Ótkende, 5-nshi tamyz kýni saghat 14:11-de Astanada Saryarqa danghyly men Kenesary kóshesining qiylysynda «QY25k5» avtokrany men № 36 baghdardaghy «Skania» jolaushylar avtobusy soqtyghysyp qaldy. Jol-kólik oqighasynyng saldarynan avtobustyng jolaushylary - 1952 jylghy Qúrmasheva, 1975 jylghy Ysmaghambetova, 1981 jylghy Ádelshina jәne aty-jóni anyqtalmaghan bir er adam oqigha ornynda mert boldy.Búdan basqa, auruhanagha avtobustyng 7 jolaushysy jetkizildi.

Búl QR TJM taratyp otyrghan aqparlar leginen alyndy. Mәsele - apattyng bolghandyghynan góri, nazarymyzdy astanalyq qoghamdyq kólik tәrtibining shekten asyp bara jatqandyghynda. Búl saladaghy qyzmet etetin kompaniyalardyng qyzmetshileri qarapayym mәdeniyetti mengermegender. Jarysyp, jantalasyp aidau óz aldyna, ol býkil elge tәn nantabys jolyndaghy alamangha ainalghaly qashan! Al, astanalyq konduktorlar qarapayym belet tekserudi jolgha qoya almay-aq keledi: onsyz da syghylysqan kólik toly júrttyng arasymen aialdama sayyn әrli-berli belet satumen júrttyng da, ózining de bereketin alyp jýrgeni. Múnday qyzmetti qostanaylyqtar op-onay avtobus aidaushy arqyly atqaryp otyr, jaraydy ol kishigirim qala deyik, al Aqtóbede jolaushylar shygharda ghana eseptesedi, ol konduktorgha da jolaushygha da asa ynghayly, soghan aqtóbelikterdi kóndirip, jolaushylyq mәdeniyet dengeyine kótergen.

Ótkende, 5-nshi tamyz kýni saghat 14:11-de Astanada Saryarqa danghyly men Kenesary kóshesining qiylysynda «QY25k5» avtokrany men № 36 baghdardaghy «Skania» jolaushylar avtobusy soqtyghysyp qaldy. Jol-kólik oqighasynyng saldarynan avtobustyng jolaushylary - 1952 jylghy Qúrmasheva, 1975 jylghy Ysmaghambetova, 1981 jylghy Ádelshina jәne aty-jóni anyqtalmaghan bir er adam oqigha ornynda mert boldy.Búdan basqa, auruhanagha avtobustyng 7 jolaushysy jetkizildi.

Búl QR TJM taratyp otyrghan aqparlar leginen alyndy. Mәsele - apattyng bolghandyghynan góri, nazarymyzdy astanalyq qoghamdyq kólik tәrtibining shekten asyp bara jatqandyghynda. Búl saladaghy qyzmet etetin kompaniyalardyng qyzmetshileri qarapayym mәdeniyetti mengermegender. Jarysyp, jantalasyp aidau óz aldyna, ol býkil elge tәn nantabys jolyndaghy alamangha ainalghaly qashan! Al, astanalyq konduktorlar qarapayym belet tekserudi jolgha qoya almay-aq keledi: onsyz da syghylysqan kólik toly júrttyng arasymen aialdama sayyn әrli-berli belet satumen júrttyng da, ózining de bereketin alyp jýrgeni. Múnday qyzmetti qostanaylyqtar op-onay avtobus aidaushy arqyly atqaryp otyr, jaraydy ol kishigirim qala deyik, al Aqtóbede jolaushylar shygharda ghana eseptesedi, ol konduktorgha da jolaushygha da asa ynghayly, soghan aqtóbelikterdi kóndirip, jolaushylyq mәdeniyet dengeyine kótergen.

Astanadaghy júrt tasymalyn atqaratyn kompaniyalardan onday mәdeniyet týgili qarapayym, qalalyq ómirge tәn ayaldamany habarlau iske aspay jatady. Astanagha jaz ailarynda milliondap elding týkpirinen keletin meymandar ne aialdamany, ne marshrutty bilmey daghdaryp jýrgeni. Eng bolmasa aialdama sayyn qaptaghan jarnamanyng birining ornyna marshruttardyng kartasyn ilip qoyugha bolar edi ghoy. Bәrinen de kýlki keltiretin jaghday sol - konduktorlar avtobus ishinde aialdama habarlaudyng ornyna, kim qay aialdamadan týsetinin eseptep jýrgeni, masqara, búl әrkimning ózi isi emes pe? Al qoghamdyq kólik júrttyng týsetin-týspeytindigimen emes, әrbir aialdamagha aialdau ýshin jasalghan tasymal jýiesi ekenin úghatyn kompaniya basshylary bar ma eken? Shyn mәninde konduktior men aidaushy arasyn marshrutty kezu kezinde eshbir qyzmettik aralasu baylanystyrmauy kerek, aidaushy marshruty men qauypsyzdyqty bilui qajet te, al konduktor belet satu men jolaushylargha jón silteu ghana mindetine krui kerek. Ony úqtyratyn qala departamentindegiler qay qozysyn baghyp jýr?

Osynday qarapayym mәdeniyet pen tәrtip bolmaghan salada qanday qauypsyzdyq bolmaq? Jantalasqan avtobustar birese avtokrangha ilinedi, birese talgha úrynady bolmasa ózara soqtyghysady. Sebep: avtobus aidaushylar keshegi traktorshylar,kombaynshylar, al konduktorlyqqa qolgha kim týsse sony alyp, olar apta sayyn ózgerip jatyr, olargha qalada qyzmet etu turasynda eshbir seminar ótkizilip, sәikes talap qoyylmay otyr. Sosyn jol tәrtibi men jolaushylardyng amandyghyn kim oilasyn?! Oghan uaqyt pen shama da joq... jýiesiz sýrginnen qol tiymeydi.

«Abay-aqparat»