Bizding elimiz – jas, jerimiz – úlan-ghayyr,
halqymyzdyng sany bolsa – kóp emes.
Sondyqtan Elbasy retinde elimnin
bolashaghyn oilap alandaymyn.

Núrsúltan Nazarbaev

Bizding elimiz – jas, jerimiz – úlan-ghayyr,
halqymyzdyng sany bolsa – kóp emes.
Sondyqtan Elbasy retinde elimnin
bolashaghyn oilap alandaymyn.

Núrsúltan Nazarbaev

Kelsem dep eng eline bek tyrysyp,
Kesip joldy qap-qara ótti mysyq.
Qazaqstan bar deushi eng shaqyratyn,
Qazaqstan senderdi ketti úmytyp.

Qoydy biylik qaraudy jan-jaghyna,
Ne bolady taghdyryng alda myna.
Basyn kóshting kóp-kórim bastap edi,
Ayaq jaghy shiydey bop qaldy adyra.

Týser emes búl biylik attan әli,
Júldyzdardan úshyrdyq maqtap ary.
Birimiz dep ýsh elding shirenemiz,
Kóp jyl boldy kóshi-qon toqtaghaly.

IYen jatyr dalamnyng atyraby,
«Bos jatqan jer deydi jau shaqyrady».
Million qazaq keldi dep kýnde aitady,
Bes milliony shetelde jatyr әli.

Bastalghan is ayaqsyz qala berse,
Jem bolady bireuge dala kórkem.
Qara qytay qaptasa shyghysynnan,
Alandaudyng kókesi bolady erten.

Myna jerge shynynda az myna halyq,
Jatyr dalam shóbi mol, búlaghy aghyp.
Nege toqtap qaldy dep qazaq kóshi,
Týstim bir kez sonynan shyraq alyp.

Parlamentke hat jazdym, Senatqa da,
Aslangha hat jazdym, Qanatqa da.
Mәsimovqa hat jazdym, Qasymovqa,
Bolghan jaydy týbinen san aqtara.

«Aqjolgha» da hat jazdym, «Núr Otangha»,
Jýk bolatyn salmaghy bir atangha.

Jaratqangha jalyndym kýndiz-týni,
Bere me dep tilekti súrasa Alla.

Bolmaydy ghoy aqynda sóz jasyryn,
Tike ózine hat jazdym Elbasynyn.
Jalghasyn dep ýzilgen Kóshting jibin,
Qalmasyn dep anau jat jerde asylyn.

Odan beri kóp kektem, kóp kýz ketti,
Hatymdy ary eshkim de ótkizbepti.
Múnayshynyng jazdayghy tilegindey,
Tilegimdi mening de jetkizbepti.

Tausa almaspyn ishtegi aityp sherdi,
Uәdeden kóp myrza tayqyp berdi.
IYesine jetpesten bir hatym da,
Komiytetten(1) «jauap» ap qaytyp keldi.

Qalghandaymyn astynda tek qúsanyn,
Qoydy ashudy Otanyng ot qúshaghyn.
Qalyndyghy sol hattyng ýsh oraydy,
Múrathannyng әigili kók kitabyn(2).

Myqtylardyng bilem ghoy men esimin,
Tabany jer tiregen, tóbesi kýn.
Hattar qaytyp kelgen song sory qaynap,
Astananyng qaqtym kep kóp esigin.

Deyin deseng halqyndy jy eline,
Birdemesi ketedi kiyedi de.
Basyn qosa almasa bes qazaqtyn,
Tanba emes pe elimning sýiegine.

Endi asha bastap em әr esikti,
Referendum degen bir bәle shyqty.

Referendum qanatyn jayghanda endi,
Kezekten tys dýrkirep saylau keldi.

Saylau bitip, jazghanda el boyyn endi,
Astananyng daghdyly toyy keldi.

Otyrsa da kóshudi әr ýy tilep,
OBSE-ning shuladyq Sammiyti dep.

Bastaghanda dyr-dudan qajy adam,
Jaqty alauyn Medeude «Aziyadan».

Ol ayaqtap, bastasaq anau isti,
Degen kezde Kóshi-qon zany auysty.

Kýz ornyna qaqaghan qys auysty,
Komiytetting bastyghy ýsh auysty.

Zang janaryp qaq jarar qara qyldy,
Ile-shala Parlament taratyldy.

Terrorister bir maydan oinaq saldy,
Jiyrma jyldyq sonan song toy bastaldy.

Jelinbesten qazynyng bir tilimi,
Janaózennen estildi myltyq ýni.

Bank, dýken órtelgen, tonalghan kep,
Múny istegen jazghyrdy «oralman» dep.

«Tynshyghanda» Janaózen baghy tayghan,
Nәsihatyn bastaldy taghy saylam.

Is boldy ghoy bala da, qart úyalar,
Kókbalaq bop shauyp jýr partiyalar.

«Sanalady» saylaudyng dauysy әli,
Onan keyin Ýkimet auysady.

Men bastaghan týri osy bastamanyn,
Odan ary toyy bar Astananyn.

Bolyp ketti biylikting baby qiyn,
Odan da ary taghy toy, taghy jiyn...

Istemeymiz sharualar nege mәndi,
Qazaq kerek kýzeter shegaramdy.
Shyrqaumenen barady Qazaqstan,
«Toyyng toygha úlassyn...» degen әndi.

Jýrgenine qaramay jarty qúrsaq,
Toy degende qazaqtar shalqyghysh-aq.
Ishten tynyp ótkizdim sonyng bәrin,
Janaózenning sendelgen halqy qúsap.

Tandap aldy bizding el osy joldy,
Ne qylady múndayda kóshi-qondy.
Artymyzgha bir adym sheginbesek,
Halqymyz da jatqan joq ósip ondy.

Ýzilmeydi qonaqtar esik-tórden,
Bizge Qúday osynday nesip bergen.
On jiynnan ashylghan ataq ýshin,
On qazaghym artyq qoy kóship kelgen.

Sayrandasyn elimning qúsy kólde,
Úshsyn týzu taghy da týtine órge.
Shegarany bekitti, onyng endi,
Toltyruy kerek qoy ishin elge.

Tua ma kýn bas qosar Alashyma,
Qoyar ma eken elimning baghy ashyla.
Alystaghy jónkilip kelse qazaq,
Alang qonil týspey me sabasyna.

Nege kerek toy-jiyn múnsha jalghan,
Ayaq alyp jýrgisiz shyrshalardan.
Estiytúghyn sózindi bir qúlaq joq,
Kóretúghyn barlyq kóz túmshalanghan.

Jasalatyn jyl sayyn «Joldau» ghajap,
Shaq túrady basyna ornaugha baq.
Qazaqstan deytúghyn eli túryp,
Qytay bolyp ketetin boldy-au qazaq.

Jasalatyn jyl sayyn «Joldau» ghajap,
Shaq túrady basyna ornaugha baq.
Qazaqstan deytúghyn eli túryp,
Orys bolyp ketetin boldy-au qazaq.

Osy el edi sengenin, sýiengenin
Toltyrsaq dep qazaqtyng iyen jerin.
Jóni joq-ty Núrekeng úmytatyn,
Tughan Qyzay әpkeden jiyenderin.

Oylantpay ma osy elding jayy bir sәt,
Allam ózi týzetsin qayyryn sap.

Ne bolamyz Ay-Kýnning amanynda,
Bes million qazaqtan aiyrylsaq.
Maqtaudan el biylikti erinbeydi,
Onsyz qaran qazaghym, jerim deydi.

Arghy bette qandasym bar edi-au dep,
Eldi oilaghan bir pende kórinbeydi.

Qonystansa ne bopty el Atyrau kep,
Qúshaghyna alady batyr әulet.
Ashsam degen kósh jolyn joq músylman,
Qazaqtarym kele almay jatyr-au dep.

Qartym qaldy ar jaqta enkildegen,
Shókti buram shudasy jelpildegen.
Bir auyz aitpaydy partiyalar,
Qazaq kóship shettegi kelsin degen.

Qazaqstan qyzyqpas jerine kim,
Alghany jón shashylghan terip elin.
Jete almadym ózine Elbasynyn,
Eptep-septep tyrbanyp kórip edim.

Án salugha jasynan beyim bala,
Úly ónerde top jarghan keyin de ana,
Shyghady ekem men bayqús shyrqap әren,
Bekbolatqa deputat deyin ghana.

Bilip boldy búl kýnde keypimdi el de,
Keldi qazaq shyn opyq jeytin jerge.
Sheshe almaghan Bekbolat búl sharuany,
Jambyl(3) kelip sheshedi deysinder me?

Bitirmeymiz bir isti tolyq istep,
Istetetin kisi anau ony kýshtep.
Qol sybanyp «Núr Otan» sheshpegendi,
Deysinder me sheshedi «Kommunist»(4) kep.

Kóshi-qondy qajydym synay-synay,
Eshkim maghan bermedi bylay shyray.

Aqsap qaldy shetelden keletin kósh,
Baltyrynan oq tiygen múnayshyday.

Oqqa úshty bozdaqtar, qiyldy arman,
Joqtaulargha toltyryp ýiin qalghan.
Astanada topyrlap kýnde ashylghan,
Ónimi joq sharshadyq jiyndardan.

Ózen anau atystan oirandalghan,
Shyghar bizge bar әlem qayran qalghan.
Toydyng jóni bir bólek jiyrma jyldyq,
«Kezekten tys» sharshadyq saylamdardan.
-----------------
(1)Komiytet - Kóshi-qon komiyteti
(2)Kók kitap - Múrathan Shoqan qúrastyrghan «Tәuelsizdikting jemisi».
(3)Jambyl - Jambyl Ahmetbekov, QR Kommunistik partiyanyng hatshysy.
(4)«Kommunist» - Qazaqstannyng Komunistik partiyasy.

«Abay-aqparat»