Zeynetaqy qory tóniregindegi songhy janalyqtar el-júrtty alang etti. Búghan sebep Qazaqstanda zeynetaqy jinaghyn aludyng jetkilikti shektik dengeyi 2022 jyly eki esege juyq ósedi.

Mysaly, 2020 jyldyng qyrkýieginde Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi zeynetaqy jinaghyn aludyng jetkilikti dengeyi kestesin jariyalady. Ol jerde, 20 jastaghy salymshy ýshin jinaq shegi 1 mln 720 myn, 30 jastaghy salymshylar ýshin shek 2 mln 518 myng tenge, 40 jastaghy salymshylar ýshin 3 mln 437 myng tenge bolghan edi. Al, qazir 20 jastaghy salymshynyng ózine zeynetaqy qoryndaghy eng tómengi jinaq qory 3 mln 140 myng bolghaly túr.

BJZQ basshysy ne deydi?

Búl ózgeriske qatysty BJZQ AQ basqarma tóraghasy Janat Qúrmanov jauap berip, týsindiruge tyrysypty.

«Bekitilgen ereje boyynsha zeynetaqy jinaghyn aludyng jetkilikti mólsheri adamnyng jasyna qaray jәne zeynetaqy tólemderi men zeynetaqy jarnalarynyng ósuine qaray (indekstelu) esepteledi. Esepteu kezinde Respublikalyq budjet turaly zangha sәikes, eng tómengi jalaqy, eng tómengi zeynetaqy, eng tómengi kýnkóris dengeyi siyaqty әleumettik kórsetkishter qoldanylady. Osyghan baylanysty TJSh mólsherin esepteu jyl sayyn aitylghan kórsetkishterding ósuin eskere otyryp jýrgiziledi», - deydi Qúrmanov myrza.

Qúrmanovtyng aityp otyrghany, 2022 jyly memlekettik әleumettik kórsetkishter kólemi úlghayady da, sonyng әserimen TJSh mólsheri de óspek-mys. Biyl eng tómengi jalaqy mólsheri 42 500 tenge bolsa, 2022 jyly 60 000 myng tenge bolady dep bekitilgen edi, ótkende.

Búl ózgeristing negizgi sebebi – «bilimsizdik»

Biz ekonomist Maqsat Halyq myrzagha habarlasyp, atalghan mәselege qatysty pikir súradyq. Ekonomist Maqsat Halyq TJK kólemin eng tómengi jalaqy kólemimen esepteu aqylgha qonbaytynyn aitady

«Búl jerde eng tómengi jalaqynyng qatysy qansha? Eng tómengi zeynetaqy ósimin alsyn, ol qansha payyzgha ósti sonsha payyzgha ósirip jatsa kishkene bolsa da logika bar. Zeynetaqygha qatysty deymiz. Al, búl jerde eng tómengi jalaqyny aityp otyr, ol 41 payyzgha ósken, BJZQ 80 payyzgha ósirip otyr. Yaghny eki ese joghary. Eng tómengi jalaqyny nazargha alyp TJSh ósirgenning ózinde, eng tómengi jalaqy osydan ýsh jyl búryn 42 500-ge jetti. Sonda ýsh jylghy inflyasiya bar. Sonyng 20 payyzyn ýshke bóle salu kerek. Sonda 7 payyz shyghar edi. Ári ketkende 7 payyzgha ósirip jatsa, aqylgha qonymdy, dúrys logikalyq eseptemelik tizbegi bar dep aitugha bolar edi. Al, qazirgi ósim eshqanday esepke de, logikagha da sәikes kelmeydi», - dedi ekonomist.

Ol búl ózgeristing negizgi sebebi – «bilimsizdik» dep esepteydi. Tipti, osy sheshimdi shygharghan azamatpen pikirsayysqa shyghugha dayyn ekenin jetkizdi.

«Búl - Preziydentting aitqanynyng bәrin kýlge úshyrumen teng sheshim. El basshysy osy jolghy joldauynda: «zeynetaqy qorynda artyq jinaghy bar jas azamattar sol qarajatty «Otbasy» bankindegi depozittik shotyna audaruyna mýmkindigi bolsyn, sýitip olar alghashqy jarnasyn jinay bastaydy», - dep aitqan bolatyn. Al, zeynetaqy qorynda qazir bolyp jatqan ózgeriske qarasaq, jastardyng eshqanday jarna salugha mýmkindigi joq ekeni aidan anyq. Sondyqtan búl sheshim qayta qaraluy qajet dep sanaymyn. Preziydentting ózi búl sheshimge qarsylyq bildiredi dep oilaymyn», - dedi ekonomist.

Búghan deyin Abai.kz portalynda jazghanymyzday TJSh jetkilikti dengeyden asqanda, azamattargha zeynetaqy qorynan aqsha alugha qúqyq berilgen bolatyn.

Baylar sheship aldy, kedeyler san soghyp qaldy

BJZQ mәlimetinshe, 2021 jyldyng qantarynda Qazaqstan Respublikasynyng «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine ekonomikalyq ósudi qalpyna keltiru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zany kýshine endi. Zangha sәikes, azamattargha zeynetaqy jinaqtarynyng bir bóligin túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartu, emdeluding aqysyn tóleu, sonday-aq, jeke basqarushy kompaniyalargha investisiyalyq basqarugha beru ýshin paydalanu qúqyghy beriledi. Búl qúqyqty zeynetaqy jarnalaryn túraqty jәne tolyq kólemde audaru esebinen eng tómengi jetkilikti dengey sheginen asatyn jәne bolashaqta eng tómengi zeynetaqy mólsherinen kem emes zeynetaqy tólemin alugha mýmkindigi bar salymshylar paydalana alady.

Azamattardyng paydalanuy ýshin qoljetimdi zeynetaqy jinaqtary tek mindetti zeynetaqy jarnalaryn jәne mindetti kәsiptik zeynetaqy jarnalaryn ghana emes, sonday-aq, olardy investisiyalaudan alynghan investisiyalyq tabysty da qamtidy. QR «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanynda: «zeynetaqy jinaqtarynyng eng tómen jetkilikti shegi - Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti bekitken әdistemege sәikes aiqyndalghan, respublikalyq budjet turaly zanda belgilengen jәne tiyisti qarjy jylynyng 1 qantarynda qoldanysta bolatyn eng tómen zeynetaqy mólsherinen kem emes ay sayynghy zeynetaqyny qamtamasyz etu ýshin qajetti mindetti zeynetaqy jarnalary jәne (nemese) mindetti kәsiptik zeynetaqy jarnalary esebinen qalyptastyrylghan zeynetaqy jinaqtarynyng eng tómen mólsheri» dep aiqyndalghan», - delingen habarlamada.

Al, endi qarapayym azamattargha jinaqtan keregine jaratatyn soma almaq túrmaq, zeynetaqy jinaghyn aludyng jetkilikti dengeyine jetuding ózi múng bolyp túr.

Baylar bay bola týsedi, kedeyler kedeylene týsedi

Búl sheshimdi qarjyger Andrey Chebotarev eng sәtsiz sheshimning biri deydi.

«Búl ózgeristi eshkimmen talqalamastan jasap otyr. Eshbir jerde tipti, anons ta aitylmady. Áli eshkim týsindirmedi. Búl barlyq aqparat taraushy kózderding jәne qor tarapynan әlsiz júmysty kórsetedi. Búl ózgeriske qarap baylar bay bola týsedi, al kedeyler kedeylene týsetin bolady. Búryn 7% salymshynyng qarjy sheshuge mýmkindigi bolsa, endi ol 3% ghana bolmaq. Eger rasymen ekonomikagha búl baghdarlamanyng keris әserin sezse, onda ony mýlde jauyp tastasyn. Ózgeristi Otbasy bankine salym saludy maqúldau zanynan búryn qabyldap jiberedi de, kóptegen jannyng ashuyna tiyedi», - deydi sarapshy.

Zeynetaqy qorynyng salymshylarmen baylanysy joq

Mәjilis deputaty, Aq jol fraksiyasynyng jetekshisi Azat Peruashevtyn aituynsha, TJSh kólemin Ýkimet bekitedi, al, jospardy әzirleytin – Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi. Zeynetaqy qory naqty esepti jýrgizedi. Dәl qazirgi qordyng TJSh kólemin kóterudegi jospary qisyngha kelmeydi.

«Kelesi jyldan bastap eng tómengi jalaqy kóteriletinine silteuding qajeti joq. Onyng ýstine eng tómengi jalaqy zeynetaqy tólemderine tikeley әser etpeydi. Al «keyinge qaldyrylghan», yaghny uaqyt boyynsha sozylghan ýrdisterdi uәkiletti memlekettik organdar zeynetaqy jinaqtary boyynsha orta merzimdi, sonday-aq úzaq merzimdi perspektivadaghy tabystylyqty eskere otyryp, aldyn ala esepteuge mindetti. Sonymen qatar, zeynetaqy jinaqtarynyng eng az jetkiliktilik shegin kózdeytin tikeley norma zannamada joq. Sondyqtan Birynghay zeynetaqy jinaqtaushy qorynyng basshylyghyna óz sheshimin zannama arqyly dәleldeuding qajeti joq», - dep mәlimdedi deputat.

Deputat búl jaghdaydyng tuyndauynyng sebebi – zeynetaqy qorynyng salymshylarymen baylanysynyng joqtyghynan dep atady.

«BJZQ jana shekti mólsherdi jariyalamas búryn, olardy Ýkimetpen, salalyq ministrlikpen talqylauy kerek edi. Mehanikalyq týrde tek formulalardy tolytyryp nәtiyjesin qoghamgha jayyp, ony alandatyp qoymauy kerek edi. Búl milliondaghan azamattarymyzgha qatysty mәsele emes pe?», - dep sózin týiindedi deputat.

Ayjan Temirhan

Abai.kz