8 jeltoqsan «Belovej» kelisimine qol qoyghan kýn. Kenes Odaghyn ydyratqan birden-bir qújat. 1991 jyly 8 jeltoqsanda Resey, Ukraina, Bolorusi respublikalary basshylary Belovej ormanynda kelissóz jýrgizdi. Kelissózde Kenes Odaghyn saqtap qaludyng búdan bylay mýmkin emestigine kózderi jetip, olar óz respublikalarynyng odaqtan shyghatynyn jәne ózara sayasi, ekonomikalyq, әskery odaqtastyq jóninde jana shartqa qol qoyatyndyqtaryn mәlimdedi. Osylaysha Kenes Odaghy taraydy. 

Búghan jauap retinde 1991 jyly 12 jeltoqsanda Ashhabad qalasynda OA respublikalary preziydentteri: Qazaqstannan – N.Nazarbaev, Qyrghyzstannan – A.Aqaev, Ózbekstannan – IY.Karimov, Tәjikstannan – T.Mahkamov, Týrkimenstannan – S.Niyazov kezdesu ótkizedi. Kezdesude olar ózara odaqtastyq jónindegi shartqa qol qoydy jәne ózderining «Belovej» kelisimimen tolyq kelisetindikterin mәlimdedi. Olar «Belovej» kelisimine qatysushy elderge jәne basqa da búrynghy odaqtas respublikalargha jana odaqtyq shart jasasu jóninde ýndeu joldady.

Kóp úzamay 1991 jyly 21 jeltoqsanda Almatyda búrynghy KSRO qúramynda bolghan 11 respublika basshylary jana kelisimshartqa qol qoydy. Sóitip búrynghy KSRO aumaghynda jana odaq – TMD qúryldy.

Ataqty Belovej kelsimine Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ta shaqyrylghan. Ony sol kezding kózin kórgen birneshe sayasatker óz estelikterinde aitady.

Belorusi Joghary kenesin basqarghan Stanislav Shushkevich «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda:

«Belovejdegi kezdesuge Qazaqstannyng sol kezdegi preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ta shaqyrylghan. Biraq Nazarbaev jolay Mәskeuge toqtap, Kremlide SSSR preziydenti Mihail Gorbachevting qabyldauyna kirip, aqyry barmay qalghanyn», - aitady. Onyng aituynsha, Nazarbaev kelisim jasalghangha deyin shaqyrylmaghan, biraq asa manyzdy geosayasy mәseleni sheshuge tek qana slavyan memleketterining qatysqanyn búrys sanap, sol kezde bedeldi adam Nazarbaevty shaqyrudy jón kórgen. Oghan Elisin qonyrau shalady, alayda qanday qújatqa qol qoyatyndaryn aitpaydy.  Ol kezde Nazarbaev úshaq bortynda bolghan.

«IYә, Nazarbaev úshaq bortynda bolatyn jәne oghan úshaqtyng radiojýiesi arqyly baylanystyq. Biraq Gorbachev oghan barmaugha kenes berdi. Ol kelmedi. Ol intelliygent emes adamgha tәn qulyq istedi. Ýnsiz ketti. Onymen baylanys ýzilip qaldy. Sol sebepti Nazarbaev manyzdy mәseleni talqylaugha qatysqan joq», - deydi Shushkevich.

1991 jyly Ukraina premier-ministri bolghan Vitolid Fokiyn bylay:

«Naqty kim ekeni esimde joq, qújatqa qol qoymaghandardyng biri bolsa kerek, bәri dayyn bolghan kezde: «búl iske Qazaqstandy da aralastyrsaq jaman bolmas edi», - dep qaldy. Bәri: «әriyne», - dep kelise ketti. Núrsúltan Ábishúlymen syilas qarym-qatynasta ekenim eskerilip, oghan ne bop jatqanyn aityp berudi maghan tapsyrdy», - dep eske alady.

Fokin Nazarbaevpen Elisin emes, ózining sóileskenin aitady. Ol Nazarbaevqa qanday qújat dayyndaghandaryn aityp, oghan keyin basqa respublikalarmen birge qol qoysa da bolatynyn aitqan. Alayda, Nazarbaev ózining qoly jinalghandardyng qolymen qatar túrghanyn qalaytynyn jәne ózin kýte túruyn súraghan. Fokin onyng naqty úshaq ishinde bolghanyn naqty aita almasa da, «jaraydy, qazir bort shaqyramyn», - dep aitqany esinde jaqsy saqtalghanyn aitqan.

Vitolid Fokin 2016 jylghy bir súhbatynda:

«Qújattar dayyn bolghannan keyin, qol qoygha әzirlenip, endi tek qol qoy ghana qalghan uaqyt. Kim ekeni esimde joq, bireui: «Bәlkim Gorbachevti qúlaqdar etu kerek pe edi», - dedi. Kim ekenin aitpay-aq, qoyayyn, sondaghylardyng bireui: «Joq. Mýlde bolmaydy, oghan aitugha. Ol birden shara qoldanady. Al Bushpen aqyldasugha bolady», - dedi. Sóitip, barlyghy ortaq sheshimge kelip, Elisin Bushqa habarlasatyn boldy. Ol habarlasty. Elisin men Bushtyng әngimesi kezinde men sonda boldym. Barlyghyn óz qúlaghymmen estidim. Ángime sondaylyq bir naqty bolmady. Bush naqty jauap bermedi, bere almaytyn da edi. Óitkeni, ol sol bolghan jaydy tolyq týsinip te ýlgergen joq.

Men: «Búl dúrys bolmady. Áueli Gorbachevke habarlasyp aitu kerek edi», - dedim. Sol kezde sondaghylardyng (preziydentter) biri: «Búl iske Nazarbaevty da qosu kerek emes pe», - dedi. Barlyghy: «IYә, iyә, Nazarbaev ta búl jaghdaydy bilui kerek», - dep qoldady. Sonda jinalghandardyng arasynda Nazarbaevpen jaqyn, jyly qarym-qatynastaghysy men edim. Men ol adamdy qazir de erekshe qúrmetteymin. Ol shynynda kemenger adam. Karimovke de kónilim sonday. Men olarmen dos boldym. Sóitip, jinalghandar Nazarabevqa habarlasu kerektigin, jәne oghan habarlasugha ynghayly adam men ekenime maqúldasty.

Men habarlastym. «Núrsúltan, qol qoy ýshin, mine osynday qújat dayyndaldy. Biz sening pikirindi bilmekpiz», - dedim. Ol: «Áriyne, әriyne men qoldaymyn», - dedi. Men: «Endeshe sen keyinirek qol qoyshy ýshtikke qosyla alasyn», - dedim. Ol: «Joq, men sonda, sendermen birge bolyp, qol qoyghym keledi», - dedi. Men: «Biz mine dayyndap, qol qoyayyn dep otyrmyz ghoy», - dep edim, Ol: «Mine, bort shaqyryp, úshyp kelemin. Mensiz qol qoymandar», - dedi.

Men bolghan әngimeni, jinalghandargha jetkizip em, barlyghy Nazarbaevty kýtu kerektigin aitty. Sóitip, biz Nazarbaevty kýtetin bolyp, aqyry angha shyqtyq. Arada 5 saghattay uaqyt ótti. Núrsúltan Ábishúly bolsa әli joq. Barlyghynyng kónil-kýii týse bastady. Sóitsek, Núrsúltan Ábishúly Gorbachevting qabyldauynda eken. Mening Mihail Sergevichting kómekshisimen baylanysym boldy. Dereu habarlasyp: «Núrsúltan Ábishúly sender jaqta ma», - dep súradym. Ol: «IYә, olar Mihail Sergevich ekeui kezdesip otyr», - dedi. Barlyghyna týsinikti boldy», - deydi.

Núrsúltan Nazarbaev «Belovej kelisimi» turaly «Ghasyrlar toghysy» kitabynda:

«1991 jylghy 8 jeltoqsanda Mәskeuge úshyp keldim. Vnukovada ayaq astynan Elisinning ókili qújatqa qol qong ýshin Belarussiyagha shaqyrdy. Áriyne, onday ekspromttan bas tarttym», - dep jazghan («Azattyq» radiosynyng materialynan).

«Qazaq: altyn adamnyng tarihy» atty derekti filimde Núrsúltan Nazarbaev Sovet Odaghynyng tarauy turaly eske alyp, Gorbachev pen Elisin arasyndaghy teketires turaly aityp bergen bolatyn.

«Gorbachev menen 10 jas ýlken bolatyn, biraq biz bir zamannyng úrpaghymyz. Bir sayasy tәrbiyeni kórdik. Biz bir-birimizdi tanitynbyz. Bir jýieden shyqtyq. Bir qyzyghy, Elisin menimen dos bolghysy keldi, jәne shynynda da biz jaqsy aralastyq. Men olardyng arasyndaghy kelispeushilikti kórip, tatulastyryghym keldi», - deydi Nazarbaev.

«Kenes Odaghy ydyrau kezi. Subektivti. Búl Gorbachev pen Elsinning arasynda ayaq asty ot tútandy... Gorbachevtyng shaqyrtuymen Elisin Mәskeuge bardy. KOKP OK hatshysy. Biraq ol Sayasy Buronyng mýshesi bolamyn dep oilady. Biraq Gorbachev ony ol jaqqa saylamady. Ol óte tәkappar adam edi. Búl onyng namysyna tiydi. Onyng narazylyghyn oppozisiya paydalandy. Sýitip Gorbachevtan Elsindi ajyrata bastady», - deydi Núrsúltan Nazarbaev.

Núrsúltan Nazarbaev Gorbachev pen Elisinning bir-birine shyn qarsylyghyn Gorbachevtyng kabiynetine Elisin kirip kelip, qatqyl ýnmen sóilese bastaghynan kórgen. Elisiyn: «Men sening ornynda otyratyn bolam», - dese Gorbachev: «Men әli de Preziydentpin», - dep jauap bergen. Elisiyn: «Ázirge», - dep shyghyp ketedi.

Kenes Odaghynyng birinshi preziydenti bolghan Mihail Gorbachev: «Odaqtyng ydyrauyna 1991 jylghy tamyz kóterilisi men Belovej kelisimin», - kinәli sanaydy.

«Kóterilis úiymdastyrushylary el taghdyryna alandap kóteriliske shyqqanyn aityp, ózderin aqtaghysy keldi, biraq múnyng arty ýlken apatqa alyp keldi. Olar elding ydaraghanyna ýlken jauapkershilik arqalaydy», - degen.

Onyng oiynsha, tamyz kóterilisi Kenes Odaghyn saqtaudy qiyndatyp, Preziydentting qúziretin әlsiretkenimen әli de Odaqty saqtaugha mýmkindik bar edi. «Biraq Belovej kelisimining jasaluy ekinshi ýlken soqqy boldy».

Abai.kz