bolyp, esimizdi jighan song marqasqa azamatymyzdy maqtaugha shyqtyq. Búghan da mynda bir shýkir. Alayda, sol týrkining oraq tildi aqyny, qazaqtyng qaysar túlghasy, úly islam dinin taratushy Túrmaghambet Iztileuúly atyndaghy auylda býginde mәdeniyet oshaghy bolmay otyr. Yaghni, bir kezende 100 aqyn qatar shyqqan auyldyng klubynyng shanyraghy ortasyna týskenine 10 shaqty jyl boldy. Múnysy mәdeniyet salasynyng aqsap túrghanyn kórsetedi. Bolmasa Qorqyt ata jatqan ólkege jaqyn jerdegi bir ghana auyldan aty alysqa ketken Múzarap jyrau, Eshniyaz sal, Shorayaqtyng Omary, Kete Jýsip, Balqy Bazar, Japon halqyn tәnti etken jyrau Quandyq Býrlibaev, alty qyrdan dauysy estiletin Rýstembek Kósheneyúly, shumaqty onynan da, solynan da oqyghanda bir maghyna beretin etip óleng jazyp shygharghan, «qapiza» dastanynyng avtory Razaq Mynjanov sekildi 100 kemenger bir kezde ómir sýrgen auylda onshaqty jyl boyy klubtyng bolmauy qalay? Tek bir kónilge demeu etip otyrghanymyz, jergilikti biylikting myqtylardyng ishinen oza shapqan Túrmaghanbetting biylghy 130 jyldyq toyyna deyin klub salamyz degeni. Alayda, oghan senemiz be, joq pa?! Mezgil bolsa jazdyng qaq ortasyna keldi. Kýdik basym, ýmitte joq emes. Biraq el azamattaryna sәttilik tileymiz.
Endeshe, osy týrkining sayaly teregi dep atanghan Túrmaghambet jayly qolda bar mәlmetti qalyng oqyrmangha úsynyp, bizde úrpaghy retin paryzymyzdy óteuge tyrysayyq. (tómendegi mәlimetter tolayymmen oqushy  Jasnúrdyng zertteme enbeginen alyndy)     

T. Iztileuov 1882  jyly  9  shildede  sol  kezdegi  Týrkistan  ólkesine  qaraghan  Syrdariya  oblysynyn  Qazaly uezi, Quandariya  bolysyn 2-auylynda, «Aqtaylaq-kezen»  atalghan  mekende  (qazirgi  Qyzylorda  oblysy,Qarmaqshy  audany,Túrmaghambet  auyly)  dýniyege  kelgen.
Aqyn  alghashqyda  óz  auylyndaghy Qojabay, Aldashbay, Oraz, Qaljan ahundardyn,yaghni  sol  kezenderdegi  bilimge  asa  bay, eldi  auzyna  qaratqan sheshen, bala  oqytqan  imandardyn  aldynan  músylmansha  bilim  alyp, ózinin  óte  zerektigin  ústazdary  aldynda erte  tanytady. Asa  alghyr  balanyn  boyyndaghy  erekshe  talantty  bayqaghan  ústazdary  ony  sol  kezdegi  Tayau, Shyghys jәne  Orta  Aziya  elderining úlyq  tútatyn, XVI  ghasyrdan  bilim ordasy  sanalatyn  Búharadaghy  әigili  oqu  oryn- «Miyr-Arab»  medresesine  oqugha   attanady. Ol  1899  jyldan  bastap  sondaghy  «Kókeltash»  medresesinde  oqidy.
Belgili  mәdeniyet  qayratkeri, Tәjik  Ghylym  Akademiyasynyn  alghashqy  preziydenti, akademiyk  jazushy  Sadriddin Saydmúratúly  Ayni  da  (1878-1954)  osy  jyldary  «Kókeltash»  medresesinin  shәkirti  bolghan. Yaghni, Túrmaghambet  pen  Sadriddiyn  osynda  tanysyp, dos  bolyp,  osy  medreseni  birge  tәmamadaghany, bir-birin  úlyq  tútyp, ýlken  syilastyqta  bolghan.
Túrmaghambet  aqyn  osy  medrese  qabyrghasynan  bilim  ala  jýrip, onyn  bay  kitaphanasynan  Shyghystyn  ejelgi  mol  mәdeni, әdebi  múralaryn  erkin   audaryp  oqi  bilgen. Ol  arabtyn  klassikalyq  dýniyesi  « Myn  bir  týndi»,  ýndining «Totynamasyn», parsynyn  «Shahnamasyn», shyghystyn  «Jeti  júldyzy»  sanalatyn  aqyndar  shoghyrynyn  shyghyrmalarymen   tolyq  tanysqan. Omar  Hayyam, Hoja  Hafizdin  túspaldy  da  sopylyq  lirikasymen, Shayhy  Saghdiydin  «Gýlistany»  men  «Bostanynan», Nizamiydin  «Eskendirnamasy»  men  «Jeti  shúghylasynan», Rudaki  men  Fizuliydin, Jәmi  men  Biydeldin  mol  duniyelerinen  bas  almay, qúmarta  susyndaydy. Biruni, Múhamed  әl-Farabi, Ábu-Áli  Ibn  Sina, Úlyqbek  siyaqty  filosoftar  men  tarihshylardyn  asyl  qazynalaryn   erinbey  aqtarady.
Osylaysha, zerek bala 9 jylda bitirui kerek oqu ornyn 3 jylda bitirip shyghady. Yaghni, ústazy Aldashbay ahun ondaghy mediresening bar bilimin berip jibergen edi. Sóitip Medreseni ýzdik bitirip, Shyghys tilderi - arab, parsy, týrki tilderin erkin mengergen Túrmaghambet osy tilderde jazylghan  Shyghystyng klassikalyq shygharmalaryn óz halqyna jetkizudi aldyna maqsat etip qoyady. Ol ózi úshqan úyasyna oralyp, tughan jerine mektep ashyp, bala oqytady. Sóitip, aqyn óz ólkesine ayanbay qyzmet etip, boyyndaghy bar asyly-bay tilimen keleshek úrpaqqa beruge asyghady. Biraq aqynnyng bay tiline zamana aghymy kereghar úshyrasyp, aqyngha óz maqsatyna jetuge kóp kedergiler keltirildi. Qazan tónkerisinen keyin, aqyngha «molda» degen ataq taghylyp, aqyn ómirining «Tar jol, tayghaq keshui» bastalady.
Aqyn  әr jyldary Qarmaqshy, Qazaly, Shymkent týrmelerinde   otyryp,  kóp  qiynshylyqtar  kórgenmen  Alla-taghalanyn  boyyna bitirgen qúdiretti óneri - aqyndyghyn  sheksiz  bilimimen  úshtastyra  otyryp, halyqqa  ýgit-nasihat  týrindegi  ólen-jyrlaryn jazuyn toqtatpaydy.
Túrmaghambettin  aty,  jastayynan  shynshyl  jyrlary  men  әdil  isimen  jaydyn  oghynday  ótkir  әzil-qaljyndarymen  júrtshylyqqa  tanyla  beredi. Taban  astyndaghy  tauyp  aitatyn  tapqyrlyghy, suyryp  salma  aqyndyghy, talaydyng auzynda saqtalyp jýr. Búl qasiyetteri ózining de, ózgening de ómirin qorghap qaldy. Kózin kórgenderding aituynsha, Túrmaghambetti andyp jýrgen NKVD-nyng tynshysy aqynmen tabaqtas bola qalady. Sonda aqyn aldyna kelgen yssy etke qol sala berip «Bissimilla» depti. Múny ilip әketken әlgi tynshy salghan jerden «jana ne dediniz»,- depti. Sonda Túrmaghanbet:
-A, myna et yssy ma dep jatyrmyn»,-depti.
Bir kýni shahnamany jazatyn adam kerek bolyp, jogharydaghylar Túrmaghambetke toqtalady. Sóitip, kelisu ýshin Almatygha shaqyrady. Túrmaghambet Almatygha baryp, Temirbek Jýrgenovtyng ýiine týsedi. Sonymen ondaghylardyng barlyghy Túrekeng keldi dep Temirbekting ýiine jinalady. Barlyghy Túrmaghambetti ortagha alyp, «al Túreke auylda ne janalyq bar, ne ketti, ne qaldy» depti. Sonda aqyn Ýkimetting isine narazylyghyn bildirip:
«Ýy degende kesek qaldy,
Mal degende esek qaldy.
Mýlik degende shashylyp,
әr búryshta tósek qaldy.
Úsaq-týiek barlyghyn,
Ýkimet kep esepke aldy», depti. Múny estip otyrghan NKVD-nyng qúlaghy sol kýni tútqyndatady. Osylaysha, bir sottalyp, bir shyghyp jýrgende audangha sot shaqyrady. Sotqa barsa aldynda adam bolady. Sóitip Túrmaghanbet esikting aldynda otyra beredi. Bir kezde sottyng aldyndaghy adam shyghyp ketken song sot:
- Áy, sen kim boldyn-deydi óktemdeu. Sonda aqyn:
- Men, halqym molda bol degen song molda bolghan,
Sen shaqyryp mola bol degen song bosaghanda mola bolghan Túrmaghambetpin»,-depti. Sóitip, onyng әr sózi ýshin Ýkimetke qarsy shyqty dep qudalay beripti. Alayda, óleni  ózen  arnasyn  búzyp  aghatyn aqynnyn  ekpini bәsendemey ýdey  týsedi. Osynau  bir  shabyttyn  shyrqau  biyiginde  jurgende 1934  jyly  Qazaqstan  jazushylarynyn  birinshi  sezi  men  halyq  talanttarynyn  alghashqy  sletine  qatysady. Osydan  keyin  bilimi  myqty  5  tilge  jýirik  Túrmaghambet  aqyndy  Almatygha  bir  kezdegi  ózinen  dini  dәris  alghan  shәkirti  sol  kezdegi  halyq  aghartu  komiytetinin  tóraghasy  Temirbek  Jýrgenov  arnayy  shaqyrady. Ondaghy  maqsat  әigili  Shyghys  aqyny  Ferdausiydin  tughanyna  1000 jyl  toluyna  oray  «Shahnama»  jyryn  qazaqshagha  audaru  bolatyn.
Ábilqasym Ferdausy shyghys әdebiyetining klassikalyq tuyndysyna ainalghan Shahnamany 35 jyl jazsa, Túrmaghambet Iztileuúly bas - ayaghy 10 aida 40 myng joldyq dastan etip qara óleng úiqasymen audaryp shyghardy.
Aqyn jyrdyng sujettik jelisin negizge ala otyryp, qazaqtyng óz ólenindey, qisa dastanynday etip, «Shahnamany» shalqar shabytpen qayta jazyp shyqqan. Jyr tolyq ayaqtalyp bolghangha deyin baspasóz betterinde onyng ýzindileri jariyalanyp, Túrmaghambet sol kezdegi qazaqtyng ziyaly qauymy ortasynda keninen tanyldy.
1961 jyly «Rýstem - Dastan» degen atty jaryq kórgen enbekting alghan sózinde, Múhtar Áuezov:
- «Búl jyr Ferdausiyding «Shahnamasynan» jasalghan audarma emes, ol arghy - bergi auyzsha da, jazbasha da hikayalardyng bәrinen qúralyp, qazaq halqynyng arasyna ertegishe tarap ketken batyr joryqtarynyng jinaq jyry» - dep bagha berdi.
Sayasy qughyn - sýrgin kezinde Temirbek Jýrgenovke taghylghan «halyq jauy» degen jala, Túrmaghambetti de ainalyp ótedi. Ony 37 jyl «Halyq aqyny» degen qúrmetti atau da, qazaq ASSR - ining ortalyq atqaru komiyteti taghayyndaghan Respublikalyq dәrejedegi derbes zeynet aqysyna layyq túlgha degende ataqtary qútqara almaydy. Taghdyrdyng múnday tosyn soqqylaryn kýtpegen Túrmaghambet óz narazylyghyn ólenmen bildiredi. Biraq oghan qúlaq asatyn ókimet pe?! Sodan ol 35 dәpterden túratyn 40 myng joldyq «Shahnama» jyrynyng týp núsqasyn alyp, ata qonys Qarmaqshygha attanady. Alayda NKVD tynshylary әr týrli aila - sharghymen Túrmaghambetting ýstinen is qozghap, aqyry aqyndy qamaugha alady. Múnymen tynbaghan tintushiler onyng shygharmalaryna qastandyq oilap, kózin qúrtpaq bolady. Erining enbekterin Bigha anamyz aman alyp qalu ýshin nebir amaldar jasaghan. Ol Túrmaghambetting qol jazbalaryn, NKVD- ning iyisshilderi izdep tappaydy - au dep, birese oshaqtyng astyna, birese tanerteng mal jýretin joldy qazyp, kiyizge orap tyghady jәne jasyrghan ornyn kýnde auystyryp otyrady. Sóitip týrmeden, týrmege qamalyp әbden qughyn kórgen kýieuining kózindey bolghan enbekterdi qyzghyshtay qarap jýrip, aman alyp qalady.
Býgingi biz oqyp jýrgen aqyn múrasy Bigha ananyng aman saqtap, Mardan Baydildaevting jinaqtaluymen jetken dýniyeler. Bir qyzyghy 10 aida «Shahnama» 40 myng jol etip jazghan Túrmaghambetting til tuyndylary, ósiyet, tolghau, terme, mysaldary men maqal - mәtelderi, minәjit, arnaulary, hikaya - dastandary 20 myng joldan azaq asatyn 424 shygharma 5 dәpterdi ghana qúraydy.
Dýniyeden ómir ótip, ótsem de ózim
Aralap jerding jýzin jýrer sózim
Kóre almay keyingini kettim - au dep
Armanda bolmay aq qoy eki kózim.
dep jyrlaghan Túrmaghambet tek qazaq әdebiyetining ghana órisin keneytip qoyghan joq, ol әlem әdebiyetining asqaryna qúlash sermedi. Óz halqynyng oy - armanymen, múng - múqtajyn, kómeski tarihy men túldyr da búldyr taghdyryn jyrgha qosqan.
Alayda, osylay elim dep ótken erdi әli de tereng zertteuler men tynghylyqty nasihattaular kýtip túr. Sondyqtan ótkenimizdi qasterlep, ónerimizdi órge kótersek, el bolar últtyng ýrdisin jalghaghanymyz bolar edi. Ol ýshin Iztileuúly Túrmaghambetting esimin este qaldyru jóninde әli de belsendirek júmys jasauymyz kerek dep oilaymyn. Yaghni, «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» degendey ólgenimiz tirilip, óshkenimiz janyp jatqan shaqta qazaq әdebiyetining ortasynan oiyp oryn alatyn dýldýl aqyn T.Iztileuúlynyn  shygharmalary joghary oqu oryndarynda jәne mektep baghdarlamalarynda keninen oryn beru kerek. Sonymen qatar, T.Iztileuúlynyng kóptegen ólenderi men dastandarynan, maqal-mәtelderinen alyp, onyng tandamaly shygharmalarynyng tolyq bir tomdyghyn kóp taralymmen bastyryp shygharu, onyng aitqan naqyl sózderin kóshelerge ilu kerek jәne Qarmaqshy audanynyng ortalyghy men Qyzylorda qalasynda Túrmaghambetting mýsinin ornatqan jón. Búl úsynys Túrmaghanbetti zerttep jýrgen kishkentay ghana Jasnúrdyng pikiri. Bizding de odan ózge alyp qosarymyz joq. Tek ghana Syr Abayy atanghan túlghagha laqty qúrmet kerek bolyp otyr. Sonyng biri - Túrmaghanbetti nasihattauda ýlken júmys kerek bolsa, ekinshisi, ol tughan kiyeli Túrmaghanbet auylyna bir mәdeniyet ýii kerek-aq.

Sәken Aldashbaev

Qyzylorda qalasy

Túrmaghanbet aqyn shygharmalarynan:

Aytar naqyly  joqtyn
Tabar  aqyly  joq.

Auzy  kýigen  ýrlep  ishedi.

Qyzghanghanyn  qyzyl  itke  jem  bolady.

Shiratqan shym jibekten kórgeni edim.

****************

Túrmaghambetke bergen ziyalylar pikiri

Qazaqtyng keybir aqyndary « Myng bir týn» ertegilerinen alyp jyr - dastan jazatyn. Myna tústa Túrmaghambet tәjiriybesinen biz sonday enbek mysalyn kóremiz. Sonymen Rýstemning jayy tuysqan tәjik әdebiyetining úly klassiygi Ferdausiyding «Shahnamasynan» tikeley jasalghan audarma demeymiz, sol Ferdausy ýlgisimen halyq aqyny Túrmaghambetting ózi óleng etip jazghan Rýstem jónindegi dastanynyng qazaqsha varianty deymiz.
Múhtar Áuezov
*                             *                               *
Kóruge kim yntyqpas kýnning kózin
Estuge kim qúmartpas ghalym sózin
Zaman túr úiyghan bir qatyq qúsap
Ishinde jatyr tulap ystyq sezim.
Shyraghym Túrmaghambet bilim aldyn
Eline endi qyzmet ister kezin
Suytpay adamshylyq әdil sózdi
Qosh bauyrym, ózing kóter jyr kýmbezin! 
Bazar Jyrau

***
Túrekenning syrgha oraluy bir ghana medrese ashuda emes, Syr elinde shaghataizm - týrkizm stiylimen úshtasqan qazaqtyng jazba әdebiyetining tuuymen baylanysty boldy. Sonyng basynda Túrmaghambet túrdy.
Túrmaghambet negizdegen jazba әdebiyetting shyghysqa tәn janalyghyn týsingender - Qarasaqal, Erimbet, Shorayaqtyng Omary jәne Dýr Onghar boldy.
Áuelbek Qonyratbaev

***
Kóp jyl Búhara shaharynda  kórnekti ghúlamalardan dәris alghan, arab, parsy, týrki tilderine jetikken, shyghys tarihy men  әdebiyetining aluan maghlúmatyn biletin, qazaqtyng halyqtyq poeziyasy búlaghynan erkin susyndaghan jәne óz aqyndyq, shayyrlyq, jyrshylyq ónerdi qadir tútatyn elde tuyp ósken Túrmaghambet boyynan «Shahnama» syndy kórkem sóz qúdiretinen tizilgen әlemdik tuyndyny qazaqsha sóileuge qajetti sharttar tolyq tabylghan edi.
Rahmanqúl Berdibaev

***

Qazaqtyng qara óleng ýlgisimen jazylghan «Shahnama» dastanynda danyshpan Túrmaghambet aqynnyng filosofiyalyq, poeziyalyq oi, pikir, sezim baylyghy qazaq poeziyasynyng etikalyq dәstýrleri dәrejesinde  anyq, týsinikti, aqyndyq tilmen berilgen.
Múhamedjan Qarataev

* * *

Túrmaghambet sózderin
Maqtamayyq qalay kóp,
Ózdering bergen baghasyn,
«Syrda tughan - Abay »! - dep
Manap Kókenov

***

Syr  alashtyn  anasy,  tariyhqa  jýginsek, búl  jerde  qazaqtyn  ýsh  astanasy  bolghan: Jent, Syghanaq, Qyzylorda.
Syr  óniri  Qorqyt  babamyzdyn, Janqoja  men  Búqarbay  syndy  batyrlardyn, Mústafa  Shoqaydyn, Syr  sýleyleri  Kerderi  Ábubәkir  men  ghúlama  Túrmaghambettin, Aqyn  Ábdildә  men  Nartaydyn, tamasha  halyq  jazushylary  Ábdijәmil  men  Qaltaydyn  jәne  kóptegen  ardaqty, daryndy  perzentterinin  tughan  ólkesi. Sonan  da  Qyzylorda  kýlli  qazaq  ýshin  ortaq  jer.

N.Nazarbaev

Aqyn  shygharmalarynyn  jariyalanuy:

«Rýstem. Dastan»-1961 jyly
«Nazym» óleng jinaghy-1972 jyly
«Nazym» ólen  jinaghy-1982 jyly
(tolyqtyrylyp ekinshi basyluy)
Shahnama 1-2 kitap-2004 jyly
Shahnama 1-2 kitap- «Saryarqa» baspa ýii Astana 2009   

Qorghalghan  ghylymi  enbekteri:

Ó.Kýmisbaev- Túrmaghanbet  jәne  onyn  Rýstem Dastany
Ú.Janbyrshiyeva - T.Iztileuovtyn  poeziyalyq  tvorchestvasy
E.Kәribozov - T.Iztileuovtyn  shygharmasyndaghy  adamgershilik mәseleleri
F.Qojahmetova- T.Iztileuovtyn  tildik  túrghysynyn  deskustik  sipaty.
Kórkem  әdebi  beynesine  arnalghan  kitap A.Toqmaghanbetov  «Jyr  kýmbezi» (Almaty-1975j.). «Kóterilgen  kýmbez» (Almaty 1982j.)
«Abay-aqparat»