Ydyrys  ShAH

Shyghystyng úly oishyly  Ydyrys Shahtyn  (1924-1996) «Naqúrystardyng danalyghy» kitabynan ýzindi.

Elek

Ey, taqua, әriptergishim! Sen ómir boyy danalardyng aitqandary men jazghandaryn oy eleginen ótkizumen ómirindi ótkizip kelesin. Biraq, sen bilesing be, sening eleging bidaydyng qúnaryn emes, kebegin ótkizip jatqanyn.                                            Shab - Parak

Qaryz

Bir adam shәihanada otyryp dostaryna:

-    Men pәlenshe degen tanysyma bir kýmis tenge qaryz bergen edim. Biraq, ony kórgen kuәm joq. Endi qorqyp jýrmin bas tarta ma dep, - deydi. Dostary bastaryn shayqap kónilderin bildiredi, biraq eshkim naqty kenes bermeydi. Osy әngimeni  sol jerde estip otyrghan bilimdi sopy basyn kóterip:

- Sen ony osynda shaqyryp júrtqa estirtip:  - Pәlenshe menen  jiyrma altyn tenge qaryz alyp edi  - dep ait deydi.

- Joq, men oghan bir ghana kýmis tenge berdim ghoy - depti әlgi. Sonda sopy:  - Dәl osy sózdi ol da estirtip aitady. Al saghan keregi kuәgerler emes pe?.

Esei kezenderi

Men bir kezderi oilaytynmyn  -  ústazymnyng aitqandarynyng bәri dúrys dep.

Eseye kele   -  ústazymnyng aitqandarynyng kópshiligi dúrys emes ekendigin týsine bastadym.

Ydyrys  ShAH

Shyghystyng úly oishyly  Ydyrys Shahtyn  (1924-1996) «Naqúrystardyng danalyghy» kitabynan ýzindi.

Elek

Ey, taqua, әriptergishim! Sen ómir boyy danalardyng aitqandary men jazghandaryn oy eleginen ótkizumen ómirindi ótkizip kelesin. Biraq, sen bilesing be, sening eleging bidaydyng qúnaryn emes, kebegin ótkizip jatqanyn.                                            Shab - Parak

Qaryz

Bir adam shәihanada otyryp dostaryna:

-    Men pәlenshe degen tanysyma bir kýmis tenge qaryz bergen edim. Biraq, ony kórgen kuәm joq. Endi qorqyp jýrmin bas tarta ma dep, - deydi. Dostary bastaryn shayqap kónilderin bildiredi, biraq eshkim naqty kenes bermeydi. Osy әngimeni  sol jerde estip otyrghan bilimdi sopy basyn kóterip:

- Sen ony osynda shaqyryp júrtqa estirtip:  - Pәlenshe menen  jiyrma altyn tenge qaryz alyp edi  - dep ait deydi.

- Joq, men oghan bir ghana kýmis tenge berdim ghoy - depti әlgi. Sonda sopy:  - Dәl osy sózdi ol da estirtip aitady. Al saghan keregi kuәgerler emes pe?.

Esei kezenderi

Men bir kezderi oilaytynmyn  -  ústazymnyng aitqandarynyng bәri dúrys dep.

Eseye kele   -  ústazymnyng aitqandarynyng kópshiligi dúrys emes ekendigin týsine bastadym.

Odan keyin eseye kele  -  nening dúrys, nening búrys ekendigin týsine bastadym.

Qazirgi týsine bastaghanym   -  alghashqy eki týsinigimning ekeuining de búrystyghyna kózim jete bastady.

Eng dúrysy   -  basqalargha osy týsinikterimdi jetkizuim kerek eken.           Ardebiliy

ÝSh  ZAMANNYN    ÁNGIMESI

V ghasyrda bolghan  әngime

- Bilesing be, jibek mata aghashta óspeydi eken, ony jibek qúrty toqidy eken.

- Aytasyn-au, sonda ne bolghany, marjan tastar júmyrtqadan shyghady deging kele me? Tyndama. Naghyz ótirik.

- Jihannyng bizden alys elderinde, biz bilmeytin ghajayyptary kóp deydi ghoy...

- Sen siyaqty sengishterding arqasynda osynday adam nanghysyz qiyal, ghajaptardy keybireuler júrtqa taratyp, sendeylerding qataryn kóbeytip jatyr.

VIghasyrda  bolghan әngime

- Shyghystan bir adam kelipti, ózimen birge bir qúrttardy әkelgen kórinedi.

-  Aldaushy bolar. Nemene, sol qúrttarmen tis auruyn emdeymin dep soqqan joq pa?

- Odan da qyzyq. Ana qúrttary jibek toqidy deydi. Naghyz qyljaqbastyng әngimesi. Myna qúrttardy elden alyp shyghu ýshin basymdy ólimge tigip keldim deydi. Kóptegen elderding patsha saraylaryna baryp osy qúrttaryn kórsetip jýrse kerek.

-         Qu bolsa kerek. Ejelgi babalarymyzdyng zamanynan beri kele jatqan senimderdi qayta shygharypty!

-         Taqsyr, ony ne isteymiz?

-         Anau súrqiya qúrttaryn otqa sal da, ózin әbden sabap, sandyraqtarynan júrt aldynda bas tartqansha úryndar.  Osy bir jalghan atpen kelushiler әbden basynyp boldy. Shyghystan kelgenderge ózimizding kim ekenimizdi kórsetuimiz kerek. Biz  -  Batystyng adamdary, Shyghystyng kez kelgen alayaghyna sene beretin, olar siyaqty jalba-júlbalar emespiz.

HH ghasyrda

-         Sonymen ne aitasyn? Bizde Batysta ashylmaghan, biz әli bilmeytindey Shyghysta ashylghan janalyqty bilemin deysing be? Búl әngimeni talay ret estigenbiz, búdan myng jyl búrynnan beri aitylyp keledi.  Qazirgi  zamanda adamzattyng aqyl-oyy bar janalyqqa úmtylghan, oghan jol ashyq. Seni de tyndap kórelik. Al, kәne kórsete ghoy, ne ol taghy da   -  biraq, uaqytym az, on bes minuttan keyin kezdesuim bar. Qalasan, oilaryndy jazyp qaldyrugha bolady. Mine, qaghaz.

Súltannyn  bilimdi  qúly

Úly bilimdar sopy Ayyaz búryn qúl bolghan eken. Onyng bilimdiligin kórgen Mahmút súltan Ayyazdy ózine jaqyndatyp qyzmetine alady. Bir kýni súltan sarayynyng bir adamy Ayyazgha:

- Sen búryn dәruish bolghan adamsyn, keyin tútqyngha týsip endi kóp jyldar boyy Mahmútqa qyzmet etip kelesin. Sening bilimdarlyghyng men әuliyeliginning qúdirettiligi sonsha, sen  súltannan ózine erkindik súrasang súltan saghan bir sózge kelmey azattyq bergen bolar edi. Sen nege eriksizdikke kónip jýrsin? - dep súraq qoyady.

- Eger men qúldyqtan bosanghan bolsam, men siyaqty qúl bolyp jýrip Pir bolghan adamnyng ýlgisin menen basqa kim kórsetedi? Sosyn, eger men patshanyng qasynan ketsem onyng manyndaghylargha sózin jetkize alatyn basqa bireu tabyla ma? Meni Mahmút súltan tyndaghan song ghana onyng qasyndaghylar meni tyndap keledi emes pe?! Jarqynym, myna tórtkýl dýniyeni sender siyaqtylar jasadyndar. Ózdering jasaghan temir torly dýniyening nege qúly bolasyng dep maghan súraq qoyyp otyrsyndar.

Tәjiriybe

Bilimdar sopygha mynaday súraqty qoyypty:

- Siz nege jas kezinizde ghana tәjiriybe izdep dýnie kezip jýrdiniz?

- Eger men ataghym shyqqan kezde dýnie kezsem, júrt maghan basqa kózben qarap, basqasha sóilesken bolar edi. Maghan óte qajet tәjiriybeni  jinap ala almaghan bolar edim.

Ádebiyet

Ibn  Yusuptyng aitqany:

-  Maghan oqyghan kitaptary jayly, sol kitaptar jayly pikirlerin aityp nemese jazghan kitaptaryn kórsetuge, olar jayly pikir estuge jәne taghy basqa jaghdaylaryn aitushy adamdardyng kóptigi sonsha, mening sóz sheberligim sarqyldy. Basymdaghy osy jaghdayymdy aityp bir dәrigerge bardym. Ol jәy dәriger emes, aqyldy kisi edi. Men oghan:

- Maghan osy kelushilerden qorghaytyn bir dәri bershi  -  dedim.  Ol mening qolyma taghy bir kitapty ústatty. Búl kitapty barlyq oqyrmandargha kórsetuge tiyis edim. Kitapty ashyp qarasam, ishinde bir ghana sóilem sóz jazylypty:  «Osy bir auyz sóilemdi oqugha ketken uaqytyndy búdan da paydaly basqa bir iske, basqa bir әdispen  júmsaghanyng dúrys bolar edi».

Kimdi  bilimge ýiretu  qiyn?

Ejelgi bilimdar sopynyng aitqany:

Ýsh týrli adamdy ýiretu erekshe qiyn:

- birnәrsege qoly jetse boldy, soghan masattanatyn adamdy;

- birnәrsege ýirenip alghan son: «osy kezge deyin qalay bilmey kelgenmin» dep qamyghatyndardy;

- qalay ýirendim, qalay toqydym, qalay óstim dep ósip kele jatqanyn sezudi ghana oilap jýrip, eshteneni sezbeytinderdi.

Tabysqa jetu

Bir adam bilimdar sopygha kelip:

- Tabysqa qalay jetuge bolady, ýiretshi - depti.

Sopy:  - Tabystan da zorgha jetuge ýireteyin. Men seni әueli tabysqa jete almay jýrgenderge kenpeyil bolugha ýiretemin. Sonda ghana sen ózinning tabysqa jetuine jol ashasyn, jolyng ashyla beretin bolady. Eng bastysy  -  men seni tabysqa jetkenderge kenpeyil boludy ýiretemin. Búl qasiyet boyynda bolmasa qatygezdiging basym bolyp, ózindi tabysqa jeteleytin ispen ainalysa almay qalasyn.

Senim

«Men sene alamyn», «men sene almaymyn» dep aitugha asyqpa. Áueli senu  men senbeudi aiyra alatyn  Sheber bolyp al.

Baghynyshtylar

Eng qisynsyz qanaushylyq   -    baghynyshtylardyng qanauynda  bolu.          Saadiy.

Baqytty etu

Eger siz adamdy baqytty etkiniz kelse nemese baqyttymyn dep oilatqynyz kelse oghan aqsha, biylik, maqtau, syi-qúrmet úsyn.

Eger dana adamdy baqytty etkiniz kelse    -   ózindi jetildir!

Adam jәne  erlik

Adam  -  naghyz batyr.   Onyn  qayda jýrse de azattyq ýshin, shektelgen erkindik ýshin kýresip jýrgenin kóresin. Biraq, adam sonymen qatar ózin qúl etu ýshin de ayanbay kýresip keledi. Mysaly, azattyq iydeyasy ýshin qúlay týsip kýresu  - qúldyqtyng bir týri. Múndaylar azattyq kýresining búghauyna ózi týsedi de, sol kýresten basqa qolynan eshtene kelmeydi.

Sóz qaldyru

Artynnan sóz qaldyrudyng basty sharty  -  ol sózdi birinshi bolyp aitu, dóp tiygizip aitu, qyzyq etip aituda emes.  Eng bastysy  -  qajet kezinde aitu.

Ósek

Siz  Ol adamdy bilmeysiz   -  sondyqtan da Ol jayly jaman aituynyzgha bolady.

Siz  Ol jayly az-kem bilesiz. Sondyqtan da onynyzdy maqtan tútasyz.

Siz Ol jayly jaqsy bilesiz   -  endi jamandauynyzdy jalghastyra beruinizge bolady.

Kitap  pen  esek

Esekke qansha aqyldy kitaptardy artsang da onyng esek bolyp qala beretinin bilemiz.

Al boyyna kitap artqan, biraq degenine jete almaghan, nәtiyjesiz oi-pikirleri men jazba-syzbalardy arqalaghan adamdy danagha úqsatatynymyz qalay?

Ishinde ne  jatyr?

Keybir adamdar bylay dep aitqanda saq bolynyz: «Maghan sizding kózqarasynyz únamaydy, biraq men sizding óz pikirinizdi aituynyzgha mýmkindik berilui qajet dep sanaymyn».

Ondaghan jyldar boyy osy pikirdi esitip kelemin, biraq onday kisining ishki oiy bylay ma dep týsinemin: «Osylay dep aitqan adamnyng óz qúqy bar ekeni anyq. Kýnderding bir kýninde men onyng oi-pikirine týsinistikpen qararmyn. Biraq, men býgin onyng kózqarastaryna qarsy basqasha kýres tәsilderin qoldanatyn bolamyn, әzirshe men oghan qarsy immuniytet jasap alamyn»

Osynday adamdargha, olardy júrt adal kózqarastylar dep baghalaydy, jiti kózben bayqap kórinizdershi. Olardyng sózi men isine, oilaryna, pikirlerine zer salyndarshy.

Múrat

Úly qolbasshy  Eskendir  Zúlqarnay Shyghysqa joryq jasar aldynda ózine:  «Men ólmeytin  Ómir beretin mәngi sudy tabamyn» dep múrat qoysa kerek. Joryghynyng ayaghyna taman úly qolbasshy bir ýngirden ólmeytin Ómir beretin búlaq suyn tapsa kerek. Eskendir patsha sudy ishpek bolyp enkeye bergende ýngirden shyqqan belgisiz dybysty estiydi. Patsha basyn kóterip qarasa qaranghy ýngirding týkpirinde otyrghan qarghany kóredi. Qarghagha til bitip:

- Qúday ýshin jalbarynamyn! Ishpe, toqta! - deydi.

Patsha tang qalyp, nege búl sudy ishuge bolmaytynyn súraydy.  Sonda  Qargha:

-  Úly patsham, maghan qarashy! Men de ólmeytin Ómir beretin osy sudy izdedim. Tapqan sәtte osy búlaqqa úmtylyp qanyp ishtim. Mine, myng jyl boldy, bir kózim kórmey qaldy, túmsyghym túqyldy, tyrnaghym múqaldy, qanattarym týsti. Bir ghana tilegim bar, biraq ol oryndalmaytyn tilek:  MEN ÓLGIM  KELEDI, BIRAQ ÓLE ALMAYMYN.

Sonda úly qolbasshy týsingen eken:  «Aldyna múrat qoysang ony týsinip qoy, kóniling qalaghan nәrseni múrat qoymau kerek eken» dep joryghyn ayaqtapty.

Orysshadan audarghan: Saghat Jýsip, audarmashy,kósemsózshi.

"Abay-aqparat"