Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 5584 2 pikir 3 Jeltoqsan, 2021 saghat 13:32

Baylar sheship aldy, kedeyler san soghyp qaldy

Býgin Qazaqstan biyligi aqylgha qonymsyz sheshimning birin jasady. Qazaqstanda zeynetaqy jinaghyn aludyng jetkilikti dengeyi 2022 jyly aitarlyqtay ósedi, Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qory eng tómengi jetkilikti dengey shegi (TJSh) qalay esepteletinin týsindirdi.

BJZQ mәlimetinshe, 2021 jyldyng qantarynda Qazaqstan Respublikasynyng "Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine ekonomikalyq ósudi qalpyna keltiru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly" zany kýshine endi. Zangha sәikes, azamattargha zeynetaqy jinaqtarynyng bir bóligin túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartu, emdeluding aqysyn tóleu, sonday-aq, jeke basqarushy kompaniyalargha investisiyalyq basqarugha beru ýshin paydalanu qúqyghy beriledi. Búl qúqyqty zeynetaqy jarnalaryn túraqty jәne tolyq kólemde audaru esebinen eng tómengi jetkilikti dengey sheginen asatyn jәne bolashaqta eng tómengi zeynetaqy mólsherinen kem emes zeynetaqy tólemin alugha mýmkindigi bar salymshylar paydalana alady.

"Azamattardyng paydalanuy ýshin qoljetimdi zeynetaqy jinaqtary tek mindetti zeynetaqy jarnalaryn jәne mindetti kәsiptik zeynetaqy jarnalaryn ghana emes, sonday-aq, olardy investisiyalaudan alynghan investisiyalyq tabysty da qamtidy. QR "Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly" zanynda: "zeynetaqy jinaqtarynyng eng tómen jetkilikti shegi - Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti bekitken әdistemege sәikes aiqyndalghan, respublikalyq budjet turaly zanda belgilengen jәne tiyisti qarjy jylynyng 1 qantarynda qoldanysta bolatyn eng tómen zeynetaqy mólsherinen kem emes ay sayynghy zeynetaqyny qamtamasyz etu ýshin qajetti mindetti zeynetaqy jarnalary jәne (nemese) mindetti kәsiptik zeynetaqy jarnalary esebinen qalyptastyrylghan zeynetaqy jinaqtarynyng eng tómen mólsheri" dep aiqyndalghan", - delingen habarlamada.

TJSh aiqyndau әdistemesi Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2013 jyldyng 2 qazanyndaghy №1042 qaulysymen bekitilgen. Ádistemege sәikes TJSh mólsheri әrbir jas erekshelikteri ýshin esepteledi jәne bolashaq zeynetaqy tólemderi men zeynetaqy jarnalarynyng ósuin eskeredi. Búl rette Qazaqstan Respublikasynyng "Respublikalyq budjet turaly" zanyna sәikes, jyl sayyn indeksteletin eng tómengi jalaqy (ETJ), eng tómengi zeynetaqy (ETZ), eng tómengi kýnkóris dengeyi (ETKD) siyaqty әleumettik kórsetkishter qoldanylady. Osyghan baylanysty TJSh mólsherin esepteu jyl sayyn atalghan kórsetkishterding ósuin eskere otyryp jýrgiziledi.

Sonday-aq, әdistemege sәikes TJSh anyqtau ýshin Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining úsynysy boyynsha jәne Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika ministrligining kelisimi boyynsha jyl sayynghy negizde qabyldanatyn kórsetkishter paydalanylady.

2022 jylgha әleumettik kórsetkishter kólemi ósetindikten (atap aitqanda, ETJ mólsheri 2021 jyly 42 500 tengeden 2022 jyly 60 000 tengege deyin.) 2022 jylgha TJSh mólsheri de kóbeytildi.

Búl sheshimdi qarjyger Andrey Chebotarev eng sәtsiz sheshimning biri deydi. "Búl ózgeristi eshkimmen talqalamastan jasap otyr. Eshbir jerde tipti anons ta aitylmady. Áli eshkim týsindirmedi. Búl barlyq aqparat taraushy kózderding jәne qor tarapynan әlsiz júmysty kórsetedi. Búl ózgeriske qarap baylar bay bola týsedi, al kedeyler kedeylene týsetin bolady. Búryn 7% salymshynyng qarjy sheshuge mýmkindigi bolsa, endi ol 3% ghana bolmaq. Eger rasymen ekonomikagha búl baghdarlamanyng keris әserin sezse, onda ony mýlde jauyp tastasyn. Ózgeristi Otbasy bankine salym saludy maqúldau zanynan búryn qabyldap jiberedi de, kóptegen jannyng ashuyna tiyedi" deydi sarapshy.

Zeynetaqy salamyndaghy shektik qarjyny sheship alushylardyng basym bóligi auqatty jandar boldy. Olar ótken jyly sheship aldy, al shektik somagha qarjysy jetpegen qarapayym halyq jaqyn arada jinap, sheship alugha ýmitti edi. Endi ol ýmitteri jelge úshty. Osylaysha biylik búl ózgeristerdi auqattydar ýshin ghana jasaghanday boldy.

Qazirgi ózgeristi biylik AEK ózgeruimen jәne 42500 tengening 60 myngha deyin kóteriluimen týsindirip otyr. Absurd әriyne.

Abai.kz

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377