Esimderi elge tanymal B. Álimqúlov pen E. Ábdirәmanovtardyng 1994 jyly shygharghan «Kýieu keltir, qyz úzat, toyyndy qyl» atty qazaqy sat-dәstýrge negizdelgen kitaby qolyma týsti. Búryn bir sholyp shyqqanymmen, búl jolghyday tereng boylamappyn. Dana qazaqtyng saltyn naqty keltirgen baspanyng әr sózine mәn berip oqyp otyr edim. «Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» degendey toy aldyndaghy dayyndyq jayynda birtindep, ret-retimen aityp kele jatqan týsindirmening myna bir qataryna kelgende ýlken oigha qaldym.

Kitapta: «Keletin qonaqtardyng joly, jasy, dәrejesine qaray arnayy qonaq ýiler tigip, as saqtaytyn shoshalalar dayyndalady. Kimning qay ýige týsetinine әbden qanyq kýtushiler bekitilip, әr ýige qymyzgha lyq toly emiziktelgen saba qoyylady. Segiz qyrly, bir syrly toy basqaratyn toyabalar men sybaghaly tabaq jasaytyn asaba saylanady» dep keltirilipti.

Sonda qalay, biz aityp jýrgen toy basqarushymyz «asaba» emes, «toyaba» al, ataq berilmegen jilik-jilikti bólip, qonaq mәrtebesine qaray tabaq jasaytynymyz «asaba»  bolghany ma? Demek, «Asabasy joq asqa jarymas» degen halyqtyq maqaldyng mәni osynda eken ghoy. Álde kitapta kinәrat bar ma? Dereu oqulyqty audaryp qaradym. Redaktor mengerushisi - N. Aqbaev, óndiris bólimining mengerushisi - Á. Bekbatyrovalar dep jazylyp túr. Búl kisilermen kim daulasady?

Esimderi elge tanymal B. Álimqúlov pen E. Ábdirәmanovtardyng 1994 jyly shygharghan «Kýieu keltir, qyz úzat, toyyndy qyl» atty qazaqy sat-dәstýrge negizdelgen kitaby qolyma týsti. Búryn bir sholyp shyqqanymmen, búl jolghyday tereng boylamappyn. Dana qazaqtyng saltyn naqty keltirgen baspanyng әr sózine mәn berip oqyp otyr edim. «Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» degendey toy aldyndaghy dayyndyq jayynda birtindep, ret-retimen aityp kele jatqan týsindirmening myna bir qataryna kelgende ýlken oigha qaldym.

Kitapta: «Keletin qonaqtardyng joly, jasy, dәrejesine qaray arnayy qonaq ýiler tigip, as saqtaytyn shoshalalar dayyndalady. Kimning qay ýige týsetinine әbden qanyq kýtushiler bekitilip, әr ýige qymyzgha lyq toly emiziktelgen saba qoyylady. Segiz qyrly, bir syrly toy basqaratyn toyabalar men sybaghaly tabaq jasaytyn asaba saylanady» dep keltirilipti.

Sonda qalay, biz aityp jýrgen toy basqarushymyz «asaba» emes, «toyaba» al, ataq berilmegen jilik-jilikti bólip, qonaq mәrtebesine qaray tabaq jasaytynymyz «asaba»  bolghany ma? Demek, «Asabasy joq asqa jarymas» degen halyqtyq maqaldyng mәni osynda eken ghoy. Álde kitapta kinәrat bar ma? Dereu oqulyqty audaryp qaradym. Redaktor mengerushisi - N. Aqbaev, óndiris bólimining mengerushisi - Á. Bekbatyrovalar dep jazylyp túr. Búl kisilermen kim daulasady?

Kitapty qolyma alyp mektepterdegi qazaq tili men әdebiyeti pәnining mamandaryna baryp, toy basqarushylardy kim deymiz dep súradym. Tanystarymynyng barlyghy «әriyne, asaba» dep jauap berdi. Biraq ony taldaugha kelgende mardymdy jauap ala almadym. Birqatar toy basqarushy asabalargha da jolyqtym. Olar asaba jayly ózderi ne ózderinen ýlkenderding shygharyp ketken eki auyz shumaqtaryn dәleldeuden aspady.

Amal joq, búl jóninde ghalymdargha barugha tura keldi. Sóitip, Qyzylorda memlekettik uniyversiyteti qazaq tili kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymynyng kandidaty Abasilov Aman Madilhanúlyna jolyghyp, uәjimdi aittym.

Ghalymnyng aituynsha, «Asaba» sózin eki maghynada qaraugha bolady. Birinshi, asaba - syn esim. Kóne sóz. Orystarda topas, úrdajyq degen maghynany beredi.

Mәselen, «Ayman Shәken arqyly qazaqtyng bay juandarynyng ospadar, asaba, topas, rahymsyz minez qúlyqtaryn sókkende Asan basyn shúlghy berdi»,- dep Gh. Mústafinning «Dauyldan keyin» degen romanynan ýzindi keltirdi. Osynda «Asaba» degen sóz ospadar, topas, úrda-jyq degen maghynasynda. Ekinshi maghynasynda «asaba» zat esim, toy aghasy, dastarhan basshysy, yaghni, tamada degen maghynany beredi»,-dedi ghalym. Búdan әri:

- Sózdik qúrylymyna keletin bolsaq, asaba eki týbirden qúralghan kýrdeli sóz. «As»-tamaq, tagham, «aba» kóptegen týrki tilderinde «agha», «ata» degen maghynany beredi. Sonda Asaba zat esim maghynasynda býgingi qoldanyp jýrgenimiz dúrys. Yaghni, tamada, dastarhandy basqarushy, as basqarushy, dastarhan basshysy degen sóz. Al syn esim maghynasyndaghy osapadar, topas, úrdajyq degen kónergen sóz retinde ony býginde eshkim qoldana qoymaydy, qoldanylmaydy desek bolady,-deydi Aman myrza.

Endeshe, toyaba sózin qanday týsinikke jatqyzamyz degen saualgha ghalym: ««toyaba» ol - toy dastarhanyn jasaushy adam, «toydyng aghasy», yaghni, toy dastarhanyn sózben basqaratyn adam shyghar. Múny әlide zerttep kóru kerek, qanday maghyna bildiretinin»,- dedi filolog.

Osylaysha, «toyaba» sózining tolyq, naqty maghynasyn ghalymnyng aldynan da ashyqtay almay qayttyq. Bәlkim, aldaghy uaqytta basy ashylar, tipti belgili de bolar, alayda býgingi aityp jýrgen Asabamyz ghalym aitpaqshy, toydy sózben basqaratyn emes, toydaghy as, dastarhandaghy taghamdargha ghana jauap beretin adam shyghar. Kitapta kórsetilgendey kerisinshe, segiz qyrly bir syrly toyaba toydy sózben basqaratyn býgingi «asaba» dep jýrgen janymyz bolar. Búl jaghyn kózi qaraqty, qúima qúlaq, shejireshil qalyng oqyrmannan súraymyz. Býginde toydy sózben basqaryp jýrgender «Asaba» ma, toyaba ma?

«Abay-aqparat»